tunnetamine, pingevaba, kaarel keha hoojooksuga kallutatud lati poole, kahe hüppe õige jalaga hüpe matile. tunnetus, koordinatsiooni harjutamine Lõpuosa Organismi 1. Lõdvestus- ja 4 min Varbseina ääres lõdvestamine ja venitusharjutused seljale, taastamine külgedele, kaelale ja jalgadele 2. Mäng 2 min Lapsed peavad võimalikult erinevate hüpetega minema ühest saaliotsast teise. Iga
Kehalise kasvatuse tunnis Kui väljas ilmad juba külmaks olid läinud ning õues enam jalgpalli taguda ei saanud, armastasid poisid kehalise kasvatuse tunnis korvpalli mängida. Täna oli hea mängida – klassi oli tulnud uus õpilane ning nüüd oli poisse just parasjagu niipalju, et võrdsete liikmete arvuga võistkonnad moodustada. Mäng läks lahti. Mäng oli põnev ja kiire. Ühtäkki märkasid poisid, et Pets väljakult ära kõndis ning varbseina äärde maha istus. Kuna poisid ei saanud aru, miks kaaslane nii kummaliselt käitus, koondusid nad hämmeldunult Petsi ümber. Klassi kõige julgem poiss Aiku võttis Petsi käe ning hakkas selle randmelt pulssi lugema. Seda, milline on südame tavaline löögisagedus, Aiku teadis. Petsi pulsisagedus oli teistsugune. 1. Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil?_________________________ _________________________________________________________________________________
Puhkepaus 2-4 minutit. Seeriaid 3-6. 1. Eest alt ette 2. Üle pea taha 3. Jalgade vahelt taha 4. Sööt rinnalt 5. Sööt üle pea ÜKE ringtreening 3-4 seeriat. 30 sek harjutust, 30 pausi. Seeriapaus 7-10 min. 1. Toenglamangus, jalad varbseinal kätekõverdused. 2. Hüpe toenglamangusse kätekõverdus toengkägar püsti. Harjutust nimetatakse ka ,,Kosmonaudid." 3. Hüpped 2 jalaga kõrgemale alusele (maast ~ 45 cm). 4. Hüplemine varbseina ääres käte hoidega peast kõrgemalt varbseina pulgast. 5. Toenglamangus jalgadevahetused (kas sõrmedel, või peopesad maas). 6. Vasaku jalaga aluselt (võimlemiskastilt) üleshüpped (nurk üleval oleva jala põlveliigeses mitte alla 900 . Nurka saab suurendada või vähendada kas kasti kõrguse muutmisega või maas oleva jala kõrguse muutmisega.). 5 7
3) Algseisust sirge keha raskuse kandmine ette pöidadele, pöidade survega hoida keha tasakaalus (analoogse survega reguleeritakse tasakaalu ka kätelseisus sõrmedega. Eelnevaid harjutusi saab kasutada sihtvõimlemises nii kätelseisu õppimisel kui ka arendamisel. Järgnevalt tuuakse välja erinevaid juurdeviivaid harjutusi, mida sooritada enne kätelseisu tervikpoosi õppimist või sooritamist. Juurdeviivad harjutused (Hein 1995: 20): 1. Toenglamang jalad varbseina 3-4 varval. Asetada jalad järk-järgult kõrgemale samaaegse käte lähenemisega varbseinale, jõuda kätelseisu vastu varbseina. 2. Algseis, käed ülal. Ühe jala hoo ja teise tõukega sooritada kätelseis abiga või vastu seina. 3. Kätelseis abiga. Abistaja toetab sooritajat erinevatest kehaosadest, toetus läheneb kaugemast punktsist järjest lähemale kätelseisu toetuspunktile. 6 4
Kehalise kasvatuse tunnis Kui väljas ilmad juba külmaks olid läinud ning õues enam jalgpalli taguda ei saanud, armastasid poisid kehalise kasvatuse tunnis korvpalli mängida. Täna oli hea mängida klassi oli tulnud uus õpilane ning nüüd oli poisse just parasjagu niipalju, et võrdsete liikmete arvuga võistkonnad moodustada. Mäng läks lahti. Mäng oli põnev ja kiire. Ühtäkki märkasid poisid, et Pets väljakult ära kõndis ning varbseina äärde maha istus. Kuna poisid ei saanud aru, miks kaaslane nii kummaliselt käitus, koondusid nad hämmeldunult Petsi ümber. Klassi kõige julgem poiss Aiku võttis Petsi käe ning hakkas selle randmelt pulssi lugema. Seda, milline on südame tavaline löögisagedus, Aiku teadis. Petsi pulsisagedus oli teistsugune. 1. Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil? Tavaline pulsisagedus on 60-90 lööki min. Petsil võis see olla üle 150 löögi minutis.
-4. L.-a. 5. L.-a.: Kõhuli, käed ülal 1.-3. Tõsta parem käsi pingutades seljalihaseid. 4. L.-a. 5.-8. Sama teisega. 6. L.-a.: Kõhuli. käed ülal 1.-2. Tõstes rindkeret, käed nurkselt kõrvale 3. Püsi 4. Lasku kõhuli, hinga välja 5.-8. Tee analoogiline harjutus käte liikumisega üles. 7. L.-a.: Harkseis, käed puusal, kuklal, õlgadel. Küljepainutused skolioosi suunas 8. L.-a.: Varbseinal küljeti (skolioosipoolne varbseina poole) Ronides mööda pulki alla, küljepainutus 9. L.-a.: Põlvitus 1.-2. Toetades skolioosipoolse käe maha, küljepainutus 3. Hoie 4. L.-a. NB! HARJUTUSED SOORITADA RAHULIKUS TEMPOS, JÄLGIDES RAHULIKKU HINGAMIST SUURT TÄHELEPANU PÖÖRATA KERE- JA SELJALIHASTE ARENDAMISELE PAINUTUSED SOORITADA SKOLIOOSIKÕVERUSE SUUNAS ST. MITTE SÜVENDADA VAID SIRUTADA KÕVERUST. JÄLGIDA, ET: KANNAKSID RASKUST JAOTUVALT MÕLEMALE ÕLALE
Kord nädalas: - seinte pesemine pritsmete esinemise kõrguselt - trapiaukude puhastamine - põranda märgpühkimine Kord kuus: - uste niiske pühkimine - radiaatorite niiske pühkimine Koolivaheaegadel -suurpuhastus Võimlad, aulad Enam esinev mustus tolm ja ihurasv. Lisaks hoolduskoristusele ka kontrolliv puhastus. Näiteks iga päev: 1. määrdunud kohad seintel, ustel, peeglitel (lapp9 2. puutepindade pühkimine 3. vajadusel pinkide, varbseina jms pühkimine 4. põranda niiske või niisutatud pühkimine Näiteks kontrollival koristamisel - põranda väheniiske pühkimine -3- Näiteks kord nädalas: - uste niiske pühkimine - vabade seinapindade niiske pühkimine - hooldusaine kasutamine põranda puhastamisel Näiteks koolivaheaegadel: - seinte pesu - varbseinte jms puhastamine - põranda põhjalik puhastus, vajadusel kaitseainetega töötlemine
annaabi.ee 
