3. Filmi liik on draama, armastusfilm. 4. Üks tähtsaimaid probleeme filmis on see mis toimub Kertu peres tegelikult ja kuidas teda seal koheldakse, see on oluline ja aktuaalne, sest väikeses külas keegi ei tea ega oskagi aimata mis võiks toimuda Kertu peres kuna pealtnäha on ta vägagi korralikust ja heast perest. 5. Filmi sõnum on see, et igaühel on õigus armastusele. 6. Üheks kõige mõjuvamaks stseeniks filmis on minuarust Kertu ja Villu hommikune päikesetõus, mis peegeldab endas seda väikest õnne momenti, mida paljud meist taga otsivad ja vähesed leiavad. 7. Näitlejad on saanud suurepäraselt oma tööga hakkama, nad on oma rolli suurepäraselt sisse elanud. Eriti tooksin välja Mait Malmsteni ja Ursula Ratasepa rolli Villu ja Kertuna mis on neile väga sobilikud ja mida nad ei mängi üle. 8
Mulle meeldis väga Rossini selline natuke pilastav muusika, kuhu olid sissepõimitud rahulikumad toonid. Lauljad, kes mängisid suutsid omasse rolli kergesti sisse elada. Nimelt pidid olema nad väga mitmekülgsed ja mehed pidid mängima naisi ja naised mehi. Ma leian, et see juba nõudis palju pingutust. Saalis ei istunud palju inimesi, aga see võis tuleneda sellest, et ooper ei ole nii tuntud aga sellegi poolest aplausi kohapealt ta eriti alla ei jäänud. Minu lemmiks stseeniks oli see, kui Adele, Ory ja Ragonda kolmekesi voodis on. Ma arvan, et see nõudis ka head ettevalmistust, et laulda pikali asendis. Sealt tulenes ka minu lemmik aaria, milleks oli nende kolme poolt lauldud ,,A la faveur de cette nuit obscure". See on omamoodi väga huumor rikas, kui ka dramaatliline. Üldjuhul võin öelda, et ooper oli hea, kuid olen ka paremaid näinud, kindalsti soovitan minna seda vaatama inimesel, kes tahab tobedata ja tihti peale ka labaste naljade üle naerda.
krahv d’Albafiorita, kavaler de Ripafratta ning teener Fabrizio tema ümber. Fabrizio, kes kogu näitemängu vältel oli pigem kõrvaline tegelane, arvas, et tema on just see, kelle valib Mirandolina oma kaasaks. Siinkohal tuleks märkida seda, et oli selgesti näha, kuidas Mirandolina kaitses kirglikult Fabriziot igas olukorras (järelikult oli ta oma peas otsuse langetanud ning tahtis ainult ‘’mängida’’). Õnnestunumaks stseeniks peaksin mina hetke, kui de Ripafratta ja markii omavahel vaidlesid, nii et kruus puruks lendas. Samuti oli meie näitemängu juures meeldejääv see, kuidas Tammaru tõmbas puruks markii jaki, lisades, et see oli niikuinii nende viimane etendus. Lavakujundus oli iseenesest primitiivne - lava oli jaotatud kaheks valge lina abil. Samuti avaldas mulle muljet valguskunstnik Sander Põllu teostus, nt. see, kuidas Mirandolina seisis publiku ees ja mõlemale auditooriumi vasak- ja
4. saj. e. Kr. on tuntumad teatrid Dionysose teater Ateenas ja (3. saj. e. Kr.) valminud Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Akustika on nii hea, et lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. Sinna mahtus u. 14 000 vaatajat. MASINAD Kurg - Kraana - deus ex machina (jumal masinast)- jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga (vinnaga) üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Pronteion - piksemasin. Suur trumm, mille peale pilluti metallkuule. Tavalislelt jumalate ilmumist saatis välk ja müristamine. TRAGÖÖDIAKIRJANIKUD Aischylos (525-456 e. Kr.) - U. 500-450 e. Kr. kirjutas oma teosed. Oli esimene, kes tõi koori kõrvale 2 näitlejat. Enne teda oli koori kõrval esinenud vaid 1 näitleja. Sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia (500-479 e. Kr. leidsid aset sõdade otsustavad sündmused) sõdu. Nooruses oli osa võtnud ka Salamise
Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos, Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Olümpiamängud Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Olümpiamängude kavas oli
tulnud isegi matustele). See, mis mõne jaoks on hiigelsumma on Toomase jaoks odav ning ajab naerma. Kaur Kenderi arvates tähtsaim meie elus on raha ja tervis, sest kõik muu on võimalik osta . Taolisest positsioonist tulbki teose käsitluslaad. Tegelased on peamiselt karaktiriseeritud nagu raha, narkootikumide ja seksi sõltlased, kõik pöörleb selle ümber. Pole tähtis, kus või kellega tegelased on peaasi, et olesk raha, viina, kokaiini ja pakk kondoome. Oluliseks stseeniks võib pidada seda, kus Tom läks ööbima enda sõbra armukese juurde, kuna tal ei tulnud, midagi targemat pähe. Varahommikul äratas punapea(sõbra armuke) Tomi üles ja ütles, et ta peab ära minema. Tom lahkus kiiresti. Tema auto rattad olid ära varastatud. Ta istus väga kaua autos, ei teadnud kuhu minna ja kellele helistada. Tom ei tahtnud koju minna. See stseen tõestab, kui üksik peategelane on. Lk 91 katkend romaanist ,,Tom, ütle, kas sa oled õnnelik?"
Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos, Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. . Kasutatud materjalid: http://flagspot.net/flags/gr.html#coa www.miksike.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka Http://www.flags.net/ http://www.geographic.org/maps/maps.html Pildid on võetud www.google.ee/ otsingu kaudu.
3. Tegelase kunstiline teostus Tegelaskuju nimi Napoleon esindab läbi inimkonna ajaloo esile tõusnud türanne. Napoleon on otseselt kõrvutatav Staliniga, kes pärast Lenini surma 1924. aastal võimuvõitluses Lev Trotskiga peale jäi. Napoleon on negatiivne tegelane. Orwell vihkas totalitaarset korda ja jälestas Stalinit. Napoleoni kujutamisega on lõi küllalt üheselt mõistetavalt halva kuju Stalinist. Olulisteks stseeniks on loomade hukkamise korraldamine. Rikkudes otseselt animalismi reeglit ja külmavereliselt tappes ilmneb tõeline pale. 5 4. Tegelaskuju hindamine Tegelane ei ole kindlasti tüüpilist laadi, kuigi ahnus ja võimuiha on levinud iseloomu jooned. Arenguloogika on võimujanu keskne. Tõustes Loomade farmi etteotsa otsib ja leiab võimalusi end aina rohkem kehtestada. Emotsionaalselt vaoshoitud. 5. Süzee
Kohvikutes võis märgata silte, millel oli kirjas, et kohvi pole või paluti kaasa võtta oma suhkur. Kahtlemata oli üks emotsionaalsematest katkenditest see, kui Orthoni poja peal katsetatakse seerumit, kuid ta sureb. Kirjeldatakse väga detailselt, kuidas laps võitleb oma elu nimel, ta oigab ja nutab. Ta üritab kõigest väest ellu jääda, kuid see ei õnnestu. Sel hetkel võis märgata ka Rieux’ murdumist, ta ei suuda sellist ebaõiglust kannatada. Samuti oli üheks meeldejäävaks stseeniks see, kui ooperilaulja suri laval keset esitust. See näitas elu karmi reaalsust – katk lihtsalt võtab oma ohvrid aega ja kohta valimata. Aeg muudkui möödus, kuumad päikesepaistelised ilmad muutusid jahedaks ja tuuliseks, kuid inimesi muudkui surid. Katku haripunktil näis inimestele mõttetu midagi üldse loota, tundus, et kõik on määratud hukule. Kuid katk ei kestnud igavesti. Lõpuks hakkas surmajuhtumite arv vähenema. Oli küll veel ootamatuid surijaid, kuid ka neid oli vähem.
Raoul Wallenberg oli rootsi diplomaat, kes jagas Teises maailmasõja ajal Budapestis juutidele Rootsi kaitsepasse ning päästis seega tuhandeid inimesi surmast. Nõukogude vägede jõudmisel Budapesti ta aga arreteeriti NSVL-i julgeolekuteenistuse KGB poolt ning tõenäoliselt hukkus ta ühes Gulagi vangilaagris. Täpsed andmed tema saatuse kohta puuduvad seni, s.t NSVL või Vene Föderatsioon ei ole neid teinud kättesaadavaks. Ooper „Wallenberg“ jaguneb kaheks vaatuseks ning 19-ks stseeniks, esimeses vaatuses nendest 11, teises vaatuses 8. Stseenide järjestus ooperis on järgmine: Esimene vaatus – 1. Proloog; 2. Konverents I; 3. Rongijaam I; 4. Plaan I; 5. Rongijaam II; 6. Päästetud; 7. Plaan II; 8. Eichmann I; 9. Rongijaam III; 10. Plaan III; 11. Surmamarss. Teine vaatus – 12. SMERŠ/NKVD; 13. Konverents II; 14. Gulag I; 15. Gulag II; 16. Võitlus; 17. Eichmann II; 18. Konverents III; 19. Wallenbergi tsirkus. „Wallenbergi“ kaks vaatust erinevad üksteisest ideeliselt
Peeruprintsess. Lisaks sellele loobib ta ka roppsõnu. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on. Pärast Tartus käiku ning Jani salasuhte välja tulemist, otsustab Marilyn, et see on kõik, ning tema endaga nii enam käituda ei lase. Ta pakib oma asjad ning on valmis lahkuma, kuid armastus Jani vastu on ikkagi nii suur, et ta suudab pärast pikka andestuse palumist Janile siiski andestada. Üheks eriti oluliseks stseeniks võib pidada Marilyni kohtumist oma sugulastega, kes elavad Pärnumaal. Külaskäigust midagi eriti toredat välja ei kukkunud. Marilyn oli hea tahte märgiks ostnud kõigile isegi kingitusi, aga mida kauem nad Janiga aega külas veetsid, seda halvem tunne Marilynil hakkas, sest ta pidi olema kogu aeg nende halvustavate ning kadedate pilkude keskel. Seega valetasidki nad sugulastele, et peavad veel Jani onu juubelile kiirustama
Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos, Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Kreeka kunst Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad
. nüüd ma lähen, ja löön selle koljati maha. Mooses. Üks osa paavst juljus teise hauamonumendist. Kavandati jälle hiiglaslikuna aga moosese kuju oli ainune mis sai valmis. Ta töötas Sixtuse kabeli lae kallal 1508-1512. 30 aastat hiljem saab valmis ka idaseina maal viimne kohtupäev. Kogu temaatika on piiblist. Lage katavad täiuslikult ja hästi arenenud inimkehad ta mitte ei püüa piiblit ümber jutustada vaid stseenidesse panna pingestatust. Keskseks stseeniks on Aadama loomine. Michelangelo on maetud firenzesse. Mitte ainult roomas polnud tuntud maalikunstnikud, vaid neid oli ka veneetsias. Firenzes ja roomas oli tähtis pöörata tähelepanu joonistusele ja kompositsiooni täielikkusele. Veneetsia kunstnikud pööravad pea tähelepanu värvile. Kuulsamad veneetsias olid Giorgione ja Tizian. Giorgione kuulsamaid teoseid on magav Veenus. Ta hakkab arendama maastikumaale. Pöörab palju tähelepanu maastikule
Igal näidendi tegelasel oli oma mask, nii et vaatajatel oli neid laval kerge ära tunda. Vahetades rolli, vahetas ka näitleja maski. Maskid väljendasid täpseid näoilmeid ja pidid aitama publikul mõista, mida tegelane tunneb. Mõned maskid olid kahepoolsed - ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks KREEKA SKULPTUUR Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Kujurite ainsaks aineks oli inimene ja just inimese kujutamise juures jõuti täislikkuseni. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Materjalina kasutati peamiselt puud ja savi, kulda ja elevandiluud, pronksi ja marmorit. Viimast kahte eelistati eriti. Ka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku. Arhailisel ajajärgul, mis kestis 7-5 saj e.m.a
Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos, Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Kreeka haridussüsteemi reguleerivad mitmesugused seadused ja õigusaktid. Riiklikku hariduspoliitikat viib ellu riiklik haridus- ja usuasjadeministeerium, mis vastutab kogu valdkonna eest. Kreekas kehtib koolikohustus kõigile 6-15- aastastele lastele. Ametlikku haridust iseloomustab kindel nominaalne õppeaeg, kordamise võimalus ja ametliku tunnustusena kooli lõputunnistuse omistamine. Järgmisele tasemele liikumiseks peab õpilane iga taseme lõpus saama diplomi
Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos, Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Kreeklaste usk Kreeka jumalad sarnanesid inimestega nii välimuselt kui iseloomult, neid kujutati ühe suure perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna.
Raoul Wallenberg oli rootsi diplomaat, kes jagas Teise maailmasõja ajal Budapestis juutidele Rootsi kaitsepasse ning päästis seega tuhandeid inimesi surmast. Nõukogude vägede jõudmisel Budapesti ta aga arreteeriti NSVL-i julgeolekuteenistuse KGB poolt ning tõenäoliselt hukkus ta ühes Gulagi vangilaagris. Täpsed andmed tema saatuse kohta puuduvad seni, s.t NSVL või Vene Föderatsioon ei ole neid teinud kättesaadavaks. Ooper „Wallenberg“ jaguneb kaheks vaatuseks ning 19-ks stseeniks, esimeses vaatuses nendest 11, teises vaatuses 8. „Wallenbergi“ kaks vaatust erinevad üksteisest ideeliselt. Seda on kinnitanud ka helilooja ja libretist, tuues esile esimese vaatuse reaalset kujutamisviisi vastandina teise vaatuse irreaalsusele. Esimeses vaatuses on sündmused ratsionaalselt seletatavad ja jälgitavad, isegi kronoloogiliselt järjestatavad, teises vaatuses valitseb aga märksa kujundlikum ning abstraktsem ajavool. Võttes aluseks kummaski vaatuses kujutatud
Rahvusvaheliselt tuntud kordusmalle on nt kosijate võrdlus, Ka nt omaste võrdlus, pereliikmete ülesloendamine ja samasse olukorda asetamine (kas sa nutad X, lunasta mind välja X). Elina surm Soome keskaja võiduka kultuuritõusu lõpptähiseks võib pidada runo "Elina surm" . Teadlaste meelest on see soome kirjanduse tippsaavutus, kõige hiilgavam soome ballaadidest. Umbes 300- värsiline poeem jaguneb viieks vaatuseks ja need omakorda 18-ks stseeniks. Pole ainult oma ehituselt draamalaadne vaid lausa näidendistsenaarium. Nt vanades käsikirjades on märgitud, kes millal sõna saab. Looja on saanud aineid nii kunstist, skandinaavia ja kodumaisest ballaadipärimusest kui ka tegelikkusest. 16.sajandi dokumendid räägivad Lõuna- Soome aadlikust, 1383-92-aastail Häme kohtunikuna tegutsenud Klaus Djäknest, kes põletas oma esimese naise Elina ning naise Kristiina Jönsi tütre. Luuletajat ei ole õnnestunud
Orkestrikõla tasakaalustamata (keelpillid - vaskpillid), vähe orkestrikogemusi (seni ainult puhkpilliorkester). Numbriooper. Esiletõusvaim ooper sellest kümnendist - 1847 "Macbeth" (Shakespeare'i järgi). Eriline ainestikuvalik - peategelased negatiivsed, ent muusikas mitmekülgselt kujutatud, Macbeth vastuoluline, dramaatiline karakter, kirjutatud baritonile, mitte tenorile.. Uudne Verdi nõue lauljatele - kui vaja, tuleb laulda "inetult", kähistada. Kohati on numbrid ühendunud suureks stseeniks (I v.: Macbeth valmistab leedi Macbethi õhutusel ette kuningas Duncani tapmist, kuninga tapmine (lava taga), Macbethi hingeseisund pärast seda esimest mõrva, leedi Macbeth ei lase Macbethil tunda süütunnet). Orkestrivahendite varasemast mitmekesisem käsitlus (Macbethi monoloog mainitud stseenis). 20 1849 "Luisa Miller" (Schilleri draama "Salakavalus ja armastus" järgi) - üleminekuteos järgmisesse perioodi.
Vormi võib vaadelda kui hierarhiat Tantsusündmus tervikuna on selle hierarhia lõppstaadium. Iga eraldi seisev tantsuvorm on järjekorras järgmine, osad etenduses on järgmiseks redeli astmeks, misantstssenid järgmiseks astmeks, sellele järgnevad tantsufraasid, motiivid, liigutused. Paljud tentsud on tehtud sellist hierarhiat silmas pidades. N: B.Nijinska "Les Noces" (I.Stravinski muusika, "Pulmake"-"Svadebka") - tavaliselt etendusb ühe osana tervikõhtust - töö on jaotatud neljaks stseeniks - igal töö osal on äratuntavad muutused, mida võib vaadelda kui sub-sectioniut - erinevus klassikalisest balletist folktantsu kasutamine - õigeusu kiriku traditsioonides pulmadeks ettevalmistus on töö üldisema teemana äratuntav - iga töö osa on lavastatud vastavalt Stravinski muusikalisele materjalile - igal fraasil on liikumismotiivid, mis koosnevad mitmetest liikumistest - motiivid sisaldavad rakukesi (sells) -2 või 3 elementi liikumises, mis alati eksisteerivad koos
Suuremas vokaalteoses väljendab aaria mingit kindlat tundeseisundit. Tegevus sel ajal seiskub (Da capo aarias). · Ariooso Lüürilis-meloodiline soololaul aaria ja puhta retsitatiivi vahel. Arioosol on aaria struktuur, kuid puudub deklameeriv iseloom. Kasutatakse varasemates, eriti Monteverdi ja Veneetsia ooperites. · Stseen 18. saj. vokaalmuusikas, eriti ooperis nim. stseeniks üht ülesastet numbrit. · Stile recitativo kõnelev (retsitatiivi) stiil. · Stile rappresentativo Kujutav, etendav. · Stile concitato Erutatud (retsitatiivi) stiil. · Monoodiline stiil Ühehäälne laulmine akordilise saatega. · Basso continuo Meloodiat toetav harmooniasaade ehk generaalbass ehk nummerdatud bass kuulus lahutamatult kõikvõimalike vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. B.c-sse kuulub vähemalt 2 pilli bass
MIHHAIL: (irooniliselt) Illusioon! see on ainult illusioon BELINSKI: (erutunult) Ei... politsei on mu toa läbi otsinud. Ma pean Moskvasse tagasi sõitma. MIHHAIL: Jah, me peame põgenema põgenema! Moskvasse! (Lahkub. Belinski läheb sisse tagasi.) LJUBOV: Moskvasse...! (Järgneb Mihhailile. Püssipauk häirib vareste rahu talvises aias... kasvades üle järgmiseks stseeniks. Maja sisemusest kostub äkitselt südantlõhestavat nuttu.) JAANUAR 1837 36 Interjöör. Aleksandra on romantilise ahastuse meelevallas, hoides kramplikult peos kirja, mis on kirjutatud mitmele lehele. Tatjana tormab tuppa, tema kannul Varenka. ALEKSANDRA: Tata... Ljubov sai Nikolailt kirja. TATJANA: Anna ma loen. (Aleksandra vehib kirjaga ja variseb kokku. Tatjana võtab kirja ja hakkab
ühiskonna läbilõiget. Üldpealkirjaks pani „Inimlik komöödia“. Inspireeritud Dantest. Pompoosset teost e jõgiromaani (140 romaani), kus on samad tegelased, erinevad kokkupuutepuntid, erinevad tegelaskujud. Koosnevad 3 etüüdist e alajaotusest. Kommete 38 etüüdid, filosoofilised etüüdid ja analüütilised etüüdid. mahukaim kommete etüüd, jaguneb 6 stseeniks. Stseenid eraelust (Isa Goriot), stseenid provintsielust (Kaotatud illusioonid), stseenid Pariisi elust (Kurtisaanide hiilgus ja viletsus), stseenid sõjaväeelust (Suaanide…), stseenid poliitilisest elust, stseenid külaelust. Filosoofilised teosed (Sagräännahk). Rohkem fantaasiut, vähem fakte. Analüütilised etüüdid jäid välja arendamata. 140 teosest sai valmis 90. Kirjutas umes 4 romaani aastas. Kuidas
gajärjed – rahulikult ja lühidalt. „Kui sa otsustad sinna mitte istuda, pean ma paluma sul meie Õpilane: „Teate, inimesed vahel hilinevad.“ [Kui õpilase hääletoon on tõre, pahur või vaenulik, tunnist lahkuda ja minna...“. Mõttetu on õpilast „anuda“ või temaga „kaubelda“, kui järel on vaid võib hilinemise teema kiiresti muutuda stseeniks, kus õpilane usub, et ta peab oma kaaslastele üks või kaks vaba kohta ning ta keeldub sinna istumast; seda juhtub. Sellist võimalust peab olema “etenduse“ andma.] arutatud kooli aja mahavõtmise tava ja tegevuste raames (alates lk 149). Õpetaja: „Ära räägi minuga niiviisi!“ Õpilane: „Oeh – kuulge, ma ainult hilinesin, te ei pea minuga õiendama. Tüdrukud jäävad vahel
annaabi.ee 
