koolapähklis C8H10N4O2 valem Nomeklatuurnimetus - 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon Kofeiini head küljed Kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse Teadlaste sõnul laiendab hingamisteid Kiirendab ahjutegevust, parandab meeleolu Laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust Parandab lühiajalist mälu, lühendab reaktsiooniaega ning suurendab arvutusülesannete sooritamise kiirust. Kaitseb parkinsoni tõve eest Kofeiini halvad küljed Suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organimis Suuremad kofeiiniannused aga võivad põhjustada seedetrakti vaevusi, nagu kõrvetised, näriv valu ja kõhukorinad. Kofeiini toimel viiakse organismist välja kaltsiumi, magneesiumi, D- vitamiini ja teisi mineraalaineid Kofeiin tekitab janu, närvilisust, unetust, nälga, hägust nägemist, külma higi, kahvatust, kõhulahtisust Huvitavaid fakte Suitsetamine kiirendab kofeiini eemaldumist kehast
"MAGNEESIUM-ELU NURGAKIVI" Magneesium (Mg) on eriti elutähtis mineraalaine, mida meie organism ise ei sünteesi.Tähtsuselt on ta kaaliumile järgmine keha ainevahetuse protsessis osalemisel. Mg on väga oluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses. Tal on tähtis roll ka südame normaalse funktsioneerimise tagamises: veresoonte laiendamisel ja südamerütmi korrigeerimisel. Samuti osaleb ta kõigi lihaste töös ja närviimpulsside ülekande mehhanismides. Mg on ka oluline inimese kaitsmisel stressihormoonide kahjustava toime eest. Mg reguleerib noradrenaliini ja adrenaliini (stressihormoonid) taset. Ta osaleb ainevahetuses 300 erineva ensüümi töös, olles nende aktiveerija.. Parandab rakus hapniku omastamist, mis on väga oluline südame- ja vererõhuhaigetele. 75% inimestest tarbib alla normi Mg ja Eesti pinnases leidub teda vähe. Kui kehas on Mg vähe, kannatab eelkõige raku energeetika. Kui on häiritud Ca ja Mg suhe Ca kasuks, tekivad veres kergesti hüübimishäired (veri muutub paksuks)
isukaotuse, kõhulahtisuse, iivelduse, punastamise, käte värisemise, vereringehäirete, arütmia, madala vererõhu või valutundetusena. Tavaliselt viitavad sellised tunnused kofeiinimürgitusele. Veel võib liigne kofeiini tarbimine põhjustada peavalusid, raskusi õppimisel. Kofeiini tarbimisel suurenevad dopamiini ja adrenaliini kogused ning see suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organismis. Rasedatel naistel võib kofeiin tekitada suuri riske, näiteks iseeneslikud abordid. Positiivsest poolest võib kofeiin vähendada suhkruhaiguse riski ja parkisoni haiguse arenemist. Vanematel inimstel parandab see mälu, stimuleerib kesknärvisüsteemi, tõhustab ainevahetuse tööd jne. Tänu oma
Elektriline uimastamine ja selle mõju liha kvaliteedile ELEKTRILINE UIMASTAMINE Elektrivool põhjustab läbi aju närvisüsteemi tugeva stimuleerimise Tagajärjeks energiat kulutavad lihaste krambid Stressihormoonide adrenaliini ja noradrenaliini teke Tulemuseks on anaeroobne glükolüüs piimhappe moodustumisega ja pH langus lihastes Elektriline uimastamine on lühikese intervalliga meetod uimastamise ja veretustamise vaheline aeg peab olema võimalikult lühike Kestvus sõltub looma individuaalsest eripärast: tavaliselt 2 12 sekundit Vältida tuleb verevalumite teket ja liigset vere hulka lihastes Sigade veretustamine võiks toimuda 5 sek.
· Uuringut juhtinud Michael Miller soovitas südamehaiguste ennetamiseks regulaarselt trenni teha ja iga päev 15 minutit naerda. 6 soovitust tervise loomulikuks edendamiseks: NAERMINE Koos naermine vabastab lihased pingest ning lõõgastab meeli, tekib lahe ja reibas olek. Mõnus naer võib avada tee ummikust välja. Naermise ajal teevad kõhulihased aktiivseid liigutusi, paraja trenni saavad ka süda ning kopsud, aju toodab heaoluhormoone ning stressihormoonide hulk veres väheneb, tugevneb immuunsüsteem. LIIKUMINE Pool tundi liikumist päevas loetakse parajaks stressimaandajaks. Veerandtunnine ühine võimlemispaus võib olla töö juures põnevaks vahelduseks. Kiire tööaeg ja edasilükkamatud asjatoimetused pole mingi tõsiselt võetav põhjus, et liikumispausist loobuda. Pärast väikest liigutamispausi sujub mõttetöö palju tõhusamalt ja täpsemini. HINGAMINE Hingamisharjutused on üks meelte rahustamise paremaid vahendeid
puhul atroofia puududa. Jõu- ja kiirusalade esindajatel toimub atroofia suhteliselt rohkem valgete lihaskiudude arvel. Joonis 1. Aeglased lihaskiud atrofeeruvad liikumisvaeguse puhul. Suurendus 320 korda Esmapilgul on üllatav, et lihase kiuline kompositsioon reageerib selliselt liikumisvaegusele, samal ajal kui kiirus, jõu ja vastupidavustreening põhjustavad vastupidiselt nihke kiirest aeglaseks. Kui aga süüvida ülalmainitud muutuste põhjustesse, selgub, et stressihormoonide nagu kortisooli ja katehoolamiinide tase on liikumisvaeguse algfaasis kõrge. Samaaegselt muutustega müosiini raskete ahelate isovormilises kompositsioonis (need ongi lihaskiudude kontraktsiooniomaduste muutuste algpõhjuseks) muutub ka rakumembraanides kloriidkanalite (eelkõige kaltsiumi) seisund. Eelmainitud muutused lihaskiudude kontraktsiooniomadustes võivad olla kaltsineuriin, kaltsium/kalmoduliin sõltuvad kinaasist jt. Need
Freudi järgi alateadvus), mis võib stressoritele reageerida ülevoolavalt ja värvikalt.Stressi toime ja tagajärg sõltub suuresti emotsionaalse aju seisundist ja tema aktiivsusest. Emotsionaalne aju raegeerib millisekundite jooksul ohuolukorrale, alles seejärel hakatakse mõtlema, mis uhtus ja mida tehti. (Paju, Raudsik 2007) Igasugune stress vallandab keha depoodest tugevatoimelisi hormoone verre. Kui inimese elu on nädalaid, kuid, mõnikord aastaid täis halba pinget ja veres püsib stressihormoonide sisaldus kõrgel, võib see lõppeda haigusega. Põhjused on järgmised: o Kestev pinge (töökohas, perekonnas) süvendab väsimust, muutub südametegevus, tõuseb vererõhk, mis suurendab ateroskleroosi ja müokardi infarkti ohtu. o Kui puudub treenitus kohanemiseks stressoriga, püsib stressihormoonide tase pikka aega kõrgenenuna (eksami sooritamine, esinemine rahvahulga ees, televisioon jms) o Pinge on ammu kadunud, kuid organism pole võimeline end korrastama ja
kuidagi heaoluühiskondlik ning üksindus millenagi, millega riiklikul tasemel tegelemine on pea raha raiskamine, usun, et seda tuleks käsitleda nagu ka teisi suuremaid terviseprobleeme. Piir füüsilise ja psühholoogilise tervise vahel on tihti hapram kui ette kujutame. Kroonilise üksinduse mõju eluea pikkusele on võrreldav suitsetamisega päevas 15 sigaretti ning veel tugevam kui ülekaalulisus. Üksindus tõstab stressihormoonide ja põletike taset, mis suurendab südamehaiguse, liigesepõletiku, 2. tüübi diabeedi ja dementsuse riski ning lisaks on uuringud näidanud ka suuremat Alzheimeri võimalust. Kui Alzheimer mõjutab hetkel 5,7 miljoni ameeriklase elu, siis 2050. aastaks ennustatakse selle arvu kolmekordset kasvu. Seega kui üritame riiklikul tasemel regulaarida suitsetamist, alkoholi tarbimist või HIV levikut, siis peaksime samamoodi suhtuma ka üksindusse.
Siis leiti, et mõndade seemente ja lehtede närimine mõjus stimuleerivalt. Hiljem avastasid inimesed, et see efekt suurenes, kui panna teatud toimega lehti kuuma vette. · varaseim teadaolev kakaoubade kasutusest oli leitud iidsete maajade pottidest enne kuutesada aastat enne kristust . · kofeiin kaitseb parkinsoni tõve eest. · kofeiini peamine tootja on kohviuba, coffea arabica seeme. · kofeiin suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organimis. · kofeiini tarbimisel suurenevad dopamiini ja adrenaliini kogused. · Kofeiini on leitud kohvipuu lehtedes ja marjades, tee- ja matepõõsa lehtedes, guaraana marjades, koola pähklites ning väikeses koguses ka kakaos. · Peale kofeiini sisaldavad paljud taimed ka teisi meditsiiniliselt olulisi ksantiini alkaloide nagu teofülliin ja teobromiin. (teofüliin esineb tees)
Hirmutunnet mõjutavad faktorid: · aeg öö ja päeva vaheldumine; sesoonsus · keskkond · grupi suurus · populatsioonide- ja sugudevahelised erinevused · isenditevahelised erinevused Amügdala ehk mandeltuum kontrollib nii kaasasündinud kui ka õpitud hirmureaktsioone. Selle vigastused vähendavad hirmutunnet ja emotsionaalsust, selle stimuleerimine suurendab stressihormoonide tootmist, seega ka hirmutunnet. Parasiidid ja ornamendid Parasiidid evolutsioneeruvad kiiremini kui nende peremehed. Lõivsuhe erinevad kohasuse komponendid omavahel negatiivselt seotud ühte suurendades teine väheneb. Konflikt tekib siis, kui ressursid on piiratud. Immuunsus: · kaasasündinud mittespetsiifiline (fagotsüteerivad rakud), esmane immuunvastus, kulukate tagajärgedega · omandatud spetsiifiline (rakuline ja antikehaline immuunsus), jätkuv immuunvastus
6 alkoholi kuritarvitamist, sagedast suitsetamist, vähest liikumist), mis omakorda võivad põhjustada tervise halvenemist.(2) On täheldatud, et inimestel, kellel on head ja stabiilsed lähisuhted, on tõhusam immuunsüsteem. End üksi ja isoleerituna tundvate inimeste immuunsüsteemi tegevus on pärsitud. Uuringud on tuvastanud ka sõltuvussuhte sotsiaalse toetuse ja organismi stressihormoonide taseme vahel. Arvatakse, et vähene sotsiaalne toetus viib stressihormoonide tõusule organismis, mis omakorda põhjustab immuunsüsteemi funktsiooni langust ja tekitab vastuvõtliku pinna haigustele.(2) Lähedaste inimeste toetus võib olla nii otsene kui ka kaudne. Kui sa oled ümbritsetud hoolivatest pereliikmetest ja sõpradest, on sul nende toetusel kergem muuta tavapärast käitumist tervise huvides, näiteks süüa vähem, kui oled ülekaaluline, tegelda
I faas- aeglane, 4-12 aastat II faas kiire- kuulmisläve nõrgenemine 1 aasta Audiomeetria Mürastress Sümpaatilise närvisüsteemi kahjustus Ainevahetusprotsesside intensiivistumine Kõrgvererõhutõbi Insult Infarkt Mao- soole peptilised haavandid Veresuhktu taseme tõus Mürastress Immuunsüsteemi pidurdus Mineraalide ja veeainevahetuse muutused Hematoentsefaalbarjääri läbitavuse tõus Skeleti- lihassüsteemi probleemid Hirm, ärevus, psühholoogilised probleemid Vägivald Stressihormoonide üleproduktsioon Mürastress Ajurakkude kahjustus Õppimise ja mälu halvenemine Mõjutab limbilist süsteemi Eesajukoore väljlülitumine, tagaajukoore aktiviseerumine- käitumuslikud muutused Tulemuseks psühhiaatrilised haigused- sh. Parkinsoni tõbi Mürastress Naistel on madalam mürastressi lävi kui meestel Müratase (helirõhutase) Mõõdetakse dB Piirnorm- töötaja ekspositsioon töökeskkonnas tööpäeva (8h) ja töönädala (40h) jooksul, mis ei kahjusta tervist
8 · Muusika · Maalimine · Kirjutamine, luuletamine, sõnamäng · Teatri ja filmikunst Alati on kergem midagi vältida, kui seda ravida. Samad lood on ka stressiga. Stressi pole küll raske ravida, kuid omatmoodi jälje jätab ta sulle kogu eluks. Huvitav info · Tee aitab võidelda stressiga. Nagu näitasid uuringud, vähenes teed joovatel inimestel stressihormoonide tase veres kaks korda. University College London spetsialistid kaasasid uuringusse 75 regulaarselt teed joovat noort inimest. KOKKUVÕTE Stress on... · kohastumuslik nähtus. · seotud ohtlike/kahjulike olukordadega. · seotud negatiivsete tunnetega. · võib ka olla positiivne. Ajastu üks märksõnu on stress. See on salakaval kaaslane, mille lähedusest annab märku
sekkumisega. Sinna alla kuuluvad näiteks ärevusseisundi, negatiivse tuju, vererõhu ja kortisooli taseme mõjutamine. Mitmekordse teraapia tulemus on piiritletud mõjudega, mis tüüpiliselt kestavad pikemaajaliselt või mis saavutatakse alles seeria üksteisele järgnevate sessioonide käigus. Seejuures võib ära märkida kalduvust rahutusele, depressiooni ja hilinenud lihasvalu esinemist. (Moyer jt, 2004) 6. Kokkuvõte Paljudes uuringutes on täheldatud ärevuse, depressiooni ja stressihormoonide vähenemist massaazi tagajärjel, mille põhjuseks peetakse parasümpaatilise aktiivsuse tõusu. Peamiselt on uurimise all olnud survetehnikad, sest liiga kerged võtted mõjuvad pigem kõditavatena ja võivad olla hoopis ebameeldivad, samuti pole liialt nõrkade mõjutuste puhul täheldatud sama ulatuslikke positiivseid tulemusi. Survestimulatsiooni seostatakse muuhulgas uitnärvi aktiivsuse tõusuga, mis omakorda vähendab psühholoogilist erksust ning stressihormooni taset
hingevalust. Stressi mõju tervisele võib tuleneda otseselt muutustest organismi talitluses, mille mure või kriisi läbielamine tekitab. Ent see võib olla tingitud ka stressist tulenevaist tavapärase käitumise muutustest (sagenenud alkoholitarbimine, suitsetamine, kontsentratsiooniraskustest tingitud õnnetused jne.).Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressihormoonide toimele on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust paremini.Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut. 6.2 Stress ja nakkushaigused Igaüks meist teab, et nakkushaigused on põhjustatud nakkusi tekitavatest mikroobidest ja viirustest. Organism puutub päevast päeva kokku kümnete erinevate nakkusallikatega, kuid ei haigestu
15- 45 sekundi jooksul järgnevad kliinilised krambid (loom sipleb). /1/ Kolmandat faasi iseloomustab vaikne periood, mil hakkab taastuma looma hingamine ning ta hakkab tajuma ka ümbrust. /1/ Pärast nende faaside möödumist hakkab loom aeglaselt toibuma. /1/ Elektrilise uimastamise korral põhjustab elektrivool läbi aju närvisüsteemi tugeva stimuleerimise. Tagajärjeks on energiat kulutavad lihaste krambid ja stressihormoonide adrenaliini ja noradrenaliini teke. Tulemuseks on anaeroobne glükolüüs piimhappe moodustumisega ja pH langus lihastes. /1/ 3 Vooluga mõjutamise kestus sõltub looma individuaalsest eripärast- tavaliselt 2- 12 sekundit. Praktikas on täpset doosi raske saavutada, sest tuleks arvestada iga looma individuaalset tundlikkust; karvkatte olukord, mustus raskendavad voolu läbitungimist
immuunsüsteemi nõrgenemisega. 80% haigustest on pikaajalise stressi tagajärg. Frustratsioon, ebakindlus ja pinge põhjustavad neerupealiste hormoonide norepinefriini ja hüdrokortisooni üleproduktsiooni. Neil hormoonidel on veresooni ahendav toime, millega seonduvalt vererõhk tõuseb, südame töö on raskendatud, hingamine muutub kiiremaks ja pindmisemaks ning seedimine aeglustub. Massaaziga saab stressihormoonide taset organismis langetada. (SL Õhtuleht 15.06.2007) Massaazi soodne toime seisneb lihaspinge vähendamises, lihastoonuse tõstmises ning vere- lümfiringe parandamises. Lihastesse kuhjunud jääkaineid, nagu näiteks süsihappegaas, piimhape, kusihape, mis tekitavad lihaspingeid, on võimalik massaazi abil liikuma panna ja organismist seejärel väljutada. Ühtlasi ergutatakse lümfi- ja vereringet, mille tulemusena
Uuringu käigus paluti 40 naissoost kontoritöötajal, kelle keskmine vanus oli 37, töötada kahes grupis. Üks grupp töötas vaikses keskkonnas, teine aga tüüpilise kontorimüra keskel. Lindile salvestatud mürataust hõlmas helisevad telefonid, inimeste rääkimise, masinakirja ning sahtlite avamise ja sulgemise. Mõlemad grupid tegid kolme tunni vältel erinevaid kontoritöid. Kõigilt naistelt võeti enne ja pärast katset uriiniproovid, et analüüsida stressihormoonide taset. /3/ Mõlemad grupid sooritasid küll masinakirjatesti võrdselt hästi, aga raskemate ülesannete lahendamine oli mürakeskkonnas raskendatud. Ka oli nende naiste uriinis rohkem stressihormoone kui vaikses keskkonnas töötanud naiste uriinis. Mürakeskkonnas töötanud naised istusid rohkem paigal, reguleerisid vähem oma toole, jalatugesid ja dokumendihoidjaid. /3/ "Teie kontrolli alt väljas oleva stressitekitaja meelevallas olemine, isegi kui tegemist
/3/ Uuringu käigus paluti 40 naissoost kontoritöötajal, kelle keskmine vanus oli 37, töötada kahes grupis. Üks grupp töötas vaikses keskkonnas, teine aga tüüpilise kontorimüra keskel. Lindile salvestatud mürataust hõlmas helisevad telefonid, inimeste rääkimise, masinakirja ning sahtlite avamise ja sulgemise. Mõlemad grupid tegid kolme tunni vältel erinevaid kontoritöid. Kõigilt naistelt võeti enne ja pärast katset uriiniproovid, et analüüsida stressihormoonide taset. /3/ Mõlemad grupid sooritasid küll masinakirjatesti võrdselt hästi, aga raskemate ülesannete lahendamine oli mürakeskkonnas raskendatud. Ka oli nende naiste uriinis rohkem stressihormoone kui vaikses keskkonnas töötanud naiste uriinis. Mürakeskkonnas töötanud naised istusid rohkem paigal, reguleerisid vähem oma toole, jalatugesid ja dokumendihoidjaid. /3/ "Teie kontrolli alt väljas oleva stressitekitaja meelevallas olemine, isegi kui tegemist
situatsioone ära hoida kiirete meetmetega 3) kurnatus (exhaustion stage) - see on, kui nõudmised kehale ja vaimule on liiga kõrged ning inimene ei suuda neid täita, siis ta tunneb end hädasolevana, ahistatuna ("distressed"). Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid, mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressihormoonide toimele on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust paremini. Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut. I HÄIRESTAADIUM e. alarmi staadium (kestvus ~ 24-48 t) a) shoki faas Resistentsuse langus, KNS pidurdus, Hüpotermia (kehatemperatuuri langus), vere mahu langus, Vererõhu alanemine e
· Stiimul, info liikumine sensoorne korteks (korrastamine) hüpokampus (sündmuste ajaline konteksti paigutamine) - mandeltuum (emotsioonide hindamine ohtlik või ei?) käsklused hüpotaalamusse · Pikaajalise ja korduva hirmustressi tagajärjed: o Vähendab sigimisviljakust o Mõõdukas hea, palju halb o Kisklusoht mõjutab vanemhoolt: · Organismi vastus hirmuallikale tekib närvisüsteemi ja stressihormoonide tootmise teel: o Kiire vastus: tingitud sümpaatilise NS aktiveerumisest ja virgatsainete eritamisest neuronite poolt o Aeglasem vastus: tingitud hormoonide ahela sisselülitmisest (aktiveerib immuunsüsteemi, suurendab glükoosi taset veres ehk rohkem energiat jne) Järeldused · Akuutne hirmustress on adaptiivne, soodustades isendi elujäämist ohtlikes olukordades · Korduv või püsiv hirmustress mõjub pärssivalt sigimisele
- suitsidaalsus Traumajärgsete reaktsioonide seletused Reageerimine ohule: põgene võitle tardu - Mitte tahtlik ja juhitud 3 süsteemi poolt kehas: kesknärvisüsteem, endokriinsüsteem, immuunsüsteem - Ajutüvi töötab turvamehena, kes jälgib pidevalt keskkonda ohu suhtes otsustab reaktsiooni laadi - Stiimul aktiveerib sümpaatilise närvisüsteemi, mis vallandab stressihormoonide eritumise sealt tuleb energia vallandumine, mis suunatakse elusäästvatese organitesse - Ülisuure ohu korral lülitatakse süsteem välja tardumine: automaatne mitte teadvustatud organismi reaktsioon olukorras kus ta on silmitsi ülisuure stressiga (loomad mängivad surnut) Traumareaktsiooni alus - Amügdala (sensoorse ja motoorse info kooskõlastamine, emotsionaalsed reaktsioonid; kesktuum tingitud emotsionaalsed seosed)
kuiv keel, kaalukadu Vitamiin C C-vitamiin aitab kaasa vajalike toitainete imendumisele ja rakkude uuenemisele, on suurepärane antioksüdant. C-vitamiini vaeguse sümptomid on väsimus, vastuvõtlikkus külmetus- ja nakkushaigustele, halb enesetunne, igemete veritsemine. Sööge enne pingelise tööpäeva algust magusa asemel hoopis C-vitamiini sisaldavaid toiduaineid, jooge kohvi asemel mahla. See takistab ka stressihormoonide teket. Liiga palju C-vitamiini pole siiski organismile kasulik. See võib põhjustada erinevaid tervisehäireid peavalust maohaavanditeni, samuti iiveldust ja seedehäireid. C-vitamiin: - tugevdab organismi, tõrjudes välja külmetushaiguste tekitajaid; - kaitseb spermatosoide ja osaleb suguhormoonide tekkes; 35 - tõstab tuju, parandab enesetunnet;
Lorenz ise kasutas oma mudelit agressiivse käitumise seletamiseks. Tema väitel olevat agressiivsus elusorganismi kaasasündinud vältimatu vajadus, mis koguneb ajaga ja peab saama aeg-ajalt kulutatud ainus võimalus selle halbu tagajärgi vältida on suunata see ohututesse kanalitesse (inimese destruktiivsetest tungidest aitavat vabaneda näiteks sport.) Agressiivse käitumise põhjalikud uuringud on näidanud, et agressiivsust mõjutavad mitmed sisemised (stressihormoonide tase, nälg jm) ja välised (rivaalide esinemine, ressursside nappus jm) tegurid agressiivsus ise on aga väga keerukas kogum erinevaid tegevusi, kusjuures agressiivsuse erinevad aspektid võivad olla väga erinevalt tingitud. Agressiivsuse roll, samuti situatsioonid, milles agressiivsus üldse esineb, varieerub liigiti. Pole lihtne otsustada, kuivõrd sarnaselt või erinevalt on motiveeritud näiteks hiirt tapva kulli ennast ründaja eest kaitsva nurkasurutud
siis juba väsinud ning tal on raske leppida uue valuga, kui laps on sündinud. Inimene võib taluda väga suurt valu, kui ta seda ei karda. Samas on iga inimese valulävi siiski erinev ning valu tajumist võivad mõjutada ka mitmed tegurid. Valuaistingut võivad suurendada üksindustunne, ebapiisav toetus personali poolt, haletsemine. Ka ema väsimus, nälgimine ja hirm sünnituse ees, turvatunde ning eneseusalduse puudumine võivad valuaistingut suurendada. Hirm mõjutab stressihormoonide vabanemist, mistõttu emaka veresooned ahenevad ja sünnitustegevus on häiritud; hirm soodustab ka vales rütmis hingamist, mis samuti halvendab emaka verevarustust, platsenta vereringet ning soodustab lapsel hapnikupuuduse teket. Ka kultuurifaktorid mõjutavad valuga toimetulekuvõimet ja selle väljendumist: naisel võib olla vajadus oma valu välja karjuda või hoopis püüda käituda nii, nagu valu teda üldse eimõjutaks.
annaabi.ee 
