Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Stansid 2. kodutöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
matriits, matriitsi, pilu, mõõdu, mõõtmete, 60mm, avade, 20mm, 80mm, varjant, mõõdud, pilude, eskiisid, toleransid, arvestab, karedust, 30mm, 120mmÕpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne nr. 2 variant 7. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi eskiisid. Ülesanne 2.1 Läheandmed: Materjal: teras 40, millel lõiketakistus 𝜎𝑙 = 490, Mpa; Lehe paksus 𝑠 = 6, mm; Stantsitava detaili mõõtmed (joonis 1). O 24 H14 s= 6 O 60 h14
Variant 1 1)Sisekontuuri stantsimine Sisemise ava stantsimiseks kasutan kiiret stantsi seega l= (0,8...0,86)Rm, seega l= 0,86x500 = 430N/mm2 Materjal- teras 30 1050-74 järgi, standard EN 10250-2:2000 Katketugevus Rm- 500 MPa Lõiketakistus l-430N/mm2 = 43kgf/mm2 Materjali paksus s-4,0 mm Ava läbimõõt d- 90H14(+0,87) mm Detaili läbimõõt D1-160h14(-1) mm Arvutused: Sisemise ava d=90H14(+0,87) stantsimine Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel: Z = CxSx l = 0,035x4x43 = 0,92 mm Kus, c-tegur mis arvestab stantsitava detaili täpsust ja lõikepinna pinnakaredust, c=0,035 sest ava täpsusaste on H14 l-lõiketakistus S-materjali paksus z-pilu suurus Templi läbimõõt dt = (Ddet+det)- t = (90+0,87)h11(-0,22) =90,87h11(-0,22) Matriitsi ava läbimõõt dm =(dt+z=Ddet+det+z)+m=(90+0,87+0,92)H11(+0,22)= =91,79H H11(+0,22) 2)Väliskontuuri D1=160h14(-1) stantsimine
Ülesanne nr 2 Variant 4. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid. 1.Lähteandmed: Sele 1. s =5mm + 430 d=12 H14( )mm 0 0 D1 = 40h14 ( )mm −620 Materjal teras 08КП , ГОСТ 1050-74 Katketugevus Rm =300=30 kgf/m m 2 Lõiketakistus σ l = (0,65 – 0,75) Rm =0,70*30= 21 kgf/ m m 2 Kahepoolne pilu: z = c * s * √σl = 0,035 * 5 * √ 21 ≈ 0,80mm
s – materjali pikkus 𝜎1 - materjali lõiketakistus, MPa 𝑠 𝑃 = 𝑆 × 𝜎1 × ( 𝑎 + 𝑏 ) 𝐻 > 𝑠 ℎ 𝜎1 = 380𝑀𝑃𝑎 1 P1= 3 × 380 × ( 80 + 30 5) = 125628 𝑁 Ps = 1,3 x 125628 = 163316,4 ≈ 16,4t Tallinn 2017 2 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 2 Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid. 1) Lähteandmed: s= 6mm d= 12H14(+430 0 )mm 0 D1= 50h14(−620 ) mm Teras: 08КП, ГОСТ1050-74 𝑘𝑔𝑓 Katketugevus: 𝜎𝑏 30 𝑚𝑚2 𝑘𝑔𝑓 Lõiketakistus: 𝜎1 = (0,65 … 0,75) 𝜎1 = 19,5 … 22,5 𝑚𝑚2 𝑘𝑔𝑓 Valin: 𝜎1 = 21 𝑚𝑚2
Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälbed. Pinnakaredus, lainelisus, mõõtmine 2 11. Valutoodete ja keevitatud toodete tolerantsid 2 Keermete ja hammasrataste hälbed 12. Laagrite istude tolereerimise põhimõtted 2 Kaliibrite tolereerimise põhimõtted 13. Mõõtahel. Analüüs. Min-max meetod. 2 Tõenäosusmeetod 14. Mõõtmete ja tolereerimise vektorkäsitlus 2 Hälvete statistiline käsitlus. Hajuvus. 15. Hälvete kontroll. 2 Arvutite kasutamine 16. Eksamiküsimused 2 Z.Humienny, P.H.Osanna, M.Tamre, A.Weckenmann, L.Blunt, W.Jakubiec Geometrical Product Specification. Course for Technical Universities. Warszawa, 2001. T.Tiidemann. Mõõtmed ja tolerantsid. Kvaliteedikeskne praktiline käsitlus.Tallinn, TTÜ, 2000. I
koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efektiivseid meetodeid tugevusomaduste tõstmiseks. Moodustatakse uusi materjale metallpulbri baasil ning laialt kasutatakse plastmasse. Spetsiaalsed pinnakatted tõstavad detailide töö- ja kulumiskindlust ning kaitsevad korrosiooni eest.
0 1 2333 2 7 2333 n= = = 796,2 /" $ 4 56 4 73 Arvutan masinaaja: 9 2A Tm = : = = 0,5 s ; < ; ?B@, Hülss avade tsentreerimine Tsentripuur:MSP0300SB [5] C = 3 mm + = 2 mm fn = 0,1 mm/p Leian pöörete arvu n: 73 2333 n= = 5308 /" $ 4 = Leian arvutusliku lõikekiiruse: 4 5 - 4 = 7=3>
iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumis- Nioobium 8600 teguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumis- Nikkel 8880 teguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arvestada Vask 8930 vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, Raskmetallid raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, tempe- Molübdeen 10 200 ratuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka Hõbe 10 500 masinaosade korral. Metallide ja sulamite joon- Plii 11 340 paisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja Elavhõbe 13 550 on sulamite korral määratud eelkõige keemilise Kuld 19 320 koostisega. Volfram 19 400
Konstruktsioonilt jagunevad kaabitsad terviklikeks ja koostatavateks; tööpinna kujult - lame-, kolmkant- ja profiilkaabitsateks. Kaabitsad valmistatakse samast materjalist mis viilidki. Seega võib kulunud viile, millede tahud on korralikult teritatud, kasutada kaabitsana. Sageli kasutatavad tööriistad lukksepatöös on kruvitsad (kruvikeeraja) ja mutrivõtmed. Need on vajalikud kruvi- ja poltliidete koostamisel ja lahtivõtmisel. Detailide valmistamisel kontrollitakse tema mõõtmete ja kuju vastavust joonisele kontroll- ja mõõteriistadega. Seepärast peavad lukksepal peale tööriistade tüüpkomplekti olema ka vajalikud kontroll- ja mõõteriistad. Enam kasutatavad oleks: mõõtejoonlaud, millega võib mõõta sise- ja välismõõte täpsusega kuni 0,5 mm (joon. 63). Tastrit (joon. 64) kasutatakse nii sise- kui välismõõtude mõõtmiseks. Täpsemate mõõtude korral kasutatakse juba nihikut ja kruvikut (vaat. 1.8.1 ja 1.8.2).
Detailide vastastikusest asendist eristatakse põkk-, nurk-, vastak-, katte- ja otsliiteid. Gaaskeevitusel on põhilised põkkliited. Põkkliite (a) puhul on liiteelemendid ühes tasapinnas või mingis muus pinnas (180...135º). Kuni 3 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel asetatakse detailid kokku kalduservamata, (vahe lehepaksuse ulatuses ja traageldatakse) või siis ääristatakse servad ja keevitatakse ilma lisatraadita, kuid detailide vahele jäetakse pilu. Üle 5 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel servatakse liite ääred kaldu. Katteliide (0...5º) (b) (ebasoovitatav liide), kus detailide servad on üksteise peal paralleelselt. Vastakliite (c) puhul ühendatakse kuni 3 mm paksusi detaile. Vastakliite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Nurkliide (d) on liide, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes nurga all (30...135º) ja keevitatakse kokku piki servi.
() cu3 () = 2,6 + 35[(90 fck)/100] 2. Armatuur 2.1. Armatuuri liigitus ja armatuurterase füüsikalis-mehaanilised omadused Betooni armeerimiseks saab kasutada: kuumaltvaltsitud varrasarmatuuri; valtstraati; külmalttõmmatud traatarmatuuri. Külmalttõmmatud traatarmatuur saadakse traadi korduval tõmbamisel läbi järjest ahene- vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri. Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: voolavustugevus (fyk või f0,2k); maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); tõmbetugevus (ft);
- püstasend, vertikaalasend; keevitamisel alt üles PF, ülalt alla PG, (c) - kaldasend torudele, tähistust HL-045 kasutatakse torude keevitamisel. Keevisliidete tüübid Keevisliidete põhitüübid (oc ): 1. põkkliited ---------- 2. nurkliited ------------ 3. otsliited 4. katteliited 5. T-liited Keevisõmbluste asendid e. keevitusasendid ( ) KEEVITUSJOONIS.......... Põkkliide Joonis 5. Põkkliide "I" piluga [2:19] "I" pilu (vt joonis 5) kasutatakse põkkliidete puhul kuni 3 - 4mm paksusega materjalide keevitamisel, pilu jäetakse ca 2 - 2,5mm > Joonis 6. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga kumera õmblusepealsega ja joonisel tähistusega (vt Joonis 6). Kumera pealsega õmblust nimetatakse tugevdusega õmbluseks ning selle saavutamiseks peaks keevituskiirus olema väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus
11. Kivinenud mördi painde- ja survetugevuse määramine". Mört: mehaaniliselt segatud sideainete, täiteainete ja vee segu koos vajalike lisanditega Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 5 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Märkus. Mördid normeeritakse EN 998-2 'Müürimörtide liigid. Osa 2. Müürimördid" alusel. Müürikivi grupp: müürikivide jaotamine gruppideks vastavalt avade protsendile ja orientat- sioonile kivis. Müürikivi normaliseeritud survetugevus: müürikivi survetugevuseks võetakse samast ma- terjalist 100 mm servaga õhkkuiva kuubi survetugevus. Müürikivi normsurvetugevus: kindla arvu müürikivide 95 % tõenäosusega määratud surve- tugevus . Müürikivi survetugevus: määratud arvu müürikivide keskmine survetugevus. Märkus. Survetugevus määratakse EN 722-1, Müürikivide katsetamise meetodid. Osa I. Survetugevuse määramise alusel.
ruses on metalli rohkem. Samal eesmärgil on mõnedel kol- bidel juhtpinnas T-kujulised paisumispilud. K o l v i r õ n g a d tihendavad kolvi ja silindriseina vahe- list pilu. Kahetaktiliste mootorite kolbidele asetatakse hari- likult 2 . . . 3 ja neljataktiliste omadele 3 . . . 4 rõngast. Nel- jataktilistel mootoritel on peale surverõngaste ka õlirõn- gad. Kolvi ülaosas paiknevate surverõngaste ülesanne on
Nende kõik kolm mõõdet - laius, pikkus ja paksus - on ühes suurusjärgus. Terad võivad olla nurgelised, nurgeliste vi ümardunud servadega vi ümardunud olenevalt tekkeviisist. Terade kujul on oluline tähtsus pinnase mehaanilistele omadustele. Saueosakesed on enamasti plaatja kujuga, harvem nõeljad. See tähendab, et saueosakestel on üks mõõtmetest teistest vähemalt suurusjärgu võrra erinev. Mõõtmete suhted sõltuvad savi mineroloogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). Tabel 2.2 Peamiste savimineraalide mõõtmed. Mineraal Osakese paksus µm Osakese küljepikkuse ja paksuse suhe Eripind (m2/g) Kaoliniit 0,05-0,2 10-20 10-30 Illiit 0,02-0,2 20-30 50-100
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Loetlege ja kirjeldage lühidalt seadmeid. Metallide hapniklõikamine põhineb metallide omadusel põleda tehniliselt puhtas hapnikus kusjuures hapnikujuga eemaldab ka põlemisjäägid. Lõikamisel kuumutatakse kõigepealt metall lõikepõletiga temperatuurini, mille juures metall hapnikujoas süttib. Metalli põlemisel eraldub soojus, mis moodustuva räbu kaudu kandub alumistele kihtidele. Metall põleb kogu 1õigatava lehe paksuse ulatuses ning selle tulemusena moodustub kitsas pilu. Lõikamisel tekkinud oksiidid ning räbu eemaldab hapnikujuga. Eristatakse pinnalõikamist (1õigatakse maha metalli pealiskiht) tükelduslõikamist (metall 1õigatakse osadeks) ning piikhapniklõikamist (metalli põletatakse sügav auk). Kuumutusviisi järgi eristatakse hapnik- plasmahapnik- kaarhapnik- räbustihapnik- jne. lõikamist. Tükelduslõikamist kasutatakse leht- ja profiilmetalli 1õikamiseks. Nüüdisajal on laialt levinud tükelduslõikamine paiksete või kantavate masinatega
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
