−0,120 lma, lmb – sisemise ava matriitsi mõõt (mm), LmA, LmB – välimise kontuuri matriitsi mõõt (mm), Rm – sisemise ava matriitsi raadius (mm), Rt – välimise kontuuri matriitsi raadius (mm), Lt A, Lt B – välimise kontuuri templi mõõt (mm) Välimise kontuuri stantsi eskiis: Sisemise kontuuri stantsi eskiis: Sele 6.
ÜLESANNE NR.2 Varjant Nr.12 Kirjeldus: Määra järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja tempili eskiisid. Kasutatud valemid: d m=d det +δ det + z (1) d t =d det −δ det−z (2) z=c∗s∗√ σ 1 (3) Kus dm - matriitsi mõõde, mm; dt - templi mõõde, mm; s - materjali paksus, mm; σ1 - materjali lõiketakistus, kgf/cm2. ddet - kontuuri mõõtmed, mm; δdet - kontuuri toleransid, mm; z - pilu templi ja matriitsi vahel, mm; c - tegur, mis arvestab stansitava detaili täpsust ja lõikepinna pinna karedust Arvutamine 1. Materjal:ГОСТ1050-74 teras 20
Kodune ülesanne NR 2. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne nr. 2 variant 7.
190,4 Teine tõmme templi, matriitsi eskiis: 156,7 1,65 1,5 Tallinn 2017 20 130 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 5 Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100mm. Panna skeemile mõõtmed. Stantsi survekeskme asukoht määrata: a) analüütilisel meetodil; b) graafilisel meetodil. Mõlema meetodi korral märkida skeemile survekeskme asukoht koos määratud mõõtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna. Valin stantsi mõõtudega:
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
liikumisseadustel, mida vaadeldakse teoreetilises mehaanikas ja masinamehaanikas. Teoreetiline mehaanika jagatakse kolme ossa. Staatika vaatleb jõudu ning nende tasakaalutingimusi. Kinemaatikas uuritakse mehaanilist liikumist välisjõudu arvestamata ning dünaamika käsitleb liikumist põhjustava energiaallika ja liikumisega saavutatud tulemust. Aine „Rakendusmehaanika “ haarab masinate ja mehhanismide projekteerimisprotsessi tervikuna: alates ülesanne püstitamisest ja variantide võrdlusest kuni kolmemõõtmelise modelleerimiseni ja valmiskonstruktsiooni analüüsini. 2 SISSEJUHATUS Masinaks nimetatakse mehhanismi või mehhanismide kooslust, mis on ette nähtud inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks. Tänapäeva masinad kujutavad endast mehhatroonikasüsteeme, kus mehaanilised, elektroonilised ja
protsessei välja töötamist, milles kajastub: pinkide valik, tehnoloogiliste režiimide arvutused samuti masinaaegade leidmine ja nende normeermine. Töö teises pooles keskendun ma tootmisjaoskonna projekteerimisele, mis koosneb organisatsioonilisest osast ja majanduslikust osast, millest viimane lõppeb jaoskonna tehnilismajanduslike näitajtega. 4 1. TÖÖ ANALÜÜS Töö ülesanne „Hüdrosilindri tehnoloogilise protsessi väljatöötamine ja tootmisjaoskonna projekteerimine,“ püstitati mulle firmas Palmse Metall Oü. Palmse metall OÜ on Eeesti juurtega tootmisettevõte ja Palmse Traileri kaubamärgi omanik. Palmse Metall OÜ alustas haagisete tootmiega 2005. Aastal Lääne-Virumaal. Palmse Metall OÜ tootmistehas asub Palmses Vihula vallas. Tootmiskompleksi pindalda on kokku 4500 m . Tootmistehnoloogia kaasajastamine algas 2007
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Kõik kommentaarid