Mehhatronikainstituut Mehhanosüsteemide komponentide õppetool/ Kodutöö nr. õppaines MASINATEHNIKA Autor: Matrikli nr: Rühm: Juhendaja: G.Arjassov õ.a 2012/2013 KODUTÖÖ NR. 1 VARRASTE SÜSTEEM Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Antud: Kuna tegemist on koonduva jõusüsteemiga, lõikame välja kujutlevalt jõudude koondamistsentri ja suuname sidemereaktsioonid N1 ja N2 mööda vardaid. Koostame tasakaaluvõrrandid: 1.) Fx=0 F1cos+F2+F3cos-N1-N2cos=0 2.) Fy=0 F1sin+F3sin+N2sin=0 Leiame varraste sisejõud:
tahked ained · lahustunud aine standardolekuks on 1M kontsentratsioon Elemendi standardolekuks on olek (vorm), mis eksisteerib 1 atmosfäärilisel rõhul ja 25°C juures. CHNOPS Hapniku, lämmastiku, vesiniku standardolekuks on gaaside olekud. Süsiniku standardolekuks on grafiit, fosfori standardolekuks on valge kristalne olek, väävlil rombiline kristalne olek Me saame rääkida protsesside, reaktsioonide standardsetest entalpiatest, saame rääkida ka ainete moodustamise standardsetest entalpiatest H°f Standardsed entalpiad on toodud tabelites, arvutustes on tähtsal kohal Hessi seadus (vt. T. Tamme loengud ja harjutused) Kasutades tabelites toodud entalpiaid on võimalik arvutada soojusefekte n.ö. Ette, ilma, et ise eksperimente üldse teeks. Eksotermilised on sellised protsessid, kus H<0 Endotermilised on protsessid, kus H>0 Entroopia Kasutades mõlemat kasuteguri avaldist: Termodünaamika teine seadus: Kõikides protsessides entroopia kas jääb samaks või suureneb
MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MHE0061 MASINATEHNIKA" TÖÖ NIMETUS: VARRASTE SÜSTEEM ÜLESANNE NR:1 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: Töö esitatud: Arvestatud: Parandada: TALLINN 2013 KODUTÖÖ NR. 1 VARRASTE SÜSTEEM Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Lähteandmed valida tabelites õppekoodi viimase (A) ja eelviimase (B) numbri järgi. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 F1, kN 52 35 44 32 16 37 14 28 33 24 F2, kN 26 64 51 14 28 22 68 39 64 46
MHE0061 MASINATEHNIKA Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Varraste süsteem A B- Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Kodutöö nr. 1 Varraste süsteem Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Antud: jõud F1=14 kN, F2=68 kN, F3=31 kN; nurgad =60°, =45°, =55°; materjali voolavuspiir ReH=355 MPa; tugevuse varutegur S=1,5 Kuna tegemist on koonduva jõusüsteemiga, saame kasutada lõikemeetodit, eraldades kujuteldava jõudude koondumistsentri. Kasutades ära jõuvektori ,,libisevust", saame kõik jõud paigutada ühte alguspunkti
vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta 4 pöörlemissagedust. Joonis 2 Katsetorustik Katsetorustik (Joonis 2) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. 5 3.Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks
Põikisuunalisel otselõikamisel aga tuleb lõigata sõlmest kaugemal, et sõlm ei hakkaks lahti hargnema. Ka kaldlõikel lõigatakse niit läbi sõlmest kaugemal. Otse- ja kaldlõikamise ühekordset valemit nimetatakse lõiketsükliks. Püüniste ehitamisel tuleb eelistada ühekordseid lõiketsükleid, mille puhul sujub töö kiiremini ja ka vigade vältimine on kergem. Juhul aga, kui püünist tahetakse valmistada vastavalt ettenähtud tingimustele või standardsetest osadest, on tihti vaja kasutada rühmitatud (kombineeritud) lõiketsükleid. Teinekord on võimalik 1 keerulist lõiketsüklit lihtsustada. See langetab püünise ehitusmaksumust. Mitmeastmelised lõiketsüklid võib muuta üheastmelisteks alljärgnevalt: 2 x (1k 2m) = 3k 4m 2x (1k 1m) + (1k 2m) ja 3x (1k 1m) = 9k 11m Võrrandite paremal pool toodud tsüklite järgi on lina lõigata tunduvalt lihtsam, kuid lõpptulemus ei ole alati õige.
1979. Selle autoriks on jällegi Viivi Neare ning täpne pealkiri on „Arengupeetusega laste matemaatikateadmiste iseärasusi“. Artiklis on analüüsitud nii vaimselt alalarenenud kui ka vaimse arengupeetusega 6-7 a laste hulgakujutluste ja arvu mõiste iseärasusi. On välja toodud mitmed omadused vaimse arengupeetustega lastele. Vaimse arengu peetusega lapsed ei suuda kasutada oma teadmisi standardsetest hulkadest verbaalse ülesande lahendamise situatsioonis(nt nad teavad, et neil on 2 kätt, aga nad ei oska öelda, mitu kätt on nt tüdrukul/poisil) ning nad ei taju hulki täielikult, vaid pealiskaudselt. Nad ei erista koguhulgas osahulki ega ühenda osahulki koguhulgaks. Nad omandavad liitmise ja lahutamise mehaaniliselt, sest pole selget kujutlust arvust. Nad ei oska kasutada loendamisoskust, teevad ebatäpseid üldistusi, on rasketi õpetatavad.Viiest suurema arvuga
*kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 4. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud. Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist, - võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil, - jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega, - ajami ülekoormusi saab vältida, - koosneb enamuses standardsetest komponentidest, mis lühendab ajami projekteerimise ja valmistamise tähtaegu, - lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, - ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, - võime startida suurtel koormustel, - hea soojusvahetus. 5. Hüdroajami kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: - tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, - töövedeliku tundlikus saastumise suhtes,
transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, protsessor, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. EMAPLAATIDEST ÜLDISELT Emaplaate toodetakse mitmes erinevas suuruses ning kujus, mida kutsutakse arvuti kujuteguriks, mõni neist on eriomane ühele kindlale tootjale. Alates 2007. aastast kasutavad enamik emaplaate ühte neist standardsetest kujuteguritest isegi need, mis leiduvad Macintoshi ja Suni arvutites, mis pole traditsiooniliselt ehitatud tarbekomponentidest. Hetkel on lauaarvutis enimkasutatav kujutegur ATX. Korpuse, emaplaadi ja toiteploki kujutegur peavad klappima, kuigi mõned sama perekonna väiksema kujuteguriga emaplaadid mahuvad ka suuremasse korpusesse. Näiteks ATX korpus suudab tavaliselt majutada microATX emaplaati. Sülearvutid kasutavad üldiselt kõrgeltintegreeritud, vähendatud ning kohandatud emaplaate
Hüdroajamit kasutatakse tänapäeva tehnikas seoses automatiseerimisega üha laiemalt. Hüdroajam võib töötada nii iseseisva ajamina, kui ka automaatjuhtimisega seadme osana. Hüdroajami eelised: On lihtne saada nii kulgevat, kui pöörlevat liikumist. Võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil. Jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega. Ülekoormusi saab vältida. Koosneb enamasti standardsetest komponentidest, mis lühendab ajami projekteerimise ja valmistamise aega. Lihtne on ajamit elektriliselt juhtida, mis võimaldab seda laialdaselt kasutada automaatujuhtimises. Hüdroajami plussid: Ühtlane ja täpne liikumine. Võime startida suurtel koormustel. Hea soojusvahetus. Hüdroajami puudused: Tuleohtlikus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel. Töövedeliku tundlikkus saastumise suhtes. Temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele. Suhteliselt madal kasutegur
nuppu "RUN" ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.2.2. Katsetorustik 6 Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15 15 x 1 vasktoru 1400 mm D1 D6 D7 D8 D9 D10 D12 a b c d e C2 C14
· Kergem projekteerimisinfo saamine · Kergem üles leida osturekvisiite ja spetsifikatsioone · Paremad võimalused statistiliseks analüüsiks Kasutatakse kahte liiki maksumuskoode 1. standardsed 2. projektikohased Standardsed tagavad andmevahetuse ühtluse erinevate projektide vahel. Projektikohased jaotuse aluseks (karkassiks) ühe konkreetse projekti puhul, tuletatakse sageli standardsetest koodidest. 18. Millisteks kululiikideks jaotatakse Eesti ehituskulud (EVS 885 alusel) Ehituskulude klassifitseerimine Eestis: 1. Ehituskulide liigitus 2. Töövaldkondade liigitus (000...086) 3. Kulu liikide liigitus ELJ kolmetasandiline kululiigitus kulurühmadeks (3 tasandit, 3-kohalised numbrid): 1. tasand- koondeelarve peatükid 2. tasand- kulugrupid 3
· Ühtlane liikumine ja sujuv reverseerimine. · Seadme juhtimine on lihtne. · Väldib koormuse kontrollimatu liikumise, kuna vedelik on praktiliselt kokkusurumatu ja vedeliku tagasivoolu saab kontrollida vooluklappide abil. · Kiiruse, jõu ning jõumomendireguleerimine on mugav ja teostatav lihtsate seadmetega. · Soodus soojusreziim. · Ajam koosneb enamuses standardsetest komponentidest, mis lihtsustab ajami projekteerimist ja lühendab seadme valmistamise tähtaegu. · elektriliselt mugav juhtida, mis soodustab ajami sobitumist elektrooniliste juhtimissüsteemidega. Piiravad asjaolud: · Keskkonnaohtlikkus, töövedeliku tuleohtlikkuse või reostuse oht vedeliku väljavoolu korral süsteemist; · Ajami tundlikkus saastumisele, mis tingib suuri kulutusi töövedeliku puhastamisele;
nuppu "RUN" ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.3.2. Katsetorustik Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15 15 x 1 vasktoru 1400 mm D1 D6 D7 D8 D9 D10 D12 a b c d e C2 C14
Alljärgnevas tabelis on toodud 7 mudeli baasil loodud koondstruktuur (orig vt http://www.grapentine.com/displaymmn.asp?Id=14). Teavitusprojekti ,,Pese säästvalt" raames selle aasta juunis läbiviidud uuring näitas, et eestimaalased ei pööra pesupesemisel erilist tähelepanu säästlikkusele vähesed jälgivad teadlikult pesu- ja pesupulbrikogust. Projekti ,,Pese säästvalt" raames asendus aprilli keskel üle 90-protsendi Eestis müüdavatest 3-, 6-, 9-kilostest standardsetest automaatmasinatele mõeldud pesupulbritest uute kompaktpesupulbritega, mis võimaldavad pesta sama koguse pesu kolmandiku võrra vähem pesupulbrit doseerides. Ometi võib AS Tallinna Vesi reoveepuhastusjaama esialgsetest analüüsidest järeldada, et inimesed doseerivad kompaktpesupulbreid samas koguses kui tavapesupulbreid. Suvisest üle-Eestilisest uuringust selgus, et 51 protsenti vastanutest doseerib pesupulbrit
vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.2.2. Katsetorustik 7 Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15 15 x 1 vasktoru 1400 mm D1 D6 D7 D8 D9 D10 D12 a b c d e C2 C14
Elementide kerge ülesotsimine varasematest projektidest Kergem projekteerimisinfo saamine Kergem üles leida osturekvisiite ja spetsifikatsioone Paremad võimalused statistiliseks analüüsiks Üldiselt kasutatakse kahte liiki maksumuskoode: 1) Standardsed – tagavad andmevahetuse ühtluse erinevate projektide vahel 2) Projektikohased – jaotuse aluseks ühe konkreetse projekti puhul, sageli tuletatakse standardsetest koodidest 2 4.2.3. Mikro- ja makroeelarvestamine Eelarveliselt jaotatakse ehitusprojekti info hierarhiliselt kõige pealt makro- ja siis mikroelementideks. Makroelemendid – jämedamad alljaotised (nt vundament, karkass jne) Mikroelemendid – detailsed tööd ja konstruktiivelemendid (vundamendi raketis, armatuur jne) Olenevalt sellest, kas töötatakse eelarve jämedamate või detailsemate jaotiste tasemel, jagatakse
Tööriistaribade kasutamine Kaustaakendes ja töölaual võid kasutada mitmeid kohaldatavaid tööriistaribasid. Akna vasakus servas võid tööpaani asemel avada Eploreri-paane. Kuvatavad tööriistaribad ja Exploreri-paan valitakse aknamenüü View korraldustega. Windows XP saab ise aru aknas kuvatavast infost ning valib vastavalt sellele vajalikud nupud ja menüüd, samuti akna vasakus servas paikneval tööpaanil kuvatavad korraldused. Standardsetest tööriistaribadest saad valida järgmiseid: Tööriistariba Kasutus Standard Buttons Enamkasutatavate korralduste andmiseks (kopeerimine, siirdamine, kustutamine, kuva muutmine, kaustapuus edasi-tagasi liikumine). Address Bar Veebilehtede, kaustade, dokumentide ja programmide avamiseks. Aadressikastis kuvatakse avatud kausta või veebilehe aadress. Mujale siirdumiseks tipi uus aadress ja vajuta Enter.
Värvid. Bauhausi koolituses pöörati suurt tähelepanu värvusõpetusele, arhitektuuris ja ruumikujunduses hoiti aga suhteliselt tagasihoidlikku värvigammat. Mööbel. Bauhausi mööblimeistrid panid suuresti aluse funktsionalistlikule mööblile.. ideaaliks oli luua stiiliväline (nn impersonaalne funktsionalism) mööbel, mida oleks võimalik kasutada igasuguses ruumis. Mööblis peaks olema väljendatud ainult funktsioon ja vorm. Taotleti mööbli unifitseerimist ning selle koostamist standardsetest põhiosadest. Bauhausi saavutuseks on metallist mööbel, kus karkassi moodustamiseks kasutatakse kroomitud terastoru või nelikantrauda. Mööbli valmistamisel tugineti M. Thonet painutatud mööblile (eriti torumööbli puhul) ning De Stijli ja konstruktivistide konstruktiivsetele võtetele. Eriti tuntud on istemööbel – M. Beueri Wasily Kandinsky tool(B3), vetruvad konsooltoolid, Mies van der Rohe Barcelona tool. Bauhausi lauad paistavad silma elegantse viimistletusega. KONSTRUKTIVISM
rantsidega; 4) joonisele kantakse kõikide detailide pindade kvaliteediandmed – pinnakaredusmärgid; 5) tööjoonisel peavad olema andmed detaili materjali kohta, tema termilise töötlemise ja lõpliku viimistlemise kohta (pinnakatted jm); 6) vajadusel lisatakse kirjanurga kohal märkustes nõuded joonisel näitamata ümardusraadiuste, valukallete ja muude tehniliste nõuete kohta; 7) tööjooniseid ei tehta standardsetest (kruvid, mutrid, poldid, seibid jne) ja ostetavatest toodetest. Koostejoonis Koostejoonis on tehniline dokument, mis annab üksikdetailidest koostatava toote kokku panemi- seks, kontrollimiseks ja katsetamiseks vajalikud kujutised ja tehnilised andmed. Seetõttu valitakse koostu kujutised nii, et joonise järgi selguks toote kõigi üksikute detailide vastastikune asend, seadme tööpõhimõte, gabariidid (pikkus, laius, kõrgus) ja ühenduse viis ning mõõdud külgnevate koostudega.
ning võlvid purunevad. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult aja möödudes, teatud sügavusel olevate terade läbimõõte. Selgub, et teatud võrdub eelnevalt saavutatud koormisega. Alati ei ole suured koormisastmed saueosakestest, vaid sisaldavad ka tolmu, liiva aga mõnikord ka kruusaosakesi mahust on mingil kindlal sügavusel kadunud kõik osad, mille läbimõõt on otstarbekad ja kasutatakse ka eeltoodud standardsetest erinevad ja kive. Kui jämedate osakeste hulk on väike, siis nad ei muuda oluliselt pinnase suurem mingist kindlast läbimõõdust, kõigi väiksemate osade hulk on säilinud koormamisviise. Tuleb aga arvestada, et koormisastme suurus mõjutab omadusi. Suurema hulga korral nad võivad moodustada kandva karkassi. Jõud muutumatuna. Kindlaks tuleb teha vee viskoossuse ja tiheduse sõltuvus teataval määral teimi tulemust
Elementide kerge ülesotsimine varasematest projektidest Kergem projekteerimisinfo saamine Kergem üles leida osturekvisiite ja spetsifikatsioone Paremad võimalused statistiliseks analüüsiks Üldiselt kasutatakse kahte liiki maksumuskoode: 1) Standardsed – tagavad andmevahetuse ühtluse erinevate projektide vahel 2) Projektikohased – jaotuse aluseks ühe konkreetse projekti puhul, sageli tuletatakse standardsetest koodidest 2 4.2.3. Mikro- ja makroeelarvestamine Eelarveliselt jaotatakse ehitusprojekti info hierarhiliselt kõige pealt makro- ja siis mikroelementideks. Makroelemendid – jämedamad alljaotised (nt vundament, karkass jne) Mikroelemendid – detailsed tööd ja konstruktiivelemendid (vundamendi raketis, armatuur jne) Olenevalt sellest, kas töötatakse eelarve jämedamate või detailsemate jaotiste tasemel, jagatakse
ülepeenestatud materjali väikese sisalduse poolest. Puudusteks on väike tootlikkus ja puudulik peenestatus, liikuvalt valtsilt kogu purustile kanduv pidevvibratsioon ning valtside väike haardevõime. 83) Liikur-purustusagregaadid Teisaldatavaid purustus-sorteermasinaid on otstarbekas kasutada väikese tagavaraga maardlates või tööde väikese, mahu korral. Need seadmed varustatakse veermikuga ning neid on kerge viia ühelt objektilt teisele. Teisaldatav seade koosneb standardsetest purustus-soreerseadmetest. Masin töötab kas ühe- või kaheastmelise purustamisega ning sorteerib valmistoodangu fraktsioonideks. Kogu seadmestik monteeritakse ühele või kahele teisaldusalusele. Purustus-sorteerseade töötab järgmiselt. Kivid laaditakse punkrisse 1, kust rennsöötur suunab nad liitliikumisega lõugpurustisse 2. Linttransportöör 3 viib peenestatud materjali eemale. 84) Sõelujad Trummelsõelureid kasutatakse sagedani kui sõelur-pesureid - materjali sõelumiseks ja
Selline võimalus peab isikul olema juba prokuratuuri taotluse läbivaatamisel esimese astme kohtus. 3-1-1-32-12 (vahistamisaluse põhjendamine, vahistamise elektroonvalvela asendamine) 7. Isiku vahistamist saab lugeda seaduslikuks vaid siis, kui vahistamismäärusest nähtub üheselt ja selgelt esiteks põhjendatud kahtluse olemasolu selles, et vahistatav on toime pannud kuriteo tunnustega teo, ning teiseks vahistamisaluse olemasolu. Seejuures ei piisa üldist laadi arutlustest ega standardsetest formuleeringutest. Vahistamismääruses tuleb esitada selged põhjendused, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on kohtu arvates olemas nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka vahistamisalus. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-105- 11, p 12). 8. Riigikohus on selgitanud, et kuriteokahtluse põhjendamisel peab tuginema kriminaaltoimiku konkreetsele materjalile ja
annaabi.ee 
