· Otsesel kontaktil · 30% tervetest inimestest kannab S. aureus't oma ninas, kurgu tagaosas ja nahal. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. · S. aureus võib kanduda kergesti ühest liigist teise. See hõlmab ka ülekandumist inimeste ja loomade vahel. Oportunist · Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad mitmed stafülokokk- nakkused Põhjustab · Nahamädanikke, furunkuleid, karbunkuleid, Rinnapõletikku, toidumürgitusi. MRSA · Metitsilliinile resistentne Staphylococcus aureus · ´´Superbakter´´ · MRSA on tavalise bakteri Staphylococcus aureus vorm, mis ei allu antibiootikumidega (penitsilliin, metitsilliin jms) läbiviidavale ravile · Edasikandumine patsiendilt patsiendile haiglas M20, vasaku varba trauma, MRSAga nakatumine
Stafülokokk Mis see on? Mis see bakter teeb? Kuidas inimene kokku puutub? Mis juhtub? Kuidas ennast kaitsta ja ravida? Tänan kuulamast! Küsimusi?
infektsioonidevastane aineid nagu metronidasool, kusjuures täielik kõrvaldamine teiste antibiootikumidega. Staphylococcus aureus • globulaarne kujul grampositiivsed bakterid Staphylococcus. Ligikaudu 25-40% elanikkonnast on alalised kandjaid Bakterite mida saab hoida nahal ja limaskestadel ülemiste hingamisteede Ravi • Raviks staph stafülokoki bakteriofaagi kasutatud - ravim on vedelas keskkonnas, kus faagid on viirused, mis hävitavad stafülokokk. Lisaks raviks Staphylococcus aureus kasutades stafülokoki toksoid Escherichia coli • Gramnegatiivsete kepikujulisi bakterite vaated, laialt levinud alumises soolest soojavereliste loomade Ravi • vaktsiin Clostridium botulinum • anaeroobse grampositiivsed bakterid perekonnast Clostridium , haigustekitaja botulism - raske toidumürgituse põhjustatud botuliintoksiin, ja mida iseloomustab kahjustusi närvisüsteemis.
Kusepõiepõletik (tsüstiit) Põletikulised muutused kusepõie limaskestas Põhjuseks mikroobide sattumine põide (sagedasemad: soolekepike, stafülokokk, Proteus vulgaris). Soodustavad tegurid: 1. Uriini äravooluhäired (kivid kuseteedes või põies; kuseteede väärarendid, kasvajad eesnäärmes või kusepõies) 2. Põie kateteriseerimine 3. Naistel lühike ureetra, anatoomiliselt vagina ja rektumi lähedus 4. Organismi vastupanuvõime langus (haiguse või külmetuse tõttu) 5. Rasedus 6. Ülemiste kuseteede haigused Mikroobide sattumine põide kusiti kaudu vere või lümfi vahendusel (harvematel juhtudel)
Kuid see muidu väga ravimresistentne bakter pälvis suuremat tähelepanu viimastel aastatel, kui osutus mitme muidu terve koolinoorte sportlaste surmapõhjuseks. Kas MRSA infektsioon on tõusutendentsiga? Millised on tegelikud MRSA infektsiooni riskid sinu ja su lapse jaoks? Ja mida sina saaksid teha, et kaitsta ennast infektsiooni vastu? Vastab James Steckelberg, M.D. Mis on MRSA ja miks vahede vahel nimetatakse seda ,,superbakteriks"? · MRSA haiglates. MRSA infektsioon põhjustatud Stafülokokk aureus bakteri poolt. Aastaid tagasi haiglates ilmnes stafülokokkide tüvi, mis osutus resistentseks laia spektri antibiootikumide suhtes. Superbakteriks MRSA nimetatud meedia poolt bakteri multiresistentsuse tõttu. MRSA võib põhjustada tõsiseid, vahel isegi fataalseid infektsioone, mida saab ravida ainult üksiku antibiootikumiga: vankomütsiin, linesoliid, daptomütsiin. Ent üksikud väga harvad MRSA tüved, mis on resistentsed ka
Mikroobid satuvad põide enamasti kusiti kaudu, harvem vere või lümfi vahendusel. Soodustavateks faktoriteks on uriini äravooluhäired, kas kividest kuseteedes, põies, kuseteede väärarenditest või kasvajatest (eesnäärmes, kusepõies). Samuti organismi üldise vastupanuvõime langus mõne muu haiguse või külmetuse tõttu ning püsikateetri olemasolu. Ligi 80%-l juhtudel on põletikku tekitavaks bakteriks soolekepike, kuid võib esineda ka muid baktereid (Proteus, Klebsiella, stafülokokk, enterokokk). Kui loodetakse liigselt mähkme suurepärastele reklaamitud omadustele ja ei vahetata mähkmeid sageli, siis võivad väljaheitebakterid imekergelt sattuda kuseteedesse. Suurematel tüdrukutel võivad bakterid sattuda kuseteedesse valesti päraku pühkimise tõttu. 3.Sümptomid Põiepõletik annab end tunda kõigepealt sagedase kusepakitsusena, ilma et erituks suures koguses uriini (pollakisuuria ehk sagekusesus).
kõige vähem ohtlik ja nelja kõige ohtlikum I Ohurühm ei põhjusta teadaolevalt inimese haigestumist küll aga allergiat näiteks mõningad hallitusseened II Ohurühm on ka küllaltki vähe ohtlikud, kuid võivad ikkagi põhjustada inimese haigestumist. Selle ohurühma vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Selle ohurühma hulka kuuluvad niisugused bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk. Parasiitidest kuuluvad II ohurühma –toksoplasma, laiuss, giardia (toksoplasma põhjustab naistel viljatust, raseduse katkemist on ka vesipea üheks põhjuseks levib kasside, koerte ja ka inimese kaudu. Giardia haigestumine toimub nakatunud vee ja toidu kaudu tulemuseks vesine kõhulahtisus ja oksendamine) Viirustest kuuluvad gripiviirused (A B C tüüpi) herpesviirused, polioviirus (lastehalvastust põhjustav- peaaegu ei esine enam)
Neid kasutatakse soole normaalse floora taastamiseks pärast antibiootikumiravi. I ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute korral peab ainult jälgima tööohutuse ja tööhügieeni põhimõtteid. · 2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid; (teetanusetekitaja, streptokokk, stafülokokk, toksoplasmoodium, polioviirus, gripiviirus, punetisteviirus jne). · 3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid; (siberi katku, brutselloosi tekitaja, suu- ja sõrataudi viirus, HIviirus, nahaseenhaiguste tekitajad, hepatiidB- viirus, marutõveviirus jne). · 4
mis moodustab kogumeid. Need kogumikud ümbritsevad neelu ja omavad kaitsefunktsiooni. Suurimad neist on paarilised kurgumandlid, kuulmetõrve mandlid ja paaritud adenoid ehk neelumandel ja keelemandel. Ägeda tonsilliidi puhul on põletikus just kurgumandlid, mis paiknevad mõlemal pool kurgukaarte vahel. Ägedat tonsilliiti võib esineda igas vanuses. Tekkepõhjused ja mehhanismid Angiin on nakkushaigus ja enamasti tekitab seda mikroob, sageli streptokokk, harvem stafülokokk. Haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale, põhjustades kurgumandlites põletiku. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Sümptomid ehk avaldumine üldsümptomid -palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. iseloomulik - neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel. kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva, kuna
· kaitsevajadus ohuteguri eest I ohurühm 1. ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist 2. võivad põhjustada allergiat (laktobatsill, hallitusseened, biostimulaatorid). II ohurühm 1. ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist 2. võivad ohustada töötaja tervist 3. ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale 4. nende vastu on olemas tõhusad ennetusvahendid (vaktsiinid) ja ravivahendid (teetanusetekitaja, streptokokk, stafülokokk, toksoplasmoodium, polioviirus, gripiviirus, punetisteviirus jne). III ohurühm 1. ohutegurid võivad põhjustada inimeste rasket haigestumist 2. ohustavad tõsiselt töötaja tervist 3. võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale 4. nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid (siberi katku, brutselloosi tekitaja, suu- ja sõrataudi viirus, nahaseenhaiguste tekitajad, hepatiidB- viirus, marutõveviirus jne). IV ohurühm 1
Ühes piimatilgas u 100 000 bakterit Ühes magevee tilgas 1 mln bakterit Inimese nahal on rohkem baktereid kui kehas rakke – kokku inimesel u 3 kg Bakterid on eeltuumsed • Neil puudub selge tuum (pärilikkus aine on rõngana tsütoplasmas) • Väikseimad organismid • Vastupidavad • Neid on nii aeroobe kui anaeroobe • vajavad hapniku ei vaja hapniku Bakterid on üherakulised erineva kujuga A – kepikesed e. batsillid DBC – kokid e. kerabakterid (streptokokk, stafülokokk ja diplokokk) E- spirillid- spiraalsed veel keeritsbakterid F – punguvad v. jätketega (vibrioon) ja niitjad Bakteriraku ehitus Piilid Limakapsel Kest Membraan Pärilikkusaine Vibur Plasmiid Bakterid on kõige kauem elavad organismid! Spoore on leitud: 112 000 a. vanusest mastodoni soolestikust. 200 000 a
Stafülokoki kiirel paljunemisel võib häiruda tema tasakaal organismis ning suurel määral võib sellele kaasa aidata organismi nõrkus. Inimese puhul võib selleks lugeda stressi, külmetust, immuunsüsteemi nõrgenemine, vitamiinipuudus ja ka söömishäired. Stafülokokid pääsevad meie organismi mitmeti: õhuga, läbi naha ja limaskestade, pesemata kätega, läbi lahtiste haavade ning meditsiiniliste instrumentide kaudu. Sattudes organismid hakkab Stafülokokk tootma erilisi aineid hemolüsiine, mis lõhustuvad rakkude struktuuri. Lisaks sellele toodab ta inimesele ohtlikke mürke, mis nõrgestavad immuunsüsteemi ning neutraliseerivad fagotsüüte (õgirakke). Stafülokokkide poolt enamlevinumad infektsioonid on nahamädanikud nagu furunklid, odraivad ja karbunklid ning ka toidumürgitused. Tema jaoks kõige sobivamad paljunemiskohad on konservid, rasvased salatid, tordid jms. Kui esineb nahalööve, seedehäired, kõhuvalu ja
arengut. Infektsioonide väljaravimine on ema ja tema lapse tervise seisukohast väga oluline. 3. Millised on võimalikud kahjud, kui ühte või teist ravimit ei tarvitata? Angiin on hoopis tõsisem haigus kui tavaline külmetus koos kurguvaluga. Angiini järel võivad kannatada saada süda, liigesed või neerud, aga ka kõik kolm organsüsteemi korraga. Angiin on nakkushaigus ja enamasti tekitab seda mikroob, sageli streptokokk, harvem stafülokokk. Kui tavalist viirusnakkust ei ravita antibiootikumidega, siis bakterite tekitatud angiini küll. Ravimata bakterinfektsioon on riski põhjusseks nii emale kui ka lootele: enneaegne sünnitus, intrauteriinne kasvupeetus, loote surm, ema septiline okk Viirusinfektsioonid on ohtlikud raseduse esimesl kolmel kuul, kui puudub platsenta, mis on kaitsvaks barjääriks rasedusele. Viiruste eest alati ei ole kaitset.
3) tuberkuloos 4) listerioos Mürgistus: saab: 1) toidu säilitamisest valel temperatuuril 2) mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe sisaldav toiduaine 3) muu mitte mikrobioaalse päritoluga mürgiste ühendite sisaldus 4) haiged toidukäitlejad 5) hügieenireeglite rikkumine haigused: stafülokokk (saab lõikehaavade ja paisete ja toore piima (udarapõletik) kaudu Botulism: anaeroob, moodustab eoseid, paljuneb, moodustab toksiini Mikroorganismide paljunemise takistamine: Ristsaastumise vältimine (toore ja valmistoidu kokkupuute vältimine) Toiduainete säilitamine kaetuna/pakendatuna Säilitamine putukate/lindude/loomade/näriliste vabas keskonnas Isiklik hügieen Tööriietus
Proteus on roisumikroob. Mürgistus kulgeb ägeda põletiku nähtudega: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, võib kaasneda ka temperatuuri tõus. Mürgistuse vältimiseks tuleb kinni pidada nõutud temperatuurireiimist toiduainete säilitamisel, toiduaineid tuleb hoolikalt termiliselt töödelda, täita isikliku hügieeni reegleid. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Stafülokokk Stafülokokimürgistus on tänapäeval väga levinud. Mürgistuse allikaks on tavaliselt inimene, kellel on mingi mädanikuline haigus (angiin, paised, vigased hambad vms.). Toiduained võivad saastuda käte kaudu, köhimisel, aevastamisel. Stafülokokid on võimelised väga ruttu paljunema, kõige kiiremini arenevad nad temperatuuril 24...38°C. Mikroob ei hävi sügavkülmutamisel ega soolamisel. Mürgistuse põhjuseks ei ole stafülokokid ise, vaid nende poolt tekitatud toksiinid.
1.3. Stahylococcus aureus Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad mitmed stafülokokk- nakkused: nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise šoki sündroom ja sepsis. 1.4. Escherichia coli Escherichia coli, teise sõnaga Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter on üks paljudest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete
Kaasneb paljude Streptococcus Mykobacterium Suure vereringe KOK, e seened, keemilised eksogeensed ja lastma Atoopiline võib olla krooniliste pneumoniae, tuberculosis venoosse süsteemi bronhiektaasiatõbi, k ja füüsikalised endogeensed tegurid päritav. Sageli haigustega stafülokokk, flebotromboos ulatuslik kopsukoe i ärritajad · Kroonili seotud: soolekepike, resektsioon,
Kopsukoest ei ole võimalik enam eemaldada asbestikiude. Bioloogilised ohutegurid Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse: - mikroorganismid, viirused, seened, rakukultuurid, endoparasiidid Jaotus 4 ohuklassi I ohuklass - väheohtlik ei põhjusta nakkushaigusi. Võivad põhjustada allergiat. II ohuklass - vähe ohtlik, risk on väike, võivad põhjustada haigestumist. Kuuluvad sellised bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk. III ohuklass - ohtlik. Põhjustavad inimesel tõsiseid haigusi. Kuuluvad: tuberkuloositekitaja, katkupisik, pidalitõve põhjustaja. IV ohuklass - väga ohtlik. Põhjustavad tõsiseid (ka surm) haiguse tagajärgi - ebola viirus, puukentsefaliit Tegevusvaldkonnad: toiduainetetööstus, põllu- ja metsamajandus, tervishoid (meditsiin, veterinaaria), teadustöö, töö laborites (kliinilised, veterinaarsed), jäätmete prügi töötlemine, kanalisatsiooni ja heitvete puhastusseadmed.
Kui ei ravita on suremus 20%. Streptokokk – streptococcus (gram-positiivsed kokid või kokobatsillid) Streptococcus pyogenes – mädatekitajad steprokokid – põhjustab kõripõletkke, keskkõrvapõletkke, angiini, rinnapõletkku, roosi, reumat, sarlakeid. Oraalsed Streptokokid. S.salivariud, S.mutans, S.mits, S.oralis, S.pneumoniae, S.gordonii – elavad inimese ja loomade suus ja ülemistes hingamisteedes – tekitavad hambakaariest. Stafülokokk – Staphylococcus (gram positiivsed). Patogeensed stafülokokid- s.epidermidis (peanahal), S.saprophytcus (noortel seksuaalselt aktivsetel naistel põhjustab tsüstite), S.aureus (nahal ja limaskestadel, põhjustab nahamädanikke,furunkleid,karbunkleid, rinna põletkku, toidumürgistusi). 13. Teada põhilisi viirustest põhjustatud infektsioone, haigustekitajaid ja nende ülekandeteid (HIV, hepatit A, B, C; herpesviirused, tuulerõuged, punetsed, leetrid, mumps, noroviirus, puukentsefaliit).
2. võivad põhjustada allergiat (laktobatsill, hallitusseened, biostimulaatorid) II ohurühm võivad põhjustada inimesele haigestumist. Nende vastu on abivahendid. 1. ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist 2. võivad ohustada töötaja tervist 3. ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale 4. nende vastu on olemas tõhusad ennetusvahendid (vaktsiinid) ja ravivahendid. Teetenusetekitaja, sreptokokk, stafülokokk, toksoplasmoodium, lolioviirus, gripiviirus, punetiseviirus jne. III ohurühm inimeste raske haigestumine. Osadele on olemas tõhusad ravivahendid 1. hhutegurid võivad põhjustada inimeste rasket haigestumist. 2. ohustavad tõsiselt töötaja tervist 3. võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale 4. nende vastu on olemas tõhusad ennetus ja ravivahendid Siberi karku, brutselloosi tekitaja, suu ja sõrataudi viirus, HIviirus, nahaseenhaiguste tekitajad, Bhepatiidi
Allergia ei ole nakkav. Furunkul (koeranael) - Furunculus Rasunäärme, higinäärme või karvajuuretupe bakteriaalsest põletikust tekkiv mädakolle, mille keskele moodustub surnud kudedest tuum ehk mädakork. Põletik haarab ka ümbritsevat nahaalust kude. Furunkul võib esineda mis tahes karvadega kaetud kehaosal, sagedamini aga rohkete rasunäärmetega piirkonnas, mida riided tihedalt pitsitavad, nagu kukal, kael, selg, puusad ja tuharad. Tekitajaks on üldjuhul kobarkokk (stafülokokk). Põletikuline valulik paise kujuneb välja juba esimesel või teisel päeval pärast infitseerumist. Furunkul esineb sagedamini diabeeti põdevatel ning halva tervisega inimestel. Furunkli ja karbunkli puhul on ohuks bakterite levimine vere kaudu teistesse elunditesse. Karbunkliks ehk verikoeranaelaks nimetatakse mitmest furunklist moodustunud põletikukollet. RAVI/SOOVITUS Klassikaline ravi furunkuli korral on aseptiline mähis
Sageli on haiglapersonal koloniseeritud stafülokokkidega. Stafülokokke on sporaadiliselt isoleeritud ka mullast, mere- ja mageveest, taimedelt ja õhust. Arvatakse, et nad on sinna sattunud loomadelt ja inimeselt. Vabalt looduses ilmselt neid baktereid eriti pole. Arvatakse, et S. xylosus, mis suudab kasutada ka anorg. N, võiks ilmselt elada ka vabalt looduses. Patogeensed stafülokokid. S. epidermidis on valkjate või kollakate kolooniatega koagulaasnegatiivne stafülokokk. Ta on valdav peanahal, aga teda on ka teiste piirkondade nahal. Eriti palju sigineb teda pärast murdeiga, kui nahk muutub rasuseks. Põhjustab näiteks endoproteeside infektsioone (puusa- ja põlveproteesid, südameklapid, veenisisesed kateetrid. 20-65% nende põletikest on põhjustatud koagulaanegatiivsete stafülokokkide poolt). Proteese ja kateetreid koloniseerib just seetõttu, et kleepub adhesiinide abil tugevasti nende pinnale. S
4. NÕUDED BASSEINIVEELE 1. Basseiniveeks võetav vesi peab vastama joogiveele kehtestatud nõuetele. 2. Basseinivesi peab vastama järgmistele mikrobioloogilistele näitajatele : 1.) Coli-laadsed bakterid* kuni 20 PMÜ/100 ml; 2.) Enterokokid kuni 10 PMÜ/100 ml; 3.) Pseudomonas aeruginosa *** ei ole lubatud üheski 100-milliliitrises uurtud proovis; 4.) Stafülokokk** kuni 10 PMÜ/100 ml; 5.) Kolooniate arv 37 C° juures kuni 100 PMÜ/ml. *Coli-laadsed bakterid on kõige sagedamini ja kauem kasutusel olnud vee fekaalse reostuse indikaatororganismid. See on heterogeenne bakterite grupp, kuhu kuuluvad: 4 G.Escherichia, G. Citrobakter, G. Enterobacter, G. Klebsiella. Coli-laadsete bakterite esinemine viitab: vee puudulikule puhastamisele,
· Müksobakterid · Mükoplasmad · Punguvad ja jätketega bakterid · · Agregaat ehk kogum. Agregaate kirjeldatakse kokkidel ja batsillidel ja on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. · · KOKKIDE AGREGAADID: Kui rakud pooldusid ühes tasapinnas, siis moodustuvad kaksikkokid ehk diplokokid ja ka ahelkokid ehk streptokokid Kui pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas, siis moodustuvad plaatjad agregaadid ja tetraadid ( kobarkokk ehk stafülokokk) Kui pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasandis, siis moodustuvad kuupkokid ehk sartsiinid. · · Ümarate bakterite eelised ja puudused: · · · ·
TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahend...
Lampropedia, Thiopedia. Deinos - tumpline, coccus - tera. Tajub hästi UV- kiirust . Suudab kromosoomi uuesti kokku panna, kui on DNA ahel katkenud. (deinococcus) Kuupkokk - nim ka sartsiin Kui pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasandis. Nt micrococcus - inimese nahapinnal olev bakter. Sarcina - loomavatsas olev bakter. Methanosarcina - tegu arhega. Pediococcus - piimhappebakter ja õllesaastaja. Ebaeeldiva hapuka maitsega ja limane õlle jäääb pediococcuse saastega. Kobarkokk e stafülokokk - pildil ka. Tsafülokokid on ntx auditooriumi õhust kätte saadavad ka. Stafülokokkidel on viinamarjakobara moodi kogumid. Kokkide ahelaid moodustab näiteks ka väga suurte mõõtmetega bakter Thiomargarita. Thiomargarita namibiensis'e üksiku raku diameeter on kini 0.8 mm. Pildil kett Thiomargarita rakkudest. Thiomargarita namibiensis'e nimetus tähendab Namiibia väävlipärli. Vistrike põhjusteks on ka suur stafülokokkide hulk nahal. 11
Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes (1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõttele töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord (2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieeni-koolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi. (3) Koolituskava täitmist jälgib järelvalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täitmiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta. VÄLJAVÕTE Toiduseaduses on sätestatud, et kõigis toidukäitlemisettevõtetes peab olema koostatud enesekontrolliplaan. Enesekontrolliplaanis on kirja pandud toidukäitlemisettevõtte toiduhügieenialane koolituskava, kus on ettenähtud koolituse eesmärk, maht, sagedus ja kord. Vastavalt sellele peavad kõik toidukäitlejad läbima vastavalt oma töö iseloomule toiduhügieenikoolituse. Toiduhügieenikoolit...
ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid. · Kerabakterid e. kokid · Pulkbakterid e. batsillid (E. Coli) · Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) (kooleratekitaja) · Keeritsbakterid e. spiroheedid (borrelioosi tekitaja) Kokkide agregaadid: Üksikult esinevad kokid (enterococcus), Diplokokk (meningokokk põhjustab meningiiti), Ahelkokk (Streptokokk)(Thiomargarita), Tetraad (tetrakokk)(thiopedia), kuupkokk (Pediococcus), stafülokokk (nagu viinamarjakobar)(staphylococcus aureus). 24. Niitjad bakterid, punguvad ja jätketega bakterid. · Niitjad bakterid (leptothrix raua bakter) rakud paiknevad tihedalt koos moodustades niidi e. trihhoomi . Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel. Niidis enamasti kõik rakud ühesugused. · Punguvad ja jätketega bakterid mõnede bakterite rakkudel on jätked, mis
enterotoksiin B-d § Toit visuaalselt muutusteta § Inkubatsiooniperiood 2-6 kuud § Enterotoksiin stimuleerib soole peristaltikat ja KNS § Äge algus, süljeeritus, iiveldus ja oksendamine, vesine diarröa § Palavik puudub § Sümptomid kaovad 8 tunni vältel. Ravi põhimõtted § Abstsessid ja teised suletud mädakolded tuleb avada (deneerida kirurgiliselt), lisaks antibakteriaalne ravi. § Ainult AB abil on vahel raske ravida mädakoldeid!. § Stafülokokk-nakkuse korral kasutatvad AB: oksatsilliin, 1. pk. tsefalosporiinid, makroliidid, klindamütsiin, vankomütsiin, fusidiin. § Oluline on MRSA (metitsilliin-resistentse S. aureus´e määramine ei saa ravida mitte ühegi -laktaamiga, ka paljud teised AB ei toimi resistentsus! Staphylococcus epidermidis ja S. saprophyticus § S. epidermidis - inimese naha normaalne mikrofloora § S. epidermidis põhjustab haiglasiseseid nakkusi,
Kopsukoest ei ole võimalik enam eemaldada asbestikiude. Bioloogilised ohutegurid Bioloogiliste ohutegurite hulka loetakse: - mikroorganismid, viirused, seened, rakukultuurid, endoparasiidid Jaotus 4 ohuklassi I ohuklass - väheohtlik ei põhjusta nakkushaigusi. Võivad põhjustada allergiat. II ohuklass - vähe ohtlik, risk on väike, võivad põhjustada haigestumist. Kuuluvad sellised bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk. III ohuklass - ohtlik. Põhjustavad inimesel tõsiseid haigusi. Kuuluvad: tuberkuloositekitaja, katkupisik, pidalitõve põhjustaja. IV ohuklass - väga ohtlik. Põhjustavad tõsiseid (ka surm) haiguse tagajärgi - ebola viirus, puukentsefaliit Tegevusvaldkonnad: toiduainetetööstus, põllu- ja metsamajandus, tervishoid (meditsiin, veterinaaria), teadustöö, töö laborites (kliinilised, veterinaarsed), jäätmete prügi töötlemine, kanalisatsiooni ja heitvete puhastusseadmed.
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne
annaabi.ee 
