Elektimootor Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektri mehaaniliseks energiaks ehk tööks. Elektrimootori leiutas mees nimega Michael Faraday. Faraday kõige tähtsamad leiutised olid elektriga seotud, sest ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri, mis olid kõik elektriga seotud. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid ta oli madala haridusega, mis puudutas matemaatilist osa. Elektrimootorid koosnevad paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Staatoris tekitatakse pöörlev magnetväli, mis on vajalik rootori pöörlema panemiseks. Rootor pöörleb laagritele toetuval võllil, mille külge on omakorda ühendatud mehhanism. Staatori ja rootori vahel eksisteerib õhupilu, mille kaudu toimub magnetvälja penetratsioon staatorist rootorisse. Kasutamine: elektriautod, tehastes, miksrite ja muude liigutamine, tehnika liigutamine linti mööda, kodu elektritarvetes ehk
Suur tootlikkus, madal müratase ja pikaealisus. Mõningase õli sattumine suruõhku. Kasutatakse enamasti suuremates töökodades. Värvitöökodades enimkasutatud kompressori liik. Membraankompressor: Surve tekitamine membraani abil. Suhteliselt väike tootlikkus. Toodab õlivaba suruõhku. Peamine kasutusala väikese õhutarbimusega tööriistad, näiteks aerograafid. Kasutatakse väiksemates töökodades. Lamellkompressor: Koosneb rootorist ja staatorist. Keskmine tootlikkus. Rootori pikiuuretes paiknevad labad ehk lamellid. Kasutatakse enamasti väiksemates või keskmistes töökodades. OLULINE! Et kompressor saaks korralikult oma tööd teha tuleks kompressorite ruumi paigutamisel silmas pidada järgmisi nõudeid: Kompressorisse peab pääsema piisavas koguses puhast õhku, et kompressor saaks valmistada suruõhku. Kompressorit ei sobi paigutada tolmusesse ruumi. Kompressoriruumis peab olema jahutus
Elektromagnetism- käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. Elektromagnetiline induktsioon- nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu. Selline on induktsioonivool. Dünamo- koosneb pöörlevast osast- rootorist (kindlal viisil paigutatud püsimagnetid) ja paigalseisvast osast- staatorist (vasktraadist). Kui rootor hakkab pöörlema, siis magnetite asukohad juhtmelõikude suhtes muutuvad ja muutuv magnetväli. Tänu elektromagnetilisele nähtusele tekib mähises vool. Induktsiooni elektromotoorjõud- pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele kui juhtmes puudub vool. U=vlBsin. Pööriselektriväli- induktsioonivooluga kaasnev elektriväli, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised
Kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootor Kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootor koosneb liikumatust osast ehk staatorist, liikuvast osast ehk rootorist ja laagrikilpidest. Staator koosneb kerest ja faasimähistest. Keresse on pressitud õhukestest plekkrõngastest koosnev uuretega toru. Uuretesse on mähitud staatori faasimähised. Faasimähised tehakse isoleeritud mähisetraadist. Staatorimähiste kuus otsa viiakse välja mootori keres olevast august ja kinnitatakse klemmliistule. Klemmliistu puudumisel on juhtmeotsad lahtiselt klemmkarbis. Lahtised
Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi . (elektriväli tekitab magnetvälja ja vastupidi) 4.Mida tähendab elektromagnetiline induktsiooni ? Elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumise tagajärjel. 5.Kirjelda dünamo ehitust ja tööpõhimõtet ? Dünamo on vooluallikas , mis koosneb pöörlevast osast ehk rootorist, milleks on kindlal viisil asetsevad püsimagnetid ja paigal seisvast osast ehk staatorist, milleks on vaskjuhe, mis on ühendatud tarbijaga. Kui magnetid hakkavad liikuma, muutub magnetväli erinevate juhtmelõikude suhtes ja tekib elektrivool . 6.Mis on induktsioonivool ? Magnetvälja muutusel tekkinud vool. 7.Mis on pööriselektriväli ? Elektriväli , kus jõujooned on kinnised ehk ilma alguse ja lõputa. (tekib elektromagnetilise induktsiooni tulemusena) 8.Millest sõltub pinge juhi otstel kui juhet liigutada magnetväljas ? +valem
3. Millega tegeleb elektromagnetism? Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. 4. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. 5. Kirjelda dünamo ehitust ja tööpõhimõtet. Dünamo koosneb pöörlevast osast e. rootorist, milleks on kindlal viisil paigutatud püsimagnetid ja staatorist, milleks on üldjuhul vaskjuhe, mis on ühendatud tarbijaga. Tööpõhimõte : Kui rootorik olevad magnetid hakkavad liikuma siis erinevate juhtme lõikude suhtes magnetväli muutub, mille tulemusena tekib juhtmes elektrivool. 6. Mis on induktsiooni vool? Induktsiooni vool on muutuva magnetvälja tagajärjel tekkiv elektrivool. 7. Induktsiooni elektromotoorjõud (emj). Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele, kui
Rootorivoolumõjul tekib rootorijuhtmetel indutseeritud jõud ja jõumoment ning rootorimähise magnetväli. Indutseeritud jõu suund on selline, et tekkiv jõumoment mõjub staatorivälja pöörlemise suunas. See jõumoment panebki asünkroonmasina pöörlema. Seega pöörlev staatorimähise väli indutseerib asünkroonmootori rootorijuhtmetele nii elektromotoorjõu kui ka mehaanilise jõu. Mootor koosneb paigalseisvast osast staatorist ja pöörlevast osast rootorist. Staator koosneb staatorisüdamikust ja mähisest. Staatorisüdamik on silindrikujuline, seest tühi ja koosneb plekkidest. Mähis moodustub keerdudest, mis keritakse mähisetraadist. Staatori mähis ühendatakse toiteallikaga. Plekke kasutatakse selleks, et vähendada mootori kaovõimsust. Staatori mähis paikneb plekkidesse stantsitud uuretes. Rootor koosneb rootorisüdamikust ja mähisest.
Paksemate oksiidikihtide korral saab kõrgemal pingel töötava elektrolüütkondensaatori. b) Muutekondensaatorid: Häälestuskondensaatorid Häälestuskondensaatori moodustavad kas alumiiniumplaadid või hõbetatud vaskplekist paralleelsed poolümarad plaadid. Plaatide vahel on õhk või mõni väikese kaoga dielektrik. Häälestuskondensaatorite mahtuvus jääb vahemikku 1...470 pF. Seadekondensaatorid Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast( staatorist ja rootorist). Põhiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on dielektrikule sadestatud hõbedasektorid. Seadekondensaatorid on väikese mahtuvusega, mis jääb vahemikku 1...33 pF. 2.Kuidas kondensaator töötab? Kondensaatorid on seadmed, mida kasutatakse elektrilaengute kogumiseks ja säilitamiseks. Kondensaatori moodustavad kaks plaati, mis on teineteisest eraldatud dielektrikuga. Neid laetakse vooluallikast
väga lähedal ja tekkiv mahtuvus küllalt suur. Elektrolüütkondensaator on polaarne element, seepärast tuleb kasutamisel teada mõningaid tema omadusi. Muutkondensaatorid Muutkondensaatoritena on kasutusel seadekondensaatorid seadme esmareguleerimiseks ja häälestuskondensaatorid raadioseadmete võnkeringide ümberhäälestamiseks. Seadekondensaatorid Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast, s.t staatorist ja rootorist. Põhiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on dielektrikule sadestatud hõbedasektorid. Seadekondensaatorid on väikese mahtuvusega, mis jääb vahemikku 1...33 pF. Häälestuskondensaatorid Häälestuskondensaatori moodustavad kas alumiiniumplaadid või hõbetatud vaskplekist paralleelsed poolümarad plaadid. Plaatide vahel on õhk või mõni väikese kaoga dielektrik. Häälestus-kondensaatorite mahtuvus jääb vahemikku 1..
Elektrienergia tootmine Erinevad energialiigid muundatakse elektrienergiaks. Vahelduvvoolu voolutugevuse graafik - Trafo ehitus ja tööpõhimõte Trafo koosneb primaarmä hisest, sekundaarmähisest ja raudsüdamikust. Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Vahelduvvoolu generaatori tööpõhimõte ja ehitus - Generaator muundab mingit teist energiat vahelduva elekt romagentvälja energiaks. Koosneb staatorist paigalseisev korpus ja rootorist pöörlev südamik. SEJ ja HEJ tööpõhi - mõtted (energia muundumised) Mehaaniline energia muunda takse esmalt auruturbiinienergiaks ja seejärel elektrienergiaks.
Milline on 3faasilise asünkroonmootori staatorimähise magnetväli? 3 faasimähise magnetväljade summaarse välja suund pöörleb ruumis ühtlase kiirusega mis on proportsionaalne toitepinge sagedusega. Kus paiknevad asünkroonmasina mähiste magnetväljad? Staatorimähise väli läheb läbi õhupilu staatorist rootorisse; rootorimähise väli läheb läbi õhupilu rootorist staatorisse. Mis järjekorras järgnevad staatori pinnal vahelduvoolumasinate staatorimähiste faasitsoonid? A-Z-B-X-C-Y. Asünkmootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja vahetada omavahel 2 mootorit toitvat faasijuhet. Mille poolest erineb asünkroonmasin sünkroonmasinast? Sünkroonmasinal on püsimagnetid v elektromagnetid rootoril; sünkroonmasinal on rootori pöörlemiskiirus tööolukorras alati võrdne
Tähest tähte 21. Asünkroonmootori pöördemoment, mehaaniline tunnusjoon. Pöördemoment M=KmmI2scos2s Elektrimootori mehaaniline tunnusjoon on tema nurkkiiruse sõltuvus mootori momendist: = f(M), n = f(M). ehaaniline tunnusjoon iseloomustab mootori omadusi töömasina nõuetest lähtudes. Mõnikord esitatakse mootori mehaaniline tunnusjoon sõltuvusena M = f() moment on nurkkiiruse funktsioon. 22. Asünkroonmootorid, ehitus ja tööpõhimõte. Asünkroonmootor koosneb staatorist, roootorist, jahutusventilaatorist, Mähised paiknevad staatori ehk korpuse küljes. Mähiste abil tekitatakse pöördmagnet väli mis hakkab lühis rootorit või faasirootorit vastavalt magnetvälja liikumise suunale edasi liigutama. 23. Asünkroonmootori energeetika ja kasutegur. Võrgust tarbitav võimsus P1= 31 1 1 = % 24. Töömasinate mehaanilised tunnusjooned. Hõõrdekaod laagrites, rootori ja ventilaatori õhutakistus 25. Asünkroonmootori pidurdus. 26
Trahvo- energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust japinget voolusagedust muutmata. Põhilised osad: · südamik · mähised · jahutussüsteem Generaator- on seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või ainet. Mootor- on seade, mis muudab energiat mehaaniliseks tööks Kaod- soojuskadu Alalisvoolumasin- masin, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks, koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist, magnetväli tekitatakse elektrivooluga või püsimagentite abil. Vahelduvvoolumasin- Kaitse elektrilöögi eest: · puutekaitset- kaitse otsepuute eest · puutepingekaitset- kaitse kaudpuute eest · ühildatud puute- ja puutepingekaitset- Mõisted: · Elektrivõrgude jagamine · Isolatsioon · Isolatsiooni ülevaatmine ning kontrollimine · Kaitsmine elektripuutumisest · Maandamine · Isikukaitsevahendeid
hetkväärtus; IM-voolutugevuse amplituutväärtus s.o. maaksimaalne väärtus; I=IM/2-efektiivväärtus; Efektiivväärtus võrdub sellise alalisvoolu tugevusega, mis eraldab juhis sama suure soojushulga kui vahelduvvool.; =2f-ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides;f-sagedus(Meil f=50Hz);T periood, 1võnke sooritamiseks kulunud aeg(6) Kolmefaasiline vool Kolmefaasilise voolu generaator koosneb rootorist, milleks on pöörlev elektromagnet ja staatorist, mis koosnevad 2-st mähisest, mis on ruumis nihutatud 2/3 võrra. rootori pöörlemisel nurkkiirusega indutseeritakse kõigis mäistest emj, mis muutub harmooniliselt sagedusega , kuid mähiste paigutuste tõttu esineb faasinihe 2/3 ja 4/3 (7)Kolmefaasilise generaatori tekitatud pingete graafikud: (8)tähtühendus:(9) Generaatori mähiste (rootorit ei ole näidatud) üheliigilised otsas X,Y,Z võib kokku ühendada. Liinipinge Ue-pinge kahe liini juhtme vahel. Faasipinge U f-
nn.asünkroonset käivitust. **Asünkroonmootorid** Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks või pidurina, mil mehaaniline ja elektrienergia muunduvad soojuseks masinas. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel. Pöördmagnetvälji, mille tekitab
tg 1,0...0,1 0,1...0,01 Dielektriline läbitavus 8...10 25 Muutkondensaatorid Muutkondensaatori mahtuvus on muudetav. Kasutuselt ja ehituselt on neid kahte liiki: seade- ehk trimmerkondensaatorid, mida kasutatakse mingi seadme või sõlme esmahäälestamisel ja häälestuskondensaatorid, mida kasutatakse võnkeringide häälestamiseks seadme kasutamisel. Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast ehk staatorist ja rootorist. Rootori pööramisel muutub osade omavaheline asend ja vastavalt ka mahtuvus. Enamasti kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on rootori ja staatori pinnale kantud hõbedakihid. On olemas ka Õhk- ja plastdielektrikuga seadekondensaatoreid.. Seadekondensaatorite mahtuvuse muutus on sõltuvalt tüübist 2...100 pF. Häälestus- ehk pöördkondensaatorid on seadekondensaatoritega mõneti sarnase
eraldustrafo 15. Generaator- on seade või masin, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks. Mootor- on seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks 16. Kaod Vaseskadu muundub soojuseks mähise traadis Rauaskadu magnetvälja tekitamiseks Ventilatsioonikadu jahutamiseks Hõõrdekadu tekib laagrites 17. Alalisvoolumasin- masin, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks, koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist, magnetväli tekitatakse elektrivooluga või püsimagentite abil. Käivitamine: Pinge sujuv tõstmine, Käivitustakistid (vanemad masinad) Poolused: püsimagnet, ergutusmähis. Ergutusviisid (rööpergutus ergutusahelat ei tohi katkestada, sõltumatu ergutus). Jadaergutusega (peavoolumasin), liitergutusega (kompaundmasin) 18. Vahelduvvoolumasinad- staator, rootor. Ühefaasiline asünkroonmootor: Enamik mootoreid majapidamises,
Reeglina varustatakse mistahes laeva rooliseade põhi- ja tagavara rooliajamiga. Tagavaraajmit ei nõuta eraldi juhitavate roolimasinate mitme rooliseadmega laevadel. Hüdraulilise rooliseadme põhiosad on: · pump (pumbad 2 tk), · torustik, · armatuur, · juhtorganid, · Hüdrauliline pöördtiivik roolimasin on otse ühendatud ballerile Elektrohüdrauliline pöördtiivik roolimasin koosneb kahest rootorist ja staatorist. Rootor on kinnitatud otse ballerile. Roolimasina rootoril on suurema pöördemomendi andmiseks väiksemate kabariitide juures kolm rootorilaba, millede vaheline nurk on 120 . Rootorilabad on tihendatud vastu roolimasina korpust sisemiste tihenditega . Rootorilabade ja staatorilabade (2) vahele pumbatakse läbi kahe lukkklapi hüdraulikaõli. Läbi rootori on puuritud 2 kanalit, milledest kumbki toimib vastavalt pööramissuunale äravoolukanalina ja pealevoolokanalina
mahtuvus suur. Paksemate oksiidikihtide korral saab kõrgemal pingel töötava elektrolüütkondensaatori. Häälestuskondensaatorid - Häälestuskondensaatori moodustavad kas alumiiniumplaadid või hõbetatud vaskplekist paralleelsed poolümarad plaadid. Plaatide vahel on õhk või mõni väikese kaoga dielektrik. Häälestuskondensaatorite mahtuvus jääb vahemikku 1...470 pF. Seadekondensaatorid - Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast (staatorist ja rootorist). Põhiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on dielektrikule sadestatud hõbedasektorid. Seadekondensaatorid on väikese mahtuvusega, mis jääb vahemikku 1...33 pF. Superkondensaatorid - Superkondensaator ehk ülikondensaator (Supercapacitor) on elektrienergiasalvestamise seade, milles energia on salvestatud süsinikelektroodide pinnale. Nagu superkondensaatori nimi ise märgib, on tegu väga suure mahtuvusega kondensaatoriga,
Kui rootori mähised on suletud tekib nendes vool. Rootori voolu ja pöörleva magnetvooga tekib pöördmoment. Kui arendatav pöördmoment on suurem kui pidurdusmoment hakkab rootor tööle. Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel.
Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline
G C Joonis 3.13. Türistori tähistus skeemil ja tema tunnusjoon [8] 24 4. ELEKTRIMOOTORID 4.1. Elektrimootorite ehitus Elektrimootorid on elektromehaanilised täiturmehhanismid, mis muundavad elektrienergiat mehaanilisekd energiaks, et panna sellega liikuma töömasinat. Elektrimootorid on tänapäeval kõige levinumad elektromehaanilised täiturmehhanismid. Elektrimootorid koosnevad paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Staatoris tekitatakse pöörlev magnetväli, mis on vajalik rootori pöörlema panemiseks. Rootor pöörleb laagritele toetuval võllil, mille külge on omakorda ühendatud mehhanism. Staatori ja rootori vahel eksisteerib õhupilu, mille kaudu toimub magnetvälja penetratsioon staatorist rootorisse. Elektrimootori ehitust iseloomustab Joonis 4.1 Mootori pöörlemiseks on vajalik tekitada pöördemoment. Pöördemomendi tekitamiseks on
indutseeritud voolude vastastoime tulemusena. b)Mehaaniline tunnusjoon Elektrimootori mehaaniline tunnusjoon on tema nurkkiiruse sõltuvus mootori momendist:ω = f(M), n = f(M). Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab mootori omadusi töömasina nõuetest lähtudes. Mõnikord esitatakse mootori mehaaniline tunnusjoon sõltuvusena M = f(ω) – moment on nurkkiiruse funktsioon. 22. Asünkroonmootorid, ehitus ja tööpõhimõte. a)Ehitus Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist. b)Tööpõhimõte Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus)
t. tekitavad muutuva magnetvooga kinnises ahelas elektrivälja. Kuna koos rootoriga pöörleva magnetvälja polaarsus staatori suhtes pidevalt muutub, siis tekib staatorimähistesse vahelduvpinge. Osa voolust suunatakse läbi rootorimähise (ergutusmähise). Voolu suurenemine ergutusmähises põhjustab magnetvälja suurenemise, mis omakorda suurendab voolu staatorimähises. Generaator hakkab akut laadima. Sõltumatu ergutusega vahelduvvoolugeneraatori ehitus. · Staatorist · Rootorist · Staatorimähistest · Rootorimähisest · Kontaktrõngastest · Harjadest · Harjahoidikutest · Ventilaatorist · Otsakaantest · Alaldiplokist · Integreeritud releeregulaatorist Kolme- või viiefaasilisel elektromagnetilise (sõltumatu-, võõr-) ergutusega generaatoril on lihtsam ehitus ja väiksemad gabariidid sama võimsuse juures võrreldes alalisvoolu generaatoritega (viimaseid tänapäeva masinatel enam ei kasutata).
1 Elektritööriistad omavad topeltisolatsiooni lisaks isoleerivale korpusele on elektrit mittejuhtivate materjalidega ümbritsetud ka sisemised elektrisõlmed. Sellepärast kasutatakse toitejuhtmena tavalist kahesoonelist kiudkaablit, kus on vaid faasijuhe ja nulltööjuhe. Kaitsenulljuhtme kasutamiseks puudub vajadus. Kõikide elektritööriistade iseloomulikuks tunnuseks on kommutaatormootori olemasolu. Kommutaatormootor koosneb staatorist, staatori mähistest ja kahest harjahoidjast koos grafiitharjadega. Staatori sees pöörleb rootor, mis toetub mõlemast otsast kuullaagritele. Rootor koosneb mähistest, jahutusventilaatorist ja kommutaatorist. Rootori mähised on ringselt ühendatud üksteisest isoleeritud kitsaste vaskplaadikeste ehk lamellidega, mis moodustavadki kommutaatori. Kommutaatormootori tööpõhimõte seisneb magnetvälja ja elektrivoolu vastastikuses toimes.
lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on kondensaatori korpus. Elektrolüütkondensaatoreid kasutatakse peamiselt pulseerivate voolude silumiseks toiteaparatuurides. Tingmärk 26. Muudetava mahtuvusega kondensaatorid, nende kasutamine, tingmärk. Muudetava mahtuvusega kondensaatorid jagunevad seadekondensaatoriteks ja häälestuskondensaatoriteks. Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast, s.t staatorist ja rootorist. Põhiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on dielektrikule sadestatud hõbedasektorid. Seadekondensaatorid on väikese mahtuvusega, mis jääb vahemikku 1…33 pF. Häälestuskondensaatori moodustavad kas alumiiniumplaadid või hõbetatud vaskplekist paralleelsed poolümarad plaadid. Plaatide vahel on õhk või mõni väikese kaoga dielektrik. Häälestuskondensaatorite mahtuvus jääb vahemikku 1…470 pF. 27
suur kiirus ja suur kineetiline energia ja see järel see aurujuga suunatakse trubiini töölabade vahelistesse kanalitesse ja seal toimub auru paisumine ja voolava aurujoa poolt tekitatakse jõud mis mõjub töölabadele, labade nõgusapoole poolt ja trubiini ketas ja rootor hakkavad pöörlema ja labade vahel kineetiline energia muutub mehaaniliseks (kasulikuks)tööks. Ehituselt nii auru kui gaasi turbiinid on rotatsioon masinad, mis koosnevad staatorist(korpus) ja rootorist(turbiini võimendi koos ketaste ja labadega). Võrreldes sisepõlemismootoritega on turbiin lihtsama ehitusega. Võrreldes kolb masinatega on tal järgmised eelised: täielik tasakaalustatus, st et inertsjõud puuduvad, ühtlane pöördemoment, suhteliselt väikesed massid ja kabariidid. Auru, gaasi turbiinidega on võimalik saada suuri võimusi, suuremaid kui kolb mootorid, seejuures suhteliselt väikeste kabariitidega
Laialdaselt kasutatakse keevitustrafosid täiendava reguleeritava paispooliga. Vastava mehhanismi abil õhupilu vähenemisel pooli magnetahelas induktiivsus kasvab. Käsikaarkeevitusel kasutatavaid ilma paispoolita trafosid valmistatakse võimsusega kuni 20 kVA, automaatkeevituseks kuni 100 kVA ja rohkem. 18. Asünkroonmootorid, liigitus, ehitus. Asünkroonmootorites muundatakse elektrienergia mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Liigitus: Faasirootoriga asünkroonmootorid, lühisrootoriga asünkroonmootorid, kahefaasiline asünkroonmootor,
Nad liiguvad mitokondri sisemembraanis edasi-tagasi, kandes prootoneid tagasi maatriksisse ning rikkudes sellega gradiendi. Selle tulemusel jääb ATP sünteesimata, sest lahutaja nullib ära prootonite pumpamise, viies prootonid tagasi nende algpunkti, 2. Kirjeldage ATP süntaasi ehitust ja toimet. Kuidas / mille abil tagatakse mitokondri maatriksis ATP sünteesiks vajalik ADP ja Pi kontsentratsioon ja sünteesitud ATP väljutamine maatriksist? ATP süntaas koosneb paigalseisvast osast ehk staatorist ja keerlevast osast, rootorist. Tema ehitusse kuuluvad ka prootonikanalid, mida mööda prootonid liiguvad membraanidevahelisest ruumist maatriksisse ja vastupidi. Tema ülesandeks on prootonite transport mitokondri maatriksi ja membraanidevahelise ruumi vahel. Ühe ATP molekuli sünteesimiseks on vaja kokku 4 H+ liikumist maatriksisse tagasi. ATP molekuli transport maatriksist välja ja ADP sisse transport toimu ensüüm transkolaasi abil. Transkolaas on ensüüm, mis transpordib ATP
alalisvoolu masinad. Meil on kasutuses vahelduvvool, mille faasipinge (ühefaasilne vool) on 220 V (pinge faasi /voolujuhtme/ ja nulljuhtme vahel) ja 380 V (pinge kahe faasi vahel) nn. tööstusvool. Lähemas tulevikus muudetakse pingeid suuremateks. 230-240 V ja 400-415, mis vähendab ülekandekadusid. Induktsiooninähtusel töötavad vahelduvoolu elektrimasinad. Kõige levinum neis on vahelduv voolu asünkroonmootor. Ta koosneb kahest põhiosast: staatorist ja rootorist. Staatori teraskeha on õhukestest (0,5 mm) üksteisest elektriliselt isoleeritud terasest plekk rõngastest koostatud õõnessilinder. Selle silindri sisepinnal (avas) on uurded (pesad). Viimastesse paigutatakse tavaliselt kolme faasilise staatori mähis. Mähis koosneb uuretesse paigutatud ja omavahel väljastpoolt ühendatud juhtmetest. Roototi teraskeha koosneb samuti õhukestest, üksteisest isoleeritud terasest
..10 25 ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 16 2.4. Muutkondensaatorid Muutkondensaatori mahtuvus on muudetav. Kasutuselt ja ehituselt on neid kahte liiki: seade- ehk trimmerkondensaatorid, mida kasutatakse mingi seadme või sõlme esmahäälestamisel ja häälestuskondensaatorid, mida kasutatakse võnkeringide häälestamiseks seadme kasutamisel. Seadekondensaator koosneb paigalseisvast ja pööratavast osast ehk staatorist ja rootorist. Rootori pööramisel muutub osade omavaheline asend ja vastavalt ka mahtuvus. Enamasti kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on rootori ja staatori pinnale kantud hõbedakihid. On olemas ka Õhk- ja plastdielektrikuga seadekondensaatoreid.. Seadekondensaatorite mahtuvuse muutus on sõltuvalt tüübist 2...100 pF. Häälestus- ehk pöördkondensaatorid on seadekondensaatoritega mõneti sarnase
ja klemmid C3 ja C4, mis on teineteisest nihutatud 120º võrra ja nendelt võetakse väljundpinge. Magnesüüni rootoriks on silindriline püsimagnet 1, mis ühendatakse mootori või töömasina võlliga. Andes klemmidele C1 ja C2 toitepinge U1, tekib klemmidel C3 ja C4 väljundpinge Uvälj, mis sõltub magnesüüni rootori pöördenurgast. Induktosüün kujutab endast trükkmähistega elektrimasinat. Pöördliikumisega induktosüün (joonis 3.24) koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Joonis 3.24 Masina mähised on valmistatud trükimeetodil ja kujutavad endast siksakilist vaskriba. Staatoril paikneb tavaliselt ergutusmähis, rootoril kaks mitmesse sektsiooni jaotatud mõõtemähist, aga võib olla ka vastupidine mähiste paigutus. Kaks mõõtemähist on vajalikud liikumissuuna määramiseks ning need on teineteise suhtes ¼ perioodi võrra nihutatud
.".400. Hz. Elektromagnetilise ergutusega kolmefaasilise vahelduv- voolugeneraatori T-424 (mootorratastel M-67 ja MT-10) ehitust selgitab joon. 47. Generaator koosneb kolmest põhiosast -- staatorist, rootorist ja kaantest. Silindrikujulisel staatoril 8 on siseküljel kaheksateist hammast. Igal hambal asetseb üks faasimähise pool 9, mil- lel on 18 keerdu 1,08-mm läbimõõduga traati II3B-2. Kolm Generaatori rootoriks on hooralas . (joon
annaabi.ee 
