Leidsid 31 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sport". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tennis, süsihappegaas, soojus, treening, spordiala, higistamise, mängides, gaasivahetus, taastu, paraneb, lemmikspordiala, saata, kaia, parima, tulema, adenosiintrifosfaat, makroergiline, talletaja, kestel, aeroobsel, valkusid, lagundab, kehatemperatuur, soolad, eespool, mainitud, rokem, vereringe, higistamine, soovitav, taastumine, piimhapelagundamisega, nõuab rasvade kasutuselevõtt aega, kuid see tagab püsiva ja stabiilse energiavaru pikaks ajaks. Ma arvan, et minul on rasvu võimalik suhteliselt kiiresti kasutada, sest tavaliselt jooksen ma regulaarselt. Jooksmise ajal toimub minu kehas palju muutusi. Lühiaja- listeks muutusteks on hapniku hulga vähenemine, süsihappegaasi ja piimhappe hulga suurenemine, kehetemperatuuri tõusmine, veresuhkru ja glükogeeni hulga vähenemine ning vee ja soola kadumine higistamise tagajärjel. Minu kehas toimub jooksmise tõttu homöostaas- sisekeskkonna stabiliseerumine. Selle käigus südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad. Lihaste intensiivse hingamise tulemusena suureneb vere süsihappegaasisisaldus ning vastavalt langeb ka vere pH. Need muutused registreeritakse veresoontes asuvate kemoretseptorite poolt, mis annavad signaale hingamiskeskusele, et intensiivistuda gaasivahetust. Selle tagajärjel
Ultrafiltratsioon: · Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse · Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbt- sioonil Vee allikad: · Toit ja jook 2100 cm³ (ööpäevas) · Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) 200 cm³ Veekadu: · Naha kaudu 350 cm³ · Higistamise 100 cm³ · Hingamisel 350 cm³ · Uriiniga 1400 cm³ · Väljaheidetega 100 cm³ Regulatsioon: keskus hüpotaalamuses · Vett liiga vähe eritub antidiureetilist hormooni ja neerud imavad rohkem vett tagasi, uriini hulk väheneb · Vett liiga palju vähendatakse antidiureetilise hormooni sünteesi ja neerud imavad vähem vett tagasi, uriini hulk suureneb
Kõige enam on higinäärmeid jalataldadel ja peopesadel. Higinäärmete põhiline ülesanne on vee juhtimine nahale ja siis selle aurumine, ilma higistamiseta kuumeneks inimese keha liigselt üle. Higinäärmete roll peopesadel on tähtis niisutamise pärast, et sarvkiht ei muutuks kõvaks ja nii puutetundlikust ei kaotaks. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. See leiab aset kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes. Soojus ja ainevahetuse intensiivsus tõuseb füüsilise aktiivsuse ja adrenaliini korral. Temperatuuri põhiline reguleerimine toimub soojuskadude vähendamise ja suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Kui see tõuseb või langeb, hakkavad aktiveerima mehhanismid, mille tagajärjeks on kas higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevate termoretseptorite kaudu saame infot
Organismi homöostaasi tagamiseks on vajalikke muudatusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.). Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Hüpotermia - vaegsoojus on kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi. Kui temperatuur langeb alla 25-38 kraadi, on see surmaga lõppev. Vesi juhib palju paremini soojust kui õhk. Seetõttu kaotab keha konvektiivse soojuskao tõttu vees palju rohkem soojust kui sama temperatuuriga õhus
5. Eritamine ja veebilanss Osmoregulatsioon- neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust. Ultrafiltratsioon: *Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse *Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbtsioonil *Vee allikad: Toit ja jook -2100 cm³ (ööpäevas); Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) -200 cm³ *Veekadu: Naha kaudu 350 cm³; Higistamise 100 cm³; Hingamisel 350 cm³; Uriiniga 1400 cm³; Väljaheidetega 100 cm³ *Regulatsioon: keskus hüpotaalamuses Vett liiga vähe eritub antidiureetilist hormooni ja neerud imavad rohkem vett tagasi, uriini hulk väheneb Vett liiga palju vähendatakse antidiureetilise hormooni sünteesi ja neerud imavad vähem vett tagasi, uriini hulk suureneb Reguleerib ka janukeskuse tööd 6. Termoregulatsioon (Endotermsed püsisoojased)
Homöostaasi tagamiseks reageerib organism järgmiselt: Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad. Lihaste intensiivsuse tulemusena suureneb vere süsihappegaasisisaldus. Vastavalt langeb ka vere pH. Need muutused registreeritakse veresoontes asuvate kemoretseptorite poolt. Kemoretseptoritest antakse signaal ajus asuvale hingamiskeskusele, mis omakorda suurendab südame löögisagedust ja kopsude ventilatsiooni. Selliste muudatuste tulemusena intensiivistub gaasivahetus, kudedesse viiakse rohkem hapnikku ja eemaldatakse süsihappegaasi. 6)Missugused muudatused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusena? Pideva treeningu käigus organism kohaneb aktiivsusega. Toimuvad muutused südames, kopsudes ja lihastes. Muutuste hulk sõltub treeningu iseloomust. Südamelihas reageerib treenimisele nagu iga teinegi lihas- ta suureneb. Sellega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka südame löögimaht ehk vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab
Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Abielu on lisaks järglaste soetamisele ja kasvatamisele seotud majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete teguritega. Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiat. Oskus valmistada ja kasutada tööriistu tuleneb eelkõige suurest ja keerukast ajust ning käte ja silmade kooskõlastatud tegevusest. Inimest iseloomustab sõltuvus asjadest. Inimese põhilised elutalitlused: Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon.
kiire soojakao. Kui inimene on aga õhu käes, siis juhul kui tal on riided seljas hoiavad viimased keha lähedal oleva õhu soojana (konvektsioon ei toimu nii hästi). + õpetaja küsimused: 6) Kuidas aidata a) alajahtunud; b) ülekuumenenud inimest? Alajahtunud inimese abistamisel tuleb eelkõige vähendada tema soojakadu (nt anda tekk ümber, mitte visata lõkkesse). See võimaldab kehatemperatuuril järk-järgult normaalsele tasemele tagasi tõusta. 7) Higistamise kasulikkus või kahjulikkus. Kasulik: * aitab vajadusel keha jahutada, kuna higi aurustumisel neeldub suur hulk soojust; * on osa eritamisprotsessist osa jääkainetest eemaldatakse kehast higi kaudu. Kahjulik: * liigne higistamine võib põhjustada dehüdreerumist, mille tagajärjel muutub veri viskoosseks ega voola enam vabalt. Lisaks kaotab organism higistamise tagajärjel tähtsaid ioone kaaliumi, naatriumi ja kloriide, mida nimetatakse ka elektrolüütideks. Viimaste kadu võib
süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Inimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Liik: Homo Sapiens Sapiens 14. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, gaasivahetus (02 hingetoru, kõri, neel, sisse, CO2 välja) nina- ja suuõõs 2. seedeelundkond suuõõs, neel, organismi söögitoru, magu, varustamine seedenäärmed, toitainetega, peensool, jämesool seedimine 3
süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens sapiens 16. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, hingetoru, gaasivahetus (02 sisse, CO2 kõri, neel, nina- ja suuõõs välja) 2. seedeelundkond suuõõs, neel, söögitoru, magu, organismi varustamine seedenäärmed, peensool, toitainetega, seedimine jämesool 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, seljaaju, infovahetus (töötleb, salvestab, närvid väljastab) 4
Veresoonte toonuse regulatsioon. Keskmised asuvad piklikusasjus, toimub veresoonte regulatsioon. Erinevate keemiliste ainete abil. Rõhumuutused. Tööpuhene hüpereemia. Alarmseisund e adrenaliin. Valikuline toime, lainedav veresooni ajus, südames, intensiivselt töötavas organis või südames. Ahendab veresooni. Selle tulemusena veri paigutakse organismis ringi, võetakse ära kus pole vaja ja paigutakse sinna kus on seda kõige rohkem vaja. Hingamisprotsess. 4 osa ventilatsioon e välimine, gaasivahetus, gaaside transp, gaasivahetus kudedes. Ventilatsioon on õhuvahetus väliskeskonna ja kopsualveoolide vahel, tagab ventilatsiooni sisse ja väljahingamine. Sissehingamine. Kõik gaasid ja gaasidesegud on omadus liikuda alati kõrgemarõhu poolt madalama rõhu suunas. Selleks et õhk väliskeskonnast kopsudesse jõuab, tuleb tekitada olukord et rõhk väliskeskonnast olen kõrgem. Sissehingamislihased peavad kokkutõmbuma. Rindkeremaht suureneb. Rõhk rindkere sees langeb
edasi). Funktsiooni muutes struktuur muutub (hankli tõstmisel muskel suureneb). Struktuuri mitte kasutades kaob ära, ei kasuta funktsiooni, siis energiat ei kulutata. 4) Kohanemine. Eluta loodus ei kohane (porilomp sügisel, talvel jääs, suvel üldse pole). Elus loodus kohaneb (palav, siis võtame pluuse seljast) Treenimise tulemusel lükkame normipiire edasi, lihased peavad mitu korda enne taastuma, kui harjub jooksu kiirusega. Kohanemine normi piirides, sport lükkab normi piire edasi. Treening lükkab normi piire edasi, üle normi lähed, siis arstid lükkavad su normi piiridesse tagasi. 5) Keerukuse maht. Elus loodus on eluta loodusest palju keerukam. Koli bakterit me ei oska kokku panna, aga lennuki paneme kokku. ENERGIA Vajalik töö tegemiseks. Töö on mingi massi liigutamine (kg/m). Tööd tehes kandub energia üle ühest liigist teise. -Potentsiaalne energia – arhiveerib energia, võimalus tööd teha, energia mis üles ehitamisel rakkudesse jäänud on.
Toodab antikehi. Toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid – täidab kaitsefunktsiooni. Võtab osa rasvade transpordist – rasvad imenduvad seedetraktist lümfi ja sellega verre. Lümfisoonte seintes on silelihased. Samuti paiknevad seal klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu. Lümfissoontes on lümfisõlmed, kus „filtreeritakse“ lümfi. Lisaks toodetakse lümfisõlmedes lümfotsüüte. HINGAMINE Hingamisprotsess jaguneb: ventilatsioon, gaasivahetus kopsudes (O2 kopsuallveoolidest kapillaarverre), gaaside transport veres ja gaasivahetus kudedes (kapillaarvere ja kudede vahel). 1.Kopsude ventilatsioon (sisse -ja väljahingamine) Kopsude ventilatsioon on õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsuallveoolide vahel: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Toimub tänu sisse- ja väljahingamisele. Sissehingamise eesmärk on tekitada rõhkude vahe sise- ja väliskeskkonnas.
saab ainult monosahhariid), veelgi kiirem on glükoosi süstimine otse vereringesse. Glükoosi järel: suhkur, kommid, sai, leib. 3. Massaaž – passiivne tegevus, kus masseerimise teel stimuleeritakse vereringet ja see võimaldab lihastest sinna kuhjunud piimhape ja teised laguproduktid viia vereringesse, osa viiakse sellest neerude kaudu välja. 4. Lihase töö – et kiiremini kõrvaldada piimhape lihastes. Vereringe intensiivistub, vereringe paraneb ja piimhape lagundatakse kiiremini. (kasvõi sörkimine, kerge füüsiline töö) 5. Saun – samuti stimuleeritakse vereringet, veresooned laienevad, hapnikuvarustus paraneb, piimhape lagundatakse ja laguproduktid viiakse higistamise teel välja (sarnane toime massaažiga). Vereringe veenides Veenide seinad ei ole elastsed (nagu nt arterites). Vere paneb veenis liikuma veenide ümber asuvad
on glükoosi süstimine otse vereringesse. Glükoosi järel: suhkur, kommid, sai, leib. 3) Massaaž – passiivne tegevus, kus masseerimise teel stimuleeritakse vereringet ja see võimaldab lihastest sinna kuhjunud piimhape ja teised laguproduktid viia vereringesse, osa viiakse sellest neerude kaudu välja. 4) Lihase töö – et kiiremini kõrvaldada piimhape lihastes. Vereringe intensiivistub, vereringe paraneb ja piimhape lagundatakse kiiremini. (kasvõi sörkimine, kerge füüsiline töö) 5) Saun – samuti stimuleeritakse vereringet, veresooned laienevad, hapnikuvarustus paraneb, piimhape lagundatakse ja laguproduktid viiakse higistamise teel välja (sarnane toime massaažiga). Vereringe veenides Veenide seinad ei ole elastsed (nagu nt arterites). Vere paneb veenis liikuma veenide ümber asuvad lihased: töö
pidurduse ja parasümpaatilise erutuse. Tulemuseks langeb südame löögisagedus ja kontraktsioonijõud. Paralleelselt pidurdub higamine ja kahaneb lihastoonud. Pikaajalised mehhanismid: kohanevad minutite-tundide jooksul. Hormonaalne Stressrelaktsioon - vererooned kohanevad rõhutõusuga, reageerivad laienemisega Transkapillaarsed mahumuutused HINGAMINE. KOPSUD 16. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise “etapid”. Alveolaarventilatsiooni ja surnud ruumi mõisted. Hingamine on automaatne protsess, mis kohandub vastavalt organismi vajadustele (füüsiline pingutus, kõnelemine). Hapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse ja eemaldatakse ainevahetuse käigus tekkinud süsinikdioksiid. Õhu paneb kopsude ja atmosfääri vahel liikuma rõhugradient, mis luuakse rindkere mahu muutmisega.
omaga; jalgratturid-ülakeha fikseeritud, hingamislihased töötavad tugevalt). Funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC) on õhu hulk, mis jääb kopsudesse pärast rahulikku väljahingamist. Koosneb: väljahingamise reservmaht, jääkmaht. Tänu sellele õhule ühtlustub hingamise ajal alveolaarõhus O2 ja CO2 sisaldus. Kopsude kogumahtuvus e. totaalkapatsiteet on õhu hulk, mida kopsud sisaldavad maksimaalse sissehingamise ajal. Koosneb: kopsude eluline maht, jääkmaht. 22. Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsukapilaarvere vahel. Toimub tänu O2 ja CO2 difusioonile läbi kopsumembraani, mille kutsub esile antud gaaside partsiaalrõhkude erinevus kahel pool membraani (partsiaalrõhk surub mõlemad gaasid läbi kopsumembraani). Difusioon lõpeb kui partsiaalrõhud saavad võrdseks. Gaasi partsiaalrõhk e. osarõhk on võrdeline tema mahuga gaaside segus. O2 partsiaalrõhk alveolaarõhus on 100 mm Hg, venoosses veres 40 mm Hg
bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse.Veri jaotab ka ainevahetuses tekkinud soojuse. a) trantspordibkeemiliselt seotuna nt. hapnik seotakse hemoglobiiniga, vabastatakse kudedesse. b) trantsp. vabalt, veres lahustatuna nt. glükoosi trantsport veres lahustatuna. 3. Sisekeskkonna suhtelise püsivuse (homöostaasi) säilitamine vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldus.Verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus, temperatuuri tasakaalu säilitamine, osmootse rõhu säilimine. 4. Kaitsefunktsioon a) immuunsüsteemi osa - osa vereliblesid on võimelised kahjutuks tegema haiguse tekitajaid. b) Vere hüübimine - muidu jookseksime verest tühjaks. c) fagotsütoosi võime. 5. Kommunikatsiooni funktsioon seondub tema hormoonide vahendamise võimega. 7.homöostaatiline funktsioon- vere ülesandeks on keskkonna püsivuse säilitamine: pH regulatsioon, temperatuur, osmootse rõhu tasakaalu säilitamine
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil
tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. muutused võivad Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda
3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läheb soojaks(arterioolid laienevad ja kapillaarid täituvad sooja verega ja soojus kandub kehalt ära) ja tekib higistamine(higi näärmed aktiveeruvad). Higi aurab keha pinnalt ja keha temperatur alaneb ja hüpotalamuse termostaat reageerib sellele. 4.Kuidas hoitakse stabiilsena füsioloogilisi parameetreid? Näiteks hüpotalamuses aktiveerub temperatuuri langetamise/tõstmise keskus(kui keha on vastavalt kuum või külm), arterioolid laienevad/ahenevad. Ülekuumenemise vältimiseks peab inimene pidevalt
Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH) Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditüsklisse. Lihaste töövõime taastub. Etanoolkäärimine: suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas. Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 Kui protsessile ei ole takistatud õhuhapniku juurdepääs- oksüdeerivad segusse sattunud äädikhappe bakterid etanooli veiniäädikaks, mida kasutatakse toidu valmistamisel. Tsitraaditsükkel. Toimub mitokondri sisemuses. Püroviinamarihappe edasine lagundamine. Eralduvad CO2 ja H aatomid. Vesiniku aatomid seotakse NAD poolt. Hingamisahela reaktsioonid. Toimuvad mitokondri sisemistel membraanidel.
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
Vereringe närviregulatsioon: sümpaatilised impulsid (mediaatoriks adrenaliin ja naradrenaliin) toimivad veresooni ahendavalt e. vasokonstriktoorselt (va peaaju, kopsude, neerude ja südame veresooned). Parasümpaatilised impulsid: (mediaatoraine atsetüülkoliin) toimivad veresooni laiendavalt e.vasodilatatoorselt. 37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine:
sünteesipaigaks on maks. Vere funktioonid: · Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse. Vere vahendusel jaotatakse organismis ühtlaselt ka ainevahetuses tekkinud soojus, mida keha pindmistest kihtidest antakse ära ümbritsevale ruumile. · Kaitsefunktsioon veri kaitseb organismi sissetungiva nakkuse eest tänu sellele, et üks osa vereliblesid on koos veres tekkivate ja ringlevate antikehadega võimelised kahjutuks muutma haiguse tekitajaid. Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. · Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine verel on oluline koht
sünteesipaigaks on maks. Vere funktioonid: · Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse. Vere vahendusel jaotatakse organismis ühtlaselt ka ainevahetuses tekkinud soojus, mida keha pindmistest kihtidest antakse ära ümbritsevale ruumile. · Kaitsefunktsioon veri kaitseb organismi sissetungiva nakkuse eest tänu sellele, et üks osa vereliblesid on koos veres tekkivate ja ringlevate antikehadega võimelised kahjutuks muutma haiguse tekitajaid. Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. · Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine verel on oluline koht
Vereringe närviregulatsioon: sümpaatilised impulsid (mediaatoriks adrenaliin ja naradrenaliin) toimivad veresooni ahendavalt e. vasokonstriktoorselt (va peaaju, kopsude, neerude ja südame veresooned). Parasümpaatilised impulsid: (mediaatoraine atsetüülkoliin) toimivad veresooni laiendavalt e.vasodilatatoorselt. 37) Hingamise mõiste ja etapid. Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs suuõõs neel
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest se
VERE FUNKTSIOONID 1. Transpordifunktsioon - veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahtuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogilsielt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse. Vere vahendusel jaotatakse organismis ühtlaselt ka ainevaheteuses tekkinud soojus, mida keha pindmistest kihtidest anatakse ära ümbritsevale ruumile. 2. Kaitsefunktsioon - veri kaitseb organismi sissetungiva nakkuse eest tänu sellele, et üks osa vereliblesid on koos veres tekkivate ja tinglevate antikehadega võimelised kahjutuks muutma haiguse tekitajaid. Vere hüübimne kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. 3
Sümpaatiline NS- keskused rinnasegmentides ja kolmes esimeses nimmesegmendis, nim ka ANS torakolumbaarseks osaks. Nendes segmentides olevates hallaine külgservadest alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks sümpaatilises piirväädis ja osalt sümpaatilises ganglionis. Osaleb tihti nö võitle või põgene reaktsioonides, on sageli antagonistlik parasümpaatilise NS’iga. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja jõud, paraneb skeletilihaste varustamine verega, intensiivistub energiavahetus Sümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Närvilõpmed, kus adrenaliin vabaneb, nim adrenergilisteks. Neerupealiste säsi on muundunud sümpaatiline ganglion, mille rakud on arengulooliselt postganglionaarsete neuronite homoloogid. Neid rakke aktiveeritakse preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
