Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Spidomeeter". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
spidomeeter, elektrooniline, elektromehaaniline, kombineeritud, mõõteriist, leiutas9. Alalisvoolu- haruvoolumoolori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IR E=k T=kTI U-võrgupinge, Eankrumähises indutseeritud vastu-elektromotoorjõud, I-ankruahela vool, -nurkkiirus, T-mootori elektromagnetiline moment, magnetvoog pooluse kohta, R-ankruahela kogutakistus 10. Sama mootori kiiruse reguleerimine Alalisvoolu-haruvoolumootori puhul on kasutatav terve hulk kiiruse reguleerimise viise: 1. Reguleerimine lisatakistusega ankruahelas. Elektromehaaniline karakteristik U I R Rl lisatsakistuse olemasolul ankruahelas - a a , kus Rl - lisatakistus kE kE ankruahelas. Vaadeldav kiiruse reguleerimise meetod on ebaökonoomne, sest peavooluahelasse ühendatud reostaadis tekib suur energiakadu. Sel meetodil on võimalus kiirust reguleerida ainult allapoole põhikiirust. 2
nurk tõelise ja magnetmeridiaani vahel deviatsioon laeva rauast põhjustatud hälve. nurk magnetmeridiaani ja kompassimeridiaani vahel. 3. Paralleeli raadiuse valemi tuletamine 4. Merel kasutatavad pikkus ja kiirusühikud, meremiili pikkuse tuletamine 5. Meridiaani kõverusraadiuse valemi tuletamine 6. Logiõiend ja logitegur Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatakse logi. Sektor-, mehaaniline- ja elektromehaaniline logi mõõdavad laeva poolt läbitud teed, ülejäänud aga kiirust. Nagu iga teine mõõteriist, nii ka logid näitavad kiirust või läbitud teed teatud veaga, mida nim. logiõiendiks (lg). See määratakse laeva poolt kaardi järgi ja loginäitude järgi läbitud vahemaa võrdlemisel, väljendatakse protsentides kümnendikprotsendi täpsusega: lg s LNV 100 LNV kus s on kaardi järgi läbitud vahemaa, LNV on loginäitude vahe
Nihe on vektoriaalne suurus s.t suurus millel on arvväärtus ja suund. Vektor on suunatud suurus. Vektori arvväärtuseks nim vektori mooduliks. Seda diagonaali kujutav vektor c ongi vektorite a ja b summa ja teda nim resultandiks. Kollineaarseteks nim vektoreid, mis on suunatud mööda ühte sirget või teineteisega paralleelsed. Keha või punkti asukoha võib anda ainult mingi teise , nn taustkeha suhtes. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja mõõteriist moodustavad taustsüsteemi. Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nim sellist liikumist, mille korral keha sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nim suurust mida mõõdetakse teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud ajasuhtega. Hetkkiiruseks nim kiirust mida keha omab antud hetkel ehk antud trajektoori punktis. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Suurust mida mõõdetakse kiiruse muutumise ja
kool eriala nimi klass ELEKTIMOOTOR Referaat Juhendaja: õpetaja linn 2015 SISSEJUHATUS Mis on elektrimootor? Kes oli leiutaja elektrimootoril? Milleks seda kasutatakse ja millised on elektrimootori alaliigid? Millised on erinevad mootoritüübid? Neile küsimustele ma saan vastuse referaadi koostamise käigus. 2 Elektimootor Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektri mehaaniliseks energiaks ehk tööks. Elektrimootori leiutas mees nimega Michael Faraday. Faraday kõige tähtsamad leiutised olid elektriga seotud, sest ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri, mis olid kõik elektriga seotud. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid ta oli madala haridusega, mis puudutas matemaatilist osa. Elektrimootorid koosnevad paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Staatoris tekitatakse
näevad selgelt kaugele, tal on nõgusad silmaläätsed, kasutatakse kumerläätsedega prille, kujutis võrkkesta taga. Mehaaniline liikumine on nähtus. Trajektoor on joon, mille kujundab liikuva keha mingi punkt. Teepikkus näitab kui pika vahemaa läbib keha vaatluse jooksul. Aeg näitab vaatluse kestust. Ühtlase liikumise kiiruseks nim füüsikalist suurust, mis võrdub läbitud teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. v=s/t kiiruse ühik on 1m/s, mõõteriist spidomeeter. Keskmisel kiirus jagame kogu teepikkuse kogu ajaga. Kõik kehad on inertsed, ühtegi liikuvad keha ei saa peatada hetkeliselt. Inertsus seisneb selles, et keha püüab säilitada oma liikumise või paigalseisu. m1*v1=m2*v2 Massi mõiste on võetud kasutusele keha inertsuse arvuliseks iseloomustamiseks. Kehakaal on jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu mõjul rõhub alusele või pingutab riputusvahendit. Mida suurem on keha mass, seda
või keha punktidevahelist kaugust. Füüsikalist suurust tähistatakse kindla tähega. Pikkuse tähikseks on l. Teepikkuse abil väljendatakse arvuliselt keha asukoha muutust piki trajektoori. Aja mõõtmine Aeg on sündmuste kestus või sündmuste järgnevus. Aega on juba iidsetest aegadest peale mõõdetud looduse rütmide järgi. Päike tõuseb ja loojub. Aastaajad vahelduvad. Maa teeb tiire ümber päikese või täispöörde ümber oma telje. Aja mõõteriist on kell. Aega mõõdetakse rütmiliste, täpselt korduvate liikumiste abil. Tehnikaeelsel ajastul on looduslike tsüklite (öö ja päeva vaheldumine, Kuu faasid, aastaaegade vaheldumine) põhjal kujunenud ajaühikud ööpäev, kuu, ja aasta. Kui võeti kasutusele kellad ja hakati tegema süstemaatilisi astronoomilisi vaatlusi, hakati ööpäeva jagama tundideks, minutiteks ja sekunditeks. Kiirus
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI- süsteemis on m/s (meeter sekundis). Praktilises elus kasutatakse kiirusühikuna ka suurust km/h (kilomee
· DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus · DC-5 jadaergutisega sama mis DC-3 Kontaktor magnetkäiviti kontaktori kasutamisel mootori juhtimiseks komplekteeritakse ta enamasti tõmbereleedega Tulemust nim. Magnetkäivitiks või kontaktorkaitselülitiks Lihtne kontaktoriga ühendus · Termorelee · Kaitselüliti · Mootori juhtimisplokk · Elektrooniline liigkoormusrelee · Taimer · Liigpingekaitsmed · ... Kontaktori põhiosad · Magnetahel, mis on liikumatust ja liikuvast osast(ankrust) koosnev elektromagneti südamikuks · Elektromagneti mähis · Liikuvad ja liikumatud kontaktid Kontaktori rakendumine kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti.Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond ............ ......... (rühm) (registri nr) Ott Merila PRAKTIKAARUANNE Juhendaja(d) ............................... Esitamine TPT-sse ............ 2013 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2012 SISUKORD KOKKUVÕTE ..................................................................................................................16 LISAD Fotod iseseisvast tööst............................................................................................17 Lisa 1. PRAKTIKAPÄEVIK ................................................................
resulteeriv magnetomotoorjõud - . Kompaundmootori c1 Fp Fj resultantmagnetvoog - . Magnetvoog polekoormuse muutumisel konstantne vaid sõltub ankruvoolust, mille tõttu karakteristikuid ei ole võimalik küllalt täpselt analüütiliselt väljendada. Suurel koormusel on kompaundmootor nagu peavoolumootorgi tugevasti küllastatud, magnetvoog jääb peaaegu konstantseks ning elektromehaaniline karakteristik läheneb sirgele. Joonis 6. Alalisvoolu-kompaundmootori ühendusviis ja loomulikud karakteristikud 2.4 Alalisvoolumootorite tingmärgid Alalisvoolumootorite tingmärgid vastavalt standardile IEC60617 Jadaergutusega alalisvoolumootor (peavoolumootor) Rööpergutusega alalisvoolumootor (haruvoolumootor) Kompaundergutusega alalisvoolugeneraator. Näidatud ka harjad. 3 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Wikipedia
mõõtmise kvaliteet. Temperatuurist, õhuniiskusest ja sageli kaldenurgast tingitud mõjud võivad olla olulised! 5. Mõõtevahendi usaldusväärsus. MÕÕTEVAHENDID Mõõtevahend on seade, mis on ette nähtud mõõtmiseks. Mõõtmisvahendid jaotatakse viide liiki: 1. Mõõt on ette nähtud mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks (taasesitamiseks). Näiteks kaaluvihid (üheväärtused mõõdud), joonlaud (mitmeväärtuseline mõõt). 2. Mõõteriist on mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid visuaalsel teel. Näiteks osutimõõteriist, kaalud, multimeeter. 3. Mõõtemuundur on ette nähtud mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks, kuid infot sealt otse ei saa kuna puudub skaala. Siia kuuluvad ka kõik muundurid. Näiteks termopaar või fotoelement. 4. Abimõõtevahend on seade, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi. Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5
energiaks. Liigitatakse 1.Kasutatav kütuse liik: a) kerge vedelkütus (bensiin) b) raske vedelkütus (diislikütus, masuut) c) gaaskütus (vedelkütus, puugaas) 2.Põlevsegu moodustamise viis a) Otto mootorid b) diiselmootorid 3.Töötsükli kestus a) 2-he taktilised b) 4-ja taktilised 4.Energiat muundav mehhanism a) kolbmootorid b) rootormootorid e. Wankel mootorid c) gaasiturbiinmootorid 5.Jahutussüsteemi tüüp a) vedelikjahutus b) õhkjahutus c) kombineeritud 6.Käivitussüsteemi tüüp a) käisitsi b) elektrostarter c) kaskaad e. mitmeastmeline 7.Silindrite arv a) ühesilindrilised b) mitmesil. 8.Silindrite asetus a) vertikaalne rida-asetus b) V-kujuline rida- asetus e. V-mootorid c) horisontaalne rida-asetus e lamavate silindritega d) täht-asetus. 3. Sisepõlemimootori süsteemid ja mehhanismid. Süsteemid: a) toitesüsteem (õhuga toitmise ja kütusega toitmise süsteem) b) õlitussüsteem c) jahutussüsteem d) süütesüsteem e)
pidevalt muutub. Ometi iseloomustab selline kiiruste muutumine auto sõitu ja võimaldab ligikaudu välja arvutada, mis kellaajal kuhugi punkti jõutakse. · Sellist arvutatud kiirust nimetatakse mitteühtlase liikumse keskmiseks kiiruseks. Keskmise kiiruse arvutamiseks kasutatakse valemit : v k = skogu / tkogu · Kiirust antud ajahetkel või trajektoori antud punktis nimetatakse hetkkiiruseks. Näiteks auto spidomeeter näitab just hetkkiirust. Hetkkiirus ja nihe on suunaga suurused ehk vektorid. Seda tähistab nooleke tähise kohal. Kui liikumise suund ei ole oluline, ei ole vaja vektorimärke arvestada. · Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. GRAVITATSIOONIJÕUD · Jõud on kehade vastastikuse mehaanilise mõju mõõt. Kehad võivad üksteist
19.5. Milline järgnevatest mõõtmistulemustest on korrektselt väljendatud? A)10N, B)F 10N, C)S 20 10 2 Mm, D)V 3m 3 , E)V3mcm3 19.6. Klots riputatakse dünamomeetri otsa. Dünamomeeter näitab 3,6 N. Kui sama klotsi vedada dünamomeetri otsas ühtlaselt mööda horisontaalset pinda, näitab dünamomeeter 0,9 N. Arvutage hõõrdetegur. 13 20. P 20.1. Mõisted mõõtevahend, mõõteriist, mõõt. Tooge näiteid. Mõõtevahend- õõtmisel kasutatav normitud tehniline vahend, nt kaaluviht, nihkkaliiber Mõõteriist- on seade, mille ülesandeks on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga, nt ampermeeter, voltmeeter Mõõt- Mõõt on keha või vahend mingi füüsikalise suuruse teatava suuruse taastekitamiseks. Niisiis joonlaud on pikkusmõõt, liiter on mahumõõt. 20.2. Otsene ja kaudne mõõtmine. Näited.
Ls2= 36°08´9 S Ps2= 267°06´0 W 2 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 3. Laeva kiiruse ja läbitud vahemaa määramine. Logiõiend. Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatakse logi. Meresõidus kasutatakse: käsilogi, sektorlogi, mehaaniline logi, hüdrodünaamiline logi, elektromehaaniline logi, elektromagnetiline logi, induktsioonlogi ja dopplerlogi. Sektor-, mehaaniline- ja elektromehaaniline logi mõõdavad laeva poolt läbitud teed, ülejäänud aga kiirust. Nagu iga teine mõõteriist, nii ka logid näitavad kiirust või läbitud teed teatud veaga, mida nim. logiõiendiks (lg). See määratakse laeva poolt kaardi järgi ja loginäitude järgi läbitud vahemaa võrdlemisel, väljendatakse protsentides kümnendikprotsendi täpsusega: lg
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperühm: AAAB11 Kaitstud: Töö nr. 5 OT Kulgliikumine Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised. teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem Teoreetilised alused. Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Masina põhiosadeks on vertikaalne metallvarb A, millele on kantud sentimeeterjaotisega skaala. Varda ülemisse otsa on kinnitatud kerge alumiinium- plokk B. Laagrite spetsiaalse ehitusega on viidud hõõrdumine ploki pöörlemisel minimaalseks. Üle ploki on pandud peenike niit, mille mõlemas otsas on
.....................................................27 Mõõtmismeetodid Mõõtmiseks kasutatakse mõõteriistu ja mõõte ning rakendatakse erinevaid mõõtmismeetodeid. Mõõtmismeetodid jagunevad: 1. otsene mõõtmismeetod, mis omakorda jaguneb: a. vahetu hindamise meetod - hälbemeetodiks ehk otsese lugemi meetodiks nimetatakse sellist meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse otseselt mõõteriista skaalalt lugemise teel, kus juures mõõteriist on gradueeritud samades ühikutes, mis mõõdetav suurus (võimsuse mõõtmine vattmeetriga, pinge mõõtmine voltmeetriga jne.) b. võrdlusmeetod - meetod, mille puhul mõõdetav suurus määratakse võrdlemise teel antud suuruse mõõteühikuga (takistuse mõõtmine mõõtesillaga). Võrdlusmeetodid jagunevad: kompensatsioonimeetod diferentsiaalmeetod asendusmeetod
MUUTUV LIIKUMINE JA SELLE KIIRUS 1) Mille poolest erinevad teineteisest ühtlane ja muutuv liikumine? – Ühtlasel liikumisel kiirus ei muutu, muutuval kiirusel muutub. Ühtlase liikumise korral sooritab keha mis tahtes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed nihked. Muutuval liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel sooritatud nihked trajektrooi erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. 2) Mis on muutuva liikumise keskmine kiirus, kuidas seda arvutada? – Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja jagatist. Vk = L kogu / t Kogu 3) Mis on liikumise hetkkiirus, kuidas tuletada seda keskmisest kiirusest? – Hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel. Hetkkiirus on lühikesel ajavahemikul läbitud tee keskmine kiirus. V = kast s / kast t ÜHTLASELT MUUTUV SIRGJOONELINE LIIKUMINE 1) Millist liikumist nim. ühtlaselt muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks? – Liikumine, mille
Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2 = 1Hz 1 = Hz s s 2 Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F cos Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx i + Fy j + Fz k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika Kiirus Keskmine kiirus Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis aja t2 järgi. s v dt s v = - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust vk = = t1 t t t ds t2
.......... tööorganid a) nurkvalts 28) Sobilik tihendusmasin valitakse .... järgi a) erisurve 29) Suure kaldega ja horisontaalvaiade rammimiseks sobib kõige paremini ....... raam a) kaksiktoimeline auru-suruõhu 30) Loetlege kivipurustid tööorganite tüübi järgi Lõugpurustid, koonus-, valts-purustid. Löök toimelised. 31) Nimeta lõugpurustite tüübid liikuva lõualiikumise iseloomu järgi. Lihtliikumine - . Liitliikumine - . 32) Parim sõelumismeetod a) kombineeritud 33) Betoonisegistid segamisviisi järgi a) vabalangemisega b) sundsegamisega 34) Betoonisegu transport ehplatsil kõige efektiivsem a) bet. Pumpadega 35) Millist masinat nim. Käsimasinaks? Masin, tööorganite põhiliikumine sooritatakse mootori abil, kõik abiliikumised käsitsi ja mille raskus kas täielikult või osaliselt langeb töölise kättele. 36) Millist voolu kasutatakse elektrilise käsimasina toiteks?
ruumipunktides. Sellest lähtudes jaotatakse: a) perioodilise= tsüklilise tööprotsessiga b) pideva tööprotsessiga 26. EM liigitus liikuvuse ja liikumise viisi alusel. a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) liikuvad – haagised, poolhaagised, iseliikuvad 27. Iseliikuvate masinate jaotus jõuallika tüübi alusel. a) elektriline b) pneumaatiline (suruõhu) c) hüdrauliline d) sisepõlemismootoriga e) püssirohutoimeline f) kombineeritud 28. Liikuvate masinate jaotus käiguosa tüübi alusel. a) rööbastel b) pneumoratas c) roomik d) sammuv e) tigu 29. Masinate jaotus peaparameetrite alusel. Jaotatakse suurusgruppidesse, mille standardnimetused on a) väga väikesed e mikro b) väikesed e mini c) keskmised d) suured e) ülisuured 30. EM jaotus tehnoloogilise otstarbe alusel. Jaotuse aluseks on ehituslike tööde jaotus.
(neutraalpunkt on nullpunkt). Seega neutraaljuht kolmefaasilises süsteemis on vajalik pinge maandamiseks. 22. Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse? Energiakaod tekivad põhjustatuna takistitest. Takistid on näiteks trafodes, nende mähistes ning samuti ka elektrijuhtmetes. Erinevad takistid kokku tekitavad umbes 15 20 % energiakao elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse. 23. Miks magnetelektriline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge keskväärtust, aga elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge efektiivväärtust? Magnetelektrilises mõõtemehhanismis kasutatakse vooluga mähise ja püsimagneti magnetvälja vastastikust toimet. Liikuvaks osaks on enamasti pool, kuid võib olla ka püsimagnet. Osuti pöördenurk on võrdeline pöördemomendi keskmise väärtusega perioodi kohta. Püsimagneti magnetvoog ja mähise keerdude arv w on konstandid, seega on
tajutaval kujul, nimetatakse mõõteriistaks. • „Taatlemine on protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastavaks tunnistatud mõõtevahendi taatlusmärgisega Kokkuvõte • Mõõtevahend- Mõõtevahend on tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas üksi või koos lisaseadmetega. • Mõõteriist- Mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul. • Taatlemine-Taatlemine on protseduur, mille käigus selleks pädev asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele. Ülesanded • Kumb on laiem mõiste, kas mõõtevahend või mõõteriist? • Millised mõõteriistad peavad kindlasti olema korrektselt taadeldud? • Otsige üles taatluskleebised oma kodus kasutatavatelt vee- või gaasimõõtjatelt ning elektrienergia arvestitelt
ning lisaks vajas see ka kokkuleppelist süsteemi info edastamiseks. Põhjus seisnes telegraafi tööpõhimõttes infot oli võimalik edasi anda elektriimpulsside abil vaid kriipsude või punktidega (Morse kood, 1835). Telefonide ja raadio kasutamine nõudis veelgi paremat elektriimpulsside kasutamise oskust, sest vaja oli teada, kuidas muundada heli elektrilisteks impulssideks ja omakorda kuidas muundada elektrilisi impulsse heliks. Informatsiooni töötlemine ehk elektromehaaniline arvutamine Esimene elektromehaaniline tabulaator perfolintidelt info lugemiseks Tekkisid esimesed ettevõtted, mis hakkasid pakkuma teenuseid ja tooteid elektromehaaniliste arvutuste tegemiseks. Tuntuim neist IBM täiustas elektromehaaniliste seadete info kogumise ja töötlemise protseduure võttes omaala pioneerina kasutusele elektromehaanilise tabulaatori (nimetati Census Machine).
magnetšundist. Viimase nihutamisega saab reguleerida püsimagneti väljatugevust, kui see aja jooksu nõrgeneb. Liikuv osa koosneb teljele kinnitatud alumiiniumraamist, millel paikneb peen isoleertraadist mähis. Vool juhitakse mähisesse ja sealt välja kahe spiraalvedu abil. Teljel olev vedru koos vastukaaludega tasakaalustavad osuti raskuse. Raam paikneb õhupilus püsimagneti pooluste ja terassilindri vahel. Voolu suuna muutumisel pöörab liikuv osa vastassuunas, seega näitab mõõteriist ka voolusuunda. Magnetoelektrilised mõõteriistad on amper-, volt- ja oommeeter. Voolu mõõdetakse ampermeetriga, mis jadaühendatakse ahelasse. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et pingelang ja võimsuskaod temas oleks väiksed. Mõõteulatuse laiendamiseks rööpühendatakse ampermeetirga šunt, mis juhib osa mõõdetavat voolu riistast mööda. Šnut vähendab ka mõõteriista takistust.
1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? 2.Liikumise näited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mõõtühikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid) 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine (seletus ,valmeid) 7.Newtoni I seadus 8.Newtoni II seadus 9.Newtoni III seadus 10.Gravitatsiooniseadus 11.Töö (seletus ,valemid) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) 14.Ideaalse gaasi seletus 15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23.Ohmi seadus vooluringi osa kohta
Näiteks on ookeaniaurik väike võrreldes tema poolt läbitud vahemaaga. 6 4. Taustsüsteem Taustkeha ja sellega seotud koordinaadistik võimaldavad määrata keha asendi ruumis. Kuid liikumisel keha asukoht muutub aja jooksul. Seetõttu on vaja veel taustkehaga seotud aja mõõteriista ehk kella. Kõik need koos moodustavad taustsüsteemi. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja mõõteriist moodustavad taustsüsteemi. Iga liikumist vaadeldakse mingi vabalt valitud taustsüsteemi suhtes. 5. Nihe Nihe on koordinaadi muuduga seotus esimene liikumist kirjeldav suurus. Keha (punktmassi) nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Keha liigub alati mingis suunas. Et leida keha lõppasukohta, tuleb teada veel keha algasukohta lõppasukohaga ühendava lõigu suunda. Seda suunatud sirglõiku nimetatakse keha nihkeks.
Füüsika 1998/99 Mõisted. Tihedus §=m/V (kg/m3) mass/ruumala Rõhk on pindala ühikule mõjuv jõud, mis mõjub risti pinnale p=F/S (N/m2) rõhumisjõud/pindala Jõud on füüsikaline suurus, mille tagajärjel muutub keha kiirus või kuju F N (njuuton) Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. Deformatsioon on keha kuju muutus väliskehade mõjul Töö (mehhaanikas) on see, kui keha liigub temale rakendatud jõu mõjul A=FS (J) Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t (W watt) Energia on keha võime teha tööd. Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo (K) 103
ja transmissiooni käiguosa käitamiseks ning nende kogu raskus kantakse toetuspinnale nende oma käiguosa kaudu. Nad omavad arenenud juhtimissüsteeme ja võivad olla baasmasinaiks teistele eelnimetatud masina liikidele. 51-Esitage ehitusmasinate liigitus neile paigaldatud jõuallika tüübi järgi. a) elektriline, b) pneumaatiline (suruõhu), c) hüdrauliline, d) sisepõlemismootoriga,e) püssirohutoimeline, f) kombineeritud. 52-Esitage ehitusmasinate liigitus käiguosa tüübi järgi.a)rööbasteel, b)pneumoratas, c)roomik, d)sammuv, e)tigu. 53-Esitage ehitusmasinate liigitus tüüpmõõtmete järgi-a) väga väikesed e mikro-, b) väikesed e mini-, c) keskmised, d) suured, e) ülisuured. 54-Esitage ehitusmasinate liigitus tehnoloogilise otstarbe järgi. jaotuse aluseks on ehituslike tööde jaotus. Liigituse skeem selle tunnuse alusel on toodud TV-s lk 3.
Vooluallika sisetakistus r; iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist: = Ak - elektromotoorjõud q Ak kõrvaljõudude töö q - laeng Ohmi seadus kogu vooluringi kohta voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega: I= R +r Voltmeeter pinge U mõõteriist, mis ühendatakse vooluringi rööbiti. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur. Ampermeeter voolutugevuse I mõõteriist, mis ühendatakse vooluringi jadamisi. Ampermeetri takistus peab olema väike. MAGNETVÄLI Püsimagnet ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas:
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja
TEST Loeng 1 - Naturaalarv loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud (0), 1, 2, 3, .... Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastavus tasandi punktide või
Füüsika I osa eksami kordamisküsimused TEST........................................................................................................................................... 1 DEFINITSIOONID...................................................................................................................13 VALEMID (SEADUSED)........................................................................................................20 TEST Loeng 1 · Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. naturaalarv loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja); täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud; ratsionaalarv need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n (n0) m/n. Igal ratsionaalarvul on lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. Nt.
annaabi.ee 
