Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ateena, sparta, lakoonika, spartiaadid, atika, reformid, põliselanikud, omanud, kodanikuõigusi, orjad, kontrollis, riigiametnikud, riigikorraldus, polis, lykurgose, pärinesid, gruppidesse, periklese, kinnistumine, liikmetele, doorlased, metoigid, perioigid, kaubandusega, andami, teenima, sõjaväes, kihid, heloodid, arvukam, kogunes, lõppsõnaKreeka Looduslikud tingimused Vanade kreeklaste põhiterritooriumiks oli Balkani poolsaare lõunaosa. Ajalooliselt jagunes see kolmeks piirkonnaks Põhja- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Tessaalia; Kesk- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1
kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Klassikaline periood: Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja" 3 .oskab iseloomustada demokraatiat ja aristokraatiat Ateena ja Sparta näitel: asukoht, kodanikkond,
seetõttu olid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkonade naabruses. Paljudest kolooniatest said peagi rahvarohked ja jõukad linnad.Kolonisatsioon omakorda edendas kaubabahetust välismaaga kui ka Vahemere eri piirkondades elevate kreekaste endi vahel. Nõnda hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanud lüüdlaste eeskujul 7.sajandi lõpus eKr müntima hõberaha. Tähtsamad linnriigid. Tekkisid sõltumatud linnriigid.Tähtsamad olid Sparta,Korintos ,Ateena,Mileetos ja Sürakuusa. Linnriigid olid sageli omavahel vaenujalal ja sisemiselt enamasti ebastabiilsed.Oli alatas aristokraatide ja lihtrahva konflikte ning vägivaldsust. SPARTA-Lisaks eeskujule diktatuuririigina on Sparta saanud ka noorte range kasvatuse sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks
Vana-Kreeka riigikorrad Ateena ja Sparta näitel Tolle aja linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Kodanikeks olid tavaliselt põliselanikest vabad mehed või siis jõukamad inimesed. Tavalises Kreeka polises oli elanike kuni kolme-neljakümne tuhandeni. Ateena ja Sparta olid erandid, kus oli paarsada tuhat elaniku. Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. Spata keskus koosnes vaid neljast kindlustamata külast, mille elanikud moodustasid Sparta kodanikud, spartiaadid. Sparta riigi juhid olid kaks päritava võimuga kuningat. Nad olid riigi kõrgemad preestrid ning neile allus sõjavägi. Ülejäänud valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu, geruusia. Igal aastal valiti kodanike seast 5 valitavat riigiametniku, efoori, kes pidid olema vähemalt 60-aastased
Doorlaste sissetung 1100, ahhailased põgenevad III Tume ajajärk 1100-800 eKr · Lossid, kiri ja kultuur unustati · Osa kreeklasi lahkus Väike-Aasia rannikule · Raua kasutuselevõtt IV Arhailine periood 800-500 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus: · Elanikkonna kasv linnade teke (polised e linnrigid oma kaitsel ja valitsusel põhinev ühiskond) · Kihistumine: ülemkiht, lihtrahvas · Kolonisatsioon Mustal merel ja Vahemerel(Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa), kaubandus tihenes raha · Vaimne tegevus: alfabeet(foiniikia tähestikust), Homerose eeposed · Kunst: 1. Arhitektuur templiehitus, algselt palkidest, hiljem kivist (dooria stiilis); 2. Skulptuur arhailine naeratus, kange poos, Kuros ja Kore, ideaaltüübi kujutamine); 3. Vaasimaal algul mustafiguuriline, hiljem punasefiguuriline; rakurss · Ülekreekalised pidustused, Olümpia mängud 776 eKr ajaarvamise alguspunkt
Vana Kreeka 1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodi de kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis 2. märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendi le rajatud ühe- või kahekorruselis test põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud
ühiskonnakorraldus funktsioneerida. Orjade hankimise viisid: sõjavangid vaesunud kreeklaste orjaks müümine võõramaalastest orjade ostmine Orjade tööjõudu kasutati massiivselt ( % sõltus riigi eripärast ); võimaldas vabadel kreeklastel tegeleda: iseenda harimisega riigi- ja ühiskonna asjadega kunsti ja filosoofiaga jne Orja loeti peremehe varaks, kellega võis vabalt ringi käia ( tapmist tauniti, aga ei karistatud ). Orjad tegid raskemat füüsilist tööd ( v.a. erioskuseid nõudvat tööd ) - olid Vana- Kreeka peamiseks tööjõuks. Poliste kujunemine: Polis Kreeka linnriik koos seda ümbritseva maa-alaga. Linn oli rajatud tavaliselt ümber: akropoli polise kindlustatud keskus/kindlus agoraa polise koosoleku- ja turuplats Kreeka polised: Poliseid oli palju ( koos kolooniatega ~1 500 tk ); neist tähtsamad: POLIS PIIRKOND PÄRITOLU
lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomulik kiri unustati, rahvaarv vähenes, välissuhted katkesid, losse ei taastatud, rajati kolooniaid. Tsivilisatsiooni uus tõus ehk arhailine ajajärk Aeg 8-6.saj. e.m.a. Tegevusalaks karjakasvatus, põlluharimine. Iseloomulik - Seaduste üleskirjutamine, ühiskonna kihistumine, välissidemete taastumine. Linnriigid: Sparta, Korintos, Ateena. Kreeka-Pärsia sõjad 5. Saj e.m.a. Tegevusala Pärslased alistasid Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad. Iseloomulikud tunnused - Klassikaline ajajärk 5.-4. Sajandi I pool e.m.a. Rahva eneseusk tõusis. Iseloomulikud tunnused 2. Minose ja Mükeene kultuur Minose kultuur u. 2000 eKr Mükeene kultuur Kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose Kultuur sai nime tuntuma lossi Mükeene järgi.
KREEKA ÜHISKOND POLIS - sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv; linnriik Tavaline polis oli üsna väike keskne asula ja selle lähiümbrus; u 30 000- 40 000 inimest Erandeiks olid Ateena ja Sparta KODANIKUD linnriigi valitsejad ja põhiline kaitsejõud; vabad põliselanikest mehed Kodanikkonda ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased (BARBARID) RAHVAKOOSOLEK riigi kõrgeim organ sellel osalesid kõik kodanikud NÕUKOGU rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA rikas ülemkiht
Arhailine ajajärk 800-500 eKr Linnriikide teke (polis) [Vanas-Kreekas omavalitsuslik ja oma kaitsel põhinev haldusüksus] Võimsamad linnriigid: Sparta, Ateena Hõberaha ehk väärtusmõõdu kasutuselevõtt Ülekreekalised usukultuse kohad: Delfi, Olümpia (I olümpiamängud 776 eKr) Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine:
uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. Kreeka polis ja valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud
poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, kus valitses demokraatia,
Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Ühiskond Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15
Kreeka ühiskond koosnes: (alates tähtsamast): Aristokraadid{olid suurmaaomanikud} (tegelesid poliitikaga ja kultuuriga), talumehed{väikemaaomanik}(sissetuleku tagas maa), käsitöölised(sissetuleku tagas käsitöökoda; osades linnriikides ei arvatud enam kodanikes), orjad(neid võisid omada kõik, majandus põhineski neil). Ateenas oli 5 sajandil kodanike umbes 40000. Oli umbes 80000 kodanike naisi ja lapsi ja sama palju oli ka vabasid mittekodanikke{metoigid}. Orje oli umbes 200000. Sparta linnriigis oli kodanike umbes 9000 ja lisaks 20000 kodanike naisi ja lapsi. Vabasid mittekodanike oli Spartas 40000-60000 ja orje oli ligikaudu 140000-200000. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne{meeste võim}. Sparta ori kuulus riigile, riik määras, kus ori olema peab(oli maa külge kinnistatud ja haris seda iseseisvalt); tohtisid omada perekonda ja vara. Klassikaline ori: tegi seda, mida omanik ette nägi; kuulus eraisikule; ei tohtinud omada perekonda ega vara.
· Vaba lihtrahva alla kuulusid talupojad ja käsitöölised. Nende ülesandeks oli oma töökohtade ja majapidamise eest hoolitsemine. Käsitöölised tegelesid keraamika ja relvade meisterdamisega. Neil ei olnud isandaid, nad võisid omada orje. · Aristokraatid ehk suurmaaomanikud ajasid riigi asju ja hoolitsesid oma füüsilise vormi eest. Nende seast pärinesid nii riigimehed aga ka vaimuinimesed. Olid täieõiguslikud kodanikud. · Orjad olid kas sisse ostetud või võlgnikud, kes oma maa olid kaotanud. Tegid tavaliselt ebameeldivaid töid, töötasid kaevandustes ja tegid muid majapidamis töid. Orjad kuulusid oma peremehele, kuid neid tappa ei tohtinud. · Selle aegne Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, see tähendas et naisel ei olnud kodanikuõigusi. Abielu eesmärk oli soetada järglasi või luua poliitilisi sidemeid. Abielu lepiti kokku äia ja peigmehe vahel
c. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): · Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. · Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. · Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. · U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. · Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). · 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. d. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): · Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. · Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus.
mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus")Kreeka Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika teater on alus kogu Maailma teatrile. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. *Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri õitseaja poeedina kaitses tatraditsioonilist polise usundit unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka ja moraali. Saatustragöödia suurim esindaja("Antigone"," aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada Kuningas Oidipus", "Elektra"). Viis läbi teatri alal hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev sarnaseid muutusi Aischylosega
Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia".Sparta tõusis võimsaimaks linnriigiks Lõuna-Kreekas.Hakati raha müntima Klassikaline periood u 500-338 a. eKr-. Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3.Peloponnesose sõda 431-404 a eKr Vastuolud Sparta ja Ateena vahel. Hulk aega püsis jõudude tasakaal, kui lõppes spartalaste täieliku võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. 4.Sparta ülemvõim 404-371 a eKr
Sparta ja Ateena võrdlus Kreekas oli kaks domineerivat linnriiki. Ateena, mis asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ja mille keskuseks oli Ateena ning Sparta, mis asus Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas ja mille keskuseks oli neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid. Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid.
käsitöö Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida tänavu lugeda osatakse lugeda Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude Vulkaani hiidlaine sissetung või sisetülid Peoloponnesose sõja lõpetanud rahu tingimused 1. Ateena võis alles jätta vaid 12 laeva 2. Spartale tuli maksta sõjahüvist 3. Ateena demokraatlikus kukutati 4. Ateena kindlused hävitati 5. Ateena mereliit saadeti laiali Sparitaatide kasvatus Sünd- ellu jäeti vaid elujõulised. Väetid ja vigased hukati vanemate nõukogu otsusega. Otsuse viis täide isa. 7-13 a. lapsed eraldati vanematest ning paigutati riiklikesse koolidesse, seal õpetati ennekõike
3.Arhailine ajajärk Peale tumedat ajajärku hakkas elanikkonna arvukus suurenema, kujunesid linnad ning rikas ja suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid suhtled välismaailmaga, eriti idamaadega ja kreeklased sattusid mõneks ajaks ida kultuuri mõju alla. Võeti uuesti kasutusele kiri. Hakati iga nelja aasta tagant olümpiamänge tähitsama. Olulisemad saavutused ja nähtused Hakati raha müntima, hakkas kujunema linnriiklik korraldus, kirjutai seadused, Sparta tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas ja Ateenas kehtestati demokraatlik riigikord. 4.Klassikaline ajajärk Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3
-VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber -Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse -338 eKr Kreeka langemine 5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr) -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia -peale A
· Tsivilisatsiooni uus tõus ehk Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.m.a; tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega; ühiskonna kihistumine(aristokraatia), seaduste üleskirjutamine, välissidemete taastamine, raua ja maa puudus > kolonisatsioon > kaubavahetus > müntimine 7. saj e.m.a, aristokraatia, lihtkogukondlastel osaline sõnaõigus; tähestikkiri Foiniika eeskujul kreeka alfabeet, Homerose kangelaslood Odüsseija ja Iljas; Linnad > linnriigid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa linnad omavahel vaenujalal, ebastabiilsus; ülekreekalised religioossed keskused Delfi ja Olümpia; Olümpiamängud Zeusi auks. Minoiline kultuur ja Mükeene kultuur · Minoiline kultuur Sai nime Minose järgi; kasutati lineaarkirja A; Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata, nende ümber olid rahvarohked linnad; domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika, freskod kujutasid loodust,
saj. algul e.Kr. *Kreeklased nimetasid end helleniteks. Kõiki teisi rahvaid aga barbariteks (sõna "barbar" ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset). -Kreeklased pidasid end barbaritest paremaks ning uskusid, et barbarid on loomuselt orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev viigivorm-linnriik. 1.3 Aristokraatlik eluviis ja eetika. (98) *Aristokraadid e. suurmaaomanikud moodustasid Kreeka ühiskonna ülemkihi. Nende põlde harisid orjad ning sõltlased. *Aristokraadid ei olnud elukutselised kaupmehed, kuigi vahel tegid tulusaid kaubaretki. *Majapidamine huvitas vaid nii palju, kui oli vaja seisukohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. *Riigimehed ja vaimuinimesed olid valdavalt aristokraadid. *Rikastel ja suursugustel oli rohkem aega pühenduda nii enda igakülgsele arendamisele ja täiustamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele. -Peaaegu kogu Kreeka kirjasõna pärineb aristokraatidelt.
n�rgenenud suhted naabermaadega ********************************************************************'' ARHAILINE PERIOOD 800-500 a. eKr kujunesid linnad suursugune �lemkiht tihenesid sidemed v�lismaailmaga foiniiklaste vahendusel v�eti taas kasutusele kiri hakati korraldama ol�mpiam�nge, mis omandasid �lekreekalise t�htsuse kolonisatsioon V�ike-Aasia rahvaste eeskujul hakati raha m�ntima linnriiklik korraldus t�htsamad linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena (Balkanil); Mileetos (V�ike-Aasia l��nerannikul); S�rakuusa (Itaalias) seadused, mis andsid linnriigi koosp�simisele piirjooned tuli ette riigip��rdeid ja v�imuhaaramisi Sparta t�usis v�imsamaks linnriigiks L�una-Kreekas Ateenas l�petas Solon aristokraatia ja kehtestati demokraatlik riigikord *********************************************************************************** ******* ARHAILISE & KLASSIKALISE PERIOODI ELUOLU
o Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 eKr : VI sajandi teasel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 490.a eKr sai Pärsia kuningas Dareios Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahingus purustasid Kreeka linnriigid Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekas ja Egeuse mere piirkonnast välja o Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr : Sparta ja Ateena võimsaimad riigid Kreekas, kuid omavahelised suhted pingelised. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus-ja kultuurikeskus o Peloponnesose soda 431-404 eKr : vastuolud Ateena ja Sparta vahel lõid lõkkele suure sõjana. Laastav sõda lopes Sparta täieliku võiduga,mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele
Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud materjalid 15.
thtsamatele ritustele kaasa ning nitasid teda teistele.Naise thtsaim voorus- truudus abikaasale. Naisel vimalik ka abielu lahutada ning teatud juhtudel ka iseseisvalt(erinevus). Peremees ja perenaine vtsid koos vastu klalisi ja tegid hiseid vastuvisiite.Nii mnestki naisest sai avalikkuses tundut inimene Nii Roomas kui ka Kreekas olid perekonnad patriarhaalsed. 5) Polis- tpiline Vana-Kreeka riigivorm, hlmas linna koos selle mbruskonnaga. 6) Sparta ja Ateena polis - erinevused ja sarnasused SPARTA- Lakoonika ja Masseenia maakonas, Luna-Kreekas. Kujunesid kolm hiskonnakihti: 1) spartiaadid( vabad poliitiliste igustega inimesed, enamasti elukutselised sjamehed) 2) Perioigid( vabad poliitiliste igusteta inimesed) 3) Heloodid(orjad). Valitsemisvormiks- Lykurgose seadus, mis tuntud oma karmuse poolest.
8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkanil, Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt omavahel sõjas ning sisemiselt ebastabiilsed. Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund. (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia. Alates 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama olümpiamänge, mis saavutasid ülekreekalise tähtsuse.
3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi. · Lõuna-Kreeka e Peloponnesos tasane ala, ideaalne teraviljakasvatamiseks. Nisuga varustati kogu piirkonda. Käsitöö,
Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Raha müntimine hõberaha. Linnriiklik korraldus (Sparta, Korintos ja Ateena(Balkani ps), Mileetos(Väike- Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused. Sparta karm sisekord. Võimsaim linnriik Kreekas. Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp. 507 eKr demokraatia. Klassikaline periood Pindarose ja Aischylose loomeperiood. 500-338 a eKr Sparta ja Ateena esiletõus.
oli tarkuse ja sõjajumalanna. Ta lemmikloom oli öökull). Kolonisatsioon Kreekas on vähe viljakaid alasid ja kui rahvaarv suurenes ei olnud kõigil miisavalt maad. Tänu sellele pidi osa elanikke välismale minema. Kolonisatsioon Kreekas algas VIII sajandist eKr. Kreeklased koloneerisid Lõuna Itaalia ja Sitsiilia rannikualad. Veel koloneerisid Kreeklase Prantsusmaa ja Hispaania rannikualad. Jõudsid nad ka välja mustale merele ja rajasid rannikualadele oma asulad. Uutes kohtades aeti põliselanikud minema ja võeti nende maad endale. Kui põliselanikest jagu ei saadud tehti nendega kokkuleppeid, et maad osta. Kolooniatest said iseseisvad polised (linnriigid). Suuremad polised olid Sürakuusa Sitsiilias ja Pantikapaion Musta mere rannikul. Kreeka tähestik Kreeklased võtsid tähestiku üle Foiniiklastelt. Foiniiklastel oli tähestikus 22 märki. Need kõuik olid kaashäälikud. Kreeklased muutsid märke nii, et need tähistasid ka täishäälikuid. Nad lisasid veel paar tähte juurde
annaabi.ee 
