Kordamine ajaloo kontrolltööks 17.aprill Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Seleta, mis on a) rahva demokraatlikud maad e sotsialismimaad- riike, kus Nõukogude Liidu mõjul kehtestati kommunistlikkord b)sotsialismileer- kõik sotsialsimi maad koos Nõukogude Liiduga c)sotsialistlik sõprusühendus- sotsialismi maad, mis jäid Nõukogude Liidu mõjusfääri 2. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist- ja majanduslikkusüsteemi! Kommunistlik Partei: ainupartei partei toeks julgeoleku organid tsensuur propaganda kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu Parteiline ametnikkond: eluaegne ametiaeg tugines nomenklatuurile liidri r...
Millistes riikides see juhtus? Milliseid maid nimetati rahvademokraatiamaadeks? Miks? (lk 44) Sealt, kus oli läbi käinud Punaarmee, kehtestati diktatuur: Sunniti kehtiv võim taganema ning suruti kommunistlik partei võimule. Seda kõike sõjaväeorganite ning moskva toel. Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45) Sotsialismileer on leer, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid. 3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia? Kes oli J.B.Tito? (lk 45, 8, 47) Sotsialistlik sõprusühendus on ühendus, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid, mis olid NSVL kuulekad. NSV Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Jugoslaavia ei kuulunud, sest nad olid Moskva-vaenulikud ning ei allunud Moskvale. J.B. Tito Jugoslaavia juht
a) Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad tootmisressursid pigem eraisikutele kui valitsusele. b)Kapitalismis on ettevõtte tegevus suunatud tarbija soovide ning vajaduste rahuldamisele. c)Sotsialistlikus majandussüsteemis arendati eelkõige põllumajandust ja sõjatööstust. 5. Milline oli kommunistliku partei roll NSV Liidus ja tema mõjuvõimu all olevates maades? a)kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu b) c) 6.Kuidas tegid sotsialistlikud riigid koostööd? a)majanduses: moodustasid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu b) sõjalises valdkonnas: moodustasid Varssavi Pakti 7. Milline märksõna kuulub millise NSV Liidu juhi majanduse ja poliitika kohta: Sulaaeg , suurtööstuse rajamine (industrialiseerimine), stagnatsioon (seisakuaeg), kolhooside rajamine (kollektiviseerimine), kommunismi ülesehitamise kava, massirepressioonid, GULAG (vangide tööjõu kasutamine), pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, käsumajandus
1960. aastatel hakati NL-ile kuulekaid riike kutsuma sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia) NL oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. Paljud vasemad ja mahajäänumad riigid, kes said kaudselt või otseselt Moskva kontrolli alla, ei kuulunud küll sotsialistlikku sõprusühendusse, kuid olid nn sotsialistliku orientatsiooniga riigid. Poliitiline süsteem Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandusliku arengutaseme ja kultuuritausta poolest. NL hakkas aga seda ühtlustama. Poliitiline elu allutati vaid ühele parteile- kommunistlikule parteile. Partei liidris näol oli tegemist isikuvõimuga. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu. Partei oluliseks toeks kõikides riikides said julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Ühtlustati ka majandus
Punaarmee ja julgeolekuorganite abil aidati kohalikud kommunistid võimule. Võib eristada kolm sotsialistlike riikide rühma- I rühm: nn. sotsialistlik sõprusühendus (10 riiki) need olid kõige kuulekamad NSV Liidule: NSV Liit, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Kuuba, Mongoolia, Vietnam. II rühm: väljaspool sotsialistlikku sõprusühendust olevad sotsialistlikud riigid, mis olid vähem kuulekad NSV Liidule: Hiina, Jugoslaavia, Põhja-Korea, Albaania, 1975 lisandus Laos. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josip Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhted äärmuseni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Alles Stalini surma järel normaliseerusid Moskva ja Belgradi
eest. Ta sõnastas rahvastusseaduse -- elanikkond kasvab geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. John Stuart Mill, 1848 ,,Poliitilise ökonoomia alused", rajas oma teooriad inimese omakasule, töödes näha sotsialismi algeid 2. Utopistid. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. Charles Fouvier, Saint Simon, A.Comte 3. Marx. 1867, ,,Kapital I-IV", seisukohtadelt sarnaneb natuke Smithile, konkurents, import jne. Suurimaid ühiskonna mõjutajaid 20. sajandil. Pani rõhku klassiühiskonnale. 4. Engels
Peamine põhjus NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas. (NSV Liit aitas seal kommunistid võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks sisuliselt enda marionettriikideks) Kujunes välja külm sõda, osapoolteks: USA NSV Liit (demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB! Külm sõda on vastasseis, pingeseisund riikide vahel, mis ähvardab üle kasvada tegelikuks sõjaks. Külmal sõjal on mitmesuguseid vorme: · ideoloogiline võitlus/vastasseis · kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947
22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE
Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaali. Sotsialistide arvates sünnitas konkurentsile ja majandusettevõtetele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Nende arvates tuli majandus allutada kogu ühiskonna huvidele. Sotsialistlikud õpetused Sotsialistlikud õpetused võib jagada kaheks: Revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist; Reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku. Marksism Marksism ehk sotsialismiõpetus on mõttesuund, mis pidas õigeks kasutada jõudu ühiskondlikeks muudatusteks
Rahvast hirmutati, ähvardati, pandi peale mitmeid keeldusid (nt. range tsensuur), tehti repressioone jne. Sellisel viisil ei teenitud rahva usaldust ja austust ning rahvas hakkas mässama ja kui rahvas enam ei võimule allu, pole ka võimul suurt lootust püsimajäämiseks. Oluline põhjus oli kapitalistlike riikide võidukäik. See, milles kapitalistlik majandussüsteem parem oli, paistis hästi silma. See, milles sotsialistlik majandussüsteem parem oli, jäi seevastu varjatuks. Sotsialistlikud riigid ei suutnud juhtiva läänega võistelda, võrreldes sotsialistliku süsteemiga oli läänemaailmas rahva elu parem. Neil ei piiratud isikuvabadusi, neid ei represseeritud, nad ei pidanud alluma jäigale võimule jms. Sotsialistlikud riigid püüdsid seda kõike oma rahva eest varjata, et ei tekiks kahtlusi valitsevas võimus. Selline varjamine aga just kasvatas rahva uudishimu välismaailma, lääne järgi ning umbusaldust oma valitsuse suunas. 1985
Moskva suutis kõik need vastupanukatsed lämmatada ( Saksa Demokraatlik Vabariik 1953, Poolas 1956,1980-1981, Ungaris 1956 ) 1960-ndatel teravnes vastasseis välja ka sotsialismileeri suurimate riikide, Nõukogude Liidu ja Hiina vahel. 1969 kasvas vastasseis üle isegi relvastatud piirikonfliktiks. Eristusid sotsialismileeri raames riigid ( Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea), mis jäid osalised Moska mõjusfäärist välja. Sotsialistlikud sõprusühendid 1960-ndatel Nõukogude Liidule kuulekaks jäänud riigid. ( Nõukogude Liit,Vietnam,Poola,Rumeenia,Saksa DV,Tsehhoslovakkia, Ungari,Bulgaaria,Kuuba ja Mongoolia) Sotsialistlik orientatsioon 1960. 1970-ndatel tugevnes Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis,kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Moskva otsese või kaudse kontrolli alla sattusid Lõuna-Jeemen,Kongo,Somaalia,Benin,Etioopia,Mosambiik,Angola,Afganistan ja paljud
Vabariik on sobivaim. Pooldab tsentralismi. Augustinius Aurelius- keskaegne filosoof. Räägib kahest riigist. On olemas jumala riik ja maapealne riik, võrdleb neid. G.Le BON- sotsiaalpsühholoog , avaldas Hulkade psühholoogia. Rõhutas, et ühiskonna poliitiliseks jõuks on eeskätt massid. Massis inimene kaotab oma identiteedi. 3. Kuidas liigitatakse erakondi ideoloogilisel alusel (3) liberaalsed erakonnad konservatiivsed erakonnad sotsialistlikud erakonnad liberaalsed reformierakond konservatiivsed IRL sotsialistlikud parteid - Sotsiaaldem. 4. Selgita mõisted: ad hoc- ajutine survegrupp, looduud mingiks kindlaks otstarbeks klerikalism-riik ja kirik on ühte kasvanud despootia-idamine diktatuur. Hiigeliku territooriumiga riikide valitsejatele sobiv valitsusvorm. Üks mees kasutab ja käsutab kõike ja kõiki. Liberalism- vabameelsus. Tunnusjooned: individualism, parlamentalism, võimaluste
nad ei olnud huvitatud püsivatest liitudest. Milliste alade arvel suurenes Briti koloniaalimpeerium 19. sajandi teisel poolel? Austraalia, Kanada, India, Uus-Meremaa. 2.viktoriaalik ajastu- kuninganna Victoria valitsusaeg Inglismaal. Ametiühingud- sinna ühinesid väljaõppinud, seatsid sihiks üksteise abistamise ja majanduse parandamise. Tööerakond-sinna ühinesid väljaõppimata töölised, kes ei olnud ametiühingutes. Sotsialistlikud ideed. Feenide liikumine- seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatatud võistluse abil. Home rule- parlament, mis lahendas kõik põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi puudutavad küsimused. Briti impeerium-Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa(austraalia, kanada) Hiilgav isolatsioon-eraldumise ja erapooletuse taotlemine. 3.Liberaalid- nende ajal kehtestati inglismaal kohustuslik algharidus ning anti
Põhjus: Lääne Berliinis viidi läbi rahareform ning elujärg oli parem, kui Ida-Berliinis NATO ja VLO /ajad/ NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le. * Sotsialistlikud maad juht: NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, ? BERLIINI KRIIS 1953 Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Ida-Blokk & Lääne-Blokk, * Liiduvabariigid juht: USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, raudne eesriie *Sotsialismileeri moodustasid Moskva kontrolli all olevad riigid koos Nõukogude Liiduga.
PLAANI EHK KÄSUMAJANDUSE EELISED Lihtsam mobiliseerida konkreetsete ülesannete täitmiseks Ressursse ei kulutata ettevõtetele, mida valitsuse arvates pole vaja 7 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUSE PUUDUSED Suure kontrollimis ja juhtimisaparaadi vajalikkus Vähene vastuvõtlikkus uutele ideedele 8 PLAANI EHK KÄSUMAJANDUSE NÄIDE Need vähesed allesjäänud sotsialistlikud riigid, kus maa ja kapital on riigi omanduses 9 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.google.ee/search?q=plaani+ehk+k %C3%A4sumajandus&ie=utf8&oe=utf 8&aq=t&rls=org.mozilla:en GB:official&client=firefoxa http://et.wikipedia.org/wiki/K %C3%A4sumajandus http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/majandus/ pohikysimused.html 10
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola).
Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. Kaksikvõim: · Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid: · Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu. · Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN) (omas mõju tööliste ja sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi. · Põranda alt tuli välja Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei vasakpoolne tiib e bolsevikud (enamlased), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov (Lenin). Parteid rahastas Saksamaa, kes lootis, et enamlaste eestvedamisel toimub Venemaal revolutsioon ja Venemaa väljub sõjast. · Venemaa muutus ajutiselt väga demokraatlikuks riigiks: lubatud olid kõik
enne jõuvahekordade muutumist. Võeti ette suured pealetungid läänerindel. • Augustis-septembris 1918 hakkas peale Antandi vastupealetung marssal Foch`i juhtimisel. • Kaotusi tabas Keskriike ka teistel rinnetel, nii, et nad peagi majanduslike ja sõjaraskuste all kokku vajusid. Novembrirevolutsioon • Saksa laevastikust edasi arenenud mäss muutus Novembrirevolutsiooniks. • Keiser Wilhelm II põgenes riigist ja võimu haarasid sotsialistlikud parteid. • 9. novembril 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik (kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari Compiegne´i vaherahu 11. november 1918 • Saksamaa kohustus vaherahuga: – evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses, – vastutasuta vabastama sõjavangid, – loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad, – loovutama suurema osa oma raudtee-
Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine
KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE
● Havel – sametrevolutsiooni juhtfiguur, Tšehhoslavakkia esimene ja Tšehhi esimene president ● N.Ceausescu – Rumeenia kommunistliki diktaator ● N.Karotamm – eesti poliitik ● J.Käbin – ENSV riigitegelane, EKP juht ja ENSV Ülemnõukogu Prestiidiumi esimees ● K.Vaino – ENSV poliitik ja parteitegelane, EKP eelviimane I sektretär Selgita mõisted: ● Sotsialismileer – leer, rühmitus, kuhu kuulusid sotsialistlikud riigid ● Sotsialistlik sõprusühendus – NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad ● VMN – sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon ● VLO – sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit ● Sulaaeg – ühiskonna liberaliseerumine ● Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades ● Dissidentlus - teisitimõtlemine ● Metsavendlus – aktiivne relvavõitlus NSVL-i vastu ● Suurküüditamine – ööl vastu 26
Inimnäolise sotsialismi võimalikkusest Sotsialistlik riik on riik, kus on kehtestatud tootmisvahendite riiklik omand ehk kaotatud tootmisvahendite eraomand. Sotsialistlikus riigis on võimalik üldine plaanimajandus. Sotsialism pidi olema üleminekuaste kommunismile. Tänapäeval on sotsialistlikud riigid Põhja-Korea, Kuuba, Vietnam, ka Hiina. Stalinismi perioodil kehtestati tugev reziim, mis kiusas inimest taga. Suruti maha demokraatia, vabadused ja õigused. Sotsialismimudelit pidi jäägitult järgima ja tunnustama. Punaarmee olles 1945.a. vabastanud Ida-Euroopa riigid natsismist, surus enda all olevatele riikidele peale kommunistlikku valitsemiskorda. Kõigepealt võeti kommunistliku partei kontrolli alla
Mis toimus raudse eesriide taga? II maailmasõja tagajärjel jagunesid riigid laias laastus kaheks. Ühel pool oli USA ning demokraatlikud lääneriigid, teisele poole jäid aga sotsialistlikud riigid nii Kesk- kui Ida-Euroopast, samuti ka Aasiast, kes olid NSV Liidu koosseisus. Teisiti öeldes jagunesid riigid ühelt poolt NSV Liidu, Varssavi pakti sõltlasteks ning teiselt poolt NATO sõltlasriikideks. Raudne eesriie oli üks külma sõja saavutustest, see oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest 1934-1990 aastatel erinevate abinõudega, mille hulka kuulusid näiteks piiride hermeetiline sulgemine, vaba
·pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi ·haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi ·elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogu- toodangu (SKT) suurusega isiku kohta (USD) ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Riikide jaotamine arengutaseme alusel Pikka aega liigitati riigid kolmeks: Esimene Maailm (arenenud tööstusriigid) Teine Maailm (sotsialistlikud riigid) Kolmas Maailm (arengumaad)* nimetus võeti kasutusele külma sõja perioodil 1980ndatel hakati riike liigitama: Põhja riigid Lõuna riigid ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Riikide liigitus ·Inforiigid- inimestel on raha ja aega, rikkad maad ·Uustööstusmaad- odav töötajaskond, vähe kapitali ·Toorainemaad- ressurssiderikkad maad, mis ei suuda industrealiseeruda ·Vaesed riigid- pole kapitali, loodusvarasid,
NL-iga moodustasid need riigid ometi on nende õigused väga piiratud. sotsialismileeri. Kultuuriline järjepidevus taastatakse., on tekkinud mõningane loominguline vabadus. On võimalik saada b)Sotsialistlike riikide teada ka välismaal toimuvast Välismaale põgenenud eestlastel on taas võimalik oma sugulastega ühendust võtta. ühisjooned: Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema c) Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal: 1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak) majanduses ning teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii poliitilise ja majandusliku arengutaseme toiduainetest kui ka tarbekaupadest. Jätkuvalt paigutati raha sõjatööstusesse Tugevnes tagurlik poliitika
ÉMILE ZOLA ,,SÖEKAEVURID" tinginud omapäi üleskasvamine ning vajadus olelusvõitluses Tegevuse koht ja aeg ellu jääda. 19. sajandi lõpp, Voreux' kaevandus, Prantsusmaa · Utoopiate probleem. Usun, et teosest tuleb välja ka seisukoht, Peategelase iseloomustus et kuigi sotsialistlikud vaated on üllad ja ühiskond, kus ,,kõik on Étienne Lantier Étienne oli noor masinist, kes tööotsingutel võrdsed", on parim asi, mida soovida, ei tööta see kunagi poolkogemata Voreux' kaevandustesse sattus. Hoolimata sellisel moel. Seesuguste utoopiate rakendumine päris- söekaevuri (algselt küll vagonetilükkaja) töö raskusest otsustab ta maailmas on võimatu ning suured revolutsioonid toovad
(mõisteti hukka 1953) o G. Malenkov valitsuse juht o N. Hrustsov partei juht (sai võimule, kõrvaldas teised, kogu võim koondus ühele inimesele) Mõisted: · Sotsialistlik Ida-Euroopa pärast II maailmasõda sattus Ida-Euroopa Nõukogude liidu mõju alla. · Rahvademokraatiamaad nimetus NSVL mõjualuste maade kohta ajal, mil sotsialism polnud veel kindlustatud · Sotsialismileer kõik sotsialistlikud riigid · Sotsialistlik sõprusühendus sotsialistlikud riigid, mis said NSV Liiduga paremini läbi. Riigid: · Saksa demokraatlik vabariik o Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) tekkis Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis Saksamaal o SDV kuulutati välja 7. Oktoober 1949. o Tähtsamaid sündmusi saksa DV ajaloos 1949 SDV loomine
· nimi USA riigisekretäri George Marshalli järgi; on ainsa sõjaväelasena saanud Nobeli rahupreemia · USA pakkus abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, kuid need loobusid, sest Moskva kartis lääne mõjude tugevnemist. Abist loobus ise Soome (kes oli langenud NSVL mõju alla ehk finlandiseerunud). Hispaaniale abi ei pakutud, kuna seal võimutses diktaatorina F.Franco. 4) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu -VMN (1949): · Loodi peale seda, kui Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. · Organisatsiooni eesmärgiks oli majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. · Tegelikkuses allutas Moskva tänus organistatsioonile Ida-Euroopa sots.riikide majanduse ning sai sellega parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. · VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sots.riikides ning Idabloki lagunemisega.
põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu
põhialused · Einstein esitab oma relatiivsus teooria · Raadio leiutamine ja esimene transatlantiline radiosignaal. · Esimene tumm kino · Esimene lend lennukiga Kitty Hawk · Panama kanali loomine · Esimese allmaaraudtee loomine · Plastmassi leiutamine · Venemaal valmib Trans-Siberi raudtee · Henri Ford loob oma kuulsa T-mudeli · Robert Peary esimesena jõuab põhja-poolusele · Picasso algatab kubismi 20. sajandi alguseks on tekkinud sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad, mis esindavad töölisi. 20. sajandi algusele on ka iseloomulik teiste riikide koosseisus olevate väikerahvaste eneseteadvuse tõus ja eraldumine senistest riikidest. See jõudis lõpule Soomes, Tsehhis, Slovakkias, Horvaatias ja Baltimaades ning üsna kaugele Ukrainas ja Valgevenes. Kultuurielu kiiret arengut oli tunda kõikjal, kuid teistest paistsid rohkem esile Venemaa ja Hispaania:
eksport. Põhi saab lõunast toorainet, kütust, ja põllumajandussaadusi Vastutasuks müüb kalleid masinaid ja tarbekaupu, Riigi arengutaseme näitajad Majanduslikud, SKT- sisemajanduse kogutoodang RKT-rahvuslik kogutoodang Energia tarbimine Rahvastikuga seotud näitajad Majanduse struktuur(mitmekesisus) Rahvastiku näitajad(eluiga) Põhi, arenenud riigid(tööstus, teenindus) 1) I maailm väga kõrgelt arenenud 30- 40 000 USD/inimese kohta 2) II maailm(Ida-Euroopa) endised sotsialistlikud riigid 10 000 Lõuna, arengumaad(põllumajandus) III maailm SKT alla 5 000 Uus tööstusmaa- odava tööjõua maad (Brasiilia, Lõuna-Korea) Toorainemaad (naftariigid) Vaesed maad (odav tööjõud ja ka tooraine puudub) G7(G8)-juhtivad tööstusriigid, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Kanada, (Venemaa) Friedmanni maade klassifikatsioon Infomaad-mille urbaansetes tuumades luuakse maailma ideoloogia, ideed, moed ja kaubanäidised
Võimule tulek Kavandas kaks nurjunud riigipöördekatset Batista parempoolse režiimi vastu Osales 1953 koos vend Rauliga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväekasarmute vastu Pärast pagulust USA-s ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja maabuda Kuubal, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat Lõpuks kogus ta 5 000 mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista Valitsemine Castro valitsus seadis sisse tsentraliseeritud plaanimajanduse Sotsialistlikud reformid Natsionaliseerimine 1959–1976 Kuuba peaminister 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees. Oli 3. oktoobrist 1965 kuni 19. aprillini 2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär. Fidel Castro oli Kuuba riigipea kuni 2006. aastani, mil andis kehva tervise tõttu oma ameti üle nooremale vennale Raulile 2008. aastal keeldus ta ametisse tagasi astumast, kuna see vajab tema sõnul mobiilsust ja täielikku
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel POLIITIKA 23. aprill 1919 astus kokku Asutav Kogu 15. juuni 1920 Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse (jõustus 21.detsembril 1920) Põhiseaduse kohaselt: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus presidendi ametikoht. Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest
mis väljenduvad peamiselt kahele leeri mitteametlikule juhile, USA ja NSVL. Mis puutub külma sõja tulemus peamistele vastastele, kahele suurriigile, siis selles osas on vastasseisu tulemus on ilmne: NVS Liit kaotas võidurelvastumise. Tema majanduslik süsteem ei osutunud konkurentsivõimeliseks ja katsed selle uuendamiseks olid edutud. Mis aga viis riigi lõpuks kokkuvarisemisele. Sotsailistlik leer lagunes ning kommunistlik ideoloogia ostusus diskrediteerituks, kuigi sotsialistlikud režiimid on maailmas säilinud tänini ja teatud aja möödudes on nende arv kasvanud. Näiteks Ladina-Ameerikas. Venemaa, NSV Liidu õigusjärglane, on säilitanud oma staatuse tuumariigina ja koha ÜRO Julgeolekunõukogus. Kuid tänu riigi raskele majanduslikule olukorrale ja ÜRO mõju langusele maailma poliitikas, ei tundu see arvestatava saavutusena. Lääne väärtusi, eelkõige olme-ja materiaalseid, on olnud aktiivselt kasutusel endises
*doktriinid *konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel Sotsialismileer kujunes pärast II MS-i lõppu kui NSVL kehtestas oma mõjuvõimu Ida- Euroopa maades. Kommunistid tulid võimule: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Jugoslaavias ja Albaanias. Veidi hiljem langes Moskva kontrolli alla Saksa Dem Vabariik ehk Ida-Saksamaa, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. 1959-Kuuba Esialgu nim kõiki neid riiki rahvademokraatia maadeks ja alates 50-ndatest sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus riigid, kes olid Moskvale ustavad liitlased. Sinna võeti need riigid,kes kuulusid org-sse: VMN(vastastikune majandusabi nõukogus) ja VLO(Varssavi lepingu org). Rahvusvahelised organisatsioonid sõjajärgses maailmas: NATO Põhja-Atlandi lepingu org, loodi 1949, asutajariigid: 10 Euroopa riiki, Kanada ja USA. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, siis teised astuvad tema kaitseks välja. Eesti liitus 2004
meelse diktaatori Batista. Kuubal algasid valitsust Kuubal. Hrustsov asus F. Kennedy ja ÜRO peasekretär Kuubale paigaldama maa-maa- sotsialistlikud reformid, mis teravdasid tüüpi rakette, mis võinuks U Thant jõudsid Hrustsoviga Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud tuumalöögiga hävitada suurema osa nii avalikule kui ka salajasele
Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada 1. Mis põhjustas nende poliitiliste õpetuste kujunemise? Konservatism Prantsuse revolutsiooni käigus toimunud suured muudatused ja harjumuspärase maailmapildi purustamine. Liberatism Soov kaitsta revolutsiooniaasta jooksul saadud vabadusi. Sotsialisism Soov kaotada ebavõrdus ja saavutada ühiskonnas sotsiaalne võrdsus. 2. Miks levisid 19.sajandi teisel poolel ulatuslikus sotsialistlikud ideed? Sest kuna lihtrahvas moodustas enamuse ja nemad polnud enam nõus taluma ebavõrdsust. 3. Täida võrdlev tabel poliitiliste õpetuste kohta. Õpetus Põhiseisukohad Konservatism Palju ebavõrdsust, kuid tugev ja riiki pooldav ühiskond Liberalism Vastasseis kuningavõimule ja feodaalkorrale. Palju vabadust ( sõnavabadus, usuvabadus jne.) Sotsialism Taheti tekitada sotsiaalne võrdsus ja kaotada ühiskonnas kihid. 4
SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Moskva toel said kommunistid võimule punaarmee kontrolli all olevate euroopa aasia ja lõunaameerika maades. euroopas tekkinud sotsialistlikud maad: Rumeenia, bulgaaria, poola, tsehhoslovakkia, jugoslaavia, albaania, Ungari, ida- saksamaa. Aasia sots. Riigid: Hiina RV, Mongoolia, põhja vietnam, põhja-korea, Lõna ameerika: Kuuba (Fidel Castro) Esmalt nimetati moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks. 1950 astast aga sotsialismimaadeks. Koos nõukogude liiduga moodustasid need maad sotsialismi leeri. SOTSIALISTLIKU SÕPRUSÜHENDUSE MAAD kõik sotsialismileeri kuuluvad maad ei olnud kuulekad käsutäitjad
maailmasõja vältimine. Kogu 20. sajandi on olnud kõne all erinevad poliitilised ideoloogiad. Põhimärksõnaks on olnud võitlus sotsialismiga. Pärast Esimest maailmasõda oli Nõukogude Liit ainus tähtis sotsialistlik riik. Sotsialistlik ideoloogia levis Euroopas kiirelt ning pärast Teist maailmasõda oli Euroopa jagunenud ideoloogiliselt kaheks: sotsialistlikuks Ida-Euroopaks ja demokraatlikuks Lääne-Euroopaks. Sotsialistlikud riigid olid muust maailmast eraldatud, neid toimis plaanimajandus ja inimesed ei olnud tegelikkuses sealse elukorraldusega rahul. Ideoloogiline lõhestatud viis maailma Külma sõjani, mille tulemusel Nõukogude Liit lõpuks lagunes. Leian, et mõlemad maailmasõjad olid maailmale vajalikud ja ainult tänu neile oleme jõudnud punkti, kus võime eluga Euroopas rahul olla. Kolmas maailmasõda ei ole veel alanud tänu
kehtestada maapealset paradiisi, kaotati käibelt raha, keelati äritegevus, suleti tööstusettevõtted ja küüditati inimesed maale. Rajati surmalaagrid. 1979 tungisid Vietnami väed Kambodzasse ning kukutasid Pol Pothi diktatuuri, kehtestades enda võimu. Hiina pingutustele vaatamata okupeeris Vietnam Kambodza. Dzunglis algas partisanisõda. Tsiili Ka Lõuna-Ameerikas üritas NSVL endale tugipunkte leida. Tsiilis tuli võimule Salvador Allende, kelle sotsialistlikud reformid põhjustasid majanduses kaose. Puhkesid koduperenaiste meeleavaldused toidukaupade puudumise pärast. Sündmustesse sekkus Tsiili armee Augusto Pinochet'iga, tehti sõjaväeline riigipööre ja kehtestati diktatuur, Allende tapeti. Pinochet koostas noortest USA majandusteadlastest meeskonna, kellega alustati radikaalset majandusreformi, arendades vabaturgu. Majanduskasv oli edukas, kuid rahvas nõudis demokraatiat. Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles
Sotsialistlikud riigid: Euroopas: NSVL, Jugoslaavia, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Albaania, Ungari, Ida-Saksamaa Aasias: Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ladina-Ameerikas: Kuuba Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia. Majanduses Sõjalise valdkonnas Organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Varssavi pakt (VLO) Nõukogu (VMN) Organisatsiooni loomise 1949. aasta jaanuaris 1955. aasta aasta Eesmärk Pidi aitama Moskva- Allutada nende riikide meelsetel riikidel poliitiline ja sõjaline tegevus. majandusraskustest välja Seadustati NSVL-i vägede s...
PEAMISED RÄNDEKOHAD Esimene laine põhjuseks demograafiline plahvatus euroopas 16-20saj algus EUROOPAST Põhja ameerikasse, Lõuna ameerikasse ja austraaliasse 16-19 saj - Sundmigratsioon - orjad AUSTRAALIAST AMEERIKASSE TEINE LAINE! Alates 20 saj 50-ndad Kariibi mere regioon USA KANADA kõik kolm MEHHIKO IDA- AASIA ( Hiina põgenikud) AAFRIKA, LÕUNA JA KAGU AASIA ARENENUD EUROOPA RIIGID IDA EUROOPA ( sotsialistlikud riigid 90-ndad) LÕUNA JA KAGU AASIA - NAFTARIIGID 70-ndad LINNASTUMINE ( urbaniseerumine ) Eeljärk. See kujutab endast esimeste linnade tekkismise perioodi. Esimesed linnad tekkisid ~ 6000 a Niiluse ja induse oru vahelisel ajal. Vanimaks linnaks peetakse -> Jeeriko ( ~ 8000a)
Kim Il Sung, Imre Nagy, Fidel Castro, John F. Kennedy, Nikita Hruštšov, Alexander Dubček, Leonid Brežnev, Richard Nixon, Roland Reagan, Lech Walesa. Mõisted: külm sõda, kuum sõda, pingelõdvendus, võidurelvastumine, ABC-relvad, bipolaarne maailm, esimene-, teine- ja kolmas maailm- arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). mitteühinemisliikumine, Trumani doktriin, Marshalli plaan, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NATO, VLO, Eisenhoweri doktriin, Hallsteini doktriin, raudne eesriie, Praha kevad, Brežnevi doktriin, doominoteooria, uus idapoliitika, SRP-1, SRP-2, Euroopa julgeoleku- ja koostöö- nõupidamine, Tähesõdade programm
oma ameti poolest ja osa määrati presidenti poolt) · Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister(määras president) · Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti tõsteti valimisõiguse tsentsust 20 eluaastalt 22le. · Piirati kodanikuvabadusi · Põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist 2. Eesti sisepoliitika 20-ndatel aastatel · Mitmeparteisüsteem · Jagunemine agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad ja sotsialistlikud erakonnad. · Koalitsioonivalitsused · Populaarsemad erakonnad : Põllumeeste kogud( K. Päts ja J.Laidoner) Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ( A. Rei ) 3. Maareform ja põllumajanduse areng · Aluseks oli 1919 vastuvõetud Maaseadus · Riigistati mõisamaa, hooned, tehnika, kariloomad · Mõisnikele maksti kompensatsiooni · Moodustati riiklik maafond · Enamus maast jagati välja vabadussõjast osavõtnutele, hiljem ka teistele soovijatele
1. NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid: · Ida-Euroopas : Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia ja Albaania · Aasias: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam · Ameerikas: Kuuba · Aafrika 2. USA ja teised turumajanduslikud riigid ( Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV, jne) MÕISTED: · Esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid · Teine maailm- sotsialistlikud riigid · Kolmas maailm- arengumaad · Mitteühinemisliikumine- (1950-1960) Meelestatud lääneriikide vastaselt. Neutraalsed riigid, kes ei tahtnud kahepoolses maailmas valida. · Sovietisileerimine- nõukogustamine · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu- loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine.
Oluliseks ja ehk peamiseks aspektiks Külma sõja juures võikski nimetada vastastikkust ja riigisisest propagandat, kuhu alla suures plaanis ka kosmose ja spordiga seonduva paigutada võiks. Nõukogude Liidu äärealadel elavate inimeste jaoks kujunesid oluliseks välismaised raadiojaamad nagu Vaba Euroopa või Ameerika Hääl, mille edastamise peamiseks eesmärgiks oligi just riigi sisemine õõnestamine ning rahva meelsuse mõjutamine. Sarnaseid võtteid kasutasid ka sotsialistlikud riigid Tallinnast edastati näiteks järjepidevalt soomekeelseid saateid helsingilastele kuulamiseks ning nende ,,valgustamiseks". Mõistagi polnud propaganda määratud vaid võõrriikide kodanikele, nii ida- kui ka läänebloki riikides sai tavaliseks rõhutada enese üleolekut teise poole suhtes ka oma kodanikele. Nii võisid ameerika noored lugeda patriootilist koomiksit ,,Kapten Ameerika", nõukogude omad aga lüüa kaasa õpilasmalevate töös.
lõpetada · Nõuti Vene Asutava · kehtestada Kogu kokkukutsumist konstitutsiooniline · isevalitsuse monarhia kokkukutsumist · valida demokraatlik · vabariigi loomist rahvaesindus · Aula koosoleku otsused levisid rahva hulgas, ärevus kasvas ja oodati üldist ülestõusu · Mõisate põletamine · Karistussalgad · Verine terror 1905.a. revolutsiooni tulemused · mitmed ajalehed suletakse · keelustati sotsialistlikud organisatsioonid · eesti rahvas sai esimese tõsise poliitilise õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks · Loodi esimene Eesti erakond · rahvas tunnetas oma jõudu · selgelt tuli ilmsiks lõhe poliitiliste jõudude vahel ja pahempoolsete ideede ülekaal rahva seas · Tegemist oli eelprooviga 1917-1920 a. iseseisvusvõitluseks. Ilma selleta poleks eestlased tollasteks sündmusteks valmis olnud. Majandus · Jätkus majanduse edenemine · laenuhoiuühisuste loomine
2.ms tõi kaasa uusi tehnoloogilisi saavutusi. Lennukite kasutamine, tankid, tugevad mootorid, allveelaev, keemiatööstus ja tänu sellele arenes meditsiin.Riigi arengutaseme näitajad: SKT ühe inimese kohta, rahvatulu ühe inimese kohta, energia tootmine ühe inimese kohta, energia tarbimine inimese kohta, interneti kasutamine 1000 inimese kohta.Kõrgel arenenud : a)Vanad turumajandusikud riigid - Lääneriigid e esimene maailm(Sveits Rootsi). b) Endised sotsialistlikud riigid e Ida e teine maailm(Eesti, Läti, Poola Ungari).
2. Sulaaeg, erinevad kampaaniad, Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis – Hruštšov 3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3. põllumajanduslike ühisettevõtete – kolhooside ja sovhooside – sundloomine – kollektiviseerimine 4. majanduse toimimine riiklikult ettemääratud mitmeaastaste kevade järgi – plaanimajandus 5. NSVL õigus sekkuda sotsialistliku bloki riikide siseasjadesse sotsialismileeri koos hoidmise nimel – Brežnevi doktriin Külma sõja kriisid: 1
Koostöö riikide vahel jagunes majanduslikuks (VMN e. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu; 1949), ideoloogialaseks, sõjalis-politiliseks (VLO e. Varssavi Lepingu Organisatsioon; 1955) ning kultuuri-ja teadusalaseks. Stalini ajal oli NSVL majanduses põhirõhk (raske)tööstuses (eeskätt relvad). Inimeste igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi endiselt teisejärguliseks. Massirepressioonid ja ideoloogiline surutis. Rõhutati, et maailm jaguneb kaheks: ühele poole jäävad sotsialistlikud riigid (head, eesrindlikud, helge tulevikuga) ja teisele poole kapitalistlik maailm (vaenulik, võõras, roiskuv, manduv). Juurutati isikukultust. Stalin suri 5. märtsil 1953.aastal, tema järglaseks sai Nikita Hrustsov. Lõppes senine massiline vägivallapoliitika, algas ,,sula". Hrustsov lubas, et nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis. 1964. oktoobris kutsusid vandenõudlased Kremlis kokku
annaabi.ee 
