Koolis Igapäevaelus Kampaaniad Kõik ühiskonna institutsioonid, mis tegelevad sotsiaalse õpetamisega nim. sotsialiseerimisagentideks. ( Perekond, kool, eakaaslased, töökaaslased, meedia, haridusorg., kirik) 2 Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina Kodakondus- tunnistus/sertifikaat, mis lõpetab sotsialiseerumisprotsessi. Rahvusriiklusel rajanev kodakondus on sajandeid olnud üks võimsamaid kollektiivse identiteedi kujudajaid. ( piir omade ja võõraste vahel ) Euroopa kodakondus- inimene saab nt. Ükskõik mis EU riigis kogutud pensionimaksud endaga kaasa.
sotsiaal-kultuuriliste gruppide emotsionaalset ühtekuuluvustunnet, ühise kultuuriruumi loomist (Muldma, 2008, 167). Laste väärtushoiakute kujundamine on tihedalt seotud lapse sotsialiseerimisega. Muusikaline mõtlemine kujuneb välja muusikaliste tegevuste käigus, seetõttu võib seda käsitleda ühe olulise kommunikatsioonivahendina. Peter Berger ja Thomas Luckmann (1966), Melville J. Herskovits (1967), Lev Võgotsky (2003) ja mitmed teised uurijad seostavad lapse sotsialiseerumisprotsessi nn inkulturatsiooniga ehk oma kultuuriga kohanemisega. Selle lõpptulemusena saab lapsest kultuuriliselt pädev inimene ( keeles, rituaalides, väärtustes). Muusikapädevused Üldise ja muusikalise pädevuse arendamine kujundab õppimiseks ja elus toimetulekuks vajalikke baasoskusi ning aitab ühtlasi õpetada lapsele väärtusi. See on saavutatav muusikaõpetuse kui terviku kaudu ning selle lähtepositsiooniks on lapsekeskne pedagoogika.
ENSV riiklik preemia (1987) Juhan Liivi luuleauhind (1988) Eesti Vabariigi Kultuuripreemia (1992) Eesti Vabariigi aumärk (2000) jm. Teemad V. Luik on kirjutanud peamiselt loodusluulet, mis on värvikas ja kujundirikas. Tema esimesed luulekogud olid peaaegu täielikult loodusteemalised, järgmistes luulekogudes vastandas ta maa linnaga (igatsus ja tegelikkus, vabadus ja kohustus), andes nii edasi sotsialiseerumisprotsessi keerukust (,,Lauludemüüja"). Järgnevates luulekogudes kajastub autori eneseotsimine ja oma tunnete väljendamine läbi luule. Veel ov V. Luik kirjutanud isamaalüürikat ja ka armastusluulet. ,,Pilvede püha"(1965) ,,Pilvede püha" on luuletaja esikkogu, kust peegeldus tema tugev suhe loodusega. Luulekogu on jagatud nelja ossa aastaaegade järgi: ,,Kevad tuleb"(kevade tulek, talve lõpp), ,,Kuldset naeru naeris päike"(suvi), ,,On hilissuvi, on hilissuvi..
ning kiiremine kui sotsiaalne identsus ning erinevatest eluolukordadest õpitu samuti on see ebastabiilsem, kuna põhjal indiviid pidevalt muutub igapäevaste kogemuste tulemusena Sotsialiseerumisprotsessi s areneb inimese identsus (identity) ehk samasus, mis võimaldab olla küps täiskasvanu Mina- identsus (I-identity) on võime tegutseda mitmesugustes
teiste suhtes ja aususele erinevuste vastu, vastastikusele mõistmisel, aktiivsele sallivusele, olemasolevate kultuuride tunnustamisele, võrdsete võimaluste pakkumisele ja diskrimineerimise vastu võitlemisele (Kultuuridevaheline õppimine 2000). Kultuuridevahelise õppimise teevad raskeks inimeste lapsena omandatud väärtushinnangud. Meie väärtushinnangud tuginevad uskumustel ja kannavad endas tõekspidamisi, mis põhinevad reeglitel ning mida omandatakse läbi kasvatuse ja sotsialiseerumisprotsessi juba varases lapsepõlves. Sellest tulenevalt on inimesel raske tajuda, et tegu on õpitud hinnangutega, mis sõltuvad meist ümbritsevast sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast. Inimeste väärtushinnangud on erinevad ja seavad seeläbi eraldusjoone rahvus- ja subkultuuride ning sotsiaalsete rühmade vahel (Noorsootöötaja mitmekultuurilises keskkonnas 2009). Noorte kogemusi saab ära kasutada austuse süvendamiseks erinevuste suhtes ja kultuuridevahelise tundlikkuse suurendamiseks
Sissejuhatus sotsioloogiasse Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine protsess mille käigus inimene (enamasti laps) õpib reegleid ja rolle, mis on vajalikud eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerumine kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine Sotsialiseerumise agendid isikud ja organisatsioonid, kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon). Isiksuse areng Sigmund Freud (1856 1939)
fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Feministlik kirjandusteooria. Feminismi põhilähtekohad. Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Kuidas mõista Virginia Woolfi lugu Shakespeare’i õest („Oma tuba“ lk 184-187, ÕIS) • Põhilähtekohad: 1)lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne 2)naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia. Tulemus: oma soo alahindamine ja allumine meeste võimule 3)naine kui „teine“, kui mehel põhineva vormi negatiivne poolus 4)sooline ebavõrdsus on sooerinevuse kultuurilise konstruktsiooni tulemus • Miks on sookategooria oluline kirjanduses: 1)alati kohal (olev) 2)soomõiste on universaalne 3)on kõikide kultuuride kesksemaid jooni
saada kasumit Sotsiobioloogia inimese käitumine on määratud geenide poolt Sotsioloogia kui institutsiooni ajalugu Algas Yale Ülikoolis Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine protsess mille käigus õpitakse sotsiaalse koosluse liikmeks olemiseks vajalikke reegleid kultuuri omandamine Desotsialiseerimine protsess mille käigus pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobume õpetatakse uued reeglid Resotsialiseerumine uuesti omandamine Sotsialiseerumise agendid isikud ja organisatsioonid kes juhivad sotsialiseerumist nt pere, kool, sõbrad Isiksuse areng Sigmund Freud uuris lapsepõlve tähtsust (kuidas see hilisemat elu mõjutab) teadvuse tasandid 1) teadvus millest inimene hetkel teadlik on 2) eelteadvus millest inimene hetkel teadlik pole kuid võib kergelt teada saada
ajalis-kultuurilistes muutuvates suhetes; diferentseeritud vanuse, soo, etniliste gruppide, sotsiaalsete gruppide, usuliste veendumuste, kohalikus ja globaalses kontekstis. - Olulised teised esmatähtsad sotsiaalse maailma vahendajad ja kujundajad; indiviid on mõjutatud oma erinevate rollide, käitumise kujundamisel ja enesehinnangus ,,olulistest teistest". - Üldistatud teine (G.H. Mead) sotsialiseerumisprotsessi käigus võtab indiviid omaks ühiskonna või grupi kesksed normid ja väärtused. - 'Peegel-mina' (C. H. Cooley) enesemääratlus, mis põhineb hinnangul endast läbi teiste hinnangu mõistmise. · Identiteet tähendab indiviidi teadmist selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedid on kujundatud läbi pideva interaktsiooni meie igapäevases elus. Identiteedid on: individuaalsed ja personaalsed (eristumine teistest), kollektiivsed
See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel • Sotsialiseerimine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundama ennast ja oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. • Üldistatud teised- sotsialiseerumisprotsessi käigus võtab indiviid omaks ühiskonna või grupi kesksed normid ja väärtused. • Peegelpildi-mina- enda nägemine teiste inimeste reaktsiooni ja käitumise tagajärjel. peegelpildi mina („looking-glass self“) -- „kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?“ Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast)
Totaalne institutsioon: Erving Goffmani poolt pakutud mõiste tähistamaks indiviidi eksistentsi täielikult reguleeritud ja pealesurutud süsteemis eraldatuna muust sotsiaalsest maailmast. Sotsialiseerumise etapid: lapsepõlv, nooruki-iga, täiskasvanuiga, vanadus, ettevalmistus surmaks Sotsialiseerumise agendid kõik rühmad või sotsiaalse tegevuse kontekstid, kus sotsialiseerumine aset leiab. Näit. perekond, eakaaslased, kool, töökoht jne mõjutavad sotsialiseerumisprotsessi. Loengumärkmed 8 K. Paadam SOTSIAALSED NORMID N inimeste poolt tunnustatud reeglid või juhised, mis määravad õige käitumise antud situatsioonis (I. Robertson) N - vastastikuse sotsiaalse käitumise viis, mille abil ühiskond saavutab kooskõla oma liikmete tegevuses ja mõtlemises (P. Sulkunen) 9 Ühiskonnaelus on keskse tähtsusega see, et inimesed kehtestavad üksteise jaoks
- Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 5 Sotsioloogia alused Liina Käär 48. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? muidu ei avalduks tal ükski meie nn tänapäeva ühiskonnas tavapärane aspekt inimesele - nt rääkimine, suhtlemine jne. et tekiksid vaimsed arenguhäired jne Sotsialiseerumisprotsessi funktsioonid: - Ühiskonna säilimine ja taastootmine - Isiksuse kujunemine ja kujundamine Evolutsioon: - Füüsiline abitus: teatud sarnasus inimahvi ja imiku vahel - Sõltuvus: füüsiline sõltuvus teistest, aju ja närvisüsteemi paralleelne areng toitmise ja hoolitsemise ajal. Eluperioodide erinevatel etappidelt muutuvad inimesed, kellest sõltutakse
on.Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. 11. Olulised teised konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige rohkem arvestab, siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb. 12. Üldistatud teised – kujuteldav abstraktsed kõrvaltvaatajad, kelle hinnanguga inimene samuti tegutsemise juures arvestab. Isik võtab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks oluliste ja üldistatud teiste kesksed normid ja väärtused. 13. Peegelpildi-mina enda nägemine teiste inimeste reaktsiooni ja käitumise tagajärjel. peegelpildi mina („looking-glass self“) -- „kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?“ Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus
on.Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. 11. Olulised teised konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige rohkem arvestab, siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb. 12. Üldistatud teised kujuteldav abstraktsed kõrvaltvaatajad, kelle hinnanguga inimene samuti tegutsemise juures arvestab. Isik võtab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks oluliste ja üldistatud teiste kesksed normid ja väärtused. 13. Peegelpildi-mina enda nägemine teiste inimeste reaktsiooni ja käitumise tagajärjel. peegelpildi mina (,,looking-glass self") -- ,,kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?" Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast) 14
on.Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. 11. Olulised teised konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige rohkem arvestab, siia alla kuuluvad inimesed keda ta individuaalselt tunneb. 12. Üldistatud teised – kujuteldav abstraktsed kõrvaltvaatajad, kelle hinnanguga inimene samuti tegutsemise juures arvestab. Isik võtab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks oluliste ja üldistatud teiste kesksed normid ja väärtused. 13. Peegelpildi-mina enda nägemine teiste inimeste reaktsiooni ja käitumise tagajärjel. peegelpildi mina („looking-glass self“) -- „kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan?“ Kolm momenti: 1. kuidas ma teistele paistan? 2. kas see, kuidas teised mind hindavad, on sobiv mu jaoks? 3. peegelpildi mina. --> sekundaarne deviantsus (muudame kellegi ettekujutust temast)
asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt 37. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? muidu ei avalduks tal ükski meie nn tänapäeva ühiskonnas tavapärane aspekt inimesele - nt rääkimine, suhtlemine jne. et tekiksid vaimsed arenguhäired jne Sotsialiseerumisprotsessi funktsioonid: Ühiskonna säilimine ja taastootmine Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 4 Sotsioloogia alused Liina Käär Isiksuse kujunemine ja kujundamine Evolutsioon: a. Füüsiline abitus: teatud sarnasus inimahvi ja imiku vahel b
KUJUTAB, MIDA PEAB TEGEMA. VÕIMALUS HARJUTADA: KATSE-EKSITUS MEETOD, ANTISIPATOORNE. - SOTSIALISEERUMINE EHK ROLLI HARJUTATAKSE ENNE VASTAVASSE STAATUSESSE ASUMIST, MATKIMINE EHK AUTORITEETSE INIMESE KÄITUMISE KOPEERIMINE. TAGASISIDE: POSITIIVNE VÕI NEGATIIVNE, OLULINE KELLELT SEE TAGASISIDE TULEB. SOTSIAALNE TOETUS SOTSIAALSETELT VÕRGUSTIKELT. (SOTSIALISEERUMISPROTSESSI FUNKTSIOONID: · ÜHISKONNA SÄILIMINE JA TAASTOOTMINE · ISIKSUSE KUJUNEMINE JA KUJUNDAMINE) 59. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? muidu ei avalduks tal ükski meie nn tänapäeva ühiskonnas tavapärane aspekt inimesele - nt rääkimine, suhtlemine jne. et tekiksid vaimsed arenguhäired jne SEE ON VAJALIK SELLEKS, ET TEMAS SAAKS TOIMUDA SOTSIALISEERUMINE. VASTASEL JUHUL PUUDUVAD TAL VAJALIKUD ELEMENDID NING TEMAGA EI JUHTU SEDA
inimese arvamus selle kohta, kuidas ta teistele paistab, teiste hinnangust, inimese arvamusest teiste hinnangu kohta. Inimene mina-pilt on pidevas muutumises, kuna iga elusündmus mõjutab inimese mina-pilti. Iga suurem rollimuutus organiseerub teatud määral ümber ka inimese mina-pilti. Identiteet see kuidas inimene iseennast näeb ja määratleb ühelt poolt ning teisalt see, kuidas teised mind näevad ja määratlevad. Identiteet kujuneb läbi sotsialiseerumisprotsessi. Inimene ise on võimeline kujundama seda, kuidas teised meid näevad ja määratlevad. Inimene ei ole sotsialiseerimisprotsessis ainult passiivne pool, vaid aktiivne tegutseja, kes teeb ise oma valikuid. Teisalt: Tegelikult kõik inimese omadused ei ole tekkinud õppimisega, vaid on suhteliselt stabiilsed kogu inimese eluea jooksul avatus, sõbralikkus jms. 61. Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised?
suurema tähtsuse ühiskondlikule ja majanduslikule struktuurile, mis üksikisikute tegutsemist piirab ja kujundab. Marx: ,,Inimesed teevad oma ajalugu, aga nad teevad seda tingimustes, mis ei ole nende enda poolt valitud." Marksistlik ja funktsionalistlik (Durkheim, Parsons) traditisioon näeb lihtsustavalt inimesi eeskätt kui sotsiaalse struktuuri kandjaid, kes järgivad võrdlemisi passiivselt reegleid, mille nad on omandanud sotsialiseerumisprotsessi käigus. Küsimus agency-struktuuri vahekorrast taandub paljuski küsimusele humanistlikust ja mitte-humanistlikust positsioonist. Mõnes mõttes viivad post-strukturalistid Marxi ühiskonnakriitika veelgi kaugemale väites, et võim on kõikehaarav ja kõikjalolev ja indiividil tegelikult puudub võimalus ühiskondlikke protsesse mõjutada (nt Foucault). Sellele vastukaaluks tekkisid 20. saj mitmed mikroteooriad, millest mõned (nt
toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? 4. Feministlik kirjandusteooria. Lähtekohad: 1) Lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne, st. mehele keskendunud ja meeste poolt juhitav, üles ehitatud ning funktsioneerib nii, et igas kultuurisfääris (perekonnas, poliitikas, majanduses, sotsiaalsfääris, juriidilises, kultuurisfääris) on naised allutatud meestele. 2) Naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia (ühiskonnakorraldus, kus avaliku sfääri otsused langetamine ning ühiskonna toimimiseks vajalikud otsused tehakse meeste poolt ning mis toimib ideoloogiana, mille automaatselt omaks võtame (teadlikud & alateadlikud eeldused mehe üleolekust). Tulemus: oma soo alahindamine & allumine meeste võimule. 3) Naise defineerimine mehel põhineva normi negatiivse poolusena, `teise', mittemehena.
toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? 4. Feministlik kirjandusteooria. Lähtekohad: 1) Lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne, st. mehele keskendunud ja meeste poolt juhitav, üles ehitatud ning funktsioneerib nii, et igas kultuurisfääris (perekonnas, poliitikas, majanduses, sotsiaalsfääris, juriidilises, kultuurisfääris) on naised allutatud meestele. 2) Naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia (ühiskonnakorraldus, kus avaliku sfääri otsused langetamine ning ühiskonna toimimiseks vajalikud otsused tehakse meeste poolt ning mis toimib ideoloogiana, mille automaatselt omaks võtame (teadlikud & alateadlikud eeldused mehe üleolekust). Tulemus: oma soo alahindamine & allumine meeste võimule. 3) Naise defineerimine mehel põhineva normi negatiivse poolusena, ‘teise’, mittemehena.
klassivõitlusega?
FEMINISTLIK KIRJANDUSTEOORIA
Soouurimuslik perspektiiv. Feminismi alustekstid: Virinia Woolf ,,Oma tuba"; De Beauvoir
,,Teine sugupool" (ühiskond määrab normid, järelikult saab neid muuta). Mary Wollstonecraft
,,Naise õiguste kaitseks"; John Stuart Mill ,,Naiste allasurutus".
Feminism arenes välja 60ndate lõpus.
54.Feminismi põhilähtekohad
Lääne tsivilisatsioon on valdavald patriarhaalne
Naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia.
Tulemuseks on oma soo alahindamine & allumine meeste võimule.
Naine kui ,,teine", kui mehel põhineva normi (positiivse) negatiivne poolus
Sooline ebavõrdsus on sooerinevuse kultuurilise konstruktsiooni tulemus
(sex>
subjektiivsele mõttele vastav ning seetõttu oodatav käitumine pidevalt kordub.3)Sotsiaalse suhte subjektiivne mõte võib muutuda.4)Sotsiaalse suhte mõte väljendub maksiimides, mille tavapärast või mõttelt ligilähedast järgimist ootavad tegevuses osalejad oma partnerilt.5)Sotsiaalse suhte mõte võib olla konsensusel baseeruva kokkuleppe küsimus. 3. Desotsialiseerimine, resotsialiseerimine. Desotsialiseerimine - protsess, mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma. Desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerimine kunagi varem omandatud, kuid unustatud rollidesse uuesti sisse elamine. 4. Õiguslik sotsialiseerimine ja sotsialiseerumine. Õiguslik sotsialiseerimine eesmärgiks on sellise õigusteadvusega isiksuse kujundamine, kes on õiguse sfääris positiivselt aktiivne
Inglismaal: British Journal of Sociology (1951). 6. Loeng – Inimese areng ja sotsiaalne keskkond(ptk 5) Sotsialiseerumine – protsess mille käigus inimene (enamasti laps) õpib reegleid ja rolle, mis on vajalikud eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine – protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerumine – kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine Sotsialiseerumise agendid – isikud ja organisatsioonid, kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon). Isiksuse areng Sigmund Freud (1856 – 1939)
Et enesekontrollis kui sotsiaalse kontrolli alaliigist rääkida, tuleb eeldada, et isik teab ühiskonnas leivinud norme. Sotsiaalne kontroll isiksuse tasandil muutub enesekontrolliks, mille vahenditeks on isiku hinnangulised orientatsioonid, tema poolt omandatud käitumisnormid, sotsiaalpsühholoogilised hoiakud, tunded ja emotsioonid. Enesekontrollist sõltub paljuski sotsialiseerumisprotsessi õnnestumisest. Enesekontrolli puhul on oluline, et isik kes seda teostab, tunneb ühiskondlikke tavasid, reegleid, ning ka tunnustab neid. Igal tasandil domineerib kas formaalne või mitteformaalne sotsiaalse kontrolli vorm, kuid peaaegu kõigil tasanditel on need vormid omavahel tihedalt läbi põimunud, mistõttu konkreetse piiri tõmbamine nende rangeks eraldamiseks on nii mõnelgi
omandab teadmisi) · Sotsialiseerimine inimese kujundamine ühiskonna liikmeks ja seotud kellelegi mõju avaldamisega Hopi lapsed Mehhikos 1900.aastal. Neid ei kasvatatud nagu naabruses elavate valgete rantsoomanike lapsi. Loomade karjatamise asemel meisterdavad vanemad poisid vibusid ja nooli. Paremal seisvad tüdrukud hoiavad aga lapsi. Sarnaselt valgete rantsoomanike lastega, valmistatakse ka Hopi poisse ja tüdrukuid täitma erinevaid rolle ühiskonnas. Sotsialiseerumine Sotsialiseerumisprotsessi funktsioonid: Ühiskonna säilimine ja taastootmine Isiksuse kujunemine ja kujundamine Mis juhtuks inimesega siis, kui ta imikueast saati oleks teistest inimestest eraldatud? · Poiss Victor, 1860 · 1982.aasta juhtum Las Vegasest 6 last vanuses 8 kuud kuni 6 aastat · 1970.aasta juhtum 13-aastane Genie VAATA ROHKEM: www.feralchildren.com 45 6.2.1. Inimese areng
keskkonna mõjudele välise käitumise muutumisel arvestab Bandura veel tunnetuslikke ehk seesmisi mõjusid käitumisele. "Tõsiusklikud" biheivioristid on väljendanud arvamust, et paljusid käitumisi imiteeritakse ilma kinnitust saamata ja et see imiteerimine kujutab endast instrumentaalse (operantse) tingituse erijuhtu. Bandura on aga veendumusel, et imiteerimine on iseseisev ja muudest selgesti eristuv õppimise vorm. Kui laps peaks oma sotsialiseerumisprotsessi käigus ainult operantse tingituse põhimõtete alusel õppima, tuleks tal otsida katse- eksituse meetodil tohutul hulgal selliseid reaktsioone, millele vastuseks võiks positiivse kinnituse (näiteks vanemate heakskiidu) saada. Tegelikult kasutavad kõik lapsed oma arengus mitte sellist mehhaanilist ja mõistusevastast õppimist, vaid teiste inimeste tegevuse jälgimist ja jäljendamist. Sotsiaalne õppimine on vastand tuntud üleskutsele "Toimi minu sõnade, mitte tegude järgi"
annaabi.ee 
