eusotsiaalsus on looduses märksa laiemalt levinud nähtus kui seni arvatud. Näiteks avastati eusotsiaalsus ka imetajatel. Laisku töölisi kihutab emane tagant. Konfliktid abistajate ja abistatavate vahel Parasiidiperemehe konflikt Konfliktid grupi liikmete vahel Vanemajärglase konflikt Ematööliste konflikt Sotsialiseerumine kui evolutsioonitrend · Elusorganismide sotsialiseerumine on üheks peamiseks trendiks kogu elu evolutsiooni jooksul · Sotsialiseerumisega kaasnevad tööjaotuse eelised, kuid ühtlasi suureneb konflikti oht sootsiumi kui terviku ohustatus egoistlike liikmete poolt
vahel. Koolid, perekonnad ja ühiskond oleksid võimelised probleemi ära hoidma, kaitstes noori inimesi suurt stressi põhjustavate olukordade eest. Kui leidubki mingeid probleeme, tuleks varakult abi otsima hakata, sellega saab ära hoida asjaolude halvemaks muutumise. Milline poleks ka põhjus, kõige tähtsam on abi saamine. Koolistress käib kooliga kaasas ajast aega. Koolistressi põhjused seostuvad kõigepealt ealise arengu iseärasuste ja sotsialiseerumisega. Kes ei teaks oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis
vahel. *mängu tähtsus lapse arengus ei seisne mängu sisus. Mäng ise on käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti Roll poolt. Motivatsioonilis-psühholoogilised teooriad Berlyne-*mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärki ning põhineb inimese uudishimul. *organism püüdleb aktiivse suhte poole ümbritseva maailmaga. *uurimise ja mängu vahel valitseb seos-enamus mängudest ongi uurimine. Sotsialiseerumisega seotud käsitlused Analüüsivad sotsiaalses ja emotsionaalses arengus mahajäänud laste mängus, mitmesugused mängu treeningprogrammid laste mängu ja arengu soodustamiseks. Skriptiteooria Skript kujutab endast skemaatilist ,, filmistsenaariumi" tegevuse kulu kohta. Alguses on lihtsad skriptid, kuid muutuvad järjest keerulisemaks ja mitmesuguste reeglite poolt määratletuteks. Skriptides peegelduvad laste teadmised ümbritsevast elust ja nende praktilised kogemused.
sobitutakse ühiskonda pigem tänaval, poes, ühiskondlikes asutustes, suheldes eri vanuses ja elualadel tegutsevate inimestega ja õppides käituma reaalse elu olukordades, millel kooli ja sealse korraga erilist seost pole. 12 aastat ühes koolis käiv laps on pidevalt samas seltskonnas, mida ta oma peaga ei pruugiks valida ja kus tal pole erilist vajadust kontakte luua, sest samad inimesed on niikuinii kogu aeg kõrval. Seega on väide, et koduõppel lapsel tekib elus ja ühiskonnas sotsialiseerumisega raskusi, vaid müüt.) Ei liigset udu, ajaraiskamist ega lapse väsitamist. Ümbruskonnakoolide kvaliteet-vägivald, eakaaslaste surve, terviseriskid 4 SLAID Koduõppe puudused Rahaline pool Ajanappus Vanemad peavad olema kannatlikud, motiveerima Teadmiste/oskuste/kogemuste nappus Suurem vaev, et laps sotsialiseeruks 5. SLAID 19. sajandi esimesel poolel domineeris Eestis valdavalt koduõpe, kuigi 18. sajandi lõpus mõtles aadel ka juba koolide rajamisele
Berlyne seab esikohale mängu motivatsioonilised aspektid ja toob välja mänguprotsessi dünaamilisuse. Ta lähtub ideest, et tegevusetus ei ole organismi loomulik seisund, vaid organism püüdleb pidevalt aktiivsete suhete poole ümbritseva maailmaga. Berlyne pakkus välja mõisted "spetsiifiline uurimine" ja "avatud mitme(kesine)külgne uurimine". mäng kuulub avatud uurimise juurde ja enamus mänge ongi uurimine SMILANSKY Tuntuim sotsialiseerumisega seotud analüüs kuulub Smilanskyle. Ta uuris alamklassi laste sotsiaalset rollimängu ja kõne arendamist.
on teatud viisil klassifitseeritud konteksti poolt. · Daniel Berlyne(1924-1976) - motivatsioonilis-psühholoogilised käsitlused. Rõhutab seda, et mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärgi ning põhineb inimese uudis- himul. Mäng kuulub avatud uurimise juurde. B leidis, et kahtlemata valitseb tihe seos uurimise ja mängu vahel ja et enamus mängudest ongi uurimine. Sotsialiseerumisega seotud käsitlused analüüsivad eelkõige sotsiaalses ja emotsionaalses arengus maha- jäänud laste mängu.
on teatud viisil klassifitseeritud konteksti poolt. Daniel Berlyne(1924-1976) - motivatsioonilis-psühholoogilised käsitlused. Rõhutab seda, et mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärgi ning põhineb inimese uudis- himul. Mäng kuulub avatud uurimise juurde. B leidis, et kahtlemata valitseb tihe seos uurimise ja mängu vahel ja et enamus mängudest ongi uurimine. Sotsialiseerumisega seotud käsitlused analüüsivad eelkõige sotsiaalses ja emotsionaalses arengus maha- jäänud laste mängu.
psühholoogiline käsitlus. motivatsioonilis-psühholoogilised käsitlused. Rõhutab seda, et mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärgi ning põhineb inimese uudis-himul. Mäng kuulub avatud uurimise juurde. Berlyne leidis, et kahtlemata valitseb tihe seos uurimise ja mängu vahel ja et enamus mängudest ongi uurimine. Sotsialiseerumisega seotud käsitlused analüüsivad eelkõige sotsiaalses ja emotsionaalses arengus maha-jäänud laste mängu. KASUTATUD KIRJANDUS: · Saar, A. 1997 „Laps ja mäng“, Tallinn · Tuuling, L 2009 „Mänguteooriad“, TLÜ Rakvere Kolledž · Vassus, K. 2008 referaat „Mängu roll lapse arengus“, Tallinna Ülikool · www.wikipedia.org . Pildid: Google.ee
mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti poolt. David Berlyne (1924 – 1976): Temale kuulub motivatsioonilis-psühholoogiline käsitlus. Rõhutab seda, et mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärgi ning põhineb inimese uudis-himul. Mäng kuulub avatud uurimise juurde. Berlyne leidis, et kahtlemata valitseb tihe seos uurimise ja mängu vahel ja et enamus mängudest ongi uurimine. Sotsialiseerumisega seotud käsitlused analüüsivad eelkõige sotsiaalses ja emotsionaalses arengus maha-jäänud laste mängu. Kasutatud kirjandus: 1. Wikipedia.org 2. Saar, A. (1997) ``Laps ja mäng`` Milliste mänguteoreetikute arvamused on Sinu arvates olulised ja aktuaalsed. Põhjenda oma arvamust. Enim avaldas mulle muljet John Locke teooria, milles väitis, et mäng on küll meelelahutuslik, kuid pakub lapsele palju arendavat, kuid eelkõige juhul kui täiskasvanu suunab mängu kulgu
Tooge palun igaühe juurde 1. Bioloogiline ja 2. Sotsiaalne 3.Interaktsioonilised 4. Strukturaalsed psüholoogiline positivism seletused seletused positivism näide! Absoluutsed seletused: 1.-2. Varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid). Hiljem: otsitakse, mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu. Sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930., aga eriti 50. ja 60. aastatel (Mertoni anoomia). Relatiivsed seletused: 3. Interaktsiononilised seletused a) Deviantsus areneb tembeldamise kaudu (Howard S. Becker „Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance”, 1963): sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne ja sekundaarne deviantsus.
suudetakse neid rakendada praktlistel eesmärkidel. Kompleksses ühiskonnas on teadmistel turuväärtus ning need on võimu rakendamise eelduseks, sest teadmistega inimesed saavad privileege. Mikronivoo (kooli kommunikatiivsed mudelid) ja makronivoo (kollektiivne teadmiste loomine ühiskonnas) vahel peab olema side, mis võimaldab mõlema eesmärgi samaaegset käitumist. 5. Kommunikatsioon inimeste vahel ja sees Meie liik eeldab pika sotsialiseerumisega lapsepõlve, mis lubab omandada keelelisi ja kultuurilisi kogemusi, et oleksime kompetentsed tegutsema nõnda keerukas ja seotud eluvormis, nagu seda on inimühiskond (Donald, 1991). Kõik komponendid indiviid, sotsiaalne praktika ja tööriistad kuuluvad kokku ja on inimese toimimise mõistmiseks võrdselt vajalikud. Me võtame ühiskonnalt üle kõnepruugi, esilekerkivate probleemide sõnastamise ja lahendamise viisid ning kasutame neid oma tarbeks
tüüp iseenesest deviantsed) defineeritud) seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline positivistlik , positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt
Mäng ise on käitumise kategooria, mis on teatud viisil klassifitseeritud konteksti poolt ROLL! Motivatsioonilis- psühholoogilised käsitlused Berlyne · Mäng teenib informatsiooni vastuvõtmise ja ümbertöötamise eesmärki ning põhineb inimese uudishimul · Organism püüdleb aktiivse suhte poole ümbritseva maailmaga · Uurimise ja mängu vahel valitseb seos- enamus mängudest ongi uurimine Sotsialiseerumisega seotud käsitlused- analüüsivad sotsiaalses ja emotsionaalses arengus mahajäänud laste mängus, mitmesuguseid mängu treeningprogrammid laste mängu ja laste arengu soodustamiseks. Skriptiteooria- skript kujutab endast skemaatilist `filmistsenaariumi` tegevuse kulu kohta. Alguses on skriptid lihtsad, kuid muutuvad järjest keerulisemaks ja mitmesuguste reeglite poolt määratletuteks. Skriptides peegelduvad laste teadmised ümbritsevast elust ja nende
Sport on inimese elus teatud kompensatsioonimehhanismiks .Samuti aitab sport struktueerida ja vahelduvamaks muuta igapäevast elutegevust. Sport kui sotsiaalse ebaôigluse tagaja. Esimene vaatekoht, mis käsitles spordi ja ühiskonna seost rôhutas seda, et sport on adekvaatselt integreerunud ühiskonda ning seega sotsiaalselt aksepteeritud nähtus. Teine seisukoht on aga vastupidisel seisukohal arvates, et sport ei ole seotud sotsialiseerumisega ning kuna sporti subsideeritakse maksudega on sport suunatud vaid kapitalistide huvide täitmisele. Sellest seisukohast lähtudes on sport kapitali utiliseerumise vorm koos kôigi sellega seotud probleemidega. Need tingimused viivad aga ebaôiglaste sotsiaalsete struktuuride tekkimisele, ühiskond saab spordist ebainimlikke väärtusi toetades veelgi niigi edukaid ning 12
Eesti noorte väärtused sotsialismiperioodil Kuni 1980. alguseni domineerisid noorte haridus- ja kutseväärtuste hierarhias üldkultuurilise ja kutsealase enesearendamise ning eneseväljendusega seotud väärtused (mõista maailma, pidev enesetäiendamine). • Neile järgnesid altruistlikud väärtused, kolmandal kohal olid ainelised väärtused ning kõige madalamalt hinnati sotsiaalse positsiooniga seotud väärtusi (prestiiž, karjäär). Juba nõukogudeajal kaasnes iga noortepõlvkonna sotsialiseerumisega nende väärtusteadvuse mõõdukas pragmatiseerumine. Keskhariduse omajate uuringud osundavad, et reeglina tõusis orienteeritus näiteks ainelise ja positsiooniga seotud väärtustele ning vähenes mõnevõrra altruistlik suunitlus. • 1983 aasta koolilõpetajate longituuduuring osundab, et põlvkonnasisesed muutused on põlvkondadevahelistest tunduvalt aeglasemad. Eriti suured on põlvkondlikud erinevused sotsiaalse positsiooniga seotud väärtuste osas ning venekeelsete noorte seas.
3) tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine, mis rõhutab individualistlike, enesele suunatud tegevuste osa. 66. tarbijate turu kujundamine? Milliseid turge kujundada annab? põhiturg, mõjutatav turg, tulevikuturg. Põhiturg sihtrühm kontrollib ja kulutab Mõjutatav turg kellegi teise kulutused, mida uuritav sihtrühm mõjutab Tulevikuturg mida sihtrühm tulevikus kulutama hakkab. Tugev seos lapsepõlve sotsialiseerumisega. Tarbimisharjumuste kujundamine ehk kuidas turul käituvaid subjekte mõjutatakse ja milline suhe tal peab objektiga kujunema. NT: · Subjekt tütarlaps · Objekt tort - Tort teeb paksuks - Tort on sünnipäeva söök Kuidas toimub subjekti käitumine turul tordi tarbijana? Millised muutused subjektikäitumises ilmnevad ja miks? 67. massiturg ja massitarbimine kuidas neid on võimalik sotsiaalselt kujundada? Miks seda vaja on teha?
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine?
seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt
seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt
seletuse tüüp bioloogiline ja sotsiaalne, interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline, positivistlik positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt
65. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 66. Sotsialiseerumise seosed tervise, perekonna, kultuuri, majandusliku olukorra, sõprade jt-ga? Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti? SOTSIALISEERUMISEGA ON TEGELENUD PSÜHHOLOOGIA, PEDAGOOGIKA, SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA, SOTSIOLOOGIA, AGA KA POLITOLOOGIA, MAJANDUSTEADUS, ÕIGUSTEADUS, KRIMINOLOOGIA, ANTROPOLOOGIA JA HUMANÖKOLOOGIA (UURIB INIMPOPULATSIOONE OHUSTAVATE KESKKONNATEGURITE JA PROTSESSIDEGA SEOTUD PROBLEEME). MAJANDUSTEADUSES ON TEGU OMANDI ÜHISKONNASTAMISEGA, SOTSIOLOOGIAS JA PSÜHHOLOOGIAS ISIKSUSE KUJUNDAMISEGA. SOTSIALISEERUMINE ON PROTSESS, MILLES INIMENE
Mõisted religioon ja maailmavaade on suhteliselt lahutamatud. Religioon on maailmavaate Kväljendus. On teatud maailmavaated, mida me oleme harjunud religioosseteks nimetama. Samas on ka väidetud, et iga maailmavaade on oma olemuselt religioosne, sest kõik nad sisaldavad mingisugust arusaama reaalsusest. N. T. Wright on töötanud välja teooria, mida saab rakendada igas kultuuris. Maailmavaade on keele-eelne asi, mida me väärtustame, mida me tagaplaanile jätame. Seotud sotsialiseerumisega. Maailmavaadet tavaliselt ei sõnastata, see peegeldub inimese käitumises. Maailmavaade on küll keele-eelne, kuid kultuuri ja keele poolt tugevasti toetatud. Seosed erinevate asjade vahel tekivad lugude kaudu, seepärast on ka müüdid alati väga olulisel kohal olnud. Need lood vastavad mingitele küsimustele, neid küsimusi Wrighti arvates on neli: 1) kes me oleme - identiteet 2) kus me oleme 3) mis on valesti 4) mis on lahendus. Lugu õppejõu elust
Seletuse tüüp: bioloogiline ja sotsiaalne interaktsionistlik strukturaalne psühholoogiline positivistlik, positivistlik - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt
(perekond, klassikaaslased, vanemad, eakaaslased jne) Sotsialiseeri(u)misprotsessi aluseks on lapsepõlves kodust kaasa saadud pagas. Kui lapsel puuduvad sünnipärased kaasasündinud suhtumised, siis kujunevad need tal välja sotsialiseerumisprotsessis, eelkõige aga kodus. 6. Peamiste sotsialiseerimisagentide nimistu. 7. Õigusliku sotsialiseerimise agendid. Õiguslik sotsialiseerumine toimub üldise sotsialiseerumisega koos, mistõttu on rakse leida spetsiaalseid õigusliku sotsialiseerimise agente. Sotsialiseerimisagendid moodustavad hierarhilise struktuuri, mis on erinev erinevate noortegruppide puhul. Vundamet sotsialiseerumise hilisematele etappidele rajatakse just perekonnas ja eelkõige sotsialiseerumise esimesel etapil. Sotsiaalsete normide aktsepteerimine ja internaliseerimine edasises elus on aga vahetult seotud erinevate sotsialiseerimisagentide mõjuga konkreetsele indiviidile. 8
üldisest elanikkonnast. Käitumist mõjutavad individuaalsed omadused võib liigitada: · Kognitiivsed omadused · Isiksuslikud omadused 56 · Sotsiaalsed omadused Käitumist mõjutavad individuaalsed erinevused: Suured individuaalsed erinevused: kognitiivsed omadused- taju, mõtlemine, mälu Keskkonna ja grupi poolt mõjutatavad: sotsiaalsed- hoiakud, väärtused Sotsialiseerumisega seotud: isiksus ja isiksuse kujunemine 9. Kihi oskused ja juhtimiskäitumise kujundamine Tehnilised oskused on tähtsamad väikeste ettevõtete ning kontseptuaalsed oskused suurte ettevõtete puhul. Tippjuhtide oskustest on tähtsamad kontseptuaalsed ja vähemtähtsad tehnilised oskused, esmastasandijuhtidel vastupidi. Juhi suhtlemisoskus, Johari aken( Viis suhtlemisstiili): Salgav (ennast eitav) inimene on teistele vähe avatud, võtab tagasisidet vähesel
määravat tähtsust Sotsiaalne inimene on bioloogilisest välja kasvanud, bioloogiline alge säilib; ühiskonnaliikmete käitumine ei ole loomade elu mugandus, see on kvalitatiivselt erinev sotsiaalne oma olemuselt (Allik, 1996) 43 6.2.Sotsialiseerumine · Esimesena võttis selle mõiste kasutusele prantsuse sotsioloog ja sotsiaalpsühholoog Gabriel de Tarde (1843 1904), "Imitatsiooni seadused" 1890 · Sotsialiseerumisega on tegelenud psühholoogia, pedagoogika, sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, aga ka politoloogia, majandusteadus, õigusteadus, kriminoloogia, antropoloogia ja humanökoloogia (uurib inimpopulatsioone ohustavate keskkonnategurite ja protsessidega seotud probleeme) · Majandusteaduses on tegu omandi ühiskonnastamisega, sotsioloogias ja psühholoogias isiksuse kujundamisega Ajaloost · Sajand tagasi toetusid teadlased eelkõige instinktide teooriale Freud,
positiivselt aktiivne. Õiguslik sotsialiseerumine toimub samuti sotsialiseerimisagentide vahendusel. Eri õigusliku sotsialiseerumise agentide hulgas (nt kodu, massikommunikatsioon jne) on tähtis koht õigusasutustel, kelle roll kodanike õiguskasvatuses on seda olulisem ja tegevus efektiivsem, mida prestiizikam on elanikkonna silmis antud asutuste töötajate amet. Õiguslik sotsialiseerumine toimub koos üldise sotsialiseerumisega ja on selle üks aspekt, siis on raske leida spetsiaalseid õigusliku sotsialiseerimise agente. Küll aga moodustavad sotsialiseerumisagendid hierarhilise struktuuri, mis on erinev erinevate noortegruppide puhul. Vundament sotsialiseerumise hilisematele etappidele rajatakse just perekonnas ja eelkõige sotsialiseerumise esimesel etapil. Sotsiaalsete normide aktsepteerimine ja internaliseerimine edasises elus on aga
annaabi.ee 
