TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ..........................
Majandusteaduse alused Sissejuhatus majandusteadusesse. võimaliku tootmise piir. majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine.
Kahevalentne loogiga (Aristoteles) Väited ei pruugi olla ainult õiged või valed. Kahevalentse loogika paradoksid lahenevad valentsi suurenemisega. Meediauuringutes on mehaanillisest lähenemisviisist üldiselt loobutud. Seda asendavad konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis. Olulisemad kommunikatsiooni- ja meediauuringute lähenemisviisid: Us mass communications research- püsib tänaseni enam-vähem kindlalt eksperimentaalse sotsiaalteaduse traditsioonides Kriitilnine meediateooria- sai oma ainese massikultuuri-teemalistest debattidest. Mõjutas meedia kultuuriteooriaid. Semiootiline analüüs- rakendab semiootika ja semioloogia põhiideed kommunikatsiooni ja kultuuri analüüsiks. Briti kultuuriuuringud Poststrukturalistlikud meediateooriad Vahelt puudu! Meediasõnumite vastuvõtjad kujutavad endast struktureeritud publikut
Miks õppida? Majanduslike protsesside parem mõistmine Teadmised aitavad teha otsuseid nii eraelus kui ka ettevõttes Majandusalased teadmised aitavad paremini toime tulla ka kodanikukohustega Oma silmaring laieneb -> eksamite parem sooritamine Mõisted Majandusteadus Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Ühiskonnateadus, täpsemini sotsiaalteaduse valdkonda kuuluv, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. 2.12.15 © Tõnu Erin 5 Mõisted Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja –tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. 2.12
(Viimasel ajal on kultuuriantropoloogid hakanud huvituma ka modernsetest kultuuridest). Proovivad anda inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Sotsioloogid on huvitatud põhjustest, mis paneb inimesed käituma nii, nagu nad käituvad. KOOLIASJAD onenote Page 1 Erinevaid arvamusi sotsioloogiast kui teadusest: Wilhelm Wundt (1832 - 1920) - Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Georg Simmel (1858 - 1918) - Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldiseid vorme. Sotsioloogiline kujutlusvõime (Charles Wright Mills [1959]) - sociological
toovad endaga kaasa konkreetseid tagajärgi viimased võivad olla nii negatiivsed, kui positiivsed. Üks on igatahes kindel, konfliktid ei saa saa inimkonna puhul kunagi olema sajaprotsendiliselt välditavad. Meie võimuses on aga otsustada selle üle, kuidas me tekkinud konflikti või konfliktidesse suhtume, mil moel reageerime ning kui edukalt suudama konkreetse konflikti lahendada. Kuigi konfliktid on igapäevased, ei pöörata neile kohati piisavalt tähelepanu. Sotsiaalteaduse haruna on konfliktoloogia näol tegemist alaga, mis pöörab just tähelepanu konfliktidele, ka nende osapooltele ning aitab konfliktidega seonduvaid erinevaid tegureid paremini mõista. Konfliktoloogias on olemas ka selline mõiste nagu konfliktidiagnostika, mille all peetakse silmas antud konflikti sügavuti analüüsimist lähtudes kindlatest kriteeriumitest. Olles tõeliselt huvitav nähtus erinevatest vaatenurkades, võimaldab konfliktidiagnostika rakendada mitmeid
o Avaldasime teaduskonverentsi "Ülikooliraamatukogu täna" ettekannete kogumiku sarjas TTÜ Raamatukogu Töid A o Avaldasime järje väljaandele "Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1919 1989" aastate 1989 2004 kohta o Alustasime TTÜ digitaalraamatukogu pilootprojektiga o Hakkasime pakkuma uut teenust: e-koopiate tegemist skanneril o Siret Mikumets ja Katri Mägi lõpetasid magistriõppe ja neile omistati sotsiaalteaduse magistrikraad o Mehaanikateaduskonna ettepanekul koostasime raamatukogu WebCT kursuse "Bakalaureuse lõputöö (tootearendus/tootmistehnika)" jaoks juhendid kirjanduse otsinguks elektronkataloogist ja andmebaasidest ning enese- ja hindamistestid o Koostöös teiste Eesti raamatukogudega alustasime Eesti raamatukogunduse biograafilise andmebaasi koostamist o 2005. aasta lõpul otsustas ülikool ehitada raamatukogule
ei olda kindel. 12. Teaduste traditsiooniline liigitus. Kasutatakse viiendklassifikatsiooni, kus teadusrühmadena tuuakse välja sotsiaal e. Ühiskonnateadused, loodus-, täppis-, tehnika- ja humanitaarteadused. Eesmärkide ja meetodie põhjal eristatakse tavaliselt teoreetilist ja eksperimentaalteadust või/ning fundamentaal- (akadeemilist) teadust ja rakendusteadust. Ühiskonna- ehk sotsiaalteaduse alla kuuluvad ajalugu, arheoloogia, etnograafia, majandus- ja sotsiaalgeograafia, poliitilised teadused (politoloogia), majndusteadus, sotsioloogia, psühholoogia, demograafia, õigusteadus, filosoofia jt. TEADUSED FILOSOOFIA FORMAALSED EPIIRILISED TEADUSED TEADUSED
põhineb teaduslike protseduurireeglite rangel jälgimisel (replikatsioon, isekorrigeeruv lähenemine ) · näeb ühiskonda korrapärase süsteemina, tegelikkus on objektiivselt olemas TÕLGENDAV SOTSIOLOOGIA · Ühiskond on jätkuv vastastikune toimimine (interaktsioon), inimesed ise loovad tegelikkuse, kui nad käitumisele tähenduse annavad. · Inimeste maailma uurimine erineb füüsilise, bioloogilise ja materiaalse maailma uurimisest sotsiaalteaduse eesmärgiks on mõista tähendust empiiriliste andmete taga (tõlgendada) · uurimistöö tegija on osaleja · kvalitatiivne lähenemine KRIITILINE SOTSIOLOOGIA · Ühiskond kui ebavõrdsuse mustrid · Tegelikkus on see, et mõned kategooriad inimesi domineerivad teisi · Sotsioloogil on ka moraalne ja poliitiline roll, ta peab eneseteadlikult püüdlema ühiskonna poole, kus oleks vähem ekspluateerimist, rõhumist ja ebaõiglust ning rohkem loovust, mitmekesisust ja võrdsust 6
indiviidide käitumist - näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalistlik keeleteadus käsitleb keelt kahel moel: keel ja kõne. Keel ehk suhteliselt muutumatu (ajas püsivad reeglid) ning kõne, mis väljendab kogukonna jaoks olulisi asju. Strukturalism uurib, kuidas inimesed üritavad maailmast aru saada (make sense of world) mitte kuidas maailm päriselt on. Ei ole vaja mitte asja olemust selgitada vaid mõista selle sisemist toimimismehhanismi 7. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons?
Otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turumajanduse aluseks on valikuvabadus. Liikumapanevaks jõuks ka kasumlikkus. Indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivseimal moel ning sotsiaalne heaolu on ainult kaasuv nähtus (A.Smith ja nähtamatu käe teooria). Vabaturumajandus põhineb eraomandusel, hinnasüsteemil ja konkurentsil. 5. Majandusteaduste definitsioon, jagunemine, jagunemine uurimisobjektideks Majandusteadus on sotsiaalteaduse osa, mis uurib/ kirjeldab/ analüüsib/ ennustab/ mõtestab/ seletab majandusagentide/ turuosaliste käitumist ja majandusnähtusi (hinnad, kauabavood, tehnoloogia). Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust suurem rõhuasetus mõõdetavale, rahas mõõdetavale suurusele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Seda võib nimetada ka ühiskonnateadusesks. Ühiskonnateadus, mis uurib kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside
huvitatud põhjustest, mis paneb inimesed käituma nii, nagu nad käituvad. Erinevaid arvamusi sotsioloogiast kui teadusest: Wilhelm Wundt(1832 -1920) -Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste Sotsioloogia kui teadus alustega. Sotsioloogia -lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste Georg Simmel(1858 -1918) -Sotsioloogial puudub eraldi
erinevaid asju Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. • Strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Alsek’s on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne
vägivaldsusrisk isiksusomaduste ja õigusrikkumise seosed kognitiivsete võimetega seotud spetsiifilised probleemid Kriminoloogia on arvatavasti sügavaim sotsioloogiasse puutuv teadus, mis uurib õigusvastase käitumise (kuritegevuse) põhjusi. Kriminoloogia - uurib kuritegevust kui sotsiaalset nähtust ÕS: Kriminoloogia on õpetus kuritegevuse põhjustest ja ärahoidmise vahenditest. Sotsiaalteaduse lähenemine kuritegevusele kui individuaalsele ja sotsiaalsele fenomenile. Kriminoloogia uurimisvaldkondadesse kuuluvad kuritegevuse erinevad vormid ja sagedus, samuti selle põhjused ja tulemused. Veel uuritakse sotsiaalseid ja valitsuse regulatsioone ning reaktsioone kuritegudele. Kriminoloogia on käitumisteaduse interdistsiplinaarne haru, tuginedes sotsioloogide ja psühholoogide uurimustel ning sama hästi ka seadustes kirjapandule. Kriminaalpsühholoogia
suvel läbi riigikantselei EL infosekretariaat, et selgitada, kuidas Eesti juhtivad majandusanalüütikud hindavad Euroopa Liiduga ühinemise mõjusid Eesti makromajandusele. Kolme aasta prognoosides olulisi erinevusi ei ole (vt. Lisad, tabel 2 ja 3, lk 25,26). EUROOPA LIIDU HOIAKUTE FAKTORID Meetodi kirjeldus Käesoleva uuringu üheks eesmärgiks oli inimeste EL-iga seotud hoiakute senisest põhjalikum ning sotsiaalteaduse sügavamatel meetoditel põhinev analüüs. Vastajatel paluti hinnata mitmesuguseid EL-iga seotud aspekte ning liitumise arvatavat mõju Eestile. Analüüs põhineb tunnusele, mis kajastab ühest või teisest aspektist EL-iga liitumise mõju Eestile ning selle elanikele. Tunnustevaheliste seoste väljaselgitamiseks kasutati faktoranalüüsi (analüüs, mis võimaldab moodustada uued algtunnuste grupeerimisel saadud muutujad, milles on kõrvaldatud iga üksiku algtunnuse eripärast
Sotsioloogia peaks olema väärtustevaba, pakkudes ainult vahendeid probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks. teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse
Sotsioloogia peaks olema väärtustevaba, pakkudes ainult vahendeid probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks. teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. "ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine".üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse
Sotsioloogia peaks olema väärtustevaba, pakkudes ainult vahendeid probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks. teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. “ajaloo ja sotsioloogia ülesandekson inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine“.üldine ühiskonnateadus , fookuses teadlikult tegutsev inimene. 5. Millised on strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse
vahetundides jne. Ja ilmselgelt tasakaalustatud variant kõige parem. Vaatluse tehnikad Taaskord sõltuvalt eesmärgist. · Struktureerimata vaatlus fikseeritakse kõike, mida märgatakse. Ilmselgelt võimatu fikseerida reaalselt kõike, tegelikkuses tehakse siiski valik, ja see pole ka halb. Hiljem sellest lähtuvalt teeme valikuid, sõnastame ümber uurimisküsimusi vastavalt sellele, mis mind kõige rohkem huvitab. Interpreteeriva sotsiaalteaduse esindajad heidavadki positivistidele ette, et need ei märka avatud ja laia tegelikkust. · Poolstruktureeritud vaatlus vaadatakse valikuliselt, lähtuvalt eelnevalt paikapandud uurimusküsimustest. · Struktureeritud vaatlus pigem kvantitatiivsele uurimisele omane. Vaatluse fikseerimine - vaatluspäevik Dokumenteerimine on ülioluline. Mitmeetapiline ja aeganõudev Esimene etapp:
kohta. Teised kriitikud väidavad, et tegemist on nö ülejääkse kategooriaga PK on residual category seletab asju, mida teistes terminites ja teaduslikult seletada ei ole võimalik. Tervikuna - Umbrella concepts on sageli populaarsed just oma ebamäärasuse tõttu. PK jääb ikkagi oluliseks uurimisprogrammiks, mille raames arutatakse ka metodoloogilisi probleeme ja sotsiaalteaduse võimalusi. Oluline on ka see, et PK on oma olemuselt võrdlev mõiste. 6. loeng. Kodanikeühiskond, huvigrupid ja sotsiaalsed liikumised Kodanikuühiskonna definitsioon Kodanikuühiskond kujutab endast inimeste kollektiivset tegevust, mille aluseks on ühised huvid ja väärtused. Selle kollektiivse tegevuse kandjateks on huvigrupid ja teised organisatsioonid ja vabatahtlikud ühendused. Ta erineb sellistest
P. Hõrak 28.11 (otsi googlist tema konspekti) Evolutsioonilised käitumisseadused · Sotsiobioloogia · Inimese käitumisökoloogia · Evolutsiooniline ökoloogia · Selgitavad inimkäitumist ja inimloomust (human nature) kui adaptsioonis (kohastumusi), mis evolutsioneeruvad vastuseks loodusliku ja sugulise valiku survele. Evolutsioonilised käitumisseadused · Vastanduvad standardsetele sotsiaalteaduse mudelile, mis esmatähtsustab keskkonna (st kultuuriliste faktorite ning õpitud sotsiaalsete normide) mõjutusi · Käitumisteadused hakkasid areneme 1970-datel aastatel, hoogne areng alates 1990. Inimene · Kahejalgsus (eh püstine kõnd e bipedalism) · Ebaproportsionaalselt suur aju (korreleerbu IQ-ga) · Abitud vastsündinud, pikk lapse sõlutuvusperiood vanemast · Pikk eluiga menopaus (ka mõnel vaalalisel) Inimese tekkimine · Pik sündidevaheline kontroll
perekonnasotsioloogia, majandussotsioloogia, kultuurisotsioloogia. Prantsuse strukturalism strukturalism tekkis keeleteaduses 20.saj alguses. Hiljem sai üldiseks humanitaarteaduslikuks teooriaks, lähemenisviisiks. On olnud mõjukas teooria erinevates valdkondades. Claude Levi-Strauss (1908-2009). Seda teooriat seostatakse enim ehk antropoloogiaga. Prantsuse antropoloog, kes uuris inimmõtlemist. Arvas, et sotsiaalteaduse esmaseks ülesandeks on uurida inimmõistust. Tuleb uurida neid asju, mis inimene on välja mõelnud, saades nii teada inimmõtlemisest. Kasutas selleks mõtlemise produkte müüdid, reeglid. Uuris primitiivseid ühiskondi. Tulemused, milleni jõudis (ka tema teooria on väga abstraktne): inimestel on kõikjal kalduvus näha vastandeid ehk binaarseid opositsioone inimestel on universaalne kalduvus näha kõikjal vastaneid, mõtestades nii maailma enda
institutsioonide stabiilsus, jõukus või inimeste vabadus (Adam Jamrozik & Luisa Nocella 1998: The Sociology of Social Problems. Theoretical Perspectives and Methods of Intervention. Cambridge etc.: Cambridge UP: 1)". # see definitsioon niisiis ei eelda, et oleks mingi väärtuste või hoiakute neutraalsus # SP kui mõiste on (enamasti, vähemalt avalikus diskussioonis) seotud väitega, et midagi peab ette võtma # omamoodi teaduse ja poliitika vahepeal. Kuidas kokku sobitada? - sotsiaalteaduse positivistlik ideaal on nii, et teadus on väärtustevaba. # Poliitikaga saab kokku sobitada nii, et teadlane seletab võimalikud kausaalsuhted ja tulemid, mis ühel või teisel poliitilisel meetmel võiksid olla. Tihti n-ö. neutraliseeritud keeles "maksimeerib rahulolu", "kasvatab konfliktiohtu" jne. Poliitikud samas eeldavad, et antaks kindlaid ennustusi "kui haridustase kasvab, rohkem (või vähem) kompetentseid inimesi valitakse riigiorganitesse" jne. (näited
of goal-directed thinking in which the person utilizes both pathways thinking (the perceived capacity to find routes to desired goals) and agency thinking (the requisite motivations to use those routes. 15. Subjektiivne heaolu Subjektiivne heaolu Subjektiivne heaolu (subjective well-being) - Robert Putnam peab seda sotsiaalteaduste kõige olulisemaks mõõdetavaks näitajaks: „... kogu sotsiaalteaduse keskne „sõltumatu muutuja“ on inimese heaolu, täpsemalt heaolu sellisena, nagu inimene seda ise määratleb, ehk subjektiivne heaolu. Selle valdkonna ühe tuntuma uurija, Illinoisi ülikooli professori Edward Dieneri määratluse kohaselt koosneb subjektiivne heaolu „... emotsionaalsest ja kognitiivsest komponendist. Emotsionaalne heaolu tähendab meeldivate emotsioonide domineerimist negatiivsete emotsioonide üle. Subjektiivse
In-depth exploration of phenomena 3 2.10.2011 Sotsiaalteadus ja eesmärgid · Sotsiaalteaduse eesmärk on selgitada kirjeldada ja kontseptualiseerida omadusi/muutujaid ja põhjuslikke seoseid ning nende avaldumisvorme · Teaduse eesmärk on nähtuste toimimise erinevates olukordades. ,,An overall aim in social science research is to explain events and processes. To explain something implies (from the mõistmine, jagatud mõistmine. ,,Most
· loodus- ja rakendusteadustega jms seotud ametid; 'Eestis on sarnane veebilehek?lg . · National Career Development Association ·Kasulikud aadressid onseotud tervishoiuga veel www.sm.ee,www.tootukassa.ee, ametid; (www.ncda.org) · sotsiaalteaduse, hariduse, riigiteenistuse ja religiooniga seotud ametid; Vaata menüüpunkti «Internet Sites for Career Planning" alljaotist pealkirjaga · kunsti, kultuuri, rekreatsiooni ja spordiga seotud ametid; «Resources".
Neist sõltub, mida tegevusharu peab faktideks ja missugune on ta sisu. Samuti määravad eeldused suures osas ära selle, mida tegevusharu tegemata jätab või ,,tüütu erandina" kõrvale lükkab. Nad otsustavad millele antud tegevusharu tähelepanu pöörab ning mida eirab või ignoreerib. Kuid vaatamata eelduste tähtsusele analüüsitakse ja uuritakse neid harva, seatakse kahtluse alla harva ja õigupoolest neid isegi väljendatakse harva..319 Juhtimise kui sotsiaalteaduse ühe haru jaoks on eeldused tegelikult palju tähtsamad, kui seda on paradigma loodusteaduses. Paradigma, see on valitsev üldteooria, ei avalda universumile mingit mõju. Loodusteadus tegeleb objektide käitumisega. Kuid sotsiaalteadus, nagu seda on juhtimiskunst, tegeleb inimeste ja iniminstitutsioonidega. Seetõttu kalduvad praktikud tegutsema ja käituma nii, nagu tegevusharu eeldused neile ette kirjutavad
annaabi.ee 
