ning annavad aluse edaspidiseks inimestevahelise suhtluse mõistmiseks. Vastavalt vanemate (kasvatus) hoiakule mõtestab väike inimene läbi oma kogemuste nähtut-tehtut-kuuldut. Laps on väga paljude sidemete abil perekonnaga seotud. Siin põimuvad suhted ema ja isa, õdede ja vendade, vanavanemate ja sugulaste vahel. Laps jäljendab, talletab ja võtab kõike õige mudelina, olgu see siis hea või halb (Saarits 1998). Lastele kõige väärtuslikum vanematepoolne investeering on ema-isa aeg. Kuid on tavaline, et lapsevanemate päevakava on väga tihe ning see, millest just puudust kipub tulema, ongi aeg. Sellega puutun sageli kokku seoses oma tööga, nähes kui väga lapsed vajavad vanemate tähelepanu ja kui väga nad hindavad koosoldud aega. Tuleb ju kümne küünega kinni hoida töökohast ning teha ka lisatunde, et pere majanduslikult kindlustatud oleks. Kui ühiskond
Eesti kunst 1975-1990 Tallinna Lilleküla Gümnaasium Anete Konno, Anna Gontsarova, Kristiina Mänd, Karolin Saarits, Triin Veetamm, Grete Torger 12B Eesti kunst 1975-1990 Tekkis vastuolulisus Lääne avangardismiga Maalikunstis kujunes oluliseks hüperrealism, mida iseloomustas jahedus ja objektiivsus Lisandus ühiskonnakriitiline mõõde Senise kunsti maalilisusele vastandusid hüperrealismi külmad, siledad, tehnitsistlikud värvipinnad Kunstnike huvitusid olid müütidest ja legendidest
ilma toetuseta ümbrust avastama ja õppima. Minu vaatluses aga hakkas laps ema käitumist jäljendama, seega oli tal täiskasvanu tugi ja abi kaudselt juures. Ka Võgotski rõhutab eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis, sest õpetajal on väga oluline osa lapse juhendamisel (Kivi jt. 2005: 38-39). 3 KASUTATUD KIRJANDUS Kivi, L., Nugin K., Palm H., Pullerits M., Saarits Ü., Sarapuu H., Sikka H., Timostsuk I., Torm M., Ugaste A., Vahter E., Veispak A., Veisson M., Õun, T. (2005) Laps ja lasteaed: Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: AS Aflex. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus nr 87, 29.05.2008. https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv (09.09.2011) 4
· Arendada keskendumisoskust · Kasutada ergutavaid strateegiaid.. Mainitud strateegiate abil kujundab õpetaja soodsa tööõhkkonnaga kollektiivi, leevendades sel moel sotsiaalsete pingete ilmnemist klassis. Täpsemalt väärtustatakse antud kontekstis järgmisi pädevusi: suhtlemisoskust, soodsat enesehinnangut, toimetulekuks vajalikke tunnetus-, eneseregulatsiooni-, ja käitumisvõtteid jne. 3. Alushariduse pedagoogide koolitusest (Ü. Saarits, M. Veisson) Kes on Friedrich Fröbel? F. Fröbel (1782-1852) seadis eesmärgiks kasvatada vabu, mõtlevaid ja iseseisvaid inimesi, tugevdada laste keha, harjutada meeli, anda tegevust nende ärkvale vaimule. Ta väitis, et laps peaks kasvama nagu viljapuuaias hoolsa kogenud aedniku hoolitsuse all kooskõlas loodusega. Fröbel pidas väga tähtsaks mängu, miles ta nägi vahendajat looduslike, hingeliste, emotsionaalsete ja intellektuaalsete jõudude vahel. Avas lasteaeda.
ütlemine"; keeldumise siin tähele pannud, et see aktsepteerimine; sobiva valmistab raskusi rohkem tegevuse valimine. poiste kui tüdrukute seas. Kasutatud kirjandus Tropp, K., Saat, H. (2008). Sotsiaalsete oskuste areng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Saarits, Ü. (2005) Sotsiaalne areng ja eeldatavad oskused. Laps ja lasteaed. . Tartu, Atlex. Einon, D. (2003). Loov laps. Kirjastus Varrak. Einon, D. (2004). Mängime ja õpime. Kirjastus Varrak. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. 2003. Õppe- ja kasvatustööst kuni kolmeaastaste lastega.
Päeva- kava juurde kuulub praktiline eneseteenindamise harjutamine. Eneseteenindamise oskuste omandamine toimub väikelapseeas matkides ja jälgides. Lapse tegevus õnnestub, siis kui selle eesmärk on seotud mängulise või emotsionaalse motiiviga. Eelkooliea lõpuks kujunevad lastel kindla ja sihipärase harjutamise tulemusena eneseteenindamise vilumused, mis väljenduvad püsivates korra- ja hügieeniharjumustes. ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 Ü. Saarits 79-90) Mäng on olulise tähtsusega tegevus juba varases lapsepõlves. Mäng mõjutab lapse füüsilist, emotsionaalset, kognitiivset ja sotsiaalset arengut. Mängu kaudu süüvivad lapsed põhjalikult oma tegevusse, see on korduv ning peegeldab tegelikkust. Lapse arenedes muutuvad nende mängud ja mängimise eesmärgid. Esimesed mängulised tegevused vanema ja lapse vahel on seotud emotsioonidega. Lapse arengu seisukohalt on olulise tähtsusega mängimine üksinda,
26, 349 Faktorid, mis mõjutavad tavanoorte suhtumist puuetega ... Merlecons www.merlecons.ee/toimetised.php (külast. 28.12.2012) Flynn, M., Flynn,P. (2000). Õpiraskustega lapsed. Koolibri Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: Ilo Hädikind, P., Kuusk, Ü., (2008). Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Tugimaterjal koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava juurde Kivi, L., Nugin, K., Palm, H., Pullerits, M., Saarits, Ü., Sarapuu, H., Ugaste, A., Vahter, E., Veispak, A., Veisson, M., Õun, T., (2005). Laps ja lasteaed. Tartu: AS Atlex Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Lovaas, J. (1998). Arenguhälbega laste õpetamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Neare, V. (2009). Eripedagoogika. Hooldusõpe, 4-8
• empaatia • suhtlemine • probleemide lahendamine • optimism ja pessimism • motivatsioon • koostöövalmidus. Poiste ja tüdrukute emotsionaalne kasvatus on soost ja traditsioonidest lähtuvalt mõnevõrra erinev. Lapsevanemad arutlevad tunnete üle rohkem tütarde kui poegadega. Omakorda kasutatakse tütardega suheldes rohkem tundeid illustreerivaid ja kirjeldavaid sõnu. Poiste puhul on emotsionaalne kasvatus kodus ratsionaalsem (Saarits, 2005:73; Dowling, 2000 põhjal). Kui õpetajad on sellest teadlikud, saavad nad lasteaias emotsionaalse kasvukeskkonna loomisel teadlikult julgustada poisse tunnetest rääkima. Positiivsete emotsioonide kasvatamise seisukohast on oluline luua lapsele rõõmus meeleolu. Samas ei ole õige last emotsioonide ja muljetega üle koormata. Emotsionaalseks õppeks on laps kõige altim kolmandast seitsmenda eluaastani – ehk kogu lasteaia ea. Last
annaabi.ee 
