inflatsiooni vastu. NAFTAEMBARGO Araabia naftamaade kehtestatud, suunatud Iisraeli toetavate riikide vastu. Nafta hinda tõsteti 4 korda. KONSERVATIIVNE REVOLUTSIOON parempoolsete poliitikute tõusmine poliitika etteotsa (lääneriikides). SRP-1 Strateegilise relvastuse piiramise leping 1972. a. SRP-2 pidi järgnema SRP- 1-le, mis oleks vähendanud strateegiliste kandurite arvu. OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. TÄTSERISM kokkuhoiupoliitika: sotsiaalprogrammide kärbe, ettevõtete erastamine. Tulemuseks: inflatsioon vähenes, konkurents taastus, elujärje parandamiseks. REIGANOOMIKA riikide kulutuste vähendamine, piirati sotsiaalprogramme. Tulemus: kiire majandus tõus, infl vähenes, tööpuudus langes, sissetulekud suurenesid. STAGFLATSIOON tööpuudus koos stagnatsiooni ja inflatsiooniga. BALTI APELL 1979. a nõuti NSVL-t ja lääneriikidelt MRP salaprotokollide tühistamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. 40. KIRI 1980
1977-81 J.Carter DP suunab tähelepanu Lähis-Ida separaatrahu läbirääkimistele, kriis USA ja islamimaade suhetes, halvenevad suhted NSVL-ga, Egiptuse- Iisraeli rahuleping Camp Davidis 1981-89 R.Reagan VP reaganoomika, monetarism majanduses, inflatsiooni pidurdamine, sotsiaalprogrammide piiramine, saatis sõjaväe Grenada saarele, suhete jahenemine 1984 eriti NSVL-ga 1989-93 G.H.W.Bush VP Lahesõda, külma sõja lõpp, kommunismi kokkuvarisemine, Saksamaade taasühinemine, Eesti taasiseseisvumine 1993-01 B.Clinton DP väga edukas majanduspoliitika, USA oma
o Vähendati sotsiaalkulutusi USA parteipoliitika Teise maailmasõja järel – KAHEPARTEISÜSTEEM Partei Demokraatlik Vabariiklik Maailmavaade Liberalism Konservatism Toetajaskond Vaesed, naised, noored, Rikkad, mehed, vanad, vähemusrahvased. kristlased Lihtrahvas Reformid Sotsiaalprogrammide Sotsiaalprogrammide suurendamine. kärpimine Võitlus vaesuse vastu Maksude alandamine Piirkond Lõunaosariigid Põhjaosariigid USA suuremad sisepoliitilised probleemid Teise maailmasõja järel „Punane hirm“ o Usa tuumamonopoli kaotamine 1949 o Korea sõda (1950-53) o Kommunistide võimulepääs hiinas 1949
Alustasid võidukat sõda Argentiina vastu, Falklandi saarte pärast (Lõuna- Ameerikas) 1982 · USA o 1977-1981 valitses James Carte, keda peeti ebakindlaks presidendiks (siiani elus) o 1980.aasta presidendivalimised võitis endine filminäitleja, vabariiklane Ronald Reagan (loll president, aga kuulas õigeid nõuandjaid) Reaganoomika Reagani majanduspoliitika · Sotsiaalprogrammide kärpimine · Maksude vähendamine · Eraalgatuse soodustamine o Tulemus: esialgsete tagaslöökide järel, algas USA majandustõus Reagani välispoliitika: · NSVL kurjuse impeerium · Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Nt Grenada operatsioon 1983
Nende eesmärgiks sai töö- ja palgatingimuste parandamine. Inglismaa senine kaheparteisüsteem, kuhu kuulusid konservatiivid ja liberaalid, hakkas 20.sajandi alguses muutuma seoses leiboristide tekkimisega. Leiboristide eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine sotsiaalmajandusliku reformide teel. Sisepoliitikas kuulutati sõda vaesusele ja loodi nn revolutsiooniline eelarve, mis seisnes suurmaaomanditelt ja suurtuludelt võetavate maksude järsku suurendamist. Seda raha oli vaja sotsiaalprogrammide rahastamiseks. Samade vahendite abil ehitati ka kõige moodsamalt soomustatud sõjalaevu drednoote. See eelarve tekitas aga konservatiivide vastuseisu. Korraldati uued valimised, kus Lloyd George'il õnnestus võimule püsima jääda üksnes leiboristide toetusele. Selle säilitamiseks kehtestati leiboristide poolt peale surutud 8-tunnine tööpäev mäenduses ja võeti vastu miinimumpalga seadus. Ajapikku õnnestus leiboristidel tõrjuda Liberaalne Partei konservatiivide
Konservatiivid soosisid vaba turumajandust ja pidurdasid sotsiaalprogramme. 1970-ndatel aastatel tabas Suurbritanniat majanduskriis. Selle põhjused olid: • majanduse madal kasvutempo e. “Inglise haigus” (keskmiselt 2,8 % aastas); • Suurbritannia liitumisel Euroopa Majandusühendusega (Euroopa Liiduga) selgus Inglise kaupade konkurentsivõimetus Euroopa turul; • koloniaalne minevik ei sundinud tehnoloogiat uuendama ja tootlikust suurendama; • sotsiaalprogrammide ülepaisututus; • kahjumiga töötavate riigiettevõtete doteerimine; • Araabiamaade naftaembargo, mis põhjustas nafta hinna tõusu (Suurbritannia hakkas ise 1970-ndatel Põhjamerest naftat pumpama ja eksportima); 1980-ndatel aastatel rakendas konservatiivist peaminister M. Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (tätšerism): • rakendati vaba turumajandust; • erastati natsionaliseeritud ettevõtteid; • vähendati sotsiaalkulutusi;
Jätkus nö. vägikaikavedu töövõtjate ja tööandjate vahel. Vahekohtunikuks oli siin riik. Demokraatliku partei esindajad, kes jätkasid Roosevelti uut kurssi, ei takistanud ametiühingute tegevust ning suurendasid sotsiaalabi saajate ringi, mis põhjustas maksude tõstmise. Vabariiklased püüdsid omakorda vähendada makse, piirata sotsiaalprogramme ja streigiõigust. 1956.a. valiti USA presidendiks taas vabariiklane Dwight Eisenhower, kes vähendas makse ning pidurdas sotsiaalprogrammide laienemist. USA oli kindlalt muutumas nn. sotsiaalse turumajandusega riigiks. 1957. a. kuulutas president välja nn. Eisenhoweri doktriini, mille järgi ameeriklastel tuli abistada Aasiarahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. 1960.a. riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb hõlvata senitundmatuid alasid – rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse
Inglismaa peamiseks välisvaenlaseks oli saanid Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale.See sündis Inglismaa loobuma senisest isolatsiooni poliitikast ja otsima enesele liitlasi, kelleks said saavad Pranstusmaa ja Venemaa. Sisepoliitikas kuulutati sõda vaesusele ja loodi nn revolutsiooniline eelarve, mis seisnes suurmaaomanditelt ja suurtuludelt võetavate maksude järsku suurendamist. Seda raha oli vaja sotsiaalprogrammide rahastamiseks. Samade vahendite abil ehitati ka kõige moodsamalt soomustatud sõjalaevu – drednoote. See eelarve tekitas aga konservatiivide vastuseisu. Korraldati uued valimised, kus Lloyd George’il õnnestus võimule püsima jääda üksnes leiboristide toetusele. Selle säilitamiseks kehtestati leiboristide poolt peale surutud 8-tunnine tööpäev mäenduses ja võeti vastu miinimumpalga seadus. Dünastia nimi muutus seoses
2.Võrrelge Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa arengut sel perioodil. Milliseid sarnasusi ja erinevusi märkate? Inglismaa- majandus arenes ja heaolu kasv, ehki mitte nii suurte sammudega kui Saksmaal; Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Inglismaal oli alles ülemereturg, see ei stimuleerinud innovaatilisust ega efektiivsust; Maj. kasv oli pärsitud – sõja ajal käivitatud sotsiaalprogrammide ja kahjumiga töötavate ettevõtete tõtu; Saksamaa – riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid, majandusime jätkus; ei kaldutud tagasi revianšismi; lepiti ära Prant. ja sellest alustati kahe riigi majanduslike huvide põimimist, millest arenes välja Euroopa Liit; 1960. loodi uuesti sõjavägi; Prantsusmaa- 1958. kuulutati välja 5 vabariik; järgenval parlamendivalimistel saavutasid suure võidu gaulle-istid
kavandab, organiseerib, tegeleb eestvedamise ja kontrolliga: ta teeb tööplaane, vastutab vanglale püstitatud eesmärkide täitmise ning eelarve sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest ning tegeleb vangla haldusküsimustega. Teine pool ülesannetest on seotud vangla põhitegevusega ehk nii vangistuse täideviimise, resotsialiseerimise kui ka kriminaalhooldusega. Tähtis on tagada vanglas turvalisus ja julgeolek, sotsiaalprogrammide läbiviimine, hariduse omandamine ja töötamisvõimalus. Kriminaalhooldusalused peavad olema allutatud kriminaalhoolduskavale ja elektroonilisele järelevalvele allutatute puhul kontrollitakse korrektset kinnipidamist päevakavast. Vangla direktori töö on keerukas, kuna vähe on organisatsioone, kus on vaja tegelda nii laialdase küsimusteringiga. Vangla on nagu väike ühiskonnamudel: siin on vaja tagada vangidele kõik see, millega tavaelus tegelevad inimesed ise: hoolitseda toidu
Ross Perot sõltumatu kandidaadina üle 19 miljoni hääle; oma osalusega aitas ta ka tõenäoliselt kaasa George Bushi tagasivalimise läbikukkumisele, tõmmates endale valijaid peamiselt traditsiooniliselt vabariiklaste poolt hääletavate inimeste hulgast). · Parteide iseloomustus: Demokraatlik Partei Vabariiklik Partei · liberaalsema maailmavaatega · konservatiivsema maailmavaatega · pooldas sotsiaalprogrammide · on pooldanud sotsiaalprogrammide suurendamist ja võitlust vaesuse kärpimist ja maksude alandamist vastu · vastustavad aborti jne. · pooldajad pigem: · pooldajad pigem: vaesemad rikkad naised mehed nooremad inimesed vanemad inimesed
ja paljud neist noteeriti äsjaloodud Shanghai ja Shenzheni börsidel. Pärast 1998. aastat viidi ellu poliitikat, mis võimaldas väikeettevõtetel restruktureerida suuri ettevõtteid ja mille tulemusena vähenes riigi kontrolli all olevate tööstusettevõtete arv viie aasta jooksul rohkem kui poole võrra. Töövõtulepingud tehti paindlikumaks, mis viis töökohtade vähenemiseni 14 miljoni võrra 2003. aastaks. Seda protsessi saatis töötus- ja sotsiaalprogrammide loomine, mis andsid vastutuse koondatud töötajate osas ettevõttelt riigile. 2003. aastal rajas valitsus agentuuri, mis esindab valitsust riigiettevõtete juhtimisel ja täiustab nende ettevõtete konkurentsivõimet. Nimetatud reformid on parandanud raamistikku ühiskonna ressursside mobiliseerimisel, mida iseloomustab üks suurim säästude määr maailmas ja mis seega kasvatab kiiresti kapitali. See on toonud
ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. USA sisepoliitika Teise maailmasõja järel on riigi sisepoliitiline areng olnud stabiilne ja traditsiooniline kaheparteiline süsteem on püsima jäänud tänaseni. Ameerika Ühendriikide sisepoliitilikas domineerivad kaks suurt parteid: Demokraatlik Partei (asutatud 1824) on liberaalsema maailmavaatega ning on Teise maailmasõja järel toetanud sotsiaalprogrammide suurendamist ning võitlust vaesuse vastu. Selle partei toetajaskonna hulka kuuluvad pigem vaesemad, naised, noored, valgete kõrval ka neegrid ja latiinod ning vähemuste esindajad. Kuni 20.saj lõpuni saavutas Demokraatlik Partei edu peamiselt lõunaosariikides. Vabariiklik Partei (asutatud 1854) on konservatiivsema maailmavaatega (nt vaidlustavad aborti) ja on sõja järel pooldanud pigem sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist
seadus), Liberaalse partei eesmärk oli eesotsas David Lloyd George´iga leida kompromisse koloniaaltülides teisete Euroopa suurriikidega ja riigi vaesuse parandamine. Võimule pääsesid 1906.a ja andsid 1911.a. iirile autonoomia, mida tuntakse home rule´i seadusena Majandus : teistest euroopa riikidest varem kehtestatud turumajanduse põhireeglid, riik ei tohtinud sekkuda majandusse.Lihtrahvas oli vaene. Välispoliitika : Suunatud Saksamaa vastu, sotsiaalprogrammide jaoks kogutud raha läks ka paremate sõjalaevade ehitamiseks, mis olid kiiremad kui Saksamaa omad. Liitlassuhted Venemaa ja Prantsusmaaga 1907.a. Antanti Liit ! Koloniaalpoliitika : Koloniaaltülid Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroco pärast, Venemaaga Iraani pärast ja Saksamaaga Türgi ja Mesopotaamia pärast. Hoidsid ja tugevdasid koloniaalvõimu. Inglise-Buuria sõda(1899-1902), mis õõnestas konservatiivide positsiooni. Oli tsiviliseeritud ja mittevägivaldne. PRANTSUSMAA:
· Elujärje paranemine o Kõigile sellele aitas kaasa Suurbritannia muutumine naftariigiks Falklandi sõda 1982 · Falklandi saared olidd vaidlusprojekt Suurbritannia ja Argetiina vahel. · Võitis UK USA · 1977-1981 valitses James Carter, keda peeti ebakindlaks presidendiks Ronald Reagan · 1980.aasta presidendni valimised võitis endine filminäitleja, vabariiklane Roland Reagan. ,,Reaganoomika": · Reagani majanduspoliitika: o Sotsiaalprogrammide kärpimine o Maksude vähendamine o Eraalgatuse soodustamine · Tulemus: esialgsete tagasilöökide järel, algas USA majandustõus Reagani välispoliitika · NSVL LIIT kurjuse impeerium · Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Näide Grenada operatsioon 1983. · Käivitati ulatuslik relvastusprogramm, eesmärgiga NSVL liit välja kurnata ENSV valitsemine (1950-1970 aastate lõpps) Johannes (Ivan) Käbin
b. võib kaasneda kõrgtehnoloogiliste lahenduste kõrval ka mahajäänud tehnoloogia väljatöötamist c. on tagatud riigiaparaadi kiire kasv d. on suureks probleemiks nende pikaleveniv ja suuri vahendeid nõudev ettevalmistusprotsess 60. Uuenduslik fiskaalpoliitika: a. usub, et varsti pole fiskaalpoliitikat enam vaja b. püüab lahendada majandusprobleeme sihtprogrammide abil c. nõuab ulatuslike sotsiaalprogrammide väljatöötamist d. peab oluliseks säilitada sõjaliste kulutuste tase 61. Milline allpool toodud põhjustest ei ole fiskaal- ja monetaarpoliitikate halva koordineerituse põhjuseks: a. poliitikaametid võivad pooldada erinevaid majandusteooriaid b. poliitikaametid võivad järgida erinevaid prognoose c. riigi võlakirjade vähene ost või müük väärtpaberibörsil d. vastavate poliitikaametite eesmärgid on erinevad 62
töökohta. USA sisepolitiika Sisepoliitiline areng on stabiilne ja püsib traditsiooniline kaheparteiline süsteem. Demokraatlik Partei - liberaalne maailmavaade toetas sotsiaalprogramimide suurendamist ja võitlust vaesuse vastu toetajaskond pigem vaesed, naised, noored, ka neegrid, latiinod ning vähemuste esindajad edul lõunaosariikides Vabariiklik Partei - konservatiivsema maailmavaatega pooldavad sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist toetajaskond pigem rikkad, mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased edu põhjaosariikides Suuremad sisepoliitilised probleemid: Hirm kommunismi leviku ees - sellele aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine USA tuumamonopoli kaotamine 1949 Ida-Euroopa sovjetiseerimine kommunistide võiume pääsemine Hiinas 1949 Korea sõda 1950-1943 Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpus makartism e. hüsteeriline
töökohta. USA sisepolitiika Sisepoliitiline areng on stabiilne ja püsib traditsiooniline kaheparteiline süsteem. Demokraatlik Partei - liberaalne maailmavaade → toetas sotsiaalprogramimide suurendamist ja võitlust vaesuse vastu → toetajaskond pigem vaesed, naised, noored, ka neegrid, latiinod ning vähemuste esindajad → edul lõunaosariikides Vabariiklik Partei - konservatiivsema maailmavaatega → pooldavad sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist → toetajaskond pigem rikkad, mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased → edu põhjaosariikides Suuremad sisepoliitilised probleemid: Hirm kommunismi leviku ees - sellele aitasid kaasa: Külma sõja puhkemine → USA tuumamonopoli kaotamine 1949 → Ida-Euroopa sovjetiseerimine → kommunistide võiume pääsemine Hiinas 1949 → Korea sõda 1950-1943 Vastusena sellele tekkis 1940.aastate lõpus makartism e
tippkohtumisel 1975.Inimõiguste tagatiste sisseviimine lõppakti. JAMES(JIMMI)CARTER(1977- 1981). Väljaõppelt mereväeohvitser ja insener osutus tehnokraadiks, keda lihtsad ameeriklased ei mõistnud., SISEPOLIITIKA: Vastasseis KongressigaAmetiaja lõpul avalikkuses rahulolematuse määr 77% , eriti Iraani pantvangikriisi lahendamatuse tõttu.MAJANDUS: *Eelarvedefitsiidi vähendamise poliitika, kuid inflatsioon jäi 12% aastas, seejärel eelarve kärpimine, mis toi kaasa aga sotsiaalprogrammide kärpimise Võlakirjade hindade langus, intressimäärade tõus- äriringkondade kaugenemine Carterist,Energiakriisi jätkus C.kavandas ulatusliku välismaisest naftast sõltumatuse programmi, mille Kongress nurjas,Püüdis vähendada valitsuse kontrolli majanduselus(naftetööstuses, lennunduses, raudteel, autovedude).VÄLISPOLIITIKA: Davidis(puhkeresidents)Anwar Sadati(Eg) ja Begini(Isr) läbirääkimised, mille järel 1979 rahukokkulepe,Panamale kanali 2000.a
a. majandusel on oma kaitsepühak b. * nii monetaar kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted 37. Uuenduslik fiskaalpoliitika: a. usub, et varsti pole fiskaalpoliitikat enam vaja b. * püüab lahendada majandusprobleeme sihtprogrammide abil c. peab oluliseks säilitada sõjaliste kulutuste tase d. nõuab ulatuslike sotsiaalprogrammide väljatöötamist 38. Tulupoliitika seisneb: a. suurema tulu saamises tootlikkuse suurendamise teel b. * inflatsiooni kontrollis ilma majanduslangusi tekitamata c. kulutuste globaalse vähendamise programmi väljatöötamises d. kompleksprogrammi "tulud üles kulud alla" väljatöötamises 39. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või
2.Võrrelge Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa arengut sel perioodil. Milliseid sarnasusi ja erinevusi märkate? Inglismaa- majandus arenes ja heaolu kasv, ehki mitte nii suurte sammudega kui Saksmaal; Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Inglismaal oli alles ülemereturg, see ei stimuleerinud innovaatilisust ega efektiivsust; Maj. kasv oli pärsitud sõja ajal käivitatud sotsiaalprogrammide ja kahjumiga töötavate ettevõtete tõtu; Saksamaa riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid, majandusime jätkus; ei kaldutud tagasi reviansismi; lepiti ära Prant. ja sellest alustati kahe riigi majanduslike huvide põimimist, millest arenes välja Euroopa Liit; 1960. loodi uuesti sõjavägi; Prantsusmaa- 1958. kuulutati välja 5 vabariik; järgenvadl
Inglise-Buuri sõda õõnestas konservatiivide poliitilisi positsioone. 1906 pääses võimule Liberaalse Partei valitsus, mis püüdis leida kompromisse tülides teiste riikidega. 1911 anti Iirimaale autonoomia. Sisepoliitikas kuulustasid liberaalid sõja vaesusele. 1909 esitas valitsus parlamentile nn revolutsioonilise eelarve. Revolutsioonilisus väljendus selles, et see nägi ette suurmaaomanditelt ja suurtuludelt võetavate maksude järsku suurendamist. Seda raha oli vaja valitsuse sotsiaalprogrammide rahastamiseks. Samade vahendite arvelt ehitati ka drednoodi tüüpi uusi sõjalaevu. "Revolutsiooniline eelarve" kutsus esile konservatiivide vastuseisu. Järgnes parlamentaarne kriis, saadikutekoda saadeti laiali ja kuulutati välja uued valimised. Leiboristid surusid läbi seadused nt 8-tunnise tööpäeva kohta ja miinimumpalga sisseseadmiseks. Leiboristid muutusid tähtsuselt teiseks parlamendierakonnaks riigis. Inglismaa oli patriootlikult
abinõusid, et kaitsta last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise, kaasa arvatud seksuaalse kuritarvituse eest, kui laps viibib vanema(te), seadusliku hooldaja või seaduslike hooldajate või mõne teise lapse eest hoolitseva isiku hoole all. 2. Niisugused kaitseabinõud peaksid hõlmama tõhusaid vahendeid sotsiaalprogrammide ellurakendamiseks, mis tagaksid vajaliku toetuse lapsele ja nendele, kes tema eest hoolitsevad, samuti ka muude eelpool nimetatud lapse väärkohtlemise juhtude vältimise, kindlakstegemise, neist teatamise, nendele osutamise, nende uurimise, käsitlemise ja järelmenetluse ning vajadusel kohtuliku sekkumise. Artikkel 20 1. Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese
abinõusid, et kaitsta last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise, kaasa arvatud seksuaalse kuritarvituse eest, kui laps viibib vanema(te), seadusliku hooldaja või seaduslike hooldajate või mõne teise lapse eest hoolitseva isiku hoole all. 2. Niisugused kaitseabinõud peaksid hõlmama tõhusaid vahendeid sotsiaalprogrammide ellurakendamiseks, mis tagaksid vajaliku toetuse lapsele ja nendele, kes tema eest hoolitsevad, samuti ka muude eelpool nimetatud lapse väärkohtlemise juhtude vältimise, kindlakstegemise, neist teatamise, nendele osutamise, nende uurimise, käsitlemise ja järelmenetluse ning vajadusel kohtuliku sekkumise. Artikkel 20 1. Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides
heategevus Sotsiaalsed survegrupid: omanikud, töötajad, tarbijad, ühiskond Joonis. Sotsiaalse vastutuse 4 komponenti. Sotsiaalne vastutus on vajalik, sest: 1. kuna ettevõttele on kasulik, kui ühiskond on parem, siis tuleb tal osa võtta ühiskonna parandamise kuludest; 2. kuna eraettevõtjate käsutuses on suured ressursid, siis tuleb neil enda peale võtta see osa sotsiaalprogrammide finantseerimisest, milleks valitsusel raha ei jätku. 12 3. ettevõtte olemasolu saab teoks ainult ühiskonna heakskiidu korral e "raudse vastutuse reegel". Sotsiaalsel vastutusel on kaks põhilist suunda: 1. heategevuse printsiip (charity) 2. usalduse printsiip (stewardship) Heategevuse printsiip on samastatav ühiskondliku filantroopiaga ehk vabatahtliku abistamisega.
Falklandi saared olid vaidlusobjekt Suurbritannia ja Argentiina vahel 1982 aasta kevadel hõivasid Argentiina väed Falklandi saared Suurbritannia sõjalaevastik vallutas saared tagasi Võit tõstis Suurbritannia rahvusvahelist mainet ja inglaste eneseuhkust USA 1977-1981 valitses James Carter, keda peeti ebakindlaks presidendiks Ronald Reagan 1980 aasta presidendivalimised võitis endine filminäitleja, vabariiklane Ronald Reagan „Reaganoomika“ Reagani majanduspoliitika: Sotsiaalprogrammide kärpimine Maksude vähendamine Eraalgatuse soodustamine Tulemus: esialgsete tagasilöökide järel algas USA majandustõus Reagani välispoliitika NSVL- kurjuse impeerium Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Näide Grenada operatsioon 1983 Käivitati ulatuslik relvastusprogramm, eesmärgiga NSVL välja kurnata Külm sõda 1970 aastatel Kolmas maailm- külma sõja tanner Kagu-Aasia 1976 rajatakse Vietnami sotsialistlik vabariik
Föder. Min.palk. Kontroll üürihindade tõusu üle. Geiabielude lubamine. Seega: saksa HR on jäänud endiselt ideoloogiast vähe mõjutatuks (tehnokraatlik). 3. Loeng Hõivepoliitika (UN)employment policy: 1. Tööturu iseloom heaolurežiimides. 2. Töötute sotsiaalne kaitse HR “kuldajal”. 3. Paradigma muutus: töötute kaitselt hõivepoliitikani. 4. Country studies. Miks tööturu teema oluline?: Mida kõrgem hõive seda väiksem koormus HRile. Hõivemustrid on seotud peamiste sotsiaalprogrammide olemusega- kindlustus. Jobless growth- HR peab kohanema asjaoluga, et on pidev töötus, madalam produktiivsus. Kuidas HR saab nende väljakutsetega hakkama? HR hõivetrajektoorid (Esping-Andersen 1990) Sotsiaal-demokraatlik režiim: Ulatuslik heaoluriik- avalik sektor kui oluline tööandja: osutab teenuseid ise, loob töökohti juurde kui vaja, reeglina kõrge hõivemäär. TööturuIe sekkumise argument: edendada solidaarsust, väiksed palgalõhed (horisontaalselt ja
Falklandi sõda 1982 Falklandi saared olid vaidlusobjekt Sbr ja Argentiina vahel. 1982aasta kevadel hõivasid Argentiina väed falklandi saared. Sbr sõjalaevastik vallutas saared tagasi. Võit tõstis Sbr rahvusvahelist mainet ja inglaste eneseuhkust. USA 1977-1981 valitses James Carter, keda peeti ebakindlaks presidendiks. Ronald Reagan 1980 aasta presidendivalimised võitis endine filminäitleja, vabariiklane Ronald Reagan Reaganoomika Reagani majanduspoliitika: ● sotsiaalprogrammide kärpimine ● maksude vähenemine ● eraalgatuse soodustamine Tulemus: esialgsete tagasilöökide järel, algas USA majandustõus. Reagani välispoliitika NSVL-kurjuse impeerium Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Näide Grenada operatsioon 1983. Käivitati ulatuslik relvastusprogramm, eesmärgiga NSVL välja kurnata. ENSV VALITSEMINE 20.03.2018 Johannes (Ivan) Käbin
Selleks, et väljuda vägivallaringist, peab vägivallatseja võtma endale vastutuse oma tegude eest ja otsima abi. Tugigrupid Jõgeva 58006316 Jõhvi 3371177 (vene keeles) Narva 5031092 (vene keeles) Pärnu 53820734 Saaremaa 5258068 Tallinn 56987393 Tallinn 55596404 (vene keeles) 27 Tapa 55608717 Tartu 55949496 EESTI SOTSIAALPROGRAMMIDE KESKUS. www.sotsiaalprogrammid.ee TARTU NAISTE VARJUPAIK. Tel: 55949496 www.naistetugi.ee Miks tulla tugirühma? Kui sa oled haiget saanud või kannatad kehaliselt või hingeliselt; Kui sind kiustatakse, ähvardatakse või sa oled langenud vägivalla ohvriks; Kui sa oled sattunud õnnetusse ja ei oska leida oma murele lahendust; Kui sa tunned end üksikuna, mahajäetuna või mittearmastatuna; Kui sa oled kaotanud väga kalli inimese;
annaabi.ee 
