Organiseerimine- kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine Eestvedamine- inimeste motiveerimine Kontrollimine- saadud tulemuste võrdlemine püstitatu eesmärkidega 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses. Väliskeskkond jaguneb: Mikrokeskkond kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, kohalikud regulaatorid Makrokeskkond üldised majanduslikud, poliitilised, sotsiaalkultuurilised, tehnoloogilised ja globaalsed dimensioonid 4. Mintzbergi rollide jaotus.(10 erinevat rolli) Suhtlemisega 5. Organisatsioonikultuur ja selle tähtsus firma edu saavutamises Kultuur-. 6. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist. Juhi isiksus/kasvatus,isiklikud väärtushinnangud,religion/,firma/poliitika,ülemste käitumine,kaastöötajate käitumine/ keskkond/seadustik,ühiskonna hinnangud ja kõlblusnormid,tegvusharu eetiline kliima/ 7. Otsustamine
kohta otseturundusele Internet muudab brändide juhtimist Bränd jääb majakaks kaoses trendid Uued turud on keel-ja kultuurkonnad Halb reklaam on nagu katkine toode Treenitus saab olema keskne konkurentsieelis Identiteet tuleb enne kuvandit Brändi kestev mõju juhib reklaami Äriturundus rahvusvah.turundus Globaalsed ettevõtted Glob. ärikeskkonda mõjutavad tegurid Maailma jagunemine kultuuriliste piirkon- dade vahel Sotsiaalkultuurilised eripärad Lugude areng maailmas Äriturunduse spetsiifika Ärituru ja tarbijaturu erinevused Ärituru tooted M.Porteri dünaamiline teemant Globaalse ja multinats. str. erinevused Materjalidega varustamise strateegiad Ostuprotsess äriturul Ostulepingute tüübid Strateegiline planeerimine Turundusplaan äriturul Ärituru segmentimine Toote arendamine äriturul Hinnakujundamise strateegiad äriturul Toetusviisid äriturul Ärituru eripärad 1.Tootearendus
on säilitada oma identiteeti ja kultuuri. Erinevatel kultuuridel on omad eripärasused, mille tõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Erinevate kultuuride suhtlemine räägib konkreetse rahvuse traditsioonidest ja päritolust ning kujuneb ajalooliselt. Kultuurivahelist suhtlust mõjutavad sellised kultuurilised tegurid nagu kultuurierinevused ja nendest tulenevad suhtlemisnormid ja -reeglid. Sotsiaalkultuurilised mõjutegurid on sellised nagu kultuuri identiteet, grupikuuluvus, rollisuhted ja suhted inimeste vahel, kes suhtlevad ühe kultuuri raames. Mõjutavad ka sellised psühhokultuurilised mõjutegurid nagu inimeste ootused, hoiakud ja stereotüübid ühe või teise kultuuri suhtes. Samas suhtlemiserinevuste määratlemisel on väga tähtsad ka sellised keskkondlikud mõjutegurid nagu psühholoogiline keskkond
Majandusarvestus kaugõpe Ettevõtjaks kujunemine Presentatsioon Õppejõud Raul Vatsar Tallinn 2009 Ettevõtjaks kujunemisest ja ettevõtte asutamise motiividest Soome uurija Visa Huuskonen on jaganud erinevad ettevõtjaks kujunemist käsitlevad lähenemised nelja rühma: 1) isikusepõhised käsitlused, 2) majanduslikult mõistlikku käitumist rõhutavad käsitlused, 3) sotsiaalkultuurilised kläsitlused, 4) kontaktide võrgustikust lähtuvad käsitlused. Isiksusepõhised käsitlused- kas teatud isiksuseomadused teevad ettevõtjaks Suurbrittania professor Paul Burns teeb vahet omanik-juhtidel ja ettevõtjatel: Omanik-juht (owner-manager) on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele ning ettevõtte kasvule.
Tippjuht on oluline, kuid oluline on ka juhatuse arvamus - juhatuse 3 ülesannet: 1. Jälgida firma arengut nii seest kui väljastpoolt ja juhtida tegevjuhi tähelepanu puudujääkidele. 2. Hinnata juhtide otsuseid, tegusid ja ettepanekuid. Mõjutada juhtide otsustust, andes nõu ja tehes omapoolseid ettepanekuid. 3. Algatada strateegia koostamine ja määratleda missioon. Makrokeskkonda kuuluvad: • Rahvusvahelised komponendid: • Majanduslikud komponendid: • Sotsiaalkultuurilised komponendid: • Poliitilised ja õigusaktidest tulenevad komponendid. Mikrokeskkonna huvigrupid on: • konkurendid, • kliendid, • tarnijad, • kreeditorid, • strateegilised liitlased. Tegevusharu - firmade rühm, mis pakub üksteist asendavaid tooteid ja teenuseid, kuna nad rahuldavad tarbijate ühtesid ja samu vajadusi. Tegevusharu arenguetapid (vt. ka joonis Alase õpikus): • Tutvustusfaas • Kasvufaas • Küpsusele lähenemise faas • Langusfaas
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see,
Moderniseerimise probleemid: · konfliktide ja pingete kasv · riikide arengutasemete ebaühtlustamine ning vaesuse kontsentreerumine · ökoloogilised probleemid Majandusarengu mõõtmine · majandustlikud indikaatorid(riigi rahvaarv, hinnataseme muutused, riikidevahelised hinnatasemete erinevused, varimajandus, vaba aja väärtus, lõpptoodangu struktuur, negatiivsed välismõjud, klimaatilised tingimused.) · sotsiaalkultuurilised ja demograafilised indikaatorid(sõltuvalt eesmärgist võivad mõõta majandustliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi)->enamkasutav indeks on inimarengu indeks. · poliitilised indikaatorid(isiklik julgeolek, õiguse seaduse kaitsele, sõnavabadus, poliitline osalemine, võrdsemad võimalused Majandustlikud indikaatorid: tulude jaotuse mõõtmine · Jaotusmeetod
· Konfliktide ja pingete kasv (kodusõjad, tänavarahutused, poliitiline surve avaldamine) · Riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine (tihendama) · Ökoloogilised probleemid (vihmametsade hävimine, viljaka maa söötijäämine, kaasaegse tehnoloogiaga kaasnevad suured energiakulud) 3. Kuidas saab majandusarengut mõõta? Tooge välja peamised majandusarengu indikaatorid. Saab mõõta indikaatorite alusel: majanduslikud, sotsiaalkultuurilised ja demograafilised indikaatorid, poliitilised indikaatorid. 4. Mida iseloomustavad SKP ja RKP? Milles seisnevad sisemajanduse koguprodukti kui majandusarengu indikaatori puudused? RKP - mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. Kirjeldab majanduse väjundit, mis on toodetud selle riigi kodanike poolt. SKP mõõdab mingi ajavahemiku (1a) riigi majandusliku tegevuse tulemusi (toodetud
Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske kui mitte võimatu vähendada.Teatud protsessid looduses on pöördumatud. 3. Majandusarengu mõõtmine: Majanduslikud indikaatorid-rahvamajanduse koguprodukt ja sisemajanduse koguprodukt (riigi rahvaarv,hinnataseme muutused, riikidevahelised hinnatasemete erinevused,varimajandus,vaba aja väärtus,lõpp toodangu struktuur,negatiivsed välismõjud,klimaatilised tingimused). Sotsiaalkultuurilised ja demograafilised indikaatorid-sotsiaalsed indikaatorid võivad,sõltuvalt eesmärgist,mõõta majandusliku mahajäämuse põhjuseid/tagajärgi.Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid.Enamkasutatav indeks on inimarenguindeks. Poliitilised indikaatorid-poliitilise vabaduse indeks (isiklik julgeolek,õigus seaduse kaitsele,sõnavabadus,poliitiline osalemine,võrdsed võimalused). 4
intellekti võimalusi kasutatakse ainult osaliselt. 11. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond- on kogu organisatsiooni tegevust nii organisatsiooni seest kui väljaspoolt mõjutavate tegurite kogum. Organisatsiooni keskonda jaotatakse sisekeskkonnaks ja väliskeskkonnaks. 12. Makrokeskkonna tegurid: rahvusvahelised-, majanduslikud-,sotsiaalkultuurilised-,poliitilised ja õiguslikud-ja tehnoloogilised tegurid 13. Mikrokeskkonna tegurid: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. 14. Sisekeskkonna tegurid: omanikud, juhatus, töötajad, juhtimine, kultuur. 15. Organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr iseloomustab: Keskonna muutlikuse määr näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad
levik, finantssüsteemide sõltuvus üksteisest jne). Rahvusriigid ei suuda kontrollida kõiki protsesse. 2. Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus Ühiskonna muutused Majanduslikud: Uus majandusareng – kaaluta majandus, transnatsionaalsed korporatsioonid, Poliitilised: NL-stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine, rahvusvahelised valitsemisviisid, valitsustevaheline koostöö, Sotsiaalkultuurilised: aja ja ruumi surutis, distantseerumine lähiruumist, globaalmeedia, “globaalne vastutus”, avarduv identiteedivalik Igapäevaelu muutused Taastootmise rõhutamine, lõputu isu kohese muutuse järele, vamustus sotsiaalsest kiirendusest, lühiajalisus. Samastumine, eristumine, killustumine, hübriidkultuurid Ei kehti enam: Amet kogu eluks, töö täisajaga, töö väljaspool kodu, meeste-naiste ebavõrdus. 3. ’Globaaldebatid’
docstxt/14633150133978.txt
Püanteeritud lood. Vallaklik joon on koomika – grotesk (nimetatud teda groteski realistiks). „Maanaine“ Meetod: realism Žanr: novelett Tekst: poeetika Vt karakteriloome ja olustiku e keskkonna loome. Reet on umbusklik. Talle ei sobi pealesunnitud mõtted ja tegevused. Tal on teatud väärtushoiakud, standardid. Peegeldab väärtuste maailma. Väärtustab kvaliteeti (hea – odav – ilus). „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ Kolme tegelase psühholoogilised ja sotsiaalkultuurilised protreed. Miljöö: savipotitehas (analoog suurele reheahjule). Tunda naturalismi hõngu, materjal, mis on väga naturaalne. Korduvalt juttu, kuidas savi lõhnab. Savi – voolitakse, ja tegelased ka voolisid teineteist. Savi annab elule kuju. Savist sünnib ka siin maailm, piibli järgi lõi ka jumal inimese savist. Igavene ringlemine, see maailma elu. Epp oli õiguseandja, kõige suurem looja.Kuigi tiitli järgi on Niilas meister. Ärieetika: Müüvad kaupa ainult ühele müüjale
Töö on kas "istuv" või "liikuv". 2.3. Vanurid Vanurite üldiseks heaoluks ja nende hea enesetunde säilitamiseks tuleb neid ergutada säilitama oma liikumisharjumusi. Tähtis on, et vanurid pööraksid tähelepanu hea tervise edendamisele. Vanurite liikumainnustamine vähendab nende voodissejäämise võimalust. 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID Füüsilist aktiivsust mõjutavad viis tegurit: bioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalkultuurilised, keskonna- ja poliitilis-majanduslikud tegurid, mis on paratamatult kõik omavahel seotud. 3.1. Bioloogilised tegurid 3.1.1. Terve lihasluukondlik süsteem Füüsilise aktiivsuse ilmutamisega seotud oskuste omandamiseks on eluliselt vajalik lihas- luukondliku süsteemi ja paljude teiste süsteemide täielik talitlus. Inimese kehas on üle 400 skeletilihase ja rohkem kui 200 omavahel ühenduses olevat luud. 3.1.2. Kokkutõmme ja lõtvumine
seotud tegevuste osatähtsus. Erineb ka tegevuse sisu: tippjuhid kujundavad kogu organisatsiooni, madalamate astmete juhid aga üksikisikute ja rühmade tööd. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses. Lähi- ehk mikrokeskkond: kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, regulaatorid (tarbija-, tervise-, töö-, keskkonnakaitse jm) Makrokeskkond (üldised majanduslikud, sotsiaalkultuurilised, poliitilised ja tehnoloogilised tingimused). Mida suurem on keskkonna ebakindlus, seda suuremaid piiranguid seab see juhtide ette. Stabiilne ja vähekeerukas: kergesti ennustatav, vähe tegurei, komponendid on mingil määral sarnased ja püsivad, nende tundmiseks vajatakse elukogemusi minimaalsel määral. Dünaamiline ja vähekeerukas: ettenägematu, vähe keskkonna komponente, need on mingil määral sarnased, kuid pidevalt muutuvad, komponentide tundmiseks vajatakse
nimetab Bronfenbrenner proksimaalseteks protsessideks (näiteks lapse mängimine teiste lastega, uute teadmiste omandamine). Arengut mõjutavad proksimaalsete protsesside vorm, jõud, sisu ja suund. Inimest mõjutavad nii lähem kui kaugem keskkond, tema loomus, nii sotsiaalsed kui ajaloolised tingimused. Samuti mõjutavad inimese heaolu biogeneetilised, psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalkultuurilised ja füüsilise keskkonna faktorid. Muutused ökoloogilises keskkonnas on üliolulised (õe-venna sünd, lasteaeda minek) ning siinjuures on oluline, kuidas laps nende muutustega toime tuleb ja kohaneb. Inimese heaolu mõistmisel tuleb arvestada füüsilise keskkonna (geograafilised, arhitektuurilised ja tehnoloogilised süsteemid) ja sotsiaalse keskkonna (kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised süsteemid) vastastikuseid mõjusid.
3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses väliskeskkond jaguneb: mikrokeskkond- kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, kohalikud regulaatorid. Kliendid on firma eksisteerimise põhjuseks, nende maitse ja soovide muutumisega kaasneb keskkonna ebamäärasus. Konkurendid neid peab pidevalt jälgima, et leida nende tegevusele vastasmõju makrokeskkond- üldised majanduslikud, poliitilised, sotsiaalkultuurilised, tehnoloogilised tingimused Majanduslikud tingimused arvestavad intressimäärasid, inflatsiooni, üldist majandustsüklit. Poliitilised- üldine poliitiline stabiilsus ja ametlike ringkondade suhtumine ärisse. Sotsiaalsed tingimused- tavad, väärtushinnangud Tehnoloogilised tingimused- uued seadmed ja tehnoloogiad globaalne keskkond- ülemaailmsed arengusuunad, globaalne konkurents ja tarbimisturg On jõude, mis on juhtkonna kontrolli alt väljas ja mõjutab org käekäiku: majanduslik
ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; · omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust; · omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks;
î keskkonna iseloom sihtriigis Õ poliitilised tegurid D sihtriigi valitsuse väliskaubanduspoliitika (kõrged tollimaksud - investeerimine, investeeringute takistamine - lepingud, liberaalne väliskaubanduspoliitika - eksportimine) D majanduslikud tegurid D eriti oluline on analüüsida välismajandussidemeid, riigi välisvõlaga koormatust, maksebilanssi jms î sotsiaalkultuurilised tegurid Õ tavaliselt eksporditakse nendesse riikidesse, mis on kultuuriliselt lähedased î tootmise iseloom sihtriigis Õ toorainete olemasolu, nende hulk ja kvaliteet sihtriigis Õ majandusliku infrastruktuuri (transport, side, sadamad jne) olemasolu Õ toote valmistamise kulud sihtriigis. î eksportija kodumaine keskkond Õ kodumaise turu suurus Õ tootmisprotsessi iseloom
Emotsioonid, (2) mõistuslikkus, (3) nii üks kui teine. 2. Mille poolest erineb „kuum kognitsioon“ „külmast kognitsioonist“? Kognitsioon ehk tunnetus ehk võime peegeldada maailma. 3. Milliseid nelja põhilist motivatsiooni teoreetilist käsitlust enamasti eristatakse kursuse käsitluse järgi? 1) biheivioristlikud motivatsiooni käsitlused 2) kognitiivsed motivatsiooni käsitlused 3) sotsiaalkultuurilised motivatsiooni käsitlused 4) humanistlikud motivatsiooni käsitlused 4. Mis on motivatsioon (Goodi ja Brophy,1995, järgi)? Motivatsioon on hüpoteetiline konstruktsioon, mis seletab inimeste eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkust, kindlasuunalisust, jõulisust ja püsivust. 5. Millised on Krathwohli jt (1964) taksonoomia põhikategooriad? Afektiivne taksonoomia hoiakute kujunemisest 1) Üksikväärtuste kujunemine:
suundunud vääruskumuse ülesannete edukalt lahendada. 15. Õppimine sotsiaalses kontekstis Võgotski väljakutse · Üks olulisemaid väljakutseid Piaget' teooriale tuleneb sellest hiljemalt arengu psühholoogia valdkond kuuluvalt rõhu asenduselt keerulisele ja vastastiku üksteist mõjutavale õksikisiku ja sotsiaalse kontektsti vahelisele suhtele. Individuaalne mõttetegevus: selle sotsiaalkultuurilised alged · Võgotski arvates suudame me üksikisiku mõttetegevust mõista ainult siis kui, võtame arvesse selle aluseks olevaid sotsiaalseid protsesse. · Võgotski põõras keelele enam tähelepanu kui Piaget, kuid lidaks rõhutas ta, et seda protsessi tuleb vaadelda ka konkreetse inimese kultuuri ning selle kultuuris olemas olevate tööriistade ja vahendite konteskstis.
jälje ka nende uurimisse." Karin Hallas (2002). "...küllalt teadlikud tõigast, et mingile luuletajale või maalikunstnikule langetatud hinnang muutub ajastust ajastusse. El Greco või Shakespeare'i maine ei ole sugugi alati olnud see, mis ta on praegu, ja keegi ei tohiks olla üllatunud, kui see peaks tulevikus muutuma.", William Kennick (2003: 251). 10. Selgitage ,,ajaproovi läbimise" sotsiaal-kultuurilisi põhjuseid! 4. Sotsiaalkultuurilised põhjused: Barbara Herrnstein Smith (1983); Richard Shusterman (1995): Teosed ei läbi AP mitte oma iseäraliku seesmise väärtuse tõttu, vaid üsna maisematel sots.-kultuurilistel (isegi poliitilistel) põhjustel. AP pole impersonaalne: Teostel on väärtus kellegi jaoks (kultuurieliit). Teatud teosed "sobivad" ja neid taastoodetakse, levitakse, trükitakse, hoitakse õppekavades jms. Ei ole nii, et sajandite kaupa leiame miljonite teoste
Sooliseid erinevused: testides välditakse küsimusi, mis sugusid eristaks või need tasakaalustatakse. Erinevused ei ole üheselt tõestatud, samas nt. Lynn (1994; 1998), et meeste keskmine +2,4 punkti. Üldiselt levinud arvamus, et mehed paremad ruumilises võimekuses, matemaatikas, naised nt. Verbaalsetes ülesannetes. Seda kaudselt kinnitab patoloogia – meeste seas rohkem düsleksikuid, kokutajaid jne. Meeste seas variatiivsus suurem. Sotsiaalkultuurilised, geneetilised, hormonaalsed põhjused Keskkonna mõjust...Jagatud vs. mittejagatud keskkond Flynni efekt! (muide, praeguseks tundub olevat teatud populatsioonides lõppenud) Rikastatud keskkond: “Operation Headstart” 1960ndatel koolieelikutele jt. Lühiajaline tõus IQ’s, ent see kaob aja jooksul Siiski võimalik, et mingid MUUD eelistusi andvad omadused säilivad Gardner: mitmene intelligentsus? Loogiline-matemaatiline Ruumiline Musikaalne
Neeruti järved jms) 1.2. ajalooliste hoonete kompleksid (vanalinn, mõisasüda, külamaastik, kultuuriruum) 1.3. puhkepiirkond (kuulus) park, spa, rand, sadam, toitlustus jne 1.4. mitmekesine linna'maastik' Turismiklastrite kujunemine, arengu eeldused on erinevad: Ø Turismi ressursid ja atraktsioonid piirkonnas: looduslikud, sotsiaalkultuurilised, majanduslikud Ø Infrastruktuur: vastuvõtt, transport, vesikanalelekterinternet Ø Kapitali allikad, tööjõud, piirkonna turundus Mõjufaktorid Ø Füüsilise piirangud= arendamise ulatus maa olemasolu rajatistele, ligipääsetavus, võimalikud asendused Ø Turismiressursside ja atraktsioonide olemus= arendamise tase looduslikud/mitte looduslikud, laiali paisatud/paigaga seotud, kommerts/mitte kommerts 41
VõimetusȱseltskondlikelȱkoosviibiȬ RakendabȱedutuidȱsotsiaalseȱinterȬ mistelȱmeeldivaidȱtundeidȱedasiȱ aktsiooniȱviiseȱ Seonduvad tegurid Lähedasteȱpuudumineȱ Keskkonnatakistusedȱȱ Suhtlemisbarjääridȱ Piiratudȱfüüsilineȱliikuvusȱ Väheneȱvõimalusȱvastastikuseidȱ Häiritudȱenesekäsitusȱ suhteidȱedendadaȱ(ntȱvähesedȱ Sotsiaalkultuurilisedȱebakõladȱ teadmised,ȱoskused)ȱ Eraldatusȱraviȱeesmärgilȱȱ Häiritudȱmõtlemisprotsessȱȱ 320 7. valdkond: rollisuhted 8. valdkond Seksuaalsus 1. klass: seksuaalne identiteet Õendusdiagnoosidȱpraeguȱpuuduvadȱ 2. klass: seksuaaltalitlus .................................................................
piisav seiretegevus. • Turismi optimeerimise mudel (TOMM - Tourism Optimization Management Model). Mudel on töötatud välja Austraalias ning on kasutusel peamiselt Känguru saarel. Selle mudeli puhul selgitatakse koostöös kohalike kogukondadega, milliseid arenguid soovitakse majanduses, kaubanduses, keskkonnas, kogukonnas ja taristus saavutada. Määratletakse sotsiaalkultuurilised, majanduslikud, elamuslikud ja keskkonnaga seotud indikaatorid, mida soovitakse seirata ning omistatakse neile soovitud väärtused. Protsess saavutatakse järgnevate etappide abil (The Kangaroo ... 2000): 1. Mudeli areng. TOMM korralduskomitee tegeleb pidevalt mudeli arendamisega. Mudel kujutab endast uut lähenemist säästva turismi arengule, keskendudes erinevate valdkondade integreerimisele - kogukond, majandus, keskkond ja külastuskogemus; 2
annaabi.ee 
