ideoloogiatest, kultuuri- ja ajalootraditsioonidest. Konservatiivne heaolumudel: Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan, Belgia. · orienteerub töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised katavad ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. · Naistes nähakse koduhoidjat, mitte konkurenti tööturul. Vanurid on suguvõsa hoole all või tasulises hooldekodus. · Inimese heaolutaseme määrab tema tööpanus, palk ja staaz kõrgema palga puhul on suuremad sotsiaalkindlustusmaksed. · Sotsiaalkindlustusskeemide haldamist korraldavad tööandjate ühendused ja ametiliidud. Valitsusele jääb järelvalve roll. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel: Rootsi, Taani, Norra, Soome, Holland. · solidaarsuspõhimõte sotsiaalhüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida · peamiseks heaolupakkujaks on riik
need hüved muutuvad kättesaamatuks.Maksu ja Tolliameti üheks põhiülesandeks on tagada riiklike maksude ja tollitulude laekumine riigieelarvesse. Maksupuu on selle näitlikustamiseks. Juurte osa kujutab nelja kaalukamat maksu Eestis: tulumaksu ja sotsiaalmaksu (otsesed), aktsiise ja käibemaksu (kaudsed). Aktsiisid jagunevad tegelikkuses veel: alkoholi, tubaka, kütuse ja pakendiaktsiisiks. Jooniselt on välja jäänud: maamaks, sotsiaalkindlustusmaksed, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks, mis moodustavad ca 2% kogutud maksudest. Maksupuu võra osa kujutab maksuraha kulutamist. Puu rohelised oksad on proportsionaalses vastavuses maksuraha kulumisega antud oksale. Oluline on märkida, et maksud jagunevad aluspinnasele õiglaselt ja ühetaoliselt, võrdsetel alustel. Kui üks juureosa saab kannatada nt maksupettuse tõttu , kannatab kogu puu ja mõni oks puu võras on selle tõttu sunnitud närbuma.
kuulutasid end iseseisvaks. 8.detsember 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Valgevenes avalduse nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomise kohta. Gorbatsov loobus võimust ja andis selle üle Jeltsinile. 1991.a detsembris saatis nSV Liit end laiali ning sellega oli külm sõda lõppenud. Ühiskond Eesti Vabariigi sotsiaalkindlustus: mõiste, liigid, sotsiaalkindlustusmaksed. Sotsiaalkindlustus on riigi poolt antav garantii, millega teatud sotsiaalsete riskide korral tagatakse täiendav sissetulek või sissetulekute jätkumine vähemalt tasemel, mis võimaldab inimväärset äraelamist. Sotsiaalkindlustusmaksed on kohustuslikud maksud, mida sotsiaalkindlustusametid koguvad haigus-, töövõimetus- või töötushüvitiste maksmiseks. Filosoofia Teema: Argumendi äratundmine Näidisküsimus: Milliste näitajate põhjal tunned ära argumendi
6. Veerus 4 näidatakse sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6, 8 ja 9 ning lõigete 2-3 kohaselt arvutatud sotsiaalmaks. 7. Eestis ei maksustata sotsiaalmaksuga residendist füüsilisele isikule, kelle suhtes kohaldatakse tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 883/2004/EÜ või sotsiaalkindlustuslepingust teise riigi õigusakte, makstavat tasu. Sotsiaalkindlustusmaksed tasutakse selle riigi reeglite kohaselt ning sellesse riiki, mille õigusakte kohaldatakse. 8. Veerus 5 näidatakse kalendrikuul tehtud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6, 8 ja 9 alusel sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed. 9. Veerus 6 näidatakse veergudes 7, 7.1.1, 7.2.1 ja 7.3.1 deklareeritud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks.
ning teenistuslepingu alusel. (Innove) Tööjõukulu- kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Eesti tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3% ja kaudsed kulud 26,7%. Eesti otsesed kulud jagunevad- tasu tegelikult töötatud aja eest, tasu mittetöötatud aja eest jne. Eesti kaudsed (mittepalgalised) kulud jagunevad- kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed, hüvitised ja sotsiaaltoetused, tööalase koolituse kulud, tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud. 2 2. Muutused keskmise brutopalga ja tööjõukuluga 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 Keskmine brutokuupalk, eurot
majanduspoliitika kujundamise vahendiks näiteks soodustada majanduse arengut ja tempot või maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist. Maksude kehtestamisel lähtutakse maksustava hüve tarbimisest ja maksumaksja maksevõimest. 3 Neli kaalukamat maksu Eestis on tulumaks ja sotsiaalmaks (otsesed maksud), aktsiisid ja käibemaks (kaudsed maksud). Maamaks, sotsiaalkindlustusmaksed, tollimaks, hasartmängumaks ja raskeveokimaks moodustavad umbes 2% kogutud maksudest. a. Tulumaks Tulumaks jaguneb kaheks füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Tulumaksu määr on nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks 21%. Ettevõtte tulumaksu määr on 21/79. Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja maksudeklaratsioon TSD tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile järgneva kuu 10
2017. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust. Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,42 miljardit eurot, mida on 592 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti enam 2016. aastaks prognoositust. Sealhulgas suurenevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 6,1 protsenti 7,99 miljardile eurole ja saadavad toetused 16,1 protsenti 979 miljonile eurole. Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti 9,57 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,2 protsenti prognoositavast SKPst). Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole.
· Investeerimiskulutused I kulutused püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel (tootmishooned, seadmed, varud). · Avaliku sektori kulutused G avaliku sektori teenuste ja kaupade oste (kulutused haridusele ja tervishoiule, kulutused teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt, tulusiirded ehk maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, ettevõtetele, ntx. sotsiaalkindlustusmaksed). · Netoeksport (X M) välismaalaste kulutused kodumaistele kaupadele ja teenustele (eksport X) ja kodumaiste tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import M). Sissetulekute lähenemisviis: SKP = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud · Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud.
Kohalikud maksud, mida võivad linna- või vallavolikogud kehtestada: a. reklaamimaks; b. teede ja tänavate sulgemise maks; c. mootorsõidukimaks; d. loomapidamismaks; e. lõbustusmaks; f. parkimistasu. Millised on riigieelarve suurimad kulu- ja tuluallikad? Kuluallikad: haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Tuluallikad: maksu- ja sotsiaalkindlustusmaksed, välistoetused, tulumaksud, aktsiisimaksud ja muud tuluallikad Palkade võrdlus: Rohkem saavad palka: Valdkondade lõikes on kõrgeim keskmine töötasu infotehnoloogia, telekommunikatsiooni, kindlustuse, pangandus- ja finantssektoris. Positsioonide lõikes teenivad kõrgeimat palka lennukipiloot, turundusdirektor ja tegevdirektor. Vähem saavad palka: Valdkondade lõikes on madalaim toitlustuse, sotsiaalhoolekande ja majutuse valdkonnas.
21. Nominaalne SKP- Nominaalne SKP (SKP jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aastal. 22. Sisemajanduse puhastulu – Sisemajanduse puhastulu – on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent 23. Tulusiirded – kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 24. Kogukulutused – Kogukulutused (aggregate expenditures) hõlmavad endas kulutusi kodumaistele toodetele ja teenustele, mida indiviidid igal tulutasemel soovivad teha 25. Investeerimine – on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse, ettevõtte arendusse, lapse haridusse jne. 26
5. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES – kui N.: Euroopas on inflatsioon korgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks vorreldes Euroopa omaga. Noudlus importkaubale vaheneb (suureneb Ep). Kover nihkub paremale. 6. VALITSUSE KULUTUSED – kui valitsussektor suurendab oma kulutusi toodete ja teenuste ostmiseks, siis kogunoudlus touseb. Sama efekt on ka riiklike tulusiirete (maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, ka ettevotetele ja nende suurimaks osaks on sotsiaalkindlustusmaksed) suurndamisel. Kover nihkub paremale. Teema 8 Pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal, kõver ja selle selgitus!!!!!! 1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) Nende seisukohad: • pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste tulud); • finantsturg on selleks mehhanismiks, mis muudab majapidamiste säästud
Maksud omandilt 0,3 0,8 1,1 1,2 1,7 Maksud kaupadelt ja teenustelt 5,3 7,0 9,3 9,9 9,9 Käibemaks 23,3 24,1 24,7 22,8 23,7 Üksikisiku tulumaks 21,4 21,1 19,3 22,2 24,1 Ettevõtte tulumaks 12,1 6,2 4,5 6,8 6,0 Sotsiaalkindlustusmaksed 30,5 30,1 29,3 26,5 26,8 Muud tulud 7,3 10,7 11,8 10,6 7,8 Allikas: Riigi rahandus 1997, Riigi Teataja, 1997, 1999 Erinevalt enamikust arenenud riikidest ja ka mõningatest siirderiikidest, on Eestis rakendatud proportsionaalne tulumaks, mille määr on suhteliselt madal. Ühtlase maksumäära eeliseks peetakse seda, et ta tagab maksimaalse jaotusliku neutraalsuse, maksu kogumise ja maksude
Väljaminekud – kulude vähendamine 27. Riiklikud maksud Eestis Üksikisiku tulumaks 58% Maamaks 100% nn ressursimaks ehk loodusvara kasutamisõiguse tasu (põlevkivitööstus, veemajandus) 28. Suuremad kulu- ja tululiigid riigieelarves, osatähtsus. Kolme suurima kulu- ja tululiigi % tähtsused Eesti riigieelarvest 2018.a Kulude poolelt läheb enim raha sotsiaalse kaitse ja majanduse tarbeks, tulude poolelt on esirinnas maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. 9 29. Riigieelarves kulude jaotus 1) KINDLAKSMÄÄRATUD KULU – kulusummat ei tohi ületada ega kanda üle järgmisesse aastasse 2) ARVESTUSLIK KULU – kulu, mida võib üle kulutada eeldusel, et ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisest või valitsuse reservist 3) ÜLEKANTAV KULU – võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse, kuid kulusummat ei tohi ületada (nt investeeringud) 30
tulude saamiseks. Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus. 9. Alampalk - ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Miinimumpalk on kehtestatud seadusega ja kehtib enamikule täistööajaga töötajatele kogu riigis. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. Mahaarvamised on riigiti erinevad. Miinumpalga jaoks lepitakse enamikus riikides kokku kuupalga määr. 10. Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik.
(NDI=w+kasumid+intressid+rent) või (NDI=SKP-amortisatsioon-kaudsed maksud) Sissevoog on tulu mis lisandub ringkäigu mudelisse ja suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Tarbimiskulutused C on kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused toodetud kaupade ja teenuste ostmiseks. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestatta neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. Varud hõlmavad ettevõtte tootmissisendeid(maa, töö, kapital) ja omatoodangut laos. Väljavoog on tulu, is läheb tulu ringkäigu mudelist välja ning ähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tlutaset. Näiteks maksud ja kodumajapidamiste säästud. Ülesanded Kapitali kogus suureneb täpselt nii palju, kui palju suurenevad netoerainvesteeringud (koguinvesteeringud-amortisatsioon). Mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemsi
Miinimumpalk, alampalk -- Eestis kasutatakse mõistet palga alammäär. Palga alammäär lepitakse kokku kahepoolsetel läbirääkimistel (ametiühing ja Tööandjate Liit) ning kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Töötasu alammäär on kehtestatud seadusega ning kehtib kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja täistööajaga töötajatele. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. 14) Loomulik (tasakaaluline) tööpuuduse määr Loomuliku tööpuuduse määr hinnang tööpuuduse määrale, mis valitseks majanduse tootmisressursside täielikul rakendamisel (ilma palgasurvete tekketa). RAHVUSVAHELINE MAJANDUS 1) Otsene ja kaudne vahetuskurss Rahvusvahelise kaubanduse toimimiseks peab olema võimalik ühe riigi valuuta konverteerimine teise selline vahetus toimub vahetuskursside põhjal. Vahetuskurss on ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas
tulutaset. Väljavoog on tulu, is läheb tulu ringkäigu mudelist välja ning ähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tlutaset. Näiteks maksud ja kodumajapidamiste säästud. Tarbimiskulutused C on kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused toodetud kaupade ja teenuste ostmiseks. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestatta neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. Varud hõlmavad ettevõtte tootmissisendeid(maa, töö, kapital) ja omatoodangut laos. Ülesanded Kapitali kogus suureneb täpselt nii palju, kui palju suurenevad netoerainvesteeringud (koguinvesteeringud-amortisatsioon). Mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemsi Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. SKP mõõab toodetud lõpphüviste turuväärtust PT 11 Rahvamajanduse kogutulu määramine
20. Nominaalne SKP- on toodangu väärtus arvestades hetke turuhindasi. 21. Sisemajanduse puhastulu on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse, kui liidetakse kokku palgad, kasumid, intressid ja rent, mida väljendatakse tootmishindades. 22. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 23. Kogukulutused on SKP komponentide summa, mis leitakse tarbimus-, investeerimis-, ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi liitmise teel. 24. Investeerimine Investeerimiskulutused sisaldavad kulutusi nii kapitalikaupade osmiseks või tarbimisekski ka varude soetamiseks. Kapitalikaupade alla kuuluvad tootmisprotsessis kasutatavad hooned, masinad ja seadmed. Makroökonoomika 50
rahandusministeeriumi suvine prognoos Rahandusministeeriumi roll: Ministeeriumide eelarve projekti koostamise tingimused kehtestab rahandusminister Kulude ja tulude üle peetakse läbirääkimisi rahandusministeeriumiga Kui minister ei nõustu eelarveläbirääkimiste tulemustega, lahendab vaidluse VV Rahandusministeerium koostab riigieelarve eelnõu ning esitab koos seletuskirjaga VV- le Riigieelarve osad: 1. Tulud: maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, kaupade ja teenuste müük (riigilõivud), toetused, muud tulud 2. Kulud: eraldised, toetused 3. Finantseerimistehingud Eelarve kulude klassifitseerimine: 1. Valitsemisfunktsioon- sotsiaalkaitse, haridus, kaitsekulud jms 2. Majanduslik sisu- tegevukulud, investeeringud, eralidsed-toetused 3. Administratiivne jaotus- ministeeriumid, riigikantselei, ps inst., ametid 4. Programmid- rahva ja eluruumide loendud jne Riigieelarve jõustumine
kokkuhoiupreemiad mida makstakse tootmistegurite kokkuhoiu eest muud preemiad- tootmisvahendite parema kasutamise preemiad seisu-, tühikäigu- ja remondiaegade lühendamise eest LISAKS TÖÖTASULE lk 117 võib töötaja saada ettevõttest täiendavaid sotsiaalseid soodustusi; lk 118 sot.liigid rahalised soodustused ja toetused materjaalsed esemed'teenused jne Seaduse ja töölepingutega fikseeritud soodustused (sotsiaalkindlustusmaksed, haigustoetused jm.) ei kuulu täiendavate sotsiaalsete soodustuste hulka, kuivõrd need on ettevõttele kohustuslikud. osaleda ettevõtte kasumis, lk 119 Peretoetused, jõulutoetused(mitte preemiad), teenused neid ei saada vastavalt tööpanusele. Olulised motivaatorid, mis tõstavad kõikide töötajate tootlikkust, olenemata selles kui suur on nende panus. Kogu hüvitis, mida töötaja ettevõttest saab, koosneb seega: lk 120 tariifsest töötasust
Varude all mõistetakse ettevõtete omatoodangu ja tootmissisendite varusid. 3) Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad endas avaliku sektori kaupade ja teenuste oste. Nt kulutused haridusele, tervishoiule, samuti ka teenustele ja kaupadele, mida ostetakse erasektorilt. Tulusiirded on maksed mida avalik sektor teeb indiviididele, ettevõtetele, aga ka avaliku sektori institutsioonidele, mis otseselt ei tooda kaupu ja teenuseid. (sotsiaalkindlustusmaksed) 4) Netoekspert (X-M) näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ja teenustele (eksport X), millest on maha arvatud kodumaiste teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import M) Kui liidame kõik komponendid kokku saame kogukulutused (E) SKP=E=C+I+G+(X-M) SISSETULEKUTE LÄHENEMISVIIS Sissetulekute lähenemisviisi korral saadakse SKP väärtus sel teel, et liidetakse kõik
kilo,siis on SKP väärtuseks SKP = 5 x 1 + 1 x 2 = 7 eurot SKP arvesse läheb ainult jooksval aastal toodetud kaupade ja teenuste väärtus! SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab
maksumaksja midagi konkreetset vastu ei saa. Enamuus makse nõutakse sisse tulult, käibelt, kaubatehingutelt või varalt ning on maksud selle mõiste otseses tähenduses. Kuid esineb ka sellised avaliku sektori kulude katteallikad, mida ei saa päris selgeteks maksudeks nimetada, kuna võib ilmneda vastuteene olemasolu või on tegu teatud määäral vabatahtlike maksetega. Siia ,,piiripealsesse" gruppi kuuluvad sotsiaalkindlustusmaksed, kui nende all pidada silmas tuleviku tulude kindlustamist. Eesti keeles nimetatakse ka igasuguseid tasusid (nt lasteaiamaks, muusikakoha maks, elektrimaks, treeningmaks jne), mis sisuliselt seda olla ei saa, kuna nad on tegelikult kehtestatud tasud teatud teenuste eest. Maksud on eksisteerinud sama kaua, kui on eksisteerinud valitsused. Juba piiblis öeldi, et 1/10 saagist tuleb kõrvale panna, et seda saaks ümber jaotada vaesemate elanike vahel ing kasutada preesterkonna toitmiseks
Rahvastikupoliitika kui majandus Maksukorraldus. Indiviid, paar, perekond kui maksusubjekt. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Näiteks –lastehoid kui pensionistaaži andev tegevus, –hoolduskindlustus (sisuliselt lastetusmaks) kui üksikute/perede maksukoormust ühtlustav jne. Laste ja peretoetused kui osa sotsiaalkaitsest. Individuaalsed sotsiaalteenused (eelkõige lastehoid) EL “lastetoetuste pakk” (Tulu)maksusoodustused Sotsiaalkindlustusmaksed (laste- ja perekonnatoetused ja sotsiaalabi) Tervishoiukulud Eluasemekulud Analüüsiti 5 erinevasse sissetulekuklassi kuuluvate perede seisu -1 töötajaga paar või üksikvanem, sissetulek 0,5 meestöötaja sissetulekust riigis -1 töötajaga paar või üksikvanem, sissetulek 1,0 meestöötaja sissetulekust riigis -1 töötajaga paar või üksikvanem, sissetulek 1,5 meestöötaja sissetulekust riigis
MAHAARVAMISED MAKSUSTATAVAST TULUST: maksuvaba tulu: 1728 eurot; täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral teise ja enama kuni 17 aasta vanuse kohta täiendav maksuvaba tulu - erand maksuvaba-lapse tulu. Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral 2304 eurot. Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral 768 eurot. Eluasemelaenu intressid, koolituskulud, kingitused ja annetused, kindlustusmaksed ning pensionifondid osakute soetamine, kohutuslikud sotsiaalkindlustusmaksed, tulust tehtavate mahaarvamiste piirang. PIIRANGUD TULUST TEHTAVATELE MAHAARVAMISTELE: punktide 6-8 mahaarvamisi võib teha kokku kuni 1920 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksustamisperioodi tulust (kogutulu-ettevõtluse kulud), ainult ühe elamu või korteri intressid võib maha arvata üheaegselt, Maksuvaba stipendiumi, toetuse arvelt makstud koolituskulude mahaarvamine keelatud, tulust ei arvata maha maksu ega makset, mis on
Jagu 9. RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 78 691 590 429 78 618 604 000 1 200 000 71 786 429 0 0 78 691 590 429 30 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 77 117 000 000 77 117 000 000 0 0 0 0 77 117 000 000 300 Tulumaks 7 789 500 000 7 789 500 000 0 0 0 0 7 789 500 000
meetodil. SKT SISSETULEKU SKT TARBIMISE MEETODIL MEETODIL 26 Palgad ja Eratarbimiskulutused sotsiaalkindlustusmaksed Erainvesteeringud = Amortisatsioon Avaliku sektori kulutused Kaudsed netomaksud Netoeksport Tegevuse ülejääk Toodud skeemist on näha, et sisemajanduse kogutoodang mõõdab nii rahvamajanduses tehtud kulutusi kui ka rahvamajanduses saadud tulu.
Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus-või kutsehaigushüvitise korral · Tööõnnetus- või kutsehaigushüvitist saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud hüvitise ulatuses, kuid mitte rohkem kui 12 000 krooni maksustamisperioodil (§ 233). · Kui tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis makstakse kindlustushüvitisena, täiendavat maksuvaba tulu ei rakendata. Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed · Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed, mille tasumine oli kohustuslik tulenevalt välisriigi õigusaktist või välislepingust. Maksu või makse võib tulust maha arvata, kui selle tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.
annaabi.ee 
