Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsiaaldemokraatlik erakond Info". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
volikogu, stella, link, õiglus, solidaarsus, jevgeni, ossinovski, marikaKruuse, Rein Lang, Kalev Lillo, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Kairi Uustulnd ja Jaanus Tamkivi. Reformierakonna peasekretär on Martin Kukk. Erakonna auesimees on Siim Kallas. Liikmete arv 2015.a seisuga u 12638. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond on Eesti erakond. See tekkis 7. veebruaril 2004 Rahvaerakond Mõõdukad ümbernimetamise tulemusel. Erakonna ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia. Erakonna esimees on Jevgeni Ossinovski ja peasekretär Inara Luigas. Aseesimehed on Urve Palo, Helmen Kütt, Indrek Saar ja Kajar Lember. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatusse kuuluvad lisaks neile Kalev Härk, Tõnu Ints, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Reet Laja, Kajar Lember, Lauri Läänemets, Marianne Mikko, Eiki Nestor, Ivari Padar, Urve Palo, Maris Sild, Stanislav Tšerepanov ja Rannar Vassiljev. Erakonna volikogu juhataja on Jüri Morozov ja asejuhataja Helmen Kütt.
Maailmavaade ja ühisprogrammid · Sotsiaaldemokraatlikud erakonnad kujunesid välja 19. sajandi lõpus töölisliikumisest, mis võitles paremate elutingimuste ja õiglasema ühiskonna eest ja kujunes üheks demokraatliku poliitika dominandiks. · Sotsiaaldemokraatia sümboliks on kas punane roos või punane nelk. · Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused ja heaoluriik. · Põhiväärtused: õiglus, rahu, õitseng, võrdsus, solidaarsus. · Läbivaimaks ideeks on inimestevaheline poliitiline ja majanduslik võrdsus. · Palju põhimõtted on võetud sotsiaalliberalismist, nagu näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte. Katusstruktuurid · Sarnase maailmavaatega erakonnad ühinevad Euroopa Parlamendis ühte saadikurühma ning panevad kirja ühisväärtused ja püüavad kujundada europarlamendi valimisteks ühise tuumikplatvormi.
Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) Moodustamise aeg · Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. · 1990 asutati sotsiaaldemokraatlik erakond Liikmed · Juhatus · Volikogu · Piirkondade esimehed Programm · Kuulub vasakpoolsete parteide hulka · Erakonna eesmärk · Mission · Väärtused Aktiivsus poliitikas · Kohti riigikogus 15 · Liikmete arv 6007 · Koalitsioonis · Viis ministrit · Üks Europarlamendis SDE ministrid · Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister) · Andres Anvelt (siseminister) · Sven Mikser(välisminister) · Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) · Indrek Saar (kultuuriminister SDE Euroopa Parlamendis · Marju Lauristin Sümbolika · Punane roos Aitäh kuulamast!
Sotsiaaldemokraatlik erakond Mis on sotsiaaldemokraatia? Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majanduse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Moodustumise aeg 28.04.1996 - Erakond Mõõdukad 27.11.1999 - Rahvaerakond Mõõdukad 13.12.2003 Sotsiaaldemokraatlik erakond Erakonna juhid Esimees Sven Mikser Peasekretär Indrek Saar Aseesimehed Andres Anvelt, Heljo Pikhof, Jevgeni Ossinovski ja arel Rüütli Logo Logol olev punane roos osutab ühiskonna kooskõlale SDE fraktsioon riigikogus Riigikogu fraktsiooni kuulub 17 sotsi Piirkonnad ja osakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond jaguneb 17 piirkonnaks Osakonna võivad moodustada vähemalt seitse erakonna liiget SDE töö Sotsiaaldemokraatia seab toimetuleku- ja heaoluallikatest esikohale töö Nende eesmärk on konkurentsivõimeline Eesti majandus
konservatiivse missiooni aegumatust. Jõuline võitluslik kujund, mis väljendab Isamaaliidu rahvuslust ja kasutab Res Publica endise logo “päikesemärgi” tähendust. Keskerakond Asustatud: 1991 Esimees: Edgar Savisaar Ideoloogia : tsentrism, sotsiaalne turumajandus Liikmete arv: 14 298 (19.juuni.2015) Eesmärk: Tugeva keskklassi moodustamine Eestis Sotsiaaldemokraatlik Erakond Asustatud: 1990 Esimees: Jevgeni Ossinovski Ideoloogia: Sotsiaaldemokraatia Liikmete arv: 6232 (10.09.2014) Põhiväärtused: Tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. SDE sümboolika Meie logo punane roos osutab ühiskonna kooskõlale ja sellest lähtuvale ideoloogiale sotsiaaldemokraatiale. Punane roos on paljude sotsiaaldemokraatlike erakondade sümboliks üle maailma. Eesti Vabaerakond Asustatud: 2014
06.2006 Pärnus, kui ühinemise kinnitavad Erakond Isamaaliit (IL) ja Erakond Res Publica (RP). Esialgne nimi pidi olema Erakond Eesti Eest (EEE). Teised tõsiselt ühinemis läbirääkimistel arutluse all olnud nimed: Eesti Konservatiivne Erakond, Rahvuslik Konservatiivne Erakond, Konservatiivne Paremliit, erakondade liikmete arvamuste põhjal valiti Erakond Isamaa ja Res Publica Liit. 21.10.2006 otsustas erakond sõlmida ühinemisleppe Põllumeeste Koguga (PK), samal ajal kinnitab erakonna volikogu uue logo (avalikusle tutvustatakse logo 14.11.2006). 23.10.2006 esitati taotlus erakonna registreerimiseks. 25.10.2006 allkirjastatakse Põllumeeste Koguga ühinemisleping, Põllumeeste Kogu nimi jääb kasutusse erakonna sisese maaeluga tegeleva ühenduse nimena. Erakond registreeriti 15.11.2006. 30.08.2007 peatab Põllumeeste Kogu liitumise Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL). Mõniaega hiljem jätkatakse siiski liitumis protsessi. 16.04.2008
Viimastel parlamendivalimistel 1. märtsil 2015 pääses meie Riigikokku 6 poliitilist parteid. Need on: Eesti Reformierakond (esimees Kaja Kallas) jõukama elanikkonna (ettevõtjate ehk kapitalistide) parempoolne partei Eesti Keskerakond (esimees Jüri Ratas) eesti ja vene emakeelega keskklassi esindav tsentristlik partei 9 Sotsiaaldemokraatlik Erakond (esimees Jevgeni Ossinovski) sotsiaalset õiglust taotlev vasakpoolne partei Isamaa (esimees Helir-Valdor Seeder) põhirahvuse huve esindav parempoolne erakond Eesti Vabaerakond (esimees Kaul Nurm) tsentrist pigem paremale kalduv erakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (esimees Mart Helme) eesti rahvuse ja keele säilitamise eest võitlev ultraparempoolne erakond Eestis ei ole ühtegi nii populaarset erakonda, et see võiks peale parlamendivalimisi moodustada valitsuse üksi
Mart Laar. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond tekkis 7. veebruaril 2004. Erakonna ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia. Erakonna esimees on Ivari Padar. Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Kokkuvõtteks Eestis on palju erakondi, kellel on ilusad unistused perfektse Eesti loomiseks. Kahjuks on tänu tänapäeval toimuvale suurele kekutamisele inimeste usk poliitikasse ning poliitiliselt suures osas kadunud. Vähesed usuvad, et need lubadused, mida lubatakse, ka tõesti reaalsuseks muutuvad. Siiski, kõigest sellest hoolimata, jättis mulle parima mulje Eestimaa Rohelised ning teisejärguliselt Isamaa ja Res Publica Liit
inimene tunneb end väärtuslikuna. Visioon Sotsiaaldemokraadid näevad Eesti riiki meie rahva koduna. Kodus ei ole kodutuid ja tõrjutuid, pole võitjaid ja kaotajaid. Kodus on igaüks väärtuslik, koduelust saavad kõik võrdväärselt osa. Kodus on tagatud jõukohane töö kõigile, kes jaksavad ja oskavad. Kodus hoolitakse neist, kes ei jaksa. Kodus õpetatakse neid, kes ei oska. Väärtused Sotsiaaldemokraatide väärtused on võrdsus, õiglus, solidaarsus ja töö väärtustamisele tuginev majandusmudel. TÖÖ:sotsiaaldemokraatia seab toimetuleku- ja heaoluallikatest esikohale töö. Meie eesmärk on konkurentsivõimeline Eesti majandus. Selleks püüdleme täistööhõive suunas, tagame rahvale hea hariduse, kõrgepalgalised ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvad töökohad. Paneme majandusarengu teenima inimesi, mitte vastupidi.
h 33 linna ja 194 valda. · KOV üksused on vallad ja linnad. (PS §155) · Kohalikud omavalitsused (KOV) otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, KOV-d tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. (PS §154) Seadusandlik Eestis tervikuna Riigikogu KOV korraldab võim Valla- või linna volikogu Täidesaatev võim Eestis tervikuna Vabariigi Valitsus Valla- või linnavalitsus · sotsiaalabi ja -teenuseid, · vanurite hoolekannet, · noorsootööd, · elamu- ja kommunaalmajandust, · kanalisatsiooni ja veevarustust, · heakorda ja jäätmehooldust, · territoriaalplaneerimist, · valla- või linnasisest ühistransporti,
õhtul juturaamatuid lugeda ja vahvlijäätist süüa. Ei meeldi vihmased ilmad, rumalus ja piimasupp. Eestis on meil ühiselt vaja palju asju korda sättida. Kuri ilm las udutab, meie ajame naeratades Eesti asja edasi!" Sotsiaaldemokraatlik Erakond Asutatud 1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad Erakonna esimehed: 1999-2001 A. Tarand, 2001-2002 T. H. Ilves, 2002-2009 I. Padar, 2009-2010 J. Pihl, 2010- S. Mikser Juhatuse liikmed veel: I. Saar, A. Anvelt, J. Ossinovski, H. Pikhof, K. Rüütli, V. Belobrovtsev, T. Ints, K. Kõva, H. Kütt, R. Laja, K. Lember, L. Läänemets, M. Mikko, E. Nestor, I. Padar, U. Palo, M. Sild, S. Tserepanov, R. Vassiljev Liikmeid üle 6 000 Sotsiaaldemokraatlik Erakond Riigikogus 15 kohta Euroopa Parlamendis 1 koht Kuulub Rahvusvahelisse Internatsionaali Astmelise tulumaksu pooldamine Viimased liitujad: Silver Meikar, Andrei Hvostov, Mihkel Raud Sven Mikser 8. nov 1973 sündinud Eesti noortemeister kaugushüppes
õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades valla või linna arengu iseärasusi. KOV põhimõtted: kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine; elanike õiguste ja vabaduste tagamine; oma seaduste ülesannete ja kohustuste täitmine; vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse avalikkus; avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Eestis on kaks KOV organit — esinduskogu (volikogu) ja täidesaatev organ (valla- või linnavalitsus). Volikogu suurust otsustab volikogu enne kohalikke valimisi, kuid liikmete minimaalne arv sõltub omavalitsuse elanike arvust ja on määratud seadusega - vähemalt 7. Pädevus: valla või linna eelarve vastuvõtmine; kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; arengukava kinnitamine; laenude võtmine; vallavanema või linnapea, esimehe ja aseesimehe valimine. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. ≥ 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks
Kõrgeim seadusandlik võim kuulub parlamendile (2 vormi): 1) Westminsten-inglise mudel, valitsuse liikmed kuuluvad ka parlamenti. Välistatud, et ministriks saab tundmatu inimene. 2) Kontinentaal-mandri Euroopa mudel, ministrid ei saa olaa parlamendis, koalitsiooni valitsused koosnevad erinevate erakondade liikmetest. Parlamendid: 1) Ühekojalised (meil) 2) Kahekojalised (riigi nõukogu 40 liiget, riigi volikogu 80 liiget) Kahekojalise parlamendi vastased leidsid, et ülemnõukogu ei ole demokraatlikult moodustunud. Tädesaatev võim kuulub valitsusele (liigitatakse): 1) Poliitiline valitsus-koalitsiooni läbirääkimised 2) Spetsialistide valitsus-ministriks saab vastava valdkonna spetsialist Enamus- ja vähemusvalitsused: 1) Enamusvalitsused (erakonnal on riigikogus üle 50% saadikukohti) · Tavaline (3-4 enam vähem võrdset erakonda)
1) juhib maavalitsuse tööd 2) esindab maakonnas riigi huve 3) annab oma tegevusest aru regionaalministrile 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist maavalitsuse koosseisu kuuluvad riigiteenistujad jms. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse vabadel valimistel 4 aastaks. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve ning õigus koguda ja kehtestada kohalikke makse. Samuti saab toetust riigieelarvest. Vallavanem vallavalitsuse juht, kes valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. ülesanded: kirjutab alla määrustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemiga, majand
Pensioniea muutmine Riik See puudutab kõiki pensioniealisi kodanikke riigis ja on üldine muudatus Valla eelarve vastuvõtmine KOV Igal vallal on oma eelarve, nende kasutuses olevate vahenditega 4. Iseloomusta oma elukohajärgse KOV tööd. ( mitu liiget kuulub volikogusse ja millised erakonnad seal on, kes juhib volikogu tööd, kes juhib valla/linnavalitsust, mis on aktuaalsemad teemad istungitel, jms.) 4 Mina elan Anija vallas. Volikogusse kuulub 19 liiget, juhiks on Jaanus Kalev. Volikokku kuuluvad erakonnad: Keskerakond, Reformierakond. Valda juhib vallavanem, kelleks on Riivo Noor. Aktuaalsemad teemad istungitel on: koolide/lasteaedade põhimääruste muutmised, eelarve
EV valitsus RIIK Keskvõim Maavanem RIIKLIK TASAND Riigikogu MAAKOND Regionaalvõim Maavalitsus LINN Volikogu Linna/valla valitsus KOHALIK VALD TASAND Omavalitsus Linnaosa halduskogu Linnaosavalitsus Administratiivne ülesehitus: · Kohalikud valitsused sõltuvad tugevasti keskvalitsusest (näiteks Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia). · Kohalikud omavalitsused on palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu (nt. Saksamaa, Skandinaavia riigid). 8
Villu Reiljan 67. Urmas Reinsalu 68. Mailis Reps 69. Aivar Riisalu 70. Rain Rosimannus 71. Hannes Rumm 72. Paul-Eerik Rummo 73. Taavi Rõivas 74. Karel Rüütli 75. Indrek Saar 76. Jaak Salumets 77. Erik Salumäe 78. Arvo Sarapuu 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Sven Sester 82. Kadri Simson 83. Mark Soosaar 84. Imre Sooäär 85. Marek Strandberg 86. Olga Sõtnik 87. Jüri Tamm 88. Toivo Tootsen 89. Toomas Trapido 90. Mai Treial 91. Margus Tsahkna 92. Ester Tuiksoo 93. Peeter Tulviste 94. Marika Tuus 95. Toomas Tõniste 96. Ken-Marti Vaher 97. Lauri Vahtre 98. Toomas Varek 99. Trivimi Velliste 100. Vladimir Velman 101. Harri Õunapuu Kasutatud kirjandus Ühiskonnaõpetuse 9. klassi õpik. (Lk. 57-60) http://www.riigikogu.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu#Riigikogu_liige
ning seaduste eelnõusid, mis reguleerivad Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, kohtute, õiguskantsleri ning Riigikontrolli tegevuse korraldust, kohaliku omavalitsuse korraldust ning muid halduskorralduse küsimusi, avalikku teenistust, haldusmenetlust, riigivastutust, Eesti kodakondsuse andmise aluseid ja välismaalaste õiguslikku seisundit, Euroopa Liidu kodaniku õiguslikku seisundit, Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ning rahvahääletust, samuti muid riigi põhiseadusliku korra seisukohalt tähtsust omavaid riigi- ja haldusõiguse valdkonda kuuluvaid küsimusi. Komisjoni esimees: Väino Linde Komisjoni aseesimees: Evelyn Sepp Komisjoni liikmed: Igor Gräzin Lembit Kaljuvee Ene Kaups Mart Nutt Urmas Reinsalu Hannes Rumm Vilja Savisaar Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer Eleri Habicht Annika Kaup
sissetulekuga inimeste kategooria ühishüve- kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad ilma turu vahenduseta. RIIGIKONTROLL on Eesti riigiorgan, mis teostab majanduskontrolli riigi vara kasutamise üle. KOHALIK OMAVALITSUS - vahetult legitimeeritud rahva poolt otse valitud kõige olulisem põhiseaduslik institutsioon · demokraatia üks alustalasid · võimaldab võimu hajutada ja tuua rahvale lähemale · KOV-d: vallad, linnad · KOV organid: Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant, hääleõiguslikud on selle piirkonna piires, kohaliku tasandi seadusandlik võim POLIITILISED IDEOLOOGIAD IDEOLOOGIA LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIAALDEMOKRAATIA KESKENE indiviidi vabadus kollektiiv + võrdead võimalused kõigile VÄÄRTUS traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal
IRL soovib Eestis esmajärjekorras arendada ettevõtlust, mis parandab meie Eesti inimeste ja kohalike kogukondade elujärge. IRL on seisukohal, et hea elu aluseks peab olema üksnes töö ja ettevõtlikkus. Riigi abirahad peavad tagama hädasolijatele toimetuleku, kuid mitte hea elu. IRL on seisukohal, et riik, kes on võlgu, ei ole vaba. Seetõttu peame oluliseks hoida riigieelarve tasakaalus. d) Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Sotsiaaldemokraadid ei karda otsida rasketele küsimustele sisulisi vastuseid, isegi kui tee nendeni on keerukas ja vaevanõudev. Kui tahame jõukaks saada, siis ei tohi me konkurentsieelisena jääda ülistama vaesust ja Eesti inimeste odavat tööd. Sotsiaaldemokraadid näevad Eesti uue tulemise võtmeküsimusena inimvara arendamist. Võime olla naabritest väiksemad,
valmistab ette dokumentatsiooni + kandidaatide registreerimine *valijate mõjutamine: klassikuuluvus, sõbrad, sots.meedia *Otsene demokraatia- rahvas teeb ise otsuseid (referendum) *Esindusdemokraatia- rahvas valib saadikud, kes nende mõtteid esindavad *osalusdemokraatia- kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus *eliitdemokraatia- huvide esindamine ja mandaadi valdamine ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS EESTI VASAKPOOLSED: *sotsiaalne õiglus ja võrdsus *ühiskond, kus vahed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured *astmeline tulumaks *põhivastutus kodaniku elujärje eest lasub riigil *haridus, kultuur, tervisehoid, eluase, transport peavad olema kättesaadavad kõigile 1) Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Sven Mikser (EP-s Ivari Padar) 2) Eestimaa Keskerakond: Edgar Savisaar EESTI PAREMPOOLSED: *esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate in. huve *oma toimetuleku eest vastutab in. ise
riigipead kutsutakse. Elizabeth II ei juhi riiki, seda teeb peaminister Gordon Brown. Kuninganna üksnes esindab riiki (reisib, lõikab linte, jagab ordeneid, avab tähtsaid istungeid jms). Linna või valla tasandil teostatakse demokraatlikes riikides võimu samamoodi nagu riigis. Seda võimu nimetatakse kohalikuks e. MUNITSIPAALVÕIMuks. Kohalikel e. munitsipaalvalimistel valivad kõik selle linna või valla täiskasvanud kodanikud linna või valla VOLIKOGU, mis tegutseb kohalikul tasandil nii, kuis riiklikul tasandil tegutseb parlament. 11 Tallinna Volikogu esimees Toomas Vitsut ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar Volikogu määrab volikogu esimehe (tema on nagu president riigis) ning ka linnapea e. meeri (vallas vallavanema), kes nii nagu peaminister riigis viib ellu volikogu poolt vastu võetud kohalikud seadused e
perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. o Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. o Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad roheline maailmavaade. 5. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine lk.74-77, valimiste tulemused lk.78-79. lk. 64-79 Valimisõiguse põhiprintsiibid: o VABAD VALIMISED- Kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus valimistel osaleda.
II ja III lugemise vahe vähemalt üks kuu III lugemisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: Rahvahääletusel Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt Riigikogu poolt kiireloomulisena Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.02.2003 Riigikogu poolt vastu võetud ning 17.11.2005 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks 4 aastaks 14.09.2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 06.01.2004 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusega 12.04.2007 Riigikogu poolt vastu võetud ning 21.07.2007 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega 13.04.2011 Riigikogu poolt vastu võetud ning 22.07.2011 jõustunud Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega 06.05.2015 riigikogu poolt vastu võetud ning 13.08.2015 jõustunud
Demokraatia definitsioon Termin demokraatia hakkas levima peale Suurt Prantsuse revolutsiooni. Demokraatia tähendab rahvavalitsust. Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Kelle huvides toimub valitsemine? Rahva huvides (vähe tõenäoline), rahva enamuse huvides (tõenäolisem), erinevate sotsiaalsete gruppide huvides (kõige tõenäolisem). Mis on demokraatlikud väärtused: vabadus, võrdsus, vendlus, õiglus, tolerantsus. Briti entsüklopeedia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides (ehk otsene demokraatia); valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad sama õigust nende poolt valitud ja nende eest vastutavate esindajate kaudu (ehk esindus demokraatia); valitsemisvorm, milles enamuse võimu teostatakse põhiseaduslike piirangute raamistikus, mis on loodud
65. Villu Reiljan 66. Urmas Reinsalu 67. Mailis Reps 68. Aivar Riisalu 69. Rain Rosimannus 70. Hannes Rumm 71. PaulEerik Rummo 72. Taavi Rõivas 73. Karel Rüütli 74. Indrek Saar 75. Jaak Salumets 76. Erik Salumäe 77. Arvo Sarapuu 78. Vilja Savisaar 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Kadri Simson 82. Mark Soosaar 83. Imre Sooäär 84. Marek Strandberg 85. Olga Sõtnik 86. Jüri Tamm 87. Toivo Tootsen 88. Toomas Trapido 89. Mai Treial 90. Margus Tsahkna 91. Ester Tuiksoo 92. Peeter Tulviste 93. Marika Tuus 94. Toomas Tõniste 95. KenMarti Vaher 96. Lauri Vahtre 97. Toomas Varek 98. Trivimi Velliste 99. Vladimir Velman 100. Taavi Veskimägi 101. Harri Õunapuu
Nüüdisühiskond · 19.saj. ravhusriigid, - ühiskonnad · Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, Tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. · Majandus ja tehnoloogia (tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info -, teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted modernsus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürkraatia · Töö ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstusühiskond a) Kõrgtehnoloogia b) Kirev klassistruktuur c) Erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus
ülesanded, mida tuleks täita maakonna tasandil; 3) Funktsionaalse juhtimise tugevdamise mudel- maavanem ja maavalitsus kaotatakse, ülesanded jaotatakse ministeeriumide (kohahaldusorganid), kohalike omavalitsuste vahel; 4) Kahetasandiline omavalitsussüsteem- teise tasandi omavalitsus (maavolikogu, maakogu vms) tegeleks maakonda hõlmavate ülesannetega, esindajad rahva poolt valitud või KOV volikogu poolt valitud. 63. Selgitage Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemi õiguslikku regulatsiooni põhimõtteid (milliste õigusaktidega reguleeritud, mis on nende põhisisu). Korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi ja teha otsused neis. Reguleeritud KOKS’i ja Põhiseadusega. KOV on demo moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt juhtida ja korraldada kohalikku elu. 64. Tooge välja kohaliku omavalitsuse süsteemi peamised tunnused ja selgitage neid
toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad roheline maailmavaade. Eesti olulisemad parteid: SDE, Rahvaliit, Keskerakond, Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit Praegune võimukoalitsioon: Reform, Isamaa ja ResPublica Liit, Sotsiaaldemokraadid. Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 6. Valimised: lk. 64-79.
1. Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega.
Allpool, need kes valitsusse ei saanud. Opositsiooni moodustavad praegu (2019) Eesti Reformierakond Eesti Vabaerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Fraktsioon - Kõigi erakondade saadikud moodustavad selle. Komisjonid tegelevad asjade menetlemisega, kahte sorti ajutised (probleem tekib vaja lahendada) alalised(Euroopa Liidu,kultuuri-jäävad asjad) Kohalik omavalitsus. Valla /linnavolikogu valib ja kinnitab valla/linnavalitsuse, volikogu esimees Tartus on Aadu Must. Valitsuse moodustab vallavanem ja linnapea Tartu linnapea on Urmas Klaas. On ka abilinnapead. Valitakse iga 4.aasta järel, volikogud lahendavad kohaliku elu küsimusi. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus. ELi juhivad liikmesriikide esindajatest loodud asutused, mis asuvad Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis. Igal juhtimisasutusel ehk institusioonil on oma roll ning otsuseid tehakse pidevate läbirääkimise, kompromisside tulemusena.
· ühiskonna ees seisvatest probleemidest Tähtis on demokraatia jaoks, et survegrupid oskaksid omavahel koostööd teha, et saavutada oma eesmärke. Sotsiaalne liikumine erineb oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest nii erakonnast kui survegrupist. Raske kindlaks teha mitu liiget on grupis. 20. sajandi viimasel veerandil kerkisid sotsiaalsete liikumiste tähelepanu keskmesse vaimsed väärtused( võrdsus, õiglus, turvalisus) ja keskkonnaprobleemid. Materiaalsed väärtused nihkusid inimeste jaoks tagaplaanile. See põhjustaski uute sotsiaalsete liikumiste tekke. Uute sotsiaalsete liikumiste tunnusjooned: nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele
annaabi.ee 
