Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sõprus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rochefoucauld, aristoteles, cicero, saladuse, suutma, herzen, voltaire, belinski, otsekohesus, ovidius, teene, seneca, suhtlemine, sinus, raudne, andestada, eluaeg, keerad, tunned, hädas, sööd, omaette, byron, demokritos, kurbust, bacon, vilets, kustub, schiller, diogenes, armsam, lühikesed, balzac, hinges, niihästi, pascal, okastega, elult, mõnu4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, sam
still know some things wrong. Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. Sõprus pole vilets tuluke, mis kustub lahkudes. Sõprus ütleb vähe meelitusi, kuid annab nõu niipalju, kui ta seda suudab. Sõprus on vastastikune suhe, kus üks ei põlga üksteist, kuigi teise nõrkused on käega katsutavad. Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust. Sõprus peab olema kindel ja suutma üle elada kõik ilmamuutused ning selle künkliku tee vintsutused, mida mööda kulgevad asjalike ning korralike inimeste eluteed. Selline kindel sõprus on üpris hinnaline, sest ta suurendab paremini, kui ükski teine liit kolme neljakordselt sõprade tööjõudu ning mehist energiat. Pole hirmsamat kõrbe, kui elu ilma sõpradeta. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust
Kasutatud allikad: Wikipeedia.org Väike Entsüklopeedia Suhtesahver.ee '' Armastuse kunst'' Erich Fromm Sisukord: Sissejuhatus...............................................lk. 1 Mõistete seletusi.........................................lk. 2 Armastus..................................................... lk. 3 Inimeste vaheline armastus.......................lk. 4 Romantiline armastus...............................lk. 5 Armastuse stiilid.........................................lk. 6 Armastuse kolm faasi...............................lk. 7 Bioloogilised ja psüholoogilised käsitlused.....lk. 8 Armastus religioonis.........................................lk. 9 Sõprus...............................................................lk. 10 Kokkuvõtte..........................................................lk. 11 Kasutatud allikad...................................................lk. 12 Armastus Kõikidel aegadel inimesed püüdsid teada saada, mis on armastus, sellest on kirjuta
Tapa Gümnaasium Elli Soosaar SUHTED Uurimistöö Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2012 1 SUHTED Sõnal "suhe" on mitu tähendust. 1. Matemaatikas on suhe sama mis jagatis. 2. Filosoofias nimetatakse suhteks ehk relatsiooniks aktsidentsi, mis mitut substantsi omavahel seob. 3. Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimestevaheline vahekord. 4. Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet. Mina räägin inimsuhetest. Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie vanemad või/ja õed-vennad, siis lisanduvad naabrid, sõbrad, koolikaaslased ja õpetajad. Hiljem silmarõõmud, armsamad, töökaaslased jne. Ajalehes räägitakse linnade- ja riikidevahelistest suhetest. Suhete aluseks on suhtlemine, millest räägitakse väga palju. Suhted ja suhtlemisviis on väga palju muutunud. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii head kui varem, abielulahutusi on rohkem kui abi
Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Vooruslik käitumine õnne alus. Õnn on lõppeesmärk. Platoni varased dialoogid (Sokrates): Elu ei ole väärt elamist, kui keha laastab haigus Samamoodi ei ole väärt elamist ka selline elu, milles hinge laastab vale toimimine Platon voorusest ja õnnest Vabariik · Õnne jaoks keskne: vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast · Hingel 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa · Õiglus = iga osa täidab oma funktsiooni
Pärnumma kutsehariduskeskus EP-13 Karli Peegel Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimest Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................2 2. Sissejuhatus....................................................................................3 3. Mis on sõprus? ................................................................................3 4. Miks sõprus on parim?................................................................................4 5. Kuidas võita sõprust?.................................................................................................5 6. Kuidas mõjutada inimesi? .....
hingede vastu. Poliitika eesmärk: õnneliku elu võimalus. Polis vajab filosoofi ja vastupidi. Ilupüüdlus (armastus): subj naudingutunne – meelelised ja vaimsed!Õnnelik rahvas: kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt Vaid see, kes armastab ilu, elab elamisväärset elu. loomutäiusele; suur keskklass Aristoteles (384-322) Augustinus (354-430) õnnest paradiisis ja prst pattulang. Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna > Aadamal ja Eeval parad. piiramatu õndsus. lähtudes mõistusest, mitte tungidest. Pattulangemise karistus: valu, surm ja needus (põrgu) Suurim hüve: teostada oma funkts parimal võimalikul viisil
niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik hakata püüdlema lahenduste poole. Ent samas ei saa ka end koos oma huvidega tahaplaanile unustada, kuna oma elu tahab ka elamist. Ja kuigi ette tuleb olukordi, kus pigem püütakse tegelda teiste kui enda probleemidega, peab tunnistama, et primaarne, kelle käekäigu eest inimene peab hoolt kandma, on tema ise. Mitte ka
Sõprus/Armastus *Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. *Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid puudutab su südant... *Armastus ei tähenda seda, et inimesed vaatavad üksteist, vaid et nad vaatavad samas suunas... *Olgu sul alati: Õhk hingamiseks, Tuli soojendamiseks, Vesi joomiseks, Maa elamiseks ja Sõber armastamiseks. *Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust *Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult *Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust *Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem *Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! *Meie sõbrad teevad meile rohkem kurja üksnes sellepärast, et vaenlased meile ligi ei pääseks! *Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. *Sõbrast on vaid samm vaenlaseni, sest ta teab meist palju. *Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid pu
*Ei ole halvemaid,paremaid aegu,on ainult hetk milles viibime praegu. "See, keda elu on raskelt näkku löönud, ei hakka igale tere-tuttavale oma hinge lahti koorima." Me mõtleme harva sellele, mis meil olemas on, alatasa aga selele, mis meil puudub." A. Schopenhauer Tark inimene ei raiska kunagi aega kaotuse üle kurvastamiseks, vaid püüab rõõmsal meelel oma haavad kinni siduda." Shakespeare Pain is just weakness leaving the body" tundmatu auror Tõelist sõpra tuntakse hädas." Cicero Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero Suur leek süttib pisikesest sädemest." Dante Alighieri Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang von Goethe Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Anton Tehhov Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." George Herbert Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." Rootsi vanasõnda Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumisega. Ent
uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeldusele, et piisab. Vooruslik elu tuleb hinge harmooniast, elu pole väärt elamist, kui hing on haige. Jagab hinge kolmeks osaks: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus valitseb hinge oma tarkusega, emotsioonid toetavad ja annavad jõudu, instinktid on ohjeldamatud, neid peab olema mõõdukalt. Kui iga osa täidab
Iseenesest tähendab see oskust mõistuspäraselt toimida. Sel juhul, kui toimida täiuslikemalt mõistuspäraselt kogu elu jooksul, on see inimese suurim hüve ning parima, kauneima, nauditavaima õnne alus. Aristotelese jaoks on loomutäius õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid, sest head teod nõuavad vastavat varustust. Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. 1. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Õnneliku elu vormid saavad olla kas riigimehe või filosoofi elu. Riigimehe näol on tegemist poliitilise juhiga, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks, ent ta ei suuda rakendada tarkuse voorust enda hüvanguks, sest rakendab neid voorusi ebatäiuslikes tingimustes. Filosoofi elu on aga eelistatud, sest tema praktiseerib tarkuse voorust kõige täiuslikumalt.
E. Canetti Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. C. Baudelaire Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. A. Schopenhauer Iga inimese mälu on tema erakirjandus. A. Huxley Me mõtleme vastavalt loomusele, räägime reeglite ja tegutseme tavade järgi. F. Bacon Kõik kurdavad oma mälu üle, kuid mitte keegi ei kurda mõistuse üle. F. de la Rochefoucauld Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Tundmatu Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. P.A.de Beaumarcais Kiireim viis sõda lõpetada on see kaotada. G. Orwell Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Inglise vanasõna Raske on kõndida püstipäi, ajamata nina püsti. S.J. Lee Ära ole liiga magus, sest siis söövad teised sind ära! Ära ole ka liiga kibe, siis nad sülitavad su peale! Afganistani vanasõna
Mille poole peaks püüdlema? Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade kohta, kasutatakse juhul, kui on saavutatud sisemine potentsiaal parimal võimalikul viisil. Nt kirves on vooruslik, kui temaga saab hästi puid lõhkuda, kui tema funktsioon on hea. Silm näeb väga hästi vooruslik.
Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne 2) legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline argument: kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad; ajalooline argument: kunigad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad) Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist ,,demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari. 2) Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). ,,Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoofid omavad tõelist ,,teadmist", näevad asjade olemust, teised näevad vaid varje (,,koopamüüt"). 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu 2) kuningas hakkab filosoofiks 2 Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest
Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma hüveni Varauusaja vaade : Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid. Romantism: sisemise loomuse väljendamine on vajalik, esteetiline maailmapilt Tatlori ,,Autentsuse eetika"
Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid, mis on vajalikud hinge pärast Platon
midagi muud. O. Wilde Enamasti on inetud naised need, kes uue moe välja mõtlevad. Ja ilusad on küllalt rumalad, et nendega kaasa minna. J.J. Rousseau Keha on vähim, mida naine võib mehele anda. R. Rolland Kena naine meeldib silmadele, hea naine südamele. Üks saab ilusaks asjaks, teine rikkuse allikaks. Napoleon Bonaparte Naise "Ja" ning "Ei" vahele ei mahu isegi mitte nööpnõela teravik. M. de Cervantes Armastuse vastu on mitu rohtu, kuid mitte ühtegi kindlat. F. de la Rochefoucauld Armastuse kellad käivad alati ette. W.Shakespeare Armastus on nagu kuu: kui ta ei kasva, siis ta kaheneb. Portugali vanasõna Naised mängivad oma eluga nagu lapsed terava noaga. Kõige sagemini haavavad nad sellega iseennast. Voltaire Mehed mängivad mängu, naised teavad skoori. Tundmatu Maailma põrgu ja paradiis on mõlemad sõnas "naine". J.G. Seume Mees peab teadma kolme asja: kes ta on, kelleks teda peetakse ja kuidas need kaks asja omavahel kokku sobivad. A. Valton
vahendeid ja piiranguid) Ka vaikimine võib olla kõnekas. · Vajadus uurida ka nn 'väiksemaid' tekste ning kirjutamise raamistikku Teooria seos praktikaga väljendub poliitilise teooria võrdsustamises praktikaga (seega innovatiivne ideoloog = poliitiline tegutseja), normatiivsete mõistete kasutuselolekus (ideoloogid täidavad need lihtsalt uue sisuga), ideoloogide legitimeerivas tegevuses. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Keskne mõiste eudaimonia. Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Platoni jaoks on tema keskmiste dialoogide põhjal õnne jaoks kesksel kohal vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.. Hingel on kolm osa : mõistuslik, emotsionaalne ning instinktide osa. Õiglus nende puhul väljenduks iga osa funktsioonipärases toimimises: mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus) ning instinktid on ohjeldatud(mõõdukus).
Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astmed. Vaid see tunnetab ilu, kes elab
Sinusugustele makstakse tsirkuses - mine tee proovi ! Ma ei valinud sind oma parimaks sõbraks, lihtsalt nii juhtus . Ma ei valinud ka seda, et sinust ilma jääda, kuid ka nii juhtus. Äkki oli esimene kord viga ja me polnudki kokku määratud . vahemaa meie vahel ainult suurendab taas kohtumise rõõmu ! Kui seda teab üks on see saladus , kui mitu teab sellest terve maailm ! Mõtted, mida teistele ei räägi ongi saladused. Rääkisin sulle oma saladuse, sina rääkisid selle edasi. Haiget said kõige rohkem sina - sina purustasid sellega meie sõpruse. Kui sa ei suuda mu vigadega toime tulla, siis ei vääri sa ka mu häid külgi. Kuigi me nimetame teatud asju vigadeks, oleme südames õnnelikud,et neid vigu tegime. Vigadest pole kasu , kui neist ei õpita . Vead on selleks, et inimese häid külgi õiglasemalt hinnata. I Was Loosing myself to somebody else , but now i see. -i don´t wanna pretend so this Is The End of You and My .
erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne. 2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. teoloogiline argument: Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad ajalooline argument: Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platon : Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) on olemas kaks teed (seega monarhia või aristokraatia). 1) Filosoofid haaravad võimu, või 2) Kuningas hakkab filosoofiks. ning "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu,vägivaldne valitsus
Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit. Aadliau koige tahtsam nõue on julgus: surmapõlgavus lahingus; julgus seista oma printsiipide (au) eest, astudes vastu isegi kuningale 8.18. sajandi meritokraatlik aumõiste Meritokraatlik au põhineb heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel. 9.Romantilise au paradoksid Au otsitakse kas uhiskonnale vastandumises (enesevaljendamine kordumatu indiviidina) voi riigi ja rahva nimel suremises. Aadliau edasikestmine duellid. Õnn 1.Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Platon- Õnn on meie lõppeesmärk, sest me teeme kõike, et olla õnnelikud. Õnn on tegutsemisvõime, midagi aktiivset. Voorus on õnne paratamatu eeltingimus. 2.Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest. Õnnelik olemiseks ei piisa vaid vooruslikust elust, vaja on ka väliseid hüvesid, vahendeid, et teha teistele head, inimene ei ole õnnelik, kui ta ise on vooruslik, aga ta sõbrad on halvad Aristoteles. Stoikud voorusliku elu aluseks on õige
kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõpruse tüübid: 1) vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse: * kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt. äri). * naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt. teravmeelsus seltskonnas, sama hobi, koos joomine). * täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. 2) vastavalt suhte osapoolte seisundile: * ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes). * paremus (mees naise suhtes). * võrdsus (vennad omavahel). 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest. Ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus, seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik. Sõpruse I seadus: Me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist. * Sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest, sugulaste vahelisest kiindumusest, abielulisest suhtest, tuttav-olemisest.
valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Uusaegne riik: 16.-17. saj jooksul arenes välja suveräänne riik; keskne omadus impersolnaalsus: riigi autoriteeti eristatakse valitseja autoriteedist ja kogukonna autoriteedist; võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad/valitsevad inimesed; valitsejad muutuvad, riik jääb 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) · Aristoteles (4. saj eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm · Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas (13. saj): poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid; need kogukonnad peaksid elama harmoonias · Stoik Cicero (1. saj eKr): riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks
leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, hinge laastab vale toimimine. Õnne jaoks keskne: vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast. Hingel 3 osa: mõistuslik, emo, instinct Mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus), instinktid on ohjeldatud(mõõdukus) Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest, erinevate ilupüüdlustega on seotud erinev õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka subjetiivses naudingutundes. Naudingud meelelised, vaimsed
kirjutisi kellele vastab, keda kritiseerib; peab teadma ajaloolisi probleeme, mille õigustamiseks on teosed loodud jne). Ilma kontekstita ei saa me teosest aru. Lisaks peab teadma ka keelelisi konventsioone, ehk mida need mõisted tollases konstektis tähendasid (sest mõistete tähendus muutub pidevalt). Kõik see tähendab, et ei piisa teksti enda lugemisest vaid peab tutvuma kogu ajastuga ja peab lugema ka nn väikeste autorite teoseid. Õnn 2. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne, kuid nad olid erimeelel selles osas, kas voorusest piisab õnneks või on vaja veel midagi. Üldiselt on mõlema jaoks õnne olemuseks teatud sorti tegutseminr või tegutsemisvõime (aktiivne, mitte lihtsalt seisund) Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, et peab olema ka näiteks terve keha, hiljem aga jõudis järeldusele, et piisab õigest toimimisest (vooruslikkusest). Vooruslik elu tuleb
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks j
Iga autor uurib kaasaja probleeme! Teooria seos praktikaga: · ideoloogid õigustavat teatavat laadi poliitlist tegutsemist ehk tegelevad legitimeerimisega · sealjuures kasutavad normatiivseid mõisteid, mis annavad lisaks kirjeldamisele ka hinnangu · ideoloogid täidavad mõisted uue sisuga, nihutavad tähendusi · innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Õnn on teatavat sorti tegutsemisvõime. Platon: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel on 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Õiglus tähendab, et iga osa täidab oma funktsiooni ( mõistus juhib, emotsioonid toetavad ja instinktid on ohjeldatud). Pidusöök: Vooruslik elu sünnib ilupüüdlustest, armastusest. Õnn peegeldub ka meie
Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab ju vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab just sellest demokraatias valitsevast seadusetusest. Epikuurlased Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vooruse läbi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise aga on üldmõiste inimestevahelise suhtlemise kohta. Neid eri liike ning Aristoteles jagab neid põhjuse ja seisundi järgi. Vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse: kasu pärast, naudingu pärast, täiuslik sõprus. Seisundi järgi jagab nii: ülimuslikkus, paremus ja võrdsus. Aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse tasu ning omistatakse headele inimestele. Au põhineb voorusel. Eneseväärikus on täiuslik loomutäius enese suhtes. Eneseväärikas inimene peab end ja on suurte asjade vääriliseks
„Õiguse, eetika ja poliitika seostest“ Essee hindamiskriteeriumid, mis peavad arvestuse saamiseks olema täidetud: 1. kriteerium – essee maht 4- 6 lk. 2. kriteerium – essees on esiplaanil üliõpilase iseseisev analüüs ja põhjendatud hinnangud. 3. kriteerium – üliõpilane on essees sidunud tervikuks erinevad kohustusliku kirjanduse allikad, kirjandust ei ole refereeritud, vaid analüüsitud ja seostatud erinevaid vaateid. Kohustuslik kirjandus: Aristoteles. Nikomachose eetika. Ilmamaa, 1996. Jõgi, P. Õigus ja eetika: Teooriad õigusest ja õiglusest 20. sajandi õigusfilosoofias. Juura, Õigusteabe AS, 1997, lk. 126 – 168. Tammelo, I., Õiglus ja hool. Ilmamaa, 2006 I LOENG - Nikomachose Eestika Mis on eetika? Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kogu filosoofia tarkuses. (H. F
“Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Platon-varajasele ei piisanud vaid voorusest, hilisele piisas.