Kõik need teod tõid mustlasele palju kannatusi, sest lisaks Frollo poolt temale suunatud õudustele, vihkas tüdrukut nüüd ka kogu ülejäänud linn. Claude võttis aga vastu iseka otsuse, et kui tema Esmeraldat endale ei saa, siis ei saa teda ka keegi teine. See on tõestuseks, et mees tütarlast tegelikult üldse ei armastanud, vaid tahtis teda lihtsalt omada. Puhas armastus ei ole egoistlik, vaid tähendab teistest hoolimist, nendele head soovimist ja kui seda vaja on, siis isegi nende vabaks laskmist. Ametinimetus diakon tähendab katoliku või õigeusu kiriku vaimulikku, kes on ühtlasi koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja. Claude Frollo aga mitte ainult ei hoolitsenud endast nõrgemate eest, vaid lausa kohtles neid halvasti ja lavastas neid kuritegudes süüdi. Uskliku inimesena oleks ülemdiakon pidanud väga hästi tundma seitset surmapattu ning hoiduma nendest
rahvakool. Aleksandri kool asutati Põltsamaa lähedal ,olude sunnil vene keelsena. Eesti rahva valguse-, pimeduse-ja koiduaeg Aastatel 1868-1870 pidas pidas Carl Robert Jakobson Tartus Vanemuise seltsis kolm eesti rahvuslikule ärkamisele üleskutsutavad kõnet. Neist esimeses viskas ta kinda baltisakslastele, kes käsitlesid ennast kultuuritootjatena ja visandab vastupidise ajaloopildi, mis kujutab eeslasti kunagise vägeva kultuurrahvana. ,,Kolm soovimist,, Jakob Hurt tõusis eesti rahvusliku liikumise liidrite hulka oma kõnega esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. Aastal. Seal sõnastas ta kolme soovina oma rahvusliku liikumise programmi. Seltsiliikumine ja rahvusliku kultuuri sünd Seltsiliikumise teke Eestlaste silmaringi avardas seltsidesse astumine. Seltsid oli kindla põhikirjaga oma algatuslikud ühendused. Euroopas levis see alates 18.sajandi teisest poolest, Eestis olid sellega seotud algul ainult baltisaksa aadlikud, haritlased ja
valed otsused lükata. Lihtne on mõne häda korra öelda, ,,See oli määratud nii juhtuma ja ma ei olekski midagi saanud muuta, selle asemel, et öelda, ,,Miks ma küll nii tegin kui oleksin saanud teha kõik, et seda ei juhtuks."Jumala olemasolu vajalikkust tunnevad inimesed siis, kui nad ise ei taha oma vigu tunnistada. ,,Kui tahad olla hea patrioot, siis pead olema kõigi teiste vaenlane." (Voltaire, 1986; 323) Nii vilets on lugu ühiskonnaga, et soovida oma maale head tähendab halva soovimist oma naabritele. Tõeliseks maailmakodanikuks on alles see, kes ei tahaks kunagi, et tema maa saaks ei rikkamaks ega vaesemaks, ei suuremaks ega väiksemaks. Minumeelest käib see kõik ka inimeste kohta, kui ühel läheb hästi, siis kellelgi teisel läheb selle võrra halvemini. Tänaval jalutav kodutu leiab maast 100 eurot ja tunneb end kui ,,seitsmendas taevas", samas on keegi õnnetu, kuna tema raha on kadunud.
Selle koha plussid: · Hind taskukohane, · Sõbralik ja viisakas teenindus. Perearst Oli väike palavik ja läksin arstile, kuna rohud olid kodus otsa saanud. Arst oli väga ebaviisakas. Lahtioleku ajad on natuke pahasti, tavalisel koolipäeval kui vaja siis ei jõuagi sinna va. Kolmapäeviti kus arst võtab vastu õhtu poole. Esmamulje oli ebameeldiv. Oli aru saada et arstil oli paha tuju. Ta ei tervitanud ega midagi vaid tegi oma tööd hästi külmalt. ,,Head aega" soovimist ka hiljem polnud. Silmside puudus. Arst lausa oli nii kurja näoga kui tema juurde patsiendid tulid. Arst oli väga ebaviisakas. Selle koha plussid: · Saab vähemalt rohud kätte. Ettepanekud selle koha parandamiseks oleks arsti sõbralik pöördumine patsiendi poole, tervitamine, huvi tundmine mis valutab ja miks ta üldse kohale tuli, ,,Head aega" soovimine. Kui arstil on paha tuju, siis ta ei tohiks seda mitte mingil tingimusel patsientide peale välja valada.
…jääb omastavasse, kui laiendab sihitiseks olevat da-tegevusnime. Ta tahtis meie vahele tõmmata võrdusmärgi. Üldkoosolek otsustas esitada pankrotiavalduse. Aga: Koosolekul otsustati (umbis tgm) esitada pankrotiavaldus. da-tegevusnime sihitise kääne: Kui da-tegevusnimi laiendab (tulemuseta, jätkuvat tegevust väljendavaid) tundeverbe (kartma, armastama jne) – osastavas. Ta kartis sõlmida lepingut. (Ta sõlmis lepingu/lepingut.) Soovimist, tahtmist või kavatsemist väljendavate verbide (jõudma, kavatsema, laskma, lubama, soovima, suutma, tahtma, tohtima jt) puhul – mõlemad. Soovin osta seda raamatut ~ selle raamatu. Tahan saata sõbrale pakki ~ paki. Eitus: Ma ei soovi osta seda raamatut. Sihitise vorm mõningate asesõnade puhul: 1. ja 2. isiku isikuliste asesõnade (mina, sina, meie, teie) ning enesekohaste
armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises tunnetuses armastuse privatiseerumine, seadmine kõrgemale ühiskonnast ja riigist riik peab toetuma armastusele Sõprus Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest sõprus hoiab linnriike koos sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta sõprus iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid sõprus eeldab: Vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist Ühistegevust kolm sõpruse tüüpi vastavalt põhjusele: 1) Kasu pärast (vanade inimeste sõprus, äri) 2) Naudingu pärast (noorte inimeste sõprus) 3) Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel vastavalt seisundile: 1) Ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes) 2) Paremus (mees naise suhtes) 3) Võrdsus (vennad omavahel) täiuslik sõprus on vaid üksikute vahel, selles teostub loomutäius
endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ühistegevust. Sõprus jaguneb kolmeks kahel eri viisil: Vastavalt põhjusele, miks head soovitakse: 1.Kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt. ari).2.Naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt. teravmeelsus seltskonnas, sama hobi, koos joomine).3.Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. Vastavalt osapoolte seisundile:1.Ülimuslikkus vanemad laste suhtes,2.Paremus mehed naiste suhtes,3.Võrdsus vennad
1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud. Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. See iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse ja kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos. Sõprus eeldab: vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest ühistegevust: "Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana riigikorralduse juurde." Aristoteles eristab kolme sõpruse tüüpi kahel viisil: 1. vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse ning 2. vastavalt suhete osapoolte seisundile. Sõpruse tüübid vastavalt põhjusele: 1. kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt. äri) 2
17. Nimetage moraalseid väärtusi. Moraalsed väärtused reguleerivad INIMESTE KÄITUMIST. Kes väärtustavad moraali, tahavad käituda teatud viisil. · Julgus · Usaldusväärsus · Ausus · Lojaalsus · Tolerantsus jms 18. Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kas need asjad on väärtuslikud sellepärast, et me neid ihaldame või me ihaldame neid sellepärast, et nad on väärtuslikud? Objektivist- väärtused väärivad soovimist, ükskõik kas keegi neid tegelikult soovib või ei, nad on mingil moel meist sõltumatud. Klassikalisse objektivistliku vaate väärtustele esitas Platon. Ta õpetas, et Hüve on kõrgeim vorm, väljendamatu, jumalasarnane, sõltumatu ja tunnetatav alles pärast pikaajalisi filosoofiaõpinguid. Subjektivist- väärtused sõltuvad soovijatest, nad on nende suhtes relatiivsed. 19. Mis vahe on deskriptiivsel ja väärtustaval lausel? Tooge näiteid!
SÕPRUS 1) Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest - Sõprus hoiab linnriike koos - Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab: 13 vastastikku hea soovimist ning sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest; ühistegevust. Sõpruse tüübid: 1) vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse: - kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt äri) - naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt teravmeelsus seltskonnas, sama hobi, koos joomine) - täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel 2) vastavalt suhete osapoolte seisundile: - ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes) - paremus (mees naise suhtes)
vajadust armastusele. Hobbesi hirmuvalitsus tuleb asendada loomulikul tundel põhineva inimkogukonnaga. Lõpptulemusena tuleb saada lahti individuaalsetest riikidest ja jõuda universaalse inimkogukonnani. SÕPRUS 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus hoiab riike koos. Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimsuhete kohta, iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. On olemas kolme tüüpi 5 sõprust. Neid saab eristada kahel alusel: 1.vastavalt põhjusele ühed sõprused toimuvad kasu pärast(vanade inimeste vaheline sõprus), teised naudingu pärast(noorte inimeste vaheline sõprus), kolmandad on täiuslikud, st soovitakse sõpradele head sõprade endi pärast 2. vastavalt
'loomuliku' e armastusel põhineva kogukonnaga. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab:1)vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastsuest. 2)ühistegevust Sõpruse tüübid: 1) vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse: * kasu pärast (vanade inimeste soprus, nt. äri). * naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt. teravmeelsus seltskonnas, sama hobi, koos joomine). * täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. 2) vastavalt suhte osapoolte seisundile: * ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes). * paremus (mees naise suhtes)
Sõpruse kohta on aga üsna palju erinevaid arvamusi: Herakleitos ütleb, et vastuolu on kasulik ja erinevad asjad annavad kauneima kooskõla ning et kõik sünnib võitlusest Sellele vastupidiselt väidab nii Empedokles kui ka teised, et sarnane püüdleb sarnase poole. Elutute asjade armastamise puhul ei räägita sõprusest, sest seal pole vastukiindumust ega omavahelist hea soovimist — on ju ilmselt naljaks veinile head soovida. Tuleb olla vastastikku heatahtlik ja head soovida, seda mitte varjates. Sõpruse vormid ● Kasu ja naudingu pärast Nendel, kes on omavahel sõbrad kasu pärast, ei lähtu sõprus neist endist, vaid millestki, mida head nad teineteiselt saavad — nii võib see olla näiteks naudingu pärast. Need suhted lagunevad kergesti, kui osapooled ei püsi samasugustena: kui üks ei paku enam teisele naudingut ega kasu, lakkab sõprus olemast.
Seega sunnimehhanismi kadumine Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud. Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. See iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse ja kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos. Sõprus eeldab: vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest ühistegevust: "Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana riigikorralduse juurde." Aristoteles eristab kolme sõpruse tüüpi kahel viisil: 1. vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse ning 2. vastavalt suhete osapoolte seisundile. Sõpruse tüübid vastavalt põhjusele: 1. kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt. äri) 2
o Mida see tähendab? Aristotelese philia · Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta · Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid · Sõbrad kui hüve ja vajadus? 11 · Sõprus eeldab: o vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest o ühistegevust: "Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana riigikorralduse juurde." · Kolm sõpruse tüüpi o Kolm tüüpi eristatavad kahel viisil: · vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse · vastavalt suhte osapoolte seisundile · Sõpruse tüübid vastavalt põhjusele · kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt
respekteerima. Samas riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanismi kadumine, loomulik kogukond. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Nikomachose eetika: sõprus hoiab linnriike koos. "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab: vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Erineb heasoovlikkusest ja armastusest. Eeldab ka ühistegevust: "Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana riigikorralduse juurde." Sõpruse liigid vastavalt põhjusele: - Kasu pärat (vanade inimeste sõprus). - Naudingu pärast (noorte inimeste sõprus). - Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. Sõpruse tüübid vastavalt sesundile: - Ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes).
..60 eluaastat. Lõputöö andmeid analüüsitakse statistiliselt ning nende põhjal tehakse järeldused ja ettepanekud. 6 1. TARBIJA HARJUMUSED, EELISTUSED JA NENDE MUUTUMINE Inimene on looduse ees ilma abivahenditeta suhteliselt kaitsetu, peab ta olema võimeline mõtlema, mõistma ja mõtestama - nägema ette ohte ja ellujäämisvõimalusi. Seega sisaldab näiteks selline tunne nagu nälg inimese puhul millegi soovimist või igatsemist, kujutluspilti millestki söödavast ja lõpuks ka tegutsemist nälja rahuldamiseks. Inimene pole bioloogiliselt täiuslik ja vajab ellujäämiseks võimet mõelda, kujutleda -teisisõnu kultuuri (Tarbimine 2009). 1.1 Tarbija olemus, vajadused ja harjumused Ostja on ostu-müügi osaline, kes loovutab müüjale raha ja saab selle eest soovitud kauba või teenuse, teisisõnu isik, kes saab omandiõiguse varale ostutehingu kaudu.
– soovime sõbrale head ta enda pärast, ent eeldame ka “loomulik” ehk armastusel põhinev kogukond temapoolset heatahtlikkust Sõprus eeldab: SÕPRUS vastastikku hea soovimist + sellest teadlik olemist Sõpruse probleem ühistegevust Tänapäeval erasfääri küsimus, ent saab olla ka filosoofilise arutelu teema Sõpruse tüübid eristatavad kahel viisil: Varem: sõprus puudutas omahuvi ja riigi huvi küsimusi. Erasfääri ja avaliku
Aristoteles ütles, et sõprus hoiab riike koos. Sõprus on vabal kiindumusel põhinev inimestevaheline suhe. See iseloomustab nii perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kui ka kodanike omavahelisi suhteid. Aristoteles sõnastab teatava paradoksi: sõprus paistab olema inimese jaoks hüve, kuid sõpruses lähtutakse sõbra hüvest, andes talle rohkem, kui õiglus nõuab. Me tahame sõbrale head, kuid samas eeldame, et sõber tahab meile head - Sõprus eeldab vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist, kuid see ei ole piisav. Lisaks on vaja ka ühistegevust. On olemas kolme tüüpi sõprust. Neid saab eristada kahel alusel: 1.vastavalt põhjusele ühed sõprused toimuvad kasu pärast(vanade inimeste vaheline sõprus), teised naudingu pärast(noorte inimeste vaheline sõprus), kolmandad on täiuslikud, st soovitakse sõpradele head sõprade endi pärast 2. vastavalt seisundile ülimuslikkus(vanemad lapse suhtes, riigis monarhia),
Vastavalt VÕS § 119 lg-le 2 vastutab võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Erinevalt üldreeglina kehtivast garantiivastutusest võib võlausaldaja viivituse ajal kohustust rikkunud võlgniku vastutuse hindamisel aluseks võtta süü kriteeriumi. Süülist vastutust reguleerib VÕS § 104. Tahtlus tähendab võlgniku poolt õigusvastase tagajärje soovimist ehk kaalutletud kohustuse rikkumist nt kohustuse mittetäitmisel (võlgnik kaalub täitmise ja mittetäitmise majanduslikke tagajärgi ja võib eelistada rikkumist kohustuse täitmisest saadavale tulule). Kerge hooletus oma kohustuste täitmisel vabastab võlgniku kohustuse rikkumise eest. Eelkõige võivad sellised olukorrad tekkida lepingutes, kus võlgnik peab lepingu eseme ise võlausaldajale ära tooma.
Vastavalt VÕS § 119 lg-le 2 vastutab võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Erinevalt üldreeglina kehtivast garantiivastutusest võib võlausaldaja viivituse ajal kohustust rikkunud võlgniku vastutuse hindamisel aluseks võtta süü kriteeriumi. Süülist vastutust reguleerib VÕS § 104. Tahtlus tähendab võlgniku poolt õigusvastase tagajärje soovimist ehk kaalutletud kohustuse rikkumist nt kohustuse mittetäitmisel (võlgnik kaalub täitmise ja mittetäitmise majanduslikke tagajärgi ja võib eelistada rikkumist kohustuse täitmisest saadavale tulule). Kerge hooletus oma kohustuste täitmisel vabastab võlgniku kohustuse rikkumise eest. Eelkõige võivad sellised olukorrad tekkida lepingutes, kus võlgnik peab lepingu eseme ise võlausaldajale ära tooma.
On ka nn aegumatud nõuded, nt omandiõigusest tulenev väljaandmisnõue omavolilise valdaja vastu (TsÜS § 155 lg 2). Nõuete konkurentsi korral kohaldatakse lepingu järgseid aegumistähtaegasid (TsÜS § 152). Aegumistähtaegasid võib kokkuleppel muuta (lähendada, samuti pikendada maksimaalselt 10 aastani), kuid aegumise kohaldamise nõudeõigusest ei saa tehinguga loobuda (TsÜS § 145). Tahtliku rikkumise (eeldab õigusvastase tagajärje soovimist) korral on aegumistähtaeg 10 aastat, vt RKTKo 3-2-1-79-09. · Aegumistähtaja algus ja lõpp. Tehingulise aegumistähtaja algus (TsÜS § 147). Tehingulise nõude aegumine algab nõude sissenõutavaks muutumisega, so ajahetkest mil õigustatud isik võib nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2; VÕS § 82). Eriseadustest tulenevad erandid (nt VÕS § 227). Lepingust tuleneva tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab arvates aasta lõppemisest,
vaheliste suhete kohta . Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid. Kui palju on sõbrad meie jaoks hüve ja vajadus? Hüve, kuid tegutseme sõprussuhtes vastupidi, meie teod on suunatud teise hüvele. Sõpruse vastastikusus. Eri tüübid Kas vastuolu? Soovime sõbrale head ta enda pärast, ent eeldame ka temapoolset heatahtlikkust Sõprus eeldab: · vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest · ühistegevust: "Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana riigikorralduse juurde." Sõbrad peavad kokku saama. Kui vooruslikud inimesed võtavad üheskoos midagi ette, siis see on ühiskonna toimimisele hea. Kolm sõpruse tüüpi eristatavad kahel viisil: · vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse · vastavalt suhte osapoolte seisundile
milleta ei saa võlgnik oma kohustust täita. Võlgniku jaoks toob võlausaldaja viivitus kaasa piiratud vastutuse kohustuse rikkumise korral. Vastavalt VÕS § 119 lg-le 2 vastutab võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Süülist vastutust reguleerib VÕS § 104. Tahtlus tähendab võlgniku poolt õigusvastase tagajärje soovimist ehk kaalutletud kohustuse rikkumist nt kohustuse mittetäitmisel . Kerge hooletus oma kohustuste täitmisel vabastab võlgniku kohustuse rikkumise eest. Üheks olulisemaks õiguslikuks tagajärjeks, mis kaasneb võlausaldaja viivitusega, on võlgniku õigus raha, väärtpabereid ning muid dokumente ja väärtasju hoiustada vastavalt VÕS §§ 120-124. Seaduses on sätestatud võlgniku õigus hoiustada täitmisena üleandmisele kuuluv tagasivõtmise õigusega või ilma
annaabi.ee 
