Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soome". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
land, lapimaa, saart, finn, finland, lõunaosa, rahvastik, skandinaavia, soomlasi, rahaühik, talved, soojad, suved, espoo, vantaa, kuopio, pori, territoorium, telekommunikatsioon, maak, rootslased, venelased, suomi, zeme, sood, soomaa, finnmark, finnveden, kütt, korilaste, tähendama, üldandmed, riigikeel, riigihümn, maamme, president, tarja, halonenRiigikord: Parlamentaarne demokraatia Rahvaarv:5,223,442 (Juuli 2005 ) Pealinn:Helsinki Pealinna rahvaarv: Helsinkis elab 2003. aasta seisuga 560,905 inimest. Rahaühik:Euro(varem Mark) Rahvuslik koosseis:Soomlased93.4%, Rootslased5,7%, Lapplased0.1%, Eestlased 0.2% Riigikeel: Soome keel ja Rootsi keel Usk: Luterlased 84%, teised Kristlased:1%, Kreeka Ordodoks:1%, ateistid:14% Kõrgeim koht on Halti tipp (1328m) Asub Enontekiö loodeoses. Soomes on 187 888 järve ja 176 584 saart ja 72 loojumatu päikesega polaarpäeva. Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas. Soome asub Euroopa maailmajao põhjaosas, Euraasia mandril. Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks, sest neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam rannariba Põhja-Jäämere ääres selle sai endale Nõukogude Liit
............................................................15 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 16 3 SISSEJUHATUS Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart. Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata.
................................ 14 10 SOOME EESTIS..................................................................................................................15 3 SISSEJUHATUS Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata.
Soome vabariik Mirko Laanekivi President: Tarja Halonen Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 Pealinn: Helsingi Keeled: soome, rootsi Rahaühik: euro Rahvastiku tihedus: 17,1 inimest ruutkilomeetri kohta Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Loodus Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart. Kliima Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva.
........................8 Soome suursaatkond...............................................................................................................9 2 Üldandmed: Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja lõpuks Lapimaa puudeta tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne rahvas.Soome jaguneb 5ks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke. Pyhajärvi, Näsijärvi ja Päijänne koos oma lähiümbrusega moodustavad Lääne- Soome järveregiooni
PÄRNU 2011 1 Sisukord: 1 Riigi nimi 2 Soome välispoliitika 3 Soomlased 4 Soome riigi lipp 5 Geograafiline asend 6 Loodus tingimused 7 Soomele kohane kliima 8 Majandus 9 Ajalooline ülevaade Soome majandusest 10 Majandus kasv 11 Majanduse struktuur 12 Maksutase 13 Väliskaubandus 14 Kasutatud kirjandus 2 Riigi nimi: Tavapärane riigi nimi eesti keeles: Soome Vabariik Rahvusvaheline tavapärane nimi: Republic of Finland Tavapärane nimi lühendatult: Soome Rahvusvaheline tavapärane nimi lühendatult: Finland Kohalikus keeles pikk nimi: Suomen Tasavalta Kohalikus keeles lühike nimi: Suomi Soome on parlamentaarne vabariik. Võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament- Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18 eluaastast. Riigipea on president. Riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000)
Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabariik Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3.2000)
kohal. Soome pindala on 338 430,53 km2 (303 892,46 km2 maad, 34 538,07 km2 siseveekogusid[1]). Soome pindala kasvab umbes 7 km2 aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995. Loodus Soome on üks maailma põhjapoolseimaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Kuid tal puudub juurdepääs Põhja-Jäämerele. Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart. Kliima Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapi maakonnas, on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva. Majandus Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, telekommunikatsioon ja
*Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 m üle merepinna. *Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi * Kui mitte arvestada edelaosa mõningaid tammikuid ja põhjaosa tundrapaljandikke, kuulub soome Põhja okasmetsavööndisse. Metsad võtavad enda alla ligi 70 % riigi territooriumist. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides
asustatud riikide hulka. Soome pindala on 337 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Geograafilised kordinaadid on 64 00 N, 26 00 E. (1) Loodus Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart. (1) Kliima Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome
keeltest, mis ei ole indo-euroopa päritolu. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. rahvaarv:5 279 228(02.02.2007a),mismoodustab 1.1%el-15rahvastikust. Riigikord :vabariik Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart. Helsingi on Soome pealinn,kusjuures linnastus,s.t Suur-Helsingis elab 1233 tuhat inimest , mis on veerand kogu riigi rahvaarvust.helsingi on Soomepoliitiline ,majanduslik ,vaimne,teaduse ja kultuuri keskus. Helsingi elanikest on 6.2% rootsikeelsed ja seega ametlikel andmeil kakskeelsed. Soomes on umbes 1,4 miljonit perekonda.Naiste keskmine eluiga Soomes on 82aastat ,meestel 75aastat. Naised moodustavad 52%riigi tööjõust KLIIMA
..........................................7 3.2. Soome majanduse tugevad küljed ........................................................................8 3.3. Soome majanduse nõrgad küljed ..........................................................................8 3.4. Soome kuuluvus organisatsioonidesse .................................................................8 3.5. Soome tuntumad rahvusvahelised firmad .............................................................9 4. RAHVASTIK .............................................................................................................10 4.1. Rahvastiku paiknemise üldiseloomustus ............................................................10 4.2. Rahvastiku iseloomustus .....................................................................................12 5. LINNASTUMINE.......................................................................................................13 5.1
kultuuriliselt sarnased. Eristatakse viite regiooni: Põhja-, Lääne-, Kesk-, Lõuna- ja Ida- Euroopa.(1) 3 2. PÕHJA-EUROOPA Põhja- Euroopa regioon hõlmab endas viite riiki: Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani; kogupindala on 1257 miljonit ruutkilomeetrit, rahvaarv 24 miljonit.(1) Suurem osa Põhja-Euroopast jääb Skandinaavia poolsaarele. Rannajoont liigestavad kitsad, sügavad ja käänulised, kõrgete püstloodsete kallastega lahed fjordid. Fjordid on kujunenud Skandinaavia mäestiku lõhestavate murrangute kohale. Jääajal jää süvendas ja laiendas murranguid, hiljem ujutas meri nad jälle üle. Piki rannikut on väga palju väikesi kaljusaari. (2) Idaosa on hoopis tasasema pinnamoega, kuid koosneb vanadest kristalsetest kivimitest graniitidest ja gneissidest
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine
)) --- 7 ((Kaart: Eesti loodusgeograafiline kaart.)) --- 8 xxx 1 Euroopa ja Eesti asend, pinnamood ja geoloogia 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ((Kaart: Euroopa kaart.)) Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa, ning kaardil paistab ta justkui hiiglasuur poolsaar. Vahel on Euroopat naljatamisi nimetatud ka "poolsaarte poolsaareks", sest nii põhjas, läänes kui ka lõunas eenduvad mandriosast arvukad poolsaared. Põhjaosas leiame suure Skandinaavia ja väiksema Koola poolsaare ning Põhja- ja Läänemere vahele kiilutud Jüüti poolsaare. Edelas sirutub Aafrika suunas Pürenee ehk Ibeeria poolsaar, Vahemeri on kujundanud saapakujulise Apenniini poolsaare ja sellest ida poole jääva Baikani poolsaare. Musta merre ulatub Krimmi poolsaar. Euroopa mandriosa äärmuspunktid Ilmakaar Äärmuspunkt, riik Äärmuspunkti geograafiline laius või pikkus Põhi Nordkinni neem (Norra) 71 kraadi 8 minutit N
Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!). Lennart Meri Hõbevalge ja Hõbevalgem õppejõud soovitab
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
academic jazz concerts, which made the Estonian musicians also internationally well-known. By the end of the period under study in the present work, Estonian jazz musicians had reached a considerable international level already. This is confirmed by the articles published in the Finnish and Swedish jazz journals in 1943 and 1944. This is also well proved by the sc. backwash of Estonian jazz musicians, who had left Estonia via Finland and Sweden. This wave had a considerable scope and its own valid stars. The study presents a conclusion that jazz music and its breakthrough into Estonian cultural space left its significant imprint on the local cultural pattern (especially on dance music), reaching an internationally recognized level by the end of the period under study. The greatest practical benefit of this work could be the vast amount of documental as well as oral historical-
marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused. Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe
Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes". Territoriaalne jaotus: 2 autonoomset piirkonda (Assoorid ja Madeira) ja 18 mand- riringkonda. Põhjaregioon: 21 278 km²,elanike arv 3 705 900, keskus Porto Algarve: 4988 km²,elanike arv 394 000, keskus Faro Alentejo: 26 931 km²,elanike arv 538 100, keskus Evora Assoorid: 2355 km²,elanike arv 243 800, keskus Ponta delgada. Kokku 9 saart. Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv 1 792 000, keskus Coimbra Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv 3 471 100, keskus Lissabon Madeira: 741 km²,elanike arv 244 300, keskus Funchal Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Ajavöönd: maailmaaeg Maakood: 351 Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu
ning erinevate atraktsioonidega. II järku sihtkohad Vahemere ääres ning Kesk Euroopas Skandinaavia: eriline ja eksootiline kuid liiga kallis ning suvi liiga lühike Euroopa perifeeria (väike) riigid, sh Eesti Peamised sihtriigid = suured riigid hästi kujunenud suvise ja talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega II järgu sihtkohad Vahemere ääres ning KeskEuroopas (Tshehhi, Poola??, Ungari) Skandinaavia: eriline ja eksootiline kuid liiga kallis ning suvi lühikene Euroopa perifeeria (väike)riigid, sh Eesti Vaatamisväärsused 1. LääneEuroopa a. Iirimaa Boyne'i oru kalme, kaljurannik Dingle'i lahe ääres Slea Headsis b. Suurbritannia London (Big Ben, Buckingham Palace, Tower Bridge), Hiiglaste tee PõhjaIirimaal, Edinburghi vanalinn, Bath, Bristol, Oxford, StratforduponAvon c
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kohalikud taimed olid seeder, pöök jt. Koostanud: 12Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a BABÜLOONIA Sumerite elu keskendus vajadusele leevendada etteaimamatut kliimat ja reguleerida alati muutuvat jõevoolu sellel tasasel ja soisel deltaalal. Massiivne niisutus ja farmiprojektid nõudsid organiseeritud tööjõudu ning linna rahvastik kasvas proportsionaalselt põllumajanduskatsete eduga. 2250. a paiku e.Kr sai Babüloonia linnriigi impeeriumi pealinnaks. Linnad olid esialgu ümmarguse põhiplaaniga, hiljem ristkülikukujulised. Linna ümbritses rõngana kindlusemüür. Hoonestus oli tihe. Sumeri linna käsitletaksegi tavaliselt kui vaid linnamüüriga ümbritsetud ala. Tegelikult oli see vaid üheks astmeks linnade sisemise ülesehituse hierarhilises struktuuris. (loe: HÄRMSON, lk 10...15)
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
