Tartu KHK Eesti rahvuspargid Koostaja: Rauno Malmiste 2007 Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla
Kaitsealade külastust hakkas (tegevjuht J. Eilart, juhatuse esimees Edgar Kotkaklubi. hakati toetama pärandkoosluste hooldust. korraldama riigimetsa majandamise keskus Tõnurist), millest saab suurim ühiskondlik (RMK). Soomaa rahvuspark sai üle-euroopalise looduskaitseorganisatsioon Eestis. Seltsi 1990 võeti vastu neljas looduskaitseseadus ,,Seadus 2004 ühines Eesti Euroopa Liiduga. Võeti vastu kuues põlislooduse kaitsealade võrgustiku (PAN Parks) asutajate seas annavad tooni rahvuslikult Eesti looduse kaitsest" , mis kehtestas ka üldisi looduskaitseseadus, mille koostamisel arvestati
1.2.1. Luhakooslusi mõjutavad tegurid ..............................................................................6 1.2.2. Rohumaade püsimist mõjutavad tegurid ..................................................................8 1.2.3. Luharohumaade levik ...............................................................................................9 1.3. Põllumajandusliku maakasutuse muutustest 20. sajandil ......................................11 1.4. Looduskaitse Soomaa rahvuspargis ..........................................................................12 1.5. Halliste luha geobotaaniline uuritus ..........................................................................13 1.6. Eesmärgid.....................................................................................................................15 2. MATERJAL JA METOODIKA .......................................................................................16 2.1. Uurimisala üldiseloomustus
1955 asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse komisjon 1957 võeti vast EV kolmas looduskaitseseadus, tähistati esimest looduskaitse päeva 1958 Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering 3 1960 Looduskaitseteatmik 1966 Eesti Looduskaitse Selts 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete loodusorganisatsioonidega (nt IUCN) 1971 loodi Lahemaa Rahvuspark, Eesti esimene rahvuspark !!! 1973 ilmus algupärane käsiraamat “Looduskaitse” 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks !!! 1979 koostati esimene Eesti Punane Raamat !!! 1980 Looduskaitse kuu 1981 “Soode sõja jätk”, moodustati 28 sookaitseala 1985-1987 Fosforiidisõda !!! 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1989 Moodustati Keskkonnaministeerium !!! 1990 Lääne Eesti Biosfääri Kaitseala (esimene Eestis) ja neljas looduskaitseseadus
liikidest: kuldking, maarjasõnajalg, metspipar, karulauk, palju linde, püsik-seljarohi, näsiniin, kopsurohi, salu-tähthein. Kõige viljakamad kkt naadi ja sõnajala. Soovikumets- Vahe- ja Kirde-Eestis madalamatel osadel. Üldised tingimused: niiskus, puud kehvad ja peened, mets kidur. Puu- ja põõsarinne: kidurad ja peened lehtpuud. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: tarnad, osjad, sõnajalad, käpalised, angervaks. Osja tarna andervaksa Lammi- ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala, üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt
Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts) 1938 – Eesti II looduskaitseseadus 1940 – Eestis 47 mitmesugust kaitseala 1955 – ENSV Teaduste Akadeemia 1957 – seadus „ENSV looduse kaitsest“; Matsalu rahvuspark; I looduskaitse päev 1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1966 – Eesti Looduskaitse Selts 1970 – „Soodesõda“; ENSV maakoodeks 1971 – Eesti I rahvuspark – Lahemaa rahvuspark 1972 – ENSV veekoodeks; ÜRO I Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis 1973-1976 – Euroopa Liidu I keskkonnaprogramm 1976 – Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks; ENSV maavarade koodeks 1978 – ENSV metsakoodeks 1979 – I Eesti Punane Raamat 1980 – looduskaitse kuu 1985-1987 – „Fosforiidisõda“ 1988 – I vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 – Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse v
4.4 Meri ja rannikualad 14 5. Kaitstavad üksikobjektid 15 5.1 Kaitsealused puud 15 5.2 Kaitsealused rändrahnud ja Näljakangrud 17 5.3 Paljandid ja koopad 22 2 Kasutatud kirjandus 23 Sissejuhatus Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.
Kõik kommentaarid