Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sooline võrdõiguslikkus - essee". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, võrdõiguslikkus, palgalõhe, isikuomadused, valikuid, motivatsioon, haridustasemele, aastaste, sotsiaaltoetused, saadavad, pensionid, koonduvad, erialast, õlul, hõivatus, perekonnaseis, töötamist, osalise, ambitsioonikus, palgad, töötasud, edukamadOleks Riigikogus naisi rohkem, saaksime teada, kuidas naised reageerivad ja kas läheks üldiseks sõjaks või mitte. Nagu näha ei saa sellist arutelu kuidagi konstruktiivseks nimetada. Kokkuvõtteks võib öelda, et SVS vastuvõtmine toob endaga kaasa mitmeid lahinguid, sest see on seadus, mis puudutab iga inimest. Võiks aga jätkuda jõudu emotsioonidest esialgu hoiduda ja asjadesse süveneda, mitte kõik juba eos läbikukkunuks kuulutada. Võib-olla siis kunagi jõuame ühiskonda, kus võrdõiguslikkus ei ole mingi tont, vaid kõik toimib ja on tasakaalus. Lootma peab. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Sooline võrdõiguslikkus uus mõiste Eesti ühiskonnas, millest veel ei saada aru ja ei peeta vajalikuks sellest rääkida. Meie ühiskonnas on palju ebavõrdsust ja soolist diskrimineerimist keelab vaid Põhiseaduse § 12, kuid kusagil pole kirjas, mis see diskrimineerimine on. Soolise võrdõiguslikkuse seadus defineerib selle esmakordselt. Mida see seadus reguleerib?
aastast pidevalt suurenenud, vähenes järsult ja kukkus 2004.aasta tasemele. Töötuste arv kasvas aastaga kaks ja pool korda. 15-74 aastastest oli 2009.aastal majanduslikult aktiivsed 691 000, neist hõivatuid 596 000 ja töötuid 95 000. Majanduslikult mitteaktiivseid oli 348 000. Suuremad muutused rahvastiku majanduslikus aktiivsuses toimusid aastatel 2006-2008, kui tööjõus osalemise määr märkimisväärselt tõusis. 15-74 aastaste tööjõus osalemise määr, mis püsis 2000-2005 aastal 62-63% piires, tõusis 2008.aastal 67%-ni ja jäi samale tasemele ka 2009.aastal. Kolm aastat kestnud rahvastiku majandusliku aktiivsuse kasv 2009.aastal aga peatus. Tööhõive vähenes enamikul tegevusaladel. Kõige rohkem mõjutas hõive vähenemist ehitus, kus aastaga oli töö kaotanud 23 000 inimest, ja töötlev tööstus, kus oli 21 000 hõivatut vähem kui 2008.aastal
tõenäolisemalt äri, majanduse ja juura üliõpilastel Õpingutega seotud töö vähendab töökoha otsimise aega ja suurendab tõenäosust, et esimene põhitöö on erialane töö Suurem mõju kui esimesel töökohal (erialasel või mitteerialasel) 4. Hariduse roll tööturul Inimkapitali teooria Koolis omandatakse oskusi, mida saab tööturul müüa Enam koolis käinud inimesed on tööandjate jaoks väärtuslikumad Haridus tagab kõrgema palga ja stabiilsema töökoha Üldised ja spetsiifilised oskused Tööandjad käituvad ratsionaalselt otsides töövõtjaid hariduse järgi ja töövõtjad käituvad ratsionaalselt investeerides haridusse Kriitika inimkapitali teooriale: Täiuslik konkurents Info kättesaadavus Ei anna vastust ameti ja hariduse vahelistesele seostele Mõõtmine Sõelumisteooria Viis toimu tulla mittetäiusliku infoga tööturul
Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse. Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
tööjõukulud kõrged, tööturg ei kasva Liberaalne režiim: Arengud lähtuvad turust, mitte riigi poliitikast, riik sekkub tööturule minimaalselt; mittetöötamine on stigma (“work ethics”; workfare instead of welfare), tööturg on paindlik: kasvab- kahaneb koos turuloogikaga, reeglina kõrge hõivemäär- ca 70%) Ühte selget lõhet pole, class and “race” väheneva tähtsusega, secure jobs vrs. “junk-jobs”/ “working poor” kasvava tähtusega, sooline palgalõhe pole süsteemne ega oluline. 6 Töötute kaitse “kuldajal” (1960-80, Euroopa). Töötute kohtlemine “väärikate kodanikena”: Väärtused: deservingness, compensation, social risks. Töötu oli sotsiaalselt kõrgema staatusega kui marginaal, kõrged ja pikad hüvitised (kuni 80% palgast, 2-3 a.)
inimestevahelises läbikäimises pidevalt kujundatakse ja asjaolu, et inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. Mikrosüsteem. Selles alluvad kõik sotsiaalse korra reeglid muutustele ja muutmisele, säilib ebakindluse ja püsimatuse element. 2) Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 2 2.1. Mis on sotsioloogilise uurimistöö eesmärgiks? Mõista meid ümbritsevat ühiskonda ja vajadusel vastu võtta tarku poliitilisi valikuid. Inimesed eeldavad, et isiklik vaatlus ja kogemus on kõige täpsemad, kuid tegelikult on just iseenesestmõistetavad arusaamad need, mida tuleb uurida. 2.2. Mis vahe on subjektiivsel ja objektiivsel teadmisel? Subjektiivne teadmine tuleneb indiviidi enese kontekstist: usust, isiklikust vaatlusest ja intuitsioonist. Objektiivne teadmine on tervest mõistusest tulenevate seletuste kõrvaleheitmine ja sotsiaalsete faktide analüüsimine. 2.3
......85 11.1.5. Difusiooni näiteid:....................................................................................... 86 11.1.6. Innovatsioon................................................................................................ 86 11.1.7. Globaliseerumine.........................................................................................87 11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses:.....................................................88 12. Haridus ......................................................................................................................89 12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas:...........................................................89 12.1.2. Hariduse kujunemine...................................................................................90 12.1.3. Hariduse funktsioonid..................................................................................90 12.1.4
Probleem kui takistus, mis muudab keerukaks soovitud eesmärkide poole püüdlemise ning leiab aset konkreetses kontekstis ehk situatsioonis ja tingimustes Mis on takistus, mis selle põhjustas ja kas põhjus allub meie kontrollile? Kas "tekitame" oma probleemid elus ise seades ("liiga kõrgeid") eesmärke ISIKLIKUD vs STRUKUURSED PROBLEEMId Isiklikke probleeme põhjustavad sisemised ehk individuaalsed faktorid (nagu isiksus, meelelaad, võimed, motivatsioon jne aga ka soovid ja tunnetuslikud vajadused), mida isik (keda probleem puudutab) ise saab kontrollida Sotsiaalseid probleeme põhjustavad sotsiaalsed faktorid ehk faktorid, mis asuvad väljaspool inimeste kontrolli, keda probleem puudutab, mida saab leevendada mõjutades neid esile kutsuvaid protsesse ja struktuure ühiskonnas Kas on oluline eritada isiklikke ja sotsiaalseid ehk struktuurseid probleeme? Miks?
kergesti märgata nende ignoreerimist mitmetes mängudes ja tegevustes. "Show bisnise" laadilised sportikud tegevused ei kuulu selles möistes spordi eetiliste standardide alla. 7. Isiklik kogemus. Spordile on iseloomulikud kehaline vormisolek e. fitness, elurõõm, enesekontroll, liigutusrõõm, esteetiline graatsia, risk ja seikluslikkus, mis täiendavad iga indiviidi isiksust. Siia lisanduvad ka juba eelnevalt spordi definitsioonis juba välja toodud sisemine ja väline motivatsioon. 8 Seega tuleb spordi sotsioloogide vaatevinklist lähtudes spordi alla kuuluvateks lugeda vaid nimetatud 7 tunnust omavaid kehalisi sportlikke tegevusi. Sellest tulenevalt tekib aga küsimus kas sellised spordialad nagu profipoks, male, bridz jne. ei kuulugi spordi alla. Loogiliselt ei kuulu siis ka profisport spordi mõiste alla selle klassikalises spordisotsioloogilises möistes.
inimesest sõltumatult; 3) Täiendada perekondlike ülalpidamiskohustustega isikute sissetulekut. Nimetatud süsteem tuleb luua seadusandluse abil, mis tagab kindlaksmäärtatud individuaalsed nõudeõigused või paneb avalikele, pool-avalikele või autonoomsetele kohtadele kindlaksmääratud kohutusi. Süsteem peab olema hallatud avaliku, pool-avaliku või autonoomse institutsiooni poolt. 3.1. Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetuste mõiste üle puudub üldtunnustatud konsensus. Kui lähtuda kolmest sissetulekuallikast, siis saame sotsiaaltoetusele järgmise mõiste: sotsiaaltoetus on sissetulek või rahas hinnatav teenus või ese, mis ei ole tööga saadav sissetulek ega ka ülalpidamisest saadav toetus. Taoline üldine definitsioon katab igal juhul suure arvu protsesse, nagu nt kinkimine, pärand, maksmine kindlustuslepingust, riiklikud subsiidiumid, tööandjapoolsed vabatahtlikud toetused jne.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
vajalikuks pidada. Näiteks kuulub kabineti koosseisu ka USA suursaadik ÜRO juures. (The White House; Gitelson jt, 1996, lk. 245) Mõnes mõttes võib valitsuskabineti jagada nii-öelda sisekabinetiks, kuhu kuuluvad peamiste nõuandjatena üldiselt välis-, kaitse-, rahandus- ja kohtuminister, ning väliskabinetiks, mille moodustavad pigem klientuurile suunatud ministeeriumide juhid. Viimaste all peetakse silmas valdkondade nagu tervishoid ja hoolekanne, haridus, töö, põllumajandus, transport jms ministreid, kes on presidendiga otsekontaktis enamasti harva. (Gitelson jt, 1996, lk. 246) Olgugi et kabineti funktsioneerimine peaks eelkõige võimaldama erinevate poliitikate elluviimise üle diskuteerimise ning kordaminekute jagamise presidendi ning ministrite vahel, on kabinet kollektiivse organina enamasti siiski ebaefektiivne ning esile võib kerkida vastuolusid, kuna iga
vahendite tootmise, jaotamise ja tarbimisega seotud eluavalduste kogum. Majanduspoliitika on abinõude ja meetodite süsteem, mida kasutatakse teatavate majan- duslike eesmärkide teadlikuks ja sihipäraseks saavutamiseks mis tahes kõrgemal, eriti aga riigi juhtimise tasandil. Majanduspoliitika on distsipliin, mis uurib avaliku majanduse tegevust, sotsiaalsete valikute protsessi, institutsioonilisi valikuid ja valitsuse otsuseid. Majanduspoliitika on suure hulga institutsioonide tegevus, mille eesmärgiks on mõjutada toimivaid majanduslikke protsesse ühiskonnas. Majanduspoliitika defineerimisel, kujundamisel ja elluviimisel lähtutakse enamasti järgnevast. Ühiskonnas on vaja otsustada kolm küsimusteringi. 1) Milliseid kaupu ja teenuseid tuleb toota ning millistes kogustes
probleem ja tänapäeva teadlased on veendunud, et niisugust majanduslikku võrdsust ei saa kunagi olema. Jätkub endiselt inimeste jagamine kihtidesse, kusjuures kihistumiseks võetakse peamiseks aluseks inimeste sissetulek ning selle alusel jagatakse inimesed alam-, kesk- ja kõrgklassi. Kusjuures on välja kujunenud nii, et igale kihile on omased omad käitumisreeglid ja väärtushinnangud. Omapärase kihistumise näitajaks on ka haridus. Üldiselt on nii, et madala haridusega inimesed kuuluvad ka alamklassi ja kõrgharidusega inimesed kuuluvad kõrgklassi, kusjuures keskklassi kuulub mõlemaid. Selline hariduse järgi jaotamine ei pea olema aga absoluutne N: väga hea haridusega inimene töötab madalapalgalisel töökohal, sest tal puudub läbilöögivõime. Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on veendumus, et on või peaks eksisteerima ideede paljusus. Sellega
· vabad ja ausad valimised; · võrdsus seaduste ees; · korrakohane õigusemõistmine; · põhiseadusega piiratud riigivõim; · sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; · sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Kodanikeühendused 12 Inimese eelistusi ja valikuid mõjutavad sotsiaalsed tingimused, ja keskkond, milles nad elavad. Aktiivsus poliitilises elus kasvab koos inimeste sissetulekute ja haridustaseme tõusuga. Võib eristada järgmisi poliitilise osalemise tasemeid: 1) osavõtt valimistest 2) osavõtt valimiskampaaniast 3) lobby, sh esinemine massimeedias. Lobby on üksikisikute, huvi- ja survegruppide tegevus poliitikute mõjutamiseks neile kasulike otsuste tegemiseks riiklikul
prestiiz ja sissetulek. Praktika näitab et edasipüüdlejad on võimelised saavutama ja enamasti saavutataksegi keskmine tase, kuid kõrgematele ametikohtadele õnnestub jõuda vaid vähestel (võtame lähtealuseks keskmised ja suuremad ettevõtted). Miks see nii on? Juhtide edukat karjääri käsitlevates raamatutes räägitakse sageli kolme liiki põhimõtetest: · eriettevalmistus; · isikuomadused ja kogemused; · organisatsiooni vajadused, õnnelik juhus. Eeltoodu peab paika ikkagi vaid juhul, kui inimene tahad karjääri teha. Käesoleval juhul ei vaata me juhtumeid, kus kõrge ametikoht saadakse näiteks pärandusena, st et ametikoht tuleneb omandiõigusest. Erialast haridust tõendav diplom on küll tähtis tegur, kuid karjääriredelil tõusmiseks läheb tarvis mitte ainult teadmisi, vaid eelkõige oskust omandatud teadmisi ettevõtte huvides loovalt kasutada
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.
Moraal on üheaegselt nii era kui ka avalik. Ühiskonnas on kolm klassi: töölised, valvurid-sõdurid ja valitsejad (arhondid). Ka inimene jaotub kolmeks: 1. diafragma ehk toitev osa inimeses; 2. rind ehk täitesaatev ning 3. pea, mis mõtleb. Mõlemale kolmikjaotuse vahel jaotuvad ka vastavad voorused: mõõdukus, julgus, tarkus. Kes? Mis anne looduselt? Inimhinges Mis voorus? Valitsejad teha valikuid ja pea (ratsionaalne), tarkus otsusteid valitsemises mõistus Sõdurid valitseda teiste rind (täidesaatev), julgus kontrolli ja suunamise vaim all 9 Töölised teha tööd diafragma all (toitev), mõõdukus
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues
annaabi.ee 
