o Pruun, lillakas, Balti, teravleheline turbasammal o Raba- karusammal, palusammal Taimed Rohu- ja puhmarinne o Kanarbik(kasvab niisketes kohtades), sookail (kasvab kuivemates kohtades) o Pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp- villpea, raba-jänesvill, rabamurakas Puurinne Tänu madalale mullaviljakusele rabas kasvab seal vähe puu- ja põõsaliike o Harilik mänd (kõige levinum), sookaske o Haruldasemad puud on kuusk, haab, pihlakas ja kadakas Loomad Puudega kaetud rabaosad on loomarohked Imetajad o Põder, valgejänes, hunt, rebane, mäger, karu, metssiga, metskits Roomajad o Arusisalik, rästikud või vaskuss Kahepaikseid o Rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonna, ämblikud Kalad o Ahven, haug Linnud o Rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, haruldane punakurk-kaur Veekogud
_rabas.JPG PUURINNE Madala mullaviljakuse tõttu kasvab rabas vähe puu- ja põõsaliike: harilik mänd raba põlendikel, servades ja läbivoolulistes osades võib leida ka sookaske Harilik mänd https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4 nd LOOMASTIK Imetajad põder, valgejänes, hunt, rebane, mäger, karu, metssiga, Kalad ahven, haug
Kasvavad pilliroog, merihumur, punane aruhein, pajuvaak ja harilik hiirehernes. Soostunud niidud: Esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel. Mullad on sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal on põhjavee tase alaneb tublisti. Nad on levinud üle kogu eesti, eriti aga Lääne- Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud. Esineb sookaske, haaba, saart, paakspuud, pajusi, lodjapuud, soopihla, pääsusilma, hariliku teravtippu ja kohati ka turbasamblaid. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/niitp.htm http://www.google.ee/imgres? um=1&hl=et&sa=N&biw=1366&bih=643&tbm=isch&tbnid=DpAvy0Q05tyCsM:&imgrefurl=http: //www.miksike.ee/docs/referaadid2005/niidud_janikapalu.htm&docid=INFHQAklnMzzeM&imgurl =http://miksike.ee/docs/referaadid2005/niidud2_janika.jpg&w=325&h=245&ei=rPuMUNLrG8Xjt QbUx4CYCg&zoom=1 http://et
Arukask (Betula pendula Roth) Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest.
ei leia. Samamoodi, üksnes sookase päralt on ka siirdesood. Mõlemas võib kasvada madal kask. Ka arukasel on oma kuningriik - arumetsad. Laane-, palu- ning Kesk- ja Lõuna- Eesti salumetsades võib näha ainult arukaske. Keerulisem on olukord Lääne- ja Põhja-Eestis. Siinsed paepealsed maad võivad olla ajuti väga märjad, suvel aga kõrbeda. (Sageli oleks siinseid salumetsi õigem pidada viljakamateks loometsadeks.) Nii võib tammikutes ja puisniitudel leida läbisegi aru- ja sookaske. Lähemal uurimisel ilmneb aga enamasti, et arukase känd kasvab mõnekümnesentimeetrisel künkal, sookask jälle sama suures lohus. Teinekord on aga künkal sookase juure all "keev maa" (aimatav allikakoht niiskemal aastaajal). Ent kõige kuivemad nõmmemetsad? Siin kasvab vahel üksikuid arukaski ja ega sookaskki puudu. Rabaga võrreldes on ehk nende vahekord vastupidine, samuti pole tähtsuseta, kui kaugel on kummagi liigi suuremad salud. Nõmmel on
Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas. Harilik kuusk (Picea abies) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi kolmas puuliik metsades. Kuused katavad umbes 17,6 % Eesti metsamaadest. Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Taimed Pohl - on hõredate männimetsade taim. Tema marjade hea maitse üle ei vaidle ilmselt keegi. Kuid pohlamarjad ei ole lihtsalt hea maitsega, vaid ka heade omadustega. Pohlamarjades on inimese jaoks parim
See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt teile lühidalt arukasest, siis kus ta levib ja suuremad kasvukohad, ning milleks teda kasutatakse. Lõpuks on ka tabel kokkuvõtliku osaga. 4 Arukask (Betula pendula Roth., sünonüüm Betula verrucosa) on kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meiemetsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest
6 7. Koht ökosüsteemis LK.6 8. Kasutamine LK.7-8 9. Vaenlased LK.9 10. Karjala kask LK.9-10 11. Huvitavat LK.10 10. Kasutatud kirjandus LK.11 2 Arukask Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Kaski on Eestis neli liiki. Soo- ja arukask on puud, vaeva- ja madalkask aga põõsakujulised kased.Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik
kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad on soostunud niitudel sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti. Need niidud on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. Puurindes esineb sookaske, haaba, sangleppa, saart, harilikku toomingat. Põõsarinne koosneb peamiselt paakspuust, pajudest, lodjapuust. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinde moodustavad harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati turbasamblad. Niidud tänapäeval
Ta on tuultolmleja. Foto 7 Isasurb Arukase vili on väike veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike. Seemned valmivad juuli lõpus või augustis. Nad on kollakaspruunid, veidi läikivad. Sügisel võivad need tuule abil lennata päris kaugele Page 10 of 14 Tallinna Ehituskool Levik ja kasvukohad Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Eesti kõrgeim arukask (36,0 m, diameeter 64 cm) kasvab Järvseljal [1]. Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja Aasia edelaosas. Idas ulatub leviala Siberi lääneosani.
Kukkurtihane (Remis Pendulinus) Kukkurtihane erineb väga olulisel määral teistest tihastest. Ta on väike pruunikas lind musta lauba ja üle silma käiva laia musta triibuga. Nokk on sirge, peenike ja väga terav (Linnud"Eesti selgroogsed"). Kukkurtihane on saanud oma nime pesa järgi. Meisterlikult suur kukrukujuline pesa on kinnitatud oksa tipu külge ja enamasti ripub vee kohal. Seetõttu vajab elupaika lisaks veekogule ka hundinuiasid, pajusid, sookaske, papleid jm. Eestis elab Emajõe piirdes väikese arvuliselt. (L.Jonsson, 1992,). Pildil on kukkurtihane pesas (naturfoto). 9 Tutt-tihane (Parus Cristatus) Tutt-tihane on meil esinevaist värvuline, kelle pealage ehib suletutt. Just peas asuv mustavalgekirju suletutt muudab muidu tagasihoidlikult pruunikashalli sulestikuga tutt-tihase hõlpsasti äratuntavaks. Tutt-tihase puhul on tegu eranditult okaspuumetsade linnuga.
Alusmets- hõre, esinevad pajud, paakspuu. Alusaimestik- sarnane mustika kkt taimestikule, iseloom puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. Jänesekapsa kõdusoo kkt (jks) Tekib pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga madalsoomuldadel. Puistu- enamuspuuliigiks tavaliselt kuusk; kuusikud on potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon I-III; kuuse puistud tormihellad. Kuivendusjärgse esimese põlvkonna puistutes kasvab sookaske, sangleppa. Alusmets- paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik- sarnane arumetsade jänesekapsa kkt-ga. Kõdusoometsade pindala 15%. Metsakuivendus Soostumisprotsess on Eesti aladel aoodustatud. Aastane sad hulk on võrreldes aurumisega suur. Intensiivsema (mehhaniseeritud) metsakuivendusega alustati Eestis eelmise saj 50-ndatel aastatel. 2010. a kuivendatud metsamaa pind Eestis ca 680 000ha, sellest riigimetsas ca 450 000ha. Kuivendamise pos mõju metsamajandusele (kasvatusele):
Võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Boniteet II-IV. Alusmets hõre: pajud, paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübi taimestikuga, iseloomulik on puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jks) - esineb pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kuusk, kuivendusjärgse esimese põlvkonna puistutes võib olla ka sangleppa, sookaske, mändi. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III. Parimad on kuusikud, kõige väiksema tootlikkusega sookaasikud. Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. Kõdusoometsade pindala 5-6%. Raiete liigitus - Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena, gruppidena, lankidena Vastavalt 2006. a.
muidu pilliroog vohama ning niidukooslus hävib. Suurim Matsalu looduskaitsealal. Rohuvönd- pilliroog, merihumur,rand-orashein, punane aruhein, randristik. Linnud kurvitsalised,kiivitaja,merisk,hanelised Soostunud niit esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad lubjarikkad ja suviti kuivad -põhjavee tase alaneb. Levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. TAIMED - sookaske, haaba, saart/paakspuust, pajudest, lodjapuust/ tarnad, soopihl, kullerkupp, pääsusilm/ sammalt. LIND - Sookiur Puisniit -puude ja põõsastega heinamaa e regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.Tekkisid kui inimesed hakkasid põldu harima ja karjakasvatama. Kõrge liigirikkusega. Puisniitude kaitse on tähtis,sest ilma selleta kaobb üks Eesti omanäolisemaid loodusmaastikke, levinud. TAIMED- tamm,kask,haab/sarapuu/ lubikas,käbihein. LINNUD- metsvint,salulehelind,tihased MÕISTED
kindlaks teha vaid mulla põhjal. 1) Mustika kõdusoo kv esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo, g´harvem rabamuldadel. Muld on happeline, pm kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Põhiliselt männikud, võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Alusmets: paju, paakspuu. Alust: puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. 2) Jänesekapsa kõdusoo kv esineb kuivendatud siirde ja madalsoomuldadel. Domineerib kuusk, võib olla ka sangleppa, sookaske ja mändi. Alusmets: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alust: sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud on tormikartlikud. 13. Metsatakseerimine Metsatakseerimise põhiül on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. 14. Kasvava puu takseerimine, kõrguse ja diameetri mõõtmine, puu vanuse määramine.
Puurindes valitseb viletsakasvuline sookask, põõsarindes pajud ja madal kask, Lääne- Eestis ka porss. Rohustus leidub rohkesti tarnu, sookastikut, soopihla ja ubalehte. Suhteliselt rohkem on madalsoometsi Kesk-Eestis. Siirdesoometsad on nii ajaliselt kui ruumiliselt üleminekulise iseloomuga vaheaste madalsoo- ja rabametsa vahel. Madalates lohkudes säilib kaua madalsootaimestik, samas kõrval kujunevatel rabamätastel leidub rabakooslust sookailu, sinika, tupp-villpea ja murakaga. Sookaske hakkab asendama kõveratüveline rabamänd. Rabametsad paiknevad rabanõlvadel ja rabajärvede kaldal. Rabamänd on ainuvalitsev, tingimuste halvenedes (turba paksenedes) muutub ta üha jändrikumaks ning puisraba muutub lagerabaks. Rabametsadele on omane hästiarenenud puhmarinne sookailust, sinikast, kanarbikust, Ida-Eestis ka hanevitsast. Rabametsade kuivendamine ja väetamine pole tasuv. 5. Rohumaade, soode ja veekogude tüüpide iseloomustus.
Rohurindes palju tarnu, ubaleht , ussilill jt. Samblarindes turbasamblad, soovildik. 2.2. Samblasoometsade tüübirühm- turvas koosneb turbasamblast, karbonaadivaesed. 2.2.1. siirdesoo kkt.- levinud tasastel madalikel, tavaliselt rabade ümbruses. Kujunenud enamasti madalsoode rabakoosluste suunas toimuva arengu käigus. Turbakihi alumises osas madalsooturvas, peal rabaturvas. Puurindes domineerib mänd, vähesel määral ka sookaske. Põõsarindes vaevakask, madal kask, erinevad pajud. Rohurinne iseloomustab hästi kasvukoha asukohta suktsessioonireas madalsoosiirdesooraba: algul on domineerivaks tarnad jms., turbakihi paksenedes lisanduvad sinikas, sookail, küüvits, tupp-villpea. Samblarindes algul lehtsamblad, pärast turbasamblad. 2.2.2. raba kkt.- alustaimestik atmosfäärse toitumisega. Turbakiht akumuleerib
Puurindes valitseb viletsakasvuline sookask, põõsarindes pajud ja madal kask, Lääne-Eestis ka porss. Rohustus leidub rohkesti tarnu, sookastikut, soopihla ja ubalehte. Suhteliselt rohkem on madalsoometsi Kesk-Eestis. Siirdesoometsad on nii ajaliselt kui ruumiliselt üleminekulise iseloomuga vaheaste madalsoo- ja rabametsa vahel. Madalates lohkudes säilib kaua madalsootaimestik, samas kõrval kujunevatel rabamätastel leidub rabakooslust sookailu, sinika, tupp-villpea ja murakaga. Sookaske hakkab asendama kõveratüveline rabamänd. Rabametsad paiknevad rabanõlvadel ja rabajärvede kaldal. Rabamänd on ainuvalitsev, tingimuste halvenedes (turba paksenedes) muutub ta üha jändrikumaks ning puisraba muutub lagerabaks. Rabametsadele on omane hästiarenenud puhmarinne sookailust, sinikast, kanarbikust, Ida-Eestis ka hanevitsast. Rabametsade kuivendamine ja väetamine pole tasuv. Rohumaade tüübirühmad: I Arurohumaad, II Lammirohumaad, III Rannarohumaad, IV
madal kask, Lääne-Eestiska porss. Rohustus leidub rohkesti tarnu, sookastikut, soopihla ja ubalehte. Suhteliselt rohkem on madalsoometsi Kesk- Eestis. Siirdesoometsad on nii ajaliselt kui ruumiliselt üleminekulise iseloomuga vaheaste madalsoo- ja rabametsa vahel. Madalates lohkudes säilib kaua madalsoo taimestik, samas kõrval kujunevatel rabamätastel leidub rabakooslust sookailu, sinika, tupp-villpea ja murakaga. Sookaske hakkab asendama kõveratüveline rabamänd. Rabametsad paiknevad rabanõlvadel ja rabajärvede kaldal. Rabamänd on ainuvalitsev, tingimuste halvenedes (turba paksenedes) muutub ta üha jändrikumaks ning puisraba muutub lagerabaks. Rabametsadele on omane hästi arenenud puhmarinne sookailust, sinikast, kanarbikust, Ida-Eestis ka hanevitsast. Rabametsade kuivendamine ja väetamine pole tasuv. Rohumaade tüübirühmad I Arurohumaad Pärisarurohumaad on tasasel voi lainjal reljeefil
nõmmemetsadeks (8,1%). Soometsade klassi kuulub ligikaudu 15% Lahemaa rahvuspargi metsadest. Sellest märkimisväärse osa moodustavad kõdusoometsad (5,1%), mis näitab küllaltki ulatuslikku inimtegevust loodusliku veereziimi muutmisel ja metsade majandamisel. Puuliikidest domineerib harilik mänd (Pinus sylvestris), mis katab 61,1% Lahemaa metsade pindalast (23 329 ha). Teisel kohal on harilik kuusk (Picea abies), mis katab 19,4% metsade pindalast (7 409 ha). Aru- ja sookaske (Betula pendula & B. pubescens) on 15,2% (5 794 ha). Märkimisväärne on ka musta lepa (Alnus glutinosa) osakaal, mis on 2,2% (837 ha). Viimane puuliikidest on indikaatoriks liigniisketele muldadele. Metsaökosüsteemid on Lahemaa rahvuspargi olulisemaid kaitseväärtusi, mis moodustavad suuri, vähese inimmõjuga metsamassiive. Need omakorda on kasvukohaks paljudele taime- ja seeneliikidele ning elupaigaks paljudele Eestis elavatele linnu- ja loomaliikidele. Eelkõige on
VII klass. Kultuurniitudena 2 klassi paremad kui teraviljade ja kultuuride kasvatamiseks. MKT ladu (kaasik, sanglepp), madalsoo Siirdesoo · tekkinud LG1 mulla edasisel soostumisel või veekogude pinnalt kinnikasvamisel, harva üleminek madalsoodest rabadeks. Jaotus: S'; S''; S''' ja halvasti või keskmiselt lagunenud S1; S2 On toitainete vaesed, hapud, põllumajanduslikult ei kasutata. MKT: siirdesoo, männikud harvem ka sookaske V-Va klass Rabad · tekkinud siirdesooldest või veekogude pinnalt kinni kasvamisel · pindmiseks kihiks > 30 cm tüsedune sfagnumturvas; · alaliselt liigniisked kuid üleujutusi ei esine, pH 2,5-4,0 · on mageveereservuaarid · põllumajanduses ei kasutata MKT: raba(hõredad männikud või ka sookask) V-Va boniteet Erosiooni ala mullastik E Haritavate maadena 70% ehk 59000 ha erosioon on mulla ära kandumine tuule või vee poolt Jaotus:
Kultuurniitudena 2 klassi paremad kui teraviljade ja kultuuride kasvatamiseks. MKT - ladu (kaasik, sanglepp), madalsoo Siirdesoo · tekkinud LG1 mulla edasisel soostumisel või veekogude pinnalt kinnikasvamisel, harva üleminek madalsoodest rabadeks. Jaotus: S?; S??; S??? ja halvasti või keskmiselt lagunenud S1; S2 On toitainete vaesed, hapud, põllumajanduslikult ei kasutata. MKT: siirdesoo, männikud harvem ka sookaske V-Va klass Rabad · tekkinud siirdesooldest või veekogude pinnalt kinni kasvamisel · pindmiseks kihiks > 30 cm tüsedune sfagnumturvas; · alaliselt liigniisked kuid üleujutusi ei esine, pH 2,5-4,0 · on mageveereservuaarid · põllumajanduses ei kasutata MKT: raba(hõredad männikud või ka sookask) V-Va boniteet Erosiooni ala mullastik E Haritavate maadena 70% ehk 59000 ha
Turbalasundi paksus on tavaliselt 1-3 m, mõnel juhul kuni 8 m. Turba pindmine, tavaliselt kuni 30 cm paksune kiht on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Enamik siirdesoid on kaetud metsaga (riigimetsas paiknevatest siirdesoodest on umbes 5% lagedad). Põhiline puuliik on mänd, mis kasvab üksikult, harvikute, alaboniteediliste puistutena aga ka puistutena. Männipuistud on kuivendamata siirdesoodes madala tootlikkusega, boniteet tavaliselt V-Va . Siirdesoos leidub ka sookaske, mis võib kohati moodustada madalaboniteedilisi puistuid. Raiestikel suureneb mõnevõrra kõrreliste, paiguti ka tupp-villpea ohtrus. Metsa looduslik uuenemine toimub peamiselt sookasega. Raba Raba ehk kõrgsoo on spetsiifilise niiskuslembese taimkattega ja sademeteveest küllastunud oligotroofse turvasmullaga maastikuosa, millele on iseloomulik toitesooladevaese turba pidev juurdekasv ja sellega kaasnev sademetevee hulga püsiv suurenemine pinnases.
puuturvastel, mis on tekkinud puidust. Sarnaselt veemahutavusele on ka muld seda viljakam, mida suurem on turba puidusisaldus. Eesti rabades valitseb kõige halvemate omadustega samblaturvas (Valk 2005: 240). 21 Toitevaese mulla tõttu on rabas liigivaene ka puu- ja põõsarinne. Kõige levinumaks puuliigiks on harilik mänd. Rabapõlendikel, servades ja läbivoolulistes rabaosades, kus tingimused puude kasvuks on paremad, kasvab sookaske, haruharva ka kiratsevat kuuske (saavutab vaevalt poole meetri kõrguse) ja mõni kord kuni 1 m kõrgust haaba, pihlakat, paakspuud, kadakat, pajusid. Raba- ehk vaevakaske, mis moodustab kuni 4-5m läbimõõduga puhmaid, kasvab kohati läbivoolulistes kohtades. Kõiki rabal kasvavaid puid ja põõsaid võib leida Eestis ka teistel kasvukohtadel (Valk 2005: 238). See, et harilik mänd on meie rabades kõige enam levinud puuliik, seletub männi äärmiselt laia ökoloogilise amplituudiga
1.9 S a m b l a s o o m e t s a d madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kahekesi, st. üks inimene mõõdab Iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi kuusk, kuivendusjärgse esimese põlvkonna diameetreid ja teine paneb need kirja. esinemine. puistutes võib olla ka sangleppa, sookaske, mändi. Diameetrite märkimisel kasutatakse nn. Alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III. "tippimist". Tänapäeval kasutatakse järjest mänd. Parimad on kuusikud, kõige väiksema rohkem nn. elektroonilisi kluppe, mis Esinevad siirdesoo ja raba kasvukohatüüp. tootlikkusega sookaasikud
madalamale kui 10-30 cm. Teke: siirdesoometsad on kujunenud enamasti madalsoode rabakoosluste suunas toimuva arengu käigus, kuid nad võivad kujuneda ka sademeveest pidevalt küllastunud savile või liivale; viimasel juhul algab rabastumine pärast seda, kui mulla leetumise käigus on tekkinud vettpidav nõrgkivihorisont. Puurinne: domineerib mänd, vähesel määral lisandub sookaske. Boniteet V Va. Põõsarinne: hõre kuni keskmiselt tihe. Esinevad tuhkur paju, madal kask, paakspuu, vaevakask paiguti. Rohurinne: rohurinne iseloomustab hästi kasvukoha asendit arengureas madalsoosiirdesooraba. Rabastumise algstaadiumis on ülekaalus tarnad (D) niitjas tarn (D), alsstarn (D), harilik tarn (D), pudeltarn (D) lisaks nendele esineb pilliroog (D), sookastik (D), püstkastik (D), sinihelmikas (D), soopihl, ubaleht, hari-
kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad on soostunud niitudel sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti. Need niidud on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. Puurindes esineb sookaske, haaba, sangleppa, saart, harilikku toomingat. Põõsarinne koosneb peamiselt paakspuust, pajudest, lodjapuust. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinde moodustavad harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati turbasamblad. Sood Mis on soo? Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on
annaabi.ee 
