KLASS: pärisraikad (Lycopsida) SUGUKOND: kollalised (Lycopodiaceae) PEREKOND: kold (Lycopodium) kattekold (Lycopodium annotinum) karukold (Lycopodium clavatum) KLASS: päriskeerdlehikud (Pteropsida) SUGUKOND: kilpjalalised (Hypolepidaceae) PEREKOND: kilpjalg (Pteridium) kilpjalg (Pteridium aquilinum) SUGUKOND: sõnajalalised (Dryopteridaceae) PEREKOND: sõnajalg (Dryopteris) maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) SUGUKOND: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) PEREKOND: naistesõnajalg (Athyrium) naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) PEREKOND: laanesõnajalg (Matteuccia) laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) HÕIMKOND:katteseemnetaimed (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: sarapuu (Corylus) harilik sarapuu (Corylus avellana)
2 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................4 Sõnajalgade liigid.........................................................................................................................5 Ohtene sõnajalg(Dryopteris carthusiana) ehk sõnajalg, kõrbe sõnajalg, okas-sõnajalg..........5 Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi ...................................................................................................................................5 Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) .............................................................................6 Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris)............................................................................................. 6 Karukold (Lycopodium clavatum).
Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10
harilik laanesõnajalg laanesõnajalg sõnajalalised (Aspidiaceae), (Matteuccia struthiopteris) (Matteuccia) (Woodsiaceae) kilpjalg (Pteridium aquilinum) kilpjalg (Pteridium) kilpjalalised (Pteridaceae), (Hypolepidaceae) kiviimar (Polypodium vulgare) imar (Polypodium) imaralised (Polypidiaceae) Maarjasõnajalg (Dryopteris sõnajalg (Dryopteris) sõnajalalised (Aspidiaceae), filix-mas) (Dryopteridaceae) harilik naistesõnajalg naistesõnajalg sõnajalalised (Aspidiaceae), (Athyrium filix-femina) (Athyrium) (Woodsiaceae) harilik mänd (Pinus sylvestris) mänd (Pinus) männilised (Pinaceae) alamperekond Diploxylon Koehne harilik kuusk (Picea abies) kuusk (Picea) männilised (Pinaceae)
Fourth level Fifth level 50 100 cm SÕNAJALAD Aleuudi Adiantum Adiantum aleuticum Vastupidav Kuni 1 meeter kõrgus Click to edit Master text styles Risoomidega Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik naistesõnajalg Athyrium filix-femina Risoomidega Click to edit Master text styles 1 m pikkune Second level Third level Niisket- parasniisket Fourth level happelist ja orgaanilist Fifth level ainet sisaldavat mulda Ida-laanesõnajalg Matteuccia orientalis Lehed lühemad kui 1 Click to edit Master text styles meeter
6 Metsosi Osi Osjalised Osjalaadsed Kidad Sõnajalgtaimed Taimed SÕNAJALAD Maarja-sõnajalg Sõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed Dryopteris filix-mas Dryopteris Dryopteridaceae Dryopteridales Pteridopsida Pteridophyta Plantae Harilik laanesõnajalg Laanesõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed Soo-sõnajalg Sõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed
vadega, neljakandiline, õitsvad võsud püstised, 15-50 cm kõrged. Lehed lai- munajad, karvadega, saagjastäkilised. Õied kahe huulega, kollased, asetsevad 6- kaupa ebamännastes ülemiste lehtede kaenlas. Õitseb mais ja juunis, viljad valmi- vad alates juunist. Viljaks pähklikesed. Paljuneb nii võsunditega kui seemnetega. Kasutamine: kasutatav ilutaimena pinna katmiseks varjulistes ja poolvarjulistes kasvukohtades. NAISTESÕNAJALG Athyrium filix-femina, nime seletus: athyro mängin (kr.k.) märgib seda, et eoskuhjad on mitmesuguse kujuga. Filix sõnajalg, femina naine (lad.k.). Sugukond naistesõnajalalised. Kasvukoht: varjukad metsad, võsastikud, laane-, salu-, lammi-, lodu- ja soomet- sad. Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Vars esineb maasisese risoomina. Lehed kuni 1 m pikkused, õrna, pitsilise välimusega, kasvavad sasipusana. Lehe rootsul näha tumepruune sõkalsoomuseid
Sellepärast tuleb kõhulahtisuse ja paljude seedehäirete korral kasuks toomingamarjatee joomine. Toominga lehed sisaldavad palju askorbiinhapet ja sellepärast aitab nendest valmistatud tee palaviku vastu. Toomingamarjade rohke antotsüaanisisalduse tõttu eraldatakse neist vesilahustuvaid pigmente ja tarvitatakse toiduainetetööstuses toiduvärvina 18 Rohttaimed 1. Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) Maarja-sõnajala rahvapärased nimetused on nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon ja viigirohi. Eelistab varjukaid niiskeid segametsi või võsastike: laane-,salu-, lammi- ja lodumetsas. Teda kasvatatakse ka ilutaimena aedades. Maarja-sõnajala juurikas (risoom) on mürgine. Teda on rahvameditsiinis kasutatud juba rohkem kui kolm tuhat aastat. Maarja-sõnajalast saab abi paelusside vastu. Kui rohtu sisse võtta, siis halvab see
Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia-I (II) boniteet ja kuuluvad ka puidukvaliteedilt parimate hulka. Kuusikute keskmine kõrgus võib ulatuda 35.....40 meetrini ja tagavara kuni 800 tm ha-l. Alusmets hõre või keskmise tihedusega, esineb h. kuslapuu, mage sõstar, h. paakspuu, h. pihlakas, h. sarapuu h. vaarikas ja pajuliigid. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, vähem esineb leselehte, metskastikut, h. laanelille, h. naistesõnajalga (Athyrium filix-femina), h. kolmissõnajalga (Gymnocarpium dryopteris) ja ohtest sõnajalga (Dryopteris carthusiana), võsaülast jt. Puhmarinne on katkendlik kasvab h. mustikat, h. pohla. Samblarinne on pidev, domineerivad laanik, palusammal ja metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaksikhambad. Raiestikud kipuvad kamarduma , takistatud on LU teke. Sagedamini esineb metskastik, ahtalehine põdrakanep, h. naat (Aegopodium podagraria), luht-kastevars (Deschampsia caespitosa), roomav
annaabi.ee 
