Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sõnad ja teod". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tegude, valus, ainsal, enesetunnet, suhtlema, hakkasin, lubada, hingeline, vahepeal, miljoneid, erineval, kellelgi, valides, iseennast.. *** Inimese väärtust ei hinnata välimusest, vaid tema hingest ja selle sügavusest. *** Truudus pole armastuse vaid iseloomu tugevuse tunnus. *** Tööga ei tohi oodata, küll aga eduga. *** Kõrkus käib võimetuse eel, uhkus sammub aga tegude järel. *** Kellel on alati hirm end näidata kuidagi naeruväärsena, see on nagu reisija kõikuval laeval. Ta näeb küll igal pool tugesid, kuid ei julge sammugi nende poole astuda. *** See, kellel on haigus kõigile inimestele tõtt näkku öelda, pole sellega enda juures veel algust teinud. ***
,,Mu hing mässas ja ma muutusin kurvameelseks." - See on kurb lause ning lugemise ajal läks hinge. Kolmas raamat ,,Teeba kirg" ,,Kuu valgustas tema peast eemale hoidvaid kõrvu ja tema nägu, mis oli valuline ja ärev, otsekui oleks ta järgnenud millelegi, mida teised ei näinud" Lihtsalt väga emotsionaalne lause. ,,Maailm meie ümber oli inimtühi." See lause läks mulle tõesti väga hinge. Peale seda lugemist, hakkasin enda elus neid hetki tähele panema ning väärtustama. Näiteks draamaõpetuses teeme näidendit ning meil on armastus-stseen, kus poiss ja tüdruk üksteist tähele panevad ning vaatavad teineteist pikalt. Saalis oli vaikus ning ma kasutasin seda lauset: ,,kujutage ette, et maailm ümber teid on inimtühi", mainis ära ka et selle tsitaadi võtsin just sellest raamatust. Arvan, et seda võib tunda siis, kui sa oled koos inimesega,
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut ÕNNELIKU LAPSE KASVATAMINE 3.-6.ELUAASTAL Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus Tänapäeval on meie inimkonna üheks suureks mureks teadmatus, mis saab planeedist Maa ja selle elanikest edasi. Seetõttu pööratakse tähelepanu lastele, kellest peaksid saama edukad ja töökad inimesed, kes garanteeriksid elu jätkusuutliku arengu. Need lapsed peavad saama hea hariduse, omama praktilisi kogemusi igapäeva tegevustes, oskama kuulata, infot koguda, analüüsida ning lahendusi välja pakkuda, olema hingeliselt tasakaalus ning õnnelikud. Kasvamine on olemuselt intentsionaalne ehk eesmärgipärane protsess (Wilenius, 1992) ning hetkel on eesmärgiks saavutada lastel eelpool nimetatud omadused. Kõiki neid punkte on lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik. Õnnelik- või õnnetuolek ei ole lapsele sündides sisse kodeeritud, vaid selle kujundab ümbritsev keskkond, eesot
muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt,
107. Armastan elu, kuid ei tunne vastuarmastust. 108. Sinu arvates on elu niigi keeruline. Siis tuli aga internet. 109. Elu on kui autopesula, kust proovid jalgrattaga läbi sõita. 110. Mure on intress, mis tuleb selle kinnisvara eest ette maksta, mida meil veel pole. 111. Elu on lihtsam, kui sa arvata oskad: võimatu tuleb lihtsalt heaks kiita, möödapääsmatuga hakkama saada ning väljakannatamatut taluda. 112. Ära kogu aeg päri, parem ela vahepeal natuke! 113. Vihma ajal ei laena keegi vihmavarju. 114. Kaja vastab sulle alati! 115. Tuulelohe tõuseb tuulele vastu. 116. Võibolla on see tõsi, et teistel planeetidel pole võimalik elada, kuid ega siingi kerge ole. 117. Tegelikkuse vastu võib üksnes kujutlustega võidelda. 118. Teiste elu näib alati parem, kui see tegelikkuses on. 119. Tõde on nende tarvis, kes seda taluvad. 120. Elu on vaid üks suur enesepettus. 121
selle oma sõnade läbi ise oma ellu kutsunud. Igal sõnal on suur jõud ja vägi ning see loob läbi meie mõttejõu antud emotsioonidega sõnades öeldud väega tegevusi, mida teistele jagades peame kindlasti ka meeles pidama, et saame need teatud olukorras tagasi, sama emotsiooniga ehk veel võimsamaks kogunenud sõnade ja mõtte jõuga. Meie elu on meie mõtte- ja sõnade jõu joonistus iga mõeldud mõte ja väljaöeldud sõna on meie elus justkui tegude kunstiteosed ajalooraamatus. Sõnu ei maksa kergekäeliselt suust välja loopida. Pea meeles, et iga sõna on loov energia, ei ole olemas ilma jõuta sõna, ilma tulemuseta sõna. Inimesed ei kipu just väga suurt tähtsust omistama sõna jõule, kuna puudub otsene visuaalne mõju (vähemalt nii nad arvavad) ja kõik see tänu sellele, et puudub tõestus sõnade ja mõtete tagajärgede materiaalsest mõjust või vähemalt pole seda mõistetud senini.
Armastus. Terve elu sa otsid teda.Tahad kohata inimest kes võtaks sind just sellisena nagu sa oled.Ta ei püüa sind muuta vaid arvestab sinu plusside ja miinustega.Ta on alati sinu kõrval kui tahaksid oma rõõme jagada ning alati olemas et raskel hetkel sulle toeks olla.Ta pole mitte kunagi ükskõikne ega vala oma viha sinu peale välja.Kui tahad kellelegi oma suure saladuse avaldada siis lähed esmalt tema juurde sest tead et võid teda usaldada täielikult.Ta on vaikselt kui sul on valus sest ta oskab sinu valu jagada.Tema jaoks on sinu valu sama hea kui tema enda valu.Ta annab oma parima et sul oleks hea.Sa tead et võid talle alati helistada -kas või kell 3 öösel.Ta on alati nõus sind kuulama kui kiire tal ka parasjagu poleks.Sina oled tema jaoks palju tähtsam.Kõige tähtsam.Tunned temast sageli puudust.Sa mõtled temast iga tund iga minut iga sekund.Magama minnes on tema sul viimasena mõtteis.Hommikul ärgates on ta esimesena kes sul mõtetesse tuleb.Tema
Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju!
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemiskompententsus oskus käituda erinevates sotsiaalsestes situatsioonides eesmärgipäraselt (loome endale kujutluse tulevastest seisundist, mis võiks olla saavutatud) adekvaatselt (vastab antud olukorrale ja inimesele) ja parterit arvestamata. Suhtlemine on tähendust omav ja omistav käitumine, mida väljendatakse märkidega. Suhtlemine toimub emotsioonide ajendil. Tunded on tähenduse käibemõõt. Ükskõiksuse taga on varjatud tunded. Suhtlemisel on 3 peamist aspekti info, mõju ja taju. Info antakse edasi vaid märgid (sõnad), ilma emotsiooni, hääletooni lisamata. Mõju eelkõige mittesõnaline sõnum (intonatsioon, kehahoiak, zestid). Info kohalejõudmist mööravad filtrid. Filtreid parandavad 4,5 filtrit suhe endaga (enesehinnang, milliseid kaitseid kasutan, kas ma tean, kes ma olen, eneseväärtustamine) , suhe loodusega/jumalaga, suhe teistesse, suhe ühiskonda. Mina tähtis OK+/tähtis Sina OK- Sin
Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg. Kui inimese jaoks on moraal sisemiselt omaks võetud, kannatab ta ka ise, kui ei käitu moraalsete standardite järgi. 6. Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid. Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne), iseloom(vooruslik, paheline, neutraalne), motiiv(hea tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks
Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg. Kui inimese jaoks on moraal sisemiselt omaks võetud, kannatab ta ka ise, kui ei käitu moraalsete standardite järgi. 6. Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid. Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne), iseloom(vooruslik, paheline, neutraalne), motiiv(hea tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks
mida ihaldatakse, kardetakse, loodetakse jne, sest nende erinevus sõltub inimeste individuaalsest meelelaadist ja konkreetsest haridustasemest, ning neid on nii kerge varjata teiste teadmise eest, et inimese südame loomus, kuivõrd ta on määritud ja segadusse aetud silmakirjalikkusest, valetamisest, teesklusest ja ekslikest õpetustest, on loetav ainult sellele, kes uurib südameid. Kuigi me võime teinekord avastada inimeste kavatsusi nende tegude kaudu, siiski, kui seda teha meie oma tegudega võrdlemata, ning vahet tegemata kõigil tingimustel, mille tõttu juhtum võib osutuda erinevaks, on see sama, kui lugeda salakirja ilma seda avava võtmeta ja olla enamasti petetud liigsuurest usaldusest või ebakindlusest, sest see, kes loeb, on ise hea või kuri inimene. Kuid lugegu üks inimene teist tema tegudest kuitahes täiuslikult, talle on sellest kasu ainult siis, kui tegemist on tema tuttavatega, keda aga on vähe. See, kes peab
· Inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab ja kui ei tohi. · Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. · Inimese energia vallandub ikka eesmärki nähes. · Soovide täitumine annab põhjust nende paljunemiseks. · Kergem on näidata näpuga teise inimese poole kui iseenda peale. · Teise inimese juures mõõdame kõige täpsemini ikka omaenese kalduvusi. · Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. · Me talume küllaltki hästi ebaõiglust, kui see meile kasuks tuleb. · Hoiatavad sildid: "Läbikäik keelatud!" on üles seatud selleks, et inimene enne kõhkleks, kui läbi läheb. · Laisad inimesed on meeldivad - ei viitsi kaaslasi tülitada. · Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. · Võlad anname andeks oma võlglastele siis, kui need on ära makstud. Arvustamine Kuidas on võimalik suhelda inimestega õigesti
Ta pidi küll sööma iga 15 minuti järel, kuid võis ometi süüa, mida tahtis, ning õppis elama oma eripäraga. Muidugi pidi ta taluma halvustavaid pilke tänaval ja tihti solvati teda kooliski. Siiski oli neiul sõpru ning tema sisemist enesekindlust imetlesid ka teised. Lizzie keskkooli minnes aga probleemid süvenesid ta leidis, et temast on youtube´is video pealkirjaga ,,Maailma inetuim naine", mis on vaid 8 sekundit pikk, kuid kogunud ometi miljoneid vaatamisi. Video kohta oli tuhandeid kommentaare, millest osad olid eriliselt pahatahtlikud, soovitades tüdrukul ,,endale kuul pähe lasta, sest teda vaadates tuleb tahtmine oksendada". Küberkiusamine on tänapäeval küll tavaline, kuid sellises mastaabis alandust ei suudaks ükski tavaline inimene ette kujutada. Lizzie aga ei ole niisugune, nagu teised. Selle asemel, et minna enese vigastamise või isegi enesetapu teed, nagu on tänapäeval tavaline, võttis
sidususes ja loomistahte ning tulemuse vahekorras. Maali üle ei saa otsustada enne selle valmimist. Nii moraali kui kunstiteose loomise puhul oleme samasuguses loovas olukorras, mõlema puhul tegemist loomise ja leiutamisega. 12. Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud? Sartre põhjendab seda sellega, et inimene on oma tegude summa, inimene pole midagi muud kui rida ettevõtmisi, neid ettevõtmisi moodustavate suhete kogum. Seega on inimesel on tegude kaudu vastutav selle ees, kes ta on, kuna ta ehitab end justkui üles oma tegude kaudu. Leian aga, et see idee pole nende inimeste suhtes õiglane, kes objektiivsetel põhjustel pole edu saavutanud, kuna tihti on elus olukordi, kus teed küll enda arvates õigeid tegusid/otsuseid, kuid need ei osutu siiski edutoovaks. 13
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
........................................10 Hoiduge sireenide meelitustest.............................................................................10 V osa- Omanikutunde arendamine...........................................................................10 Omamise kaks taset: kuidas vältida kannataja rolli..............................................10 Kedagi ei saa sundida heategu vastu võtma......................................................... 11 VI osa- Omaalgatuslike tegude esile kutsumine...................................................... 11 Juhid tegutsevad ennetavalt, mitte tagantjärele....................................................11 Heitke ebaoluline kõrvale: noppige välja umbrohi.............................................. 12 Te saate seda, millega te lepite.............................................................................12 Omandage Jääkaruklubi juhtimisstiil...........................................................
· Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. · Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra. · On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma vananevad vanemad tappa (näiteks kägistamise teel). Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. · Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde
Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgedest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. Süda, mis on jäetud omapead, sulgub endasse ja võtab võime õitsele puhkeda. Armastus on pikk, magus uni ... ja pulmad on äratuskell.
(lk 12) Voibolla saame sellest tabamatust absurditundest aimu, kui vordleme tema avaldusi erinevate, kuid sugulaslikes maailmades, ja nimelt aru, elukunsti ja kunsti maailmas. Alguses on absurdi atmosfaar, lopuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eriparast valgust ja naitab tema eesoigustatud ja halastuseta nagu, mida teisiti pole voimalik ara tunda. Absurdi maailm ammutab oma ulevuse just sellest madalast sunniparast suurte tegude ja suurte motete algus on naeruvaarselt tuhine suurteosed sunnivad sageli tanavanurgal voi restorani fuajees. Absurdi aluseks on lihtne rahutus. Ajale vastuhakk on absurd. Tulpimus rutiinist ja igavusest on absurdsustunnet tekitav. Maailma tihkus ja voorus on absurd. Inimese ebainimlikkus on absurd. Ma jaan alati iseendale vooraks. Maailm on absurdne. Maailm kui niisugune ei ole moistusparane, see on koik, mida voib tema kohta oelda. Absurd
Gazda). 1 Oskused, mis aitavad ehitada silda inimeste vahele «Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine» (K. Jaspers). Meie ühiskonnas on harv juhus, et inimesed jagavad seda, mis on tõesti oluline - õrnu, arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. Üksikolekud: 1) Loominguline, rõõmus ja terviklik üksiolemine. 2) Valus, surnud ja tühi üksiolek. Gabriel Marcel «The Mystery of Being». Paljusi meist on agaviletsalt suhtlema õpetatud, kuna meie heade kavastustega õpetajatele endile on õpetatud puudlikke suhtlemisviise. Õppeprotsessid: 1) mitteverbaalsed (nt naeratamine) 2) verbaalsed (nt mossitamine - надувать губы) Mida lapsed tavaliselt õpivad (- G. Egan): 1) Kuida olla pealiskaudne (hindab välimuse kaudu, mitte iseloomu). 2) Kuidas teeselda (подражать).
Tunnetus protsessid Tähelepanu W.James - ..on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepäraselt objekti või mõtteahela hulgast. -on psühholoogiliste tegevuste suunamine ja konsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu aspektid -on protsess kui me valime enda jaoks mingit infot -korral on inimene ärkvel, virge ja ta psühholoogiline seisund on aktiviseeritud. Erandiks on uimasus, kooma, uni jms. -ga langeb unisus -nõuab väga sügavat keskendumist -ga on seotud taju, mälu ilma tähelepanuta on mõeldamatu tegutsemine õiges suunas, mõttetegevuse planeerimine, suhtlemine, eristada olulist ebaolulisest. Reageerimise kõige tähtsam osa on tähelepanu ilma milleta, ei suuda kiiresti reageerida ega õiget vastust valida ega lahenda ka ülesannet õieti. -olemasolu aitab pikalt teha ühte s
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda olulist informatsiooni ja samuti kuidas suudame ise informatsioonist aru saada ja seda vastu võtta. Kuidas tajume suhtlemisel partnerit ja oskus suhtluspartnerit mõjutada. 3
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täitumine annab põhjust nende paljunemiseks. 14
Leidub radikaalseid ususekte, kus teoreetiline mõtlemine on lausa põlu all. Teisalt sisaldub nt budismis rikkalik filosoofiline pärand, millel on palju sisulisi kokkupuutepunkte lääne filosoofiaga 31. Frank P .Ramsey ,,pole olemas iseseisvat tõeprobleemi, vaid üksnes keeleline segadus" 32. Tõde filosoofilise probleemina Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + ,,tõde on valus kuulata") Esteetikas: Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis?) Epistemoloogias: Kuidas teame tõde? Mille alusel tunneme tõe ära? Keelefilosoofias: Milline on fraasi ,,on tõene" roll keeles? 33. Mis on tõeteooria? Silt ,,tõeteooria" on tähistanud erinevaid asju. Teooria ... - Tõekandjatest (laused?faktid?maakaardid) - Tõefraasi ,,on tõene" funktsioonist - Tõe kriteeriumist - Tõest endast
Need asjad mis näivad olevat on muutlikud ja mittepüsivad ning ranges mõttes mitteolevad. Need asjad, mis tegelikult on , on igavesed ja muutumatud. Ehk siis kui täna on õun õun, mõtlen ka saja aasta pärast et õun on õun.Tegelikult olevad asjad on näivate asjade arhetüübid, s.t ideed on ,,mudelid" või ,,originaalid" tavasilmaga nähtavate asjade jaoks. Inimese silm märkab esmalt ilusaid asju, ent peatselt liigub silm ilusatelt asjadelt ilu enese puhta vormini, läbides vahepeal mittekehalised ilu väljendused (ala ilus hing).Nähtavad asjad kas ,,osalevad ,, oma arhetüüpides või ,,imiteerivad" oma arhetüüpe. Asjade arhetüüpe on võimalik ,,näha" mõtlemise, mitte meelte, vahendusel. Defineerib kui meenutamist. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemusest endast eeldades, et neil on mingisugune kindel ontoloogiline staatus. Kui saame asja olemusest aru, saame ka asjast aru. Mis on substants? Substants on eksisteeriv/olev asi
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kogu filosoofia tarkuses. (H. F
"Mul on kuueaastane poeg, kellest ma arvan, et ta on indigolaps. Ja isegi kui ta seda ei ole, on ta igatahes vaimne olend, kes oma andeid rakendab. Ta teeb väga sügavmõttelisi märkusi asjade kohta, mida üks tavaline kuueaastane laps vaevalt mõistaks. Ühel hommikul sõitsime autoga mööda teed ja ma olin vihane, sest ta oli mu kannatuse proovile pannud ja ma olin tema pärast hilinemas oma kell kaheksa algavale koosolekule. Ma ütlesin talle, et olen tema peale ta tegude pärast vihane, mille peale tema (siis oli ta kolmeaastane) vastas mulle nagu välk selgest taevast: "Ema, lahendus peitub südamehääle kuulamises." Kuuldust rabatuna palusin tal öeldu mõtet selgitada ning ta lausus: "See on väike hääl sinu südames, mis ütleb sulle, mida on õige teha." Teisel päeval ütles meie väike naabritüdruk minu pojale, et tema isa võiks meie isale tuupi teha, sest ta on 46-aastane ja tugevam. Minu poeg vastas: "See ei loe, kui tugev sa väliselt oled
nagu me seda mõtlesime. Teiseks - kuuldu oma sõnadega tagasipeegeldamine aitab seda tõeliselt "endast läbi lasta". See tähendab, et sõnum jõuab tõenäoliselt inimesele kohale ega jookse mööda külgi maha. Just selle tõttu on inimesed ka aeg-ajalt tõrksad tagasi peegeldama -võib olla liiga hirmutav saada teise sõnadest sügavalt puudutatud. Alates sellest ajast, kui mina hakkasin kasutama nii-öelda ühenduse retsepti oma kolleegi süüdistamise ja talle hinnangute andmise asemel, muutus meie koostöö palju meeldivamaks ja viljakamaks, rääkimata õhustikust, mida selline vastastikune respekt ja üksteisemõistmine lõid. Aastaid hiljem sedasama kolleegi juhuslikult tänaval kohates hõiskas ta: "Sa oled olnud mu elu kõige toredam töökaaslane!" 3.3 Emotsioonid töökohal
.. leidub siiski mõningaid absoluutseid tõdesid, nö tajumuslikult ilmsed (nt 1+1=2, valge erineb hallist vähem kui mustast) 8. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile. .. sõna ,,töötama" on kahemõtteline: mingi uskumus prognoosib juhtuvat, mingi uskumus varustab meid energiat. .. võib ju olla kasulik millessegi, mis on väär (nt hauatagusesse ellu) .. mõned tõed on kasutud, mõned on kahjulikud (on valus kuulata) 9. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Moto: ,,Laskem tõest ja tõeteooriatest õhk välja!" Tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. .. tõe mõiste pole midagi sügavat ja tähtsat, nagu eelmised teooriad on eeldanud .. tõde ei oma mingit deepi ,,olemust" pole tõdede ühist omadust. .. tõeprobleem on filosoofe masendanud seetõttu, et nad otsivad seda, mida pole olemas. Deflatsionism ei väida, et tuleks: .
Organisatsiooni käitumine Suhtlemise olemusest ja suhtlemisstiilidest Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. Suhtlemisstiile jaotataks
tema mõnda aega kestnud olemasolu. Eelnevalt tuleks eksistentsi raames läbida mingi teekond, kohtuda iseendaga ja alles seeläbi saada kellekski, keda on võimalik mõista ja defineerida. · Sartre väidab, et inimene on “visand.” Selgitage, mida see tähendab. Sartre väide, et inimene on „visand“, tähendab seda, et tema olemus on suuresti seotud sellega, kuidas ta esmalt iseennast kujundab. Kogu tema edasine käitumine, eneseteostus, tegude summa ja ka tahted juhinduvad sellest „visandist“. · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on elu võimalikkust kinnitav filosoofiline õpetus, mis teeb inimese ja tema olemuse vastutavaks oma eksistentsi ees. Igasugune tegevus või tõde eeldab seejuures nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Inimene on see, kelleks ta ennast ise teeb. Toimub jaotumine religioosseteks ja ateistlikeks eksistentsialistideks.
annaabi.ee 
