See süsteem ei eelda automatiseeritud andmetöötlussüsteemi. Selle rakendamisel tuleks kaaluda, kas see tasub ennast ära, sest võimaldab varjata varu puudujääke [5]. 9 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS Rahvusvaheliselt tunnustatud varude hindamise meetodid on järgmised: 1) ühiku individuaalhinna meetod (specific identification method) 2) kaalutud keskmise soetushinna meetod (average-cost method) 3 )varu hindamise meetod esimeste ostude hindades -FIFO meetod (first in, first out method) 4) varu hindamise meetod viimaste ostude hindades - LIFO meetod (last in, last out method 5) varu hindamise meetod kõrgema hinnaga ostude alusel -HIFO meetod ( highest in, first out method) 6) varu hindamise meetod madalama hinnaga ostude alusel - LOFO meetod (lowest in, first out meetod). RTJ-4 järgi tohib Eestis kasutada varude hindamisel kolme esimest meetodit
Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise meetodit kasutatakse koos varude perioodilise arvestussüsteemiga, siis arvutatakse keskmine soetushind kaubaressursi maksumuse jagamisel ühikulise ressursiga. Lõppvaru maksumus arvutatakse keskmise soetushinna järgi. Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku soetusmaksumus € Varud kokku € liikumise kohta ühikute arv (tk) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01
* Väike ajakulu, ebatäpne, puudub üksikasjalik info, väheneb kontrollivõimalus (üle- ja puudujääk) Pidev arvestussüsteem: Kõik sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse raamatupidamises koheselt. Pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri. Eeldab laoprogrammide kasutamist. Varu jäägi hindamiseks kasutatakse Eestis: 1. individuaalmaksumuse meetod; 2. FIFO või 3. kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod. Kaalutud keskmise soetushinna meetodi kasutamisel arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta ning lõppjääk hinnatakse keskmises soetushinnas Kaalutud keskmise soetushinna meetod ÜL 17. Kauba algjääk 75 tk a' 10.-. Perioodi jooksul ostetakse 250 tk a´ 12.-; 150 tk a´ 9.- ja saadakse veoteenuste arveid 500.- . (lisandub KM) D 1044 250*12 + 150*9 + 500 = 4850 D 21514 4850 * 20%= 970 K 2131 5820.- Perioodi lõpuks on kauba lõppjääk 100 tk.
H 23. Hinnakonkurents- hinnavõitlus kaupluste vahel, kes pakuvad müüa samu kaupu üksteisest odavamalt. Selles konkurentsis peavad kauplused arvesse võtma, et kaupu ei müüdaks alla oma hinna. Müüa tuleb odavmalt kui konkurendid. 24. Hinnakõrgend-kulude katmise ja kasumi müügihinna suhtes 25. Hinnalagi-kõrgeim hind, mis kaubal võib olla 26. Hinnatäiend-kulude katmise ja kasumi hankeväärtuse ehk soetushinna suhtes 27. Hulgi-angroo, suures koguses, vastand jae 28. Hulgimüük-kui üks tootja turustab teisele tootjale või vahendaja vahendajale 29. Hüpermarket-hiidkaubahall, sortimendis on ülekaalus tööstuskaupadel I 30. Ignoreerima-eirama, tahtlikult tähele panemata jätma, mitte arvestama. 31. Import-sissevedu 32. Inflatsioon-rahaühiku ostujõu vähenemine. 33. Inkasso-raha sissenõue (panga poolt) 34. Innovatiivne-parem;uuenduslik 35
peab ettevõttes olema otsustatud varude jäägi ja väljaminekute hindamise kord. Otsuse varude hindamise meetodi valiku kohta langetab ettevõtte juhtkond ja vastav otsus peab olema fikseeritud ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades Arvestusmeetodi valikust sõltub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine ja bilansis kajastuv jääkmaksumus on erinev. Vastavalt Raamatupidamise seadusele on Eestis lubatud kasutada järgmisi hindamismeetodeid: ·tükimeetod; ·kaalutud keskmise soetushinna meetod; ·FIFO meetod (first in, first out) Tükimeetodi korral lähtutakse varude tegelikust liikumisest. Soetusmaksumus märatakse kindlaks konkreetsele objektile tehtud kulutuste alusel. Kuludesse kantakse varu soetusmaksumus ja lõppjäägi maksumuseks on müümata varude maksumus. Kaalutud keskmise soetushinna meetod lähtub eeldusest, et perioodi jooksul müüdud ja tootmisse antud varude maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus. Kaalutud
on võimalik tagada nende kontroll. Äritegevuses on tavaline , et varude soetushinnad võivad aasta jooksul mitu korda muutuda, kusjuures ühtede varude hinnad tõusevad ja teised langevad. Hindade muutumise tingimuste peab olema otsustatud varude jäägi ja väljamineku hindamise kord. Rahvusvaheliselt tunnustatud varude hindamise meetodid on järgmised: 1) ühiku individuaalhinna meetod (specific identification method) 2) kaalutud keskmise soetushinna meetod (average-cost method) 3) varu hindamise meetod esimeste ostude hindades -FIFO meetod (first in, first out method) 4) varu hindamise meetod viimaste ostude hindades - LIFO meetod (last in, last out method) 5) varu hindamise meetod kõrgema hinnaga ostude alusel -HIFO meetod ( highest in, first out method) 11 6) varu hindamise meetod madalama hinnaga ostude alusel - LOFO meetod (lowest in, first out meetod).
01. Lahendus: 1. Esmalt arvutused FIFO meetodil: Müüdud kauba soetusmaksumus on: 100 tk x 80.- = 8 000.- 500 tk x 75.- = 37 500.- 390 tk x 78.- = 30 420.- Kokku 990 tk 75 920.- Seega lõppsaldo on: 300 tk x 82.- = 24 600.- 10 tk x 78.- = 780.- Kokku 310 tk 25 380.- Kontroll: müüdud kauba ja järele jäänud kauba summa peab võrduma kogukaubaga ehk 75 920 + 25 380 = 101 300.- 2. Sama näite põhjal kaalutud keskmise soetushinna meetod: Kaalutud keskmise soetushinna saame järgmiselt: 100 x 80 + 500 x 75 + 400 x 78 + 300 x 82 101 300 = = 77,9230769…≈ 77,92 100 + 500 + 400 + 300 1 300 Murru lugeja sisaldab väljaminekuid, mis tuli teha kogu kauba soetamiseks. Murru nimetaja sisaldab kogust. Kaalutud keskmist hinda võib ümardada, kuid ümardamise reeglit ei ole. Seega võivad tulla ümardamisest tingitud vahed
aktsiakapitalist) 3. Isikule osaühingu osa omandamiseks 4. Oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile. Arvelduskontol oleva raha inventeerimisel kontrollitakse arvelduskonto väljavõtte vastavust raamatupidamises kajastatuga. Kassa inventeerimisel loetakse sularaha kassas ja kontrollitakse selle jäägi vastavust raamatupidamises kajastatuga. Varude arvestusmeetodid: 1.Tükimeetod- lähtub varude tegelikust füüsilisest liikumisest. 2.Kaalutud keskmise soetushinna meetod- peale igat kaubapartii sissetulekut arvutatakse uus kaalutud keskmine soetusmaksumus 3.FIFO meetod- lähtub põhimõttest, et esimesena soetatud kogus müüakse ka esimesena ära. Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis kindla ajamomendi seisuga ülelugemise,-kaalumise,- mõõtmise teel. Materiaalne põhivara: Maa, ehitised(jääkmaksumuses), masinad ja seadmed
seda kasutatakse tõstuki tõmbamiseks kohalt. 24. hinnaelastsus- määrab ära selle, kui oluliselt sõltub ühe või teise kauba läbimüük tema hinnast 25. hinna kujundamine- protsess mis algav eesmärkide seadmisest ja lõpeb konkreetse hinna kehtestamisega 26. hinnakõrgend- kulude katmise ja kasumi müügihinna suhtes 27. hinnalagi- kõrgem hind, mis kaubal võib olla 28. hinnatäiend- kulude katmise ja kasumi hankeväärtuse ehk soetushinna suhtes 29. hulgi- rohkesi, suures koguses I 30. ignoreerima- teadlikult tähelepanemata jätma, mitte arvestama 31. inflatsioon- paberraha väärtuse langemine selle väljalaskmise tõttu kaubakäibe vajadusi ületaval hulgal 32. inkasso- raha sissenõue, kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt, dokumendi järgi ja selle summa kleindi pangaarvele kandmine 33. innovatiivne- uuenduslik, uuendusmeelne 34. insaider- asjatundja, omainimene, seesolija 35
Müüdi 28.01.2015 üks kasukas nr. 42, ostja tasus kohe pangakaardiga. Leida tehingute algne kasum. Milline on lao saldo 28.01.2015 peale müüki? Müük TULU 4700 (nr. 40) + 4800 (nr.42) = 9500 KULU 3300 + 3500 = 6800 V: Kasum (Tulu - Kulu) = 2700 Kasukate jääk 2 tk. nr. 36 (2 * 3170) 1 tk. Nr. 42 (3500) V: KOKKU SALDO (lao jääk) 9840 (soetusmaksu hinnad) 3. Varude arvestamise kaalutud keskmise meetod Ettevõte kasutab varude arvestamisel kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Laos on 124 m riiet 1 meetri hind on 5,1. Saabub juurde 2 partiid sama riiet: 1. partii 200 m 1 m hind 4,64 2. partii 355 m 1 m hind 4,26 Tootmises kasutati ja tootmiskuludesse kanti 250 meetrit riiet. • Kui palju riiet kantakse kuludesse? • Kui palju riiet ja millises summas jääb riiet lattu? 124 * 5,1 = 632,4 200 * 4,64 = 928,0 355 * 4,26 = 1512,3 679 30 72,7 30 72,7/679 = 4,52533
e. Sisu ülimuslikkuse printsiip 14. Firma maikuu krediitmüük on 800 000 eurot, millest hinnanguliselt ei laeku 1,5%. Juhul kui konto väärtusvähend algjääk on 15 000 eurot, siis milline on selle konto uus saldo pärast ebatõenäolise laekumise kajastamist? Valige üks: a. 27 000 eurot b. 23 000 eurot c. 31 000 eurot d. 15 000 eurot 15. Hindade tõusu tingimustes annab LIFO Valige üks: a. Suurema puhaskasumi kui keskmise soetushinna rakendamisel b. Sama suure puhaskasumi kui FIFO c. Suurema puhaskasumi kui FIFO d. Väiksema puhaskasumi kui FIFO 16. Ostetud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Väide on tõene või väär? Valige üks: a. Tõene b. Väär *ostetud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses. 17. Müüdud kauba kuluks kandmisel tehakse järgmine lausend:
46 Varude hindamise aluseks on füüsiline inventuur. Materiaalse varu hindamiseks võib kasutada ühte järgmistest meetoditest, millest igaüks rajaneb erineval väärtuse muutumise oletusel: üldise identifitseerimise (ühiku individuaalhinna) meetod, tükimeetod (specific identification method); kaalutud keskmise soetushinna meetod (average-cost method); varu hindamise meetod esimeste ostude hindades FIFO-meetod (first in, first out method); varu hindamise meetod viimaste ostude hindades LIFO-meetod (last in, first out method); varu hindamise meetod kõrgema hinnaga ostude alusel HIFO-meetod (highest in, first out method); varu hindamise meetod madalama hinnaga ostude alusel LOFO-meetod (lowest in, first out method); KIFO-meetod (Konzern in, first out method).
Finantsarvestuses ei ole eesmärgiks kajastada varu tegelikku (füüsilist) liikumist, vaid kajastada kuluna varu väljaminekut soetusmaksumuses (või tootmisomahinnas). Arvestuse lihtsustamise eesmärgiks on välja töötatud mitmeid meetodeid [20]. Materiaalse varu hindamisel võib kasutada ühte järgmistest meetoditest, millest igaüks rajaneb erineval väärtuse muutumise oletusel: · üldise identifitseerimise (ühiku individuaalhinna) meetod; · kaalutud keskmise soetushinna meetod; · varu hindamise meetod esimeste ostude hindades FIFO meetod; · varu hindamise meetod viimaste ostude hindades LIFO meetod [8: 140]. Iga varude objekti soetusmaksumuse kindlaksmääramine lähtudes konkreetselt antud objektile tehtud kulutustest on sobiv näiteks juhul, kui igat objekti toodetakse eraldi mingi kindla projekti või lepingu raames. Juhul, kui toodetavate (või ostetavate) objektide hulk on suur ning objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, on
Kahjumi ja kasumi ümberhindamine Neljas futuuri karakteristik on igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. Kui aktsiate puhul tekib kasum või kahjum alles aktsiapositsiooni sulgemisel, siis futuuri puhul toimuvad kasumi- või kahjumikanded igapäevaselt. Seega tekib futuurile iga päeva lõpus uus soetushind, mille põhjal arvutatakse järgmise päeva kasum või kahjum. Futuurilepingu avamise esimesel päeval kantakse kliendi kontole kasum või kahjum, mis on tekkinud futuuri algse soetushinna ja päevalõpu hinna vahest. Näiteks kui klient on ostnud naftafutuuri QM hinnaga 93 dollarit ja järgmisel päeval on futuuri sulgemishinnaks 95 dollarit, siis kantakse kliendi kontole 95-93= 2 dollarit*500 = 1000 dollarit kasumit. Kui ülejärgmisel päeval kukub nafta hind 95 dollarilt 90 dollarile, siis võetakse kliendi kontolt seevastu (95-90=)*500 =2500 dollarit. Seega tekib futuurile iga päeva lõpus uus soetushind, mille põhjal arvutatakse järgmise päeva kasum või kahjum.
D: Varud D: Käibemaks K: Võlad tarnijatele Ostetakse tarnijalt varusid sularaha eest kassast ja varud võetakse raamatupidamises arvele D: Varud D: Käibemaks K: Kassa Arvelolevad varud kantakse kuludesse D: Kulud K: Varud 5.5.1 Varude arvestamise põhimeetodid Varude arvestamise ja hindamise üldkorra kehtestab iga ettevõte oma raamatupidamise siseeeskirjadega. Materiaalse varu hindamise 4 põhilist meetodit on: 1. Ühiku idividuaalhinna meetod 2. Kaalutud keskmise soetushinna meetod 3. Varu hindamise meetod esimeste ostude hindades - FIFO meetod 4. Varu hindamise meetod viimaste ostude hindades - LIFO meetod Eesti Vabariigis võib kasutada neist esimest kolme meetodit. Ühiku individuaalhinna meetod Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 Ühiku individuaalhinna meetodil ühtib kaupade füüsiline liikumine arvestusliku liikumisega. Kasutatakse väga hinnaliste ja unikaalsete toodete ostmisel ja müümisel
Müügikäibe ärirentaablus (operating margin). Näitab kuidas äriidee, millele ettevõte loodi ennast ära tasub. Mida suurem see näitaja on seda parem. 1.1. Müügikäibe brutorentaablus. See näitaja on arvutatav ainult nende ettevõtete jaoks, kes kasutavad kasumiaruande skeemi nr 2. Müügikäibe brutorentaablus iseloomustab firma hinnapoliitikat ning tegevusefektiivsust. Tema arvväärtust mõjutavad järgmised tegurid: müügistruktuuri muutumine kaupade soetushinna (omahinna) muutumine kaupade müügihinna muutumine Võiks olla 15-30% 2. Investeeringute e. varade puhasrentaablus (return on total assets, ROA) Ehk kapitali üldtasuvus näitab firma varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Kui palju teenis iga varaühik kasumit. Näitab juhtkonna tõhusust varade kasutamisel kasumi genereerimiseks. Seda näitajat võib võrrelda deposiidi intressimääraga, et teada saada, kas poleks mõttekam
omaseid kvalitatiivseid ega kvantitatiivseid tunnuseid. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest ning ajast, millal hinnatakse lõpetamata toodangu jääke. Valmistoodang on tootmisprotsessi tulem, mis ootab realiseerimist. Põllumajandusettevõttel on selleks väljalüpstud toorpiib, munad, koristatud teravili…Mööblitööstusel toodetud mööbel jne. Kaubandusettevõtte varudeks on sisseostetud, kuid müümata kaubad. Kuluarvestusmeetodid: Tükimeet, Kaalutud keskmise soetushinna meetod ja FIFO meetod Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus: Põhivarad kajastatakse bilansi kolmes rühmas: * Pikaajalised finatsinvesteerinugd * Materiaalne põhivara * Immateriaalne põhivara Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus: Amortisatsioon peab väljendama vara
hindamise kord. Otsuse varude hindamise meetodi valiku kohta langetab ettevõtte juhtkond ja vastav otsus peab olema fikseeritud ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjades Arvestusmeetodi valikust sõltub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine ja bilansis kajastuv jääkmaksumus on erinev. Vastavalt Raamatupidamise seadusele on Eestis lubatud kasutada järgmisi hindamismeetodeid: 1) tükimeetod; 2) kaalutud keskmise soetushinna meetod; 3) FIFO meetod (first in, first out). Tükimeetodi korral lähtutakse varude tegelikust liikumisest. Soetusmaksumus märatakse kindlaks konkreetsele objektile tehtud kulutuste alusel. Kuludesse kantakse varu soetusmaksumus ja lõppjäägi maksumuseks on müümata varude maksumus. Kaalutud keskmise soetushinna meetod lähtub eeldusest, et perioodi jooksul müüdud ja tootmisse antud varude maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus
REALISEERITUD VARA LÕPPMAKSUMUS Varude kulupõhised arvestusmeetodid Varude kulupõhise arvestusmeetodi valikust sõltub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine, s.t kuluks kantava kauba või materjali kulusumma ja bilansis kajastuv jääkmaksumus on erinev. Järgnevalt on toodud loetelu võimalikest kulupõhistest arvestusmeetoditest, millest esimesed kolm on lubatud kasutada Eestis. 1 Tükimeetod (üldise identifitseerimise, ühiku individuaalhinna) meetod 2 Kaalutud keskmise soetushinna meetod (average cost method) 3 FIFO meetod (varu hindamine esimeste ostude hindades; first in, first out method) 4) LIFO meetod (varu hindamine viimaste ostude hindades; last in, first out method) 5) HIFO meetod (varu hindamise meetod kõrgema hinnaga ostude alusel; highest in, first outmethod) 6) LOFO meetod (varu hindamise meetod madalama hinnaga ostude alusel; lowest in, first out method) 7) KIFO meetod (s.o FIFO meetodi kombineeritud meetod, kus emaettevõtja omatoodang ja
käigus saadav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulud. Lõpetamata toodang ja valmistoodang on hinnatud tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest v.a. tootmispõhivara kulum. Muud varud on võetud arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja transpordikuludest, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Tabel 2. Varud (tuh.kroonides) 31.12.2003 31.12.2002 Tooraine ja materjal 39 972 37 187 Lõpetamata toodang 2 332 3 207 Valmistoodang 6 259 5 498 Müügiks ostetud kaubad 2 613 2 176 Varud kokku 51 176 48 068 Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas 3.4. Materiaalne põhivara
Pidev arvestussüsteem: kuluks kantava vara maksumus leitakse peale igat majandustehingut ehk arvestus toimub peale igat sisse või väljaminekut. Eeliseks, et kogu perioodi jooksul on ülevaade olemasolevast kaupades. Puuduseks on käsitsi tehingute registreerimise korral suur töömaht Varude kulupõhised arvestusmeetodid · Tükimeetod- lähtub varade tegelikust liikumisest, rakendamine on mõeldav kui firma müüb piiratud koguseid ja kalleid kaupu · Kaalutud keskmise soetushinna meetod lähtub eeldusest, et perioodi jooskul müüdud kaupade maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus (ressurss soetushinnas/müügikohus) · FIFO meetod- lähtub eeldusest, et esimesena müüakse ära esimesena soetatud kogus · LIFO meetod-esimesena müakse ära viimasena soetatud kogus · HIFO meetod- esimesena see, mis tuli kõrgeimas hinnas · LOFO meetod- Esimesena see, mis tuli madalaimas hinnas
nende summana vastava masina või agregaadi (jõumasin + töömasin) töö maksumus kas tunni, hektari või tonni kohta. EMVI-s koostatud algoritmid leiate meie kodulehelt www.eria.ee, Soome arvutusnäited koos selgitustega on toodud ajakirjas Työtehoseuran Maataloustiedote 4/2005 (577). 8 Traktorite töötunni maksumuse arvutamisel saame traktori soetushinna ja tööressursi (keskmiselt 10000 töötundi) alusel amortisatsiooni ehk kulumi töötunni kohta. Mootori nimi-võimsuse ja eeldatava koormusteguri kaudu antud tööl saame diislikütuse kulu l/h. Kuludena kr/h arvutatakse diislikütuse- ja õlikulud, pangalaenu intressid, kindlustusmaksed, masina korrashoiukulud (tehniline hooldamine + remont), hoiu(remondi-)ruumi kasutamise kulud, töötasu koos juurdearvestusega jt. kuluelemendid. Kui siia veel lisada tootmise
1) Käiberentaablus (KR) näitab iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarva- mist. Isegi väike nihe (1-2%) võib viidata edukale või ebaedukale aastale. KR = puhaskasum / netokäive Näitab puhaskasumi osatähts. müügikäibest. Peegeldab firma hinnakujundust, kulude strukt. ning tootmise efektiivsust; kui suur osa müügikäibest oleks max võimal. jätta reinvest. ja arenguks. Tema arvväärtust mõjut. tegurid.: · müügistrukt. muutumine, · kaupade soetushinna (toodete omahinna) muutumine, · kaupade (toodangu) müügihinna muutumine. 2) Varade rentaablus (VR) näitab e/v varadesse tehtud investeeringute tasuvust. VR = (puhaskasum + maksud + finantskulu (EBIT)) / koguvara 3) Omakapitali rentaablus (OKR) näitab aktsionäride invest. tasuvust ja võimald. otsustada e/v juhtimise efektiivsuse üle. OKR = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid) / keskmine omakapital OKR dünaamika (ROE) = puhaskasum / omakapital
toodetele tehtud kulude mahaarvamist [ CITATION Bõt97 p 25 l 1061 ]. brutokasum (9) k äibe brutorentaablus= müü gik ä ive Müügikäibe brutorentaablus iseloomustab ettevõtte hinnapoliitikat ja tegevusefektiivsust. Selle näitajaid mõjutavad müügistruktuuri muutmine, kaupade soetushinna (toodete) omahinna muutmine, kaupade (toodangu) müügihinna muutmine. (Alver & Reinberg, 2002, lk 320) Käibe kogurentaablus kajastab tootmistegevuse rentaablust[ CITATION Tee05 p 28 l 1061 ]. Müügikäibe puhasrentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist[ CITATION Bõt97 p 25 l 1061 ].
- 500 3’000.- 24.04 71 PK arve 1794 4.- 10’000 40’000 28.04 95 Arve 114 6.- 4’500 27’000.- 4.- 7’500 30’000.- 30.04 Saldo 4.- 2’500 10’000.- 33. Kaalutud keskmine soetushinna meetod. Selle meetodi rakendamisel loetakse iga üksikobjekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmise. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või 1 kord teatud perioodi jooksul. Kord sätestatakse raamatupidamise sisekorra- eeskirjades. VÕRDUB: kaalutud keskmine soetushind= ressursisoetushind/võimaliku müügi kogusega Näide
annaabi.ee 
