Pelgulinn ja Pelguranna 1) Kirjanduse põhjal ajalooline ülevaade linnaosa kujunemisest. 2) Kindlasti palun kasutada ettekandes ka kaarte. 3) Tutvumine kohapeal elukeskkonnaga. 4) Kindlasti palun tutvuda raamatuga "Life between buildings". 5) Müra, teed, tänavad, jalgrattaga sõitmise võimalus, rohelisus, puhkealad, turvalisus jne.... Pelguranna Pelguranna on asum Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Kopli lahe ääres ning piirneb Merimetsa, Pelgulinna, Sitsi ja Kopli asumiga. Pelguranna asumi pindala on 1,0 km2. Kust sai Pelguranna asum oma nime? Pelguranna asum on saanud nime samanimelise ranna järgi, mis on omakorda lühend Pelgulinna rannast. See rand on tuntud ka Stroomi rannana, mis on 2012. aastast saadik ranna ametlik rööpnimi. Elanikkond Elanikkonna suurus on umbes 15 000 inimest 2017 aasta kohta. 2016. aastal moodustasid 017 aastased asumi elanikkonnast 1217%...
Kõigepealt äratavad tähelepanu kollane, punane ja oranz.Külmad värvitoonid on passiivsed ja sobivad taustaks. Kõige suurema eemaldumisvõimega on sinine. Rasked ja kerged toonid Tumedad värvitoonid on rasked, heledad kerged. Värvide erinevat raskust kasutatakse elementide esiletõstmiseks ja tasakaalustamiseks. Näiteks kahest samasuurest kujundist tõuseb tumedam esile. Väike tume element suudab tasakaalustada suure heleda elemendi. Värvitunnetus sõltub situatsioonist Sõltuvalt situatsioonist võivad inimesed värvusi erinevalt tunnetada.Värvus sõltub teiste elementide värvustest. Näiteks esiplaanil olev võib näida tumedama või heledamana sõltuvalt taustast. Värvus sõltub valgustusest. Sama objekti värvus paistab erinevana päeval ja õhtul.Erinevad inimesed tunnetavad värve erinevalt. Uuringud näitavad, et 15% mehi on värvipimedad. Seetõttu tuleb vältida punase ja rohelise kombinatsioone, eriti väikestel aladel.
Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: ñ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri ñ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia ñ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused ñ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: ñ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita ñ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ñ ollakse liiga monoloogiline ñ eelarvamused kuulajate suhtes ñ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. ñ lähtutakse jäigast ootusmudelist ñ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes ñ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale ñ omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikat...
Erinevad suhtlemistakistused Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistakistused. · < Müra sidekanalis kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri jne. · Keelebarjäärid võõrkeele mittetundmine, slängi kasutamine jne. · Suhtlejate staatusevahe, professionaalne isoleeritus. · Kultuuri- ja usulised erinevused. · Situatsioonilised tegurid kellaaeg, koht, kõrvalised isikud, teised kliendid jne. Sõnumi lähetajast tingitud suhtlemistakistused. · Sõnumi edasiandmine ilma et sõnumi vastuvõtjaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti. · Väsimus, hajaliolek. · Asjatundmatus. · Ebaõige keeleline vaste oma sõnumile (väär kodeerimine). · Segane, arusaamatu väljendus. Sõnumi edastamine on pikk ja ükskõikne, vastuvõtja jälgiv aktiivsus lülitub välja. Kahvatu ja ebalev jutt (püüd piirduda olulisemaga, detailide ja argumentatsiooni väljajätmine). Ülelihtsustamine (püüd...
Kas iga kriis on kaotus? Kriis on olukord, kus olemasolevatest teadmistest, oskustest ning vahenditest ei piisa, et muutunud olukorraga toime tulla. Minu arvates ei ole iga kriis kaotus, kuid väga palju oleneb siiski ka konkreetsest situatsioonist. Kui inimene on hea analüüsivõimega, suudab ta juhtunu hiljem enda jaoks läbi mõelda. Selline käitumine tuleb hiljem kindlasti kasuks. Näiteks kui inimene peaks tulevikus samasugusesse või sarnasesse situatsiooni sattuma, siis on tal juba eelnev kogemus olemas. Muidugi ei ole selline käitumine kõigile võimetekohane ja nii mõnelegi võib korra läbielatud kriisi kordumine vaimselt ja füüsiliselt vägagi rusuv olla.
veidi meie kõigi igapäevasest hoolimatusest. Niisiis ümbritsevat keskkonda tähele pannes olen jõudnud järeldusele, et meie inimkonna suurim mure om ükskõiksus. Ükskõiksus omakorda viitab hoolimatusele. Kõik tahaplaanile jäävad situatsioonid ja veidi võõramad inimesed, mida peame viimasel ajal tühiseks ja pea mitte eksisteerivaks, on see, mis tegelikult loeb, on oluline ja peaks tegema meist ühtehoidva ja hooliva ühiskonna. Teisalt räägiksin teile situatsioonist, mis mind kõnet kirjutama ajendas ja võiks panna ka teid end ümbritsevatele "pisiasjadele" mõtlema panna. Nimelt bussipeatuses lamas maas teadvusetu noor. Ümbritsevad inimesed käisid mööda, tegemata teist nägugi. Kui keegi ei hooli, siis kes peaks? Nähes olukorda, olin šhokeeritud nii üht kui ka teistpidi. Erinevalt hallist massist, tegutsesin silmapilkselt. See tunne, mis valdab sind hoolides, aidates teist on kirjeldamatu
Nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Nad võivad viia sõltuvuse, tagasitõmbumis või ebapädevuse tundmiseni. Nad on ka tunnetebarjäärid- kasutades suhtlustõkkeid on ebatõenäoline, et läbi pääsevad ka tegelikud tunded. Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked. Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika raadiost, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus). Järelikult kõik, mis on seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse,
osapoolt! andme edastaja. Kommunikaatorit ja Retsipient ehk retsipienti! andmete vastuvõtja. TALLINN 2007 Kuidas me infot edastame? Kas on võimalik, et kommunikaatorist saab retsipient ja retsipiendist kommunikaator? On! Seda näitab meil kõrval olev joonis! TALLINN 2007 Suhtlemistõkked! Suhtlemistõkkeid on erinevaid. Millised on näiteks keskonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked? Kas nendeks võib olla kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri, kellaaeg, koht või ruum! TALLINN 2007 Neid on veelgi! Näiteks: Ollakse liigselt monoloogne, seatakse eelarvamusi kuulajate suhtes. TALLINN 2007 Kuidas saaksin muutuda paremaks suhtlejaks? Kui ma mäluksin nätsu ning puhuksin sellest mulle ja samal ajal värvin WC's peegli ees ripsmeid, kas oleksin parem suhtleja?
2) Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid. Õendushetke iseloomustab kõigepealt tajumine ning arusaamine, mida patsient kogeb ja tunneb, seejärel arusaam, mida patsient vajab (Artiklist: „Ma tundsin tema allasurutud frustratsiooni ja meeletut pinget” - patsient ei saanud liigutada ega rääkida, tal oli raske hetk.→ „Ma karjun sinu eest”- õde pakkus, et maandab pingeid patsiendi eest). Õe pakutav tugi sõltub konkreetsest situatsioonist ning patsiendist. Selleks võib olla lihtsalt kuulamine, puudutus, julgustamine etc. Iseloomulik on ka õendushetkele järgnev rahulolu. Patsient tunneb, et teda on mõistetud, ta pole enam üksi. Õde tunneb, et ta sai patsienti aidata, mõistis, mis on antud hetkel patsiendi vajadus. 3) Miks on „õendushetk” oluline? Õendushetk on oluline tervendamise ja tervenemise protsessis. Artiklist nähtub, et pärast
Minu kokkupuude sotsiaalhooldussüsteemiga Liis Viin Lapsehoidja I kursus Tartu Tervishoiu kõrgkool Lapsena leidsin end mitu korda situatsioonist, mil olin paljajalu lehmakoogi sisse astunud. Mänguhoos, joostes venna eest või liblika järel. Nii avastasin end ka sel varakevadel ,,liblikat" püüdmas koos paarikümne teise entusiastliku noorega, kellel oli sooviks osaleda projektis ,,Vanem Vend Vanem Õde" . Sel hetkel ei osanud ma aimata, et ühel hetkel ootab mind ees karjamaa - vasika ning ,,lehmakoogiga". Lennart Georg Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt aga see on meie tuleviku väetis". Kirjeldaksin
palju inimesi tööta. Nii kaotasid paljud ameeriklased demokraatiasse usu. Demokraatia säilimine USA-s aitas kaasa uus president Franklin Delano Roosevelt, kes töötas välja uue kursi ja mis aitas USA majanduskriisist välja tulla. Need olid minu näited diktatuuride kujunemisest erinevates riikides. Positiivsed omadused diktatuurist: Raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul tihti kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla. Karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida suuremad majanduslikud langused. Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile valitsejale). Negattiivsed omadused diktatuurist: Üks ideoloogia. Inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine. Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on kas riigistatud või ära keelatud.
võrreldes esimese tsooniga) – … - 360 cm – sotsiaalne tsoon – … - 610 cm – avalik tsoon Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted. Ruumi 6 dimensiooni (Knapp ja Hall): formaalsuse määr (nt rituaalse käitumise nõue) soojus (turvaline, mugav ümbrus) privaatsus tuttavlikkus (sarnased tingimused, teadmine, kuidas käituda) piirangud (nt kuivõrd tajutakse võimalust lahkuda situatsioonist) distants (reguleerib füüsilist ja psühholoogilist lähedust teise isikuga) Keskkondlikud tegurid – sõnumi edastamine mööbli, valgustuse, temperatuuri jms kaudu Paralingvistilised, vokaalsed signaalid
Koloniaalmaad hakkasid vabanema juba 19. sajandil, kuid suurem muutus toimus peale II maailmasõda, kui tekkis 17 uut riiki. Kolooniate vabanemine ei olnud lihtne, sest paljud metropolid ei olnud nõus oma valdusi loovutama. Sellest tingituna tekkisid konfliktid, mis tihti kasvasid välja veristeks sõdadeks. Enamik riike saavutasid pärast koloniaalsõdu enda iseseisvuse, see aga polnud palju parem kui olla metropoli üheks asumaaks. Kolmanda Maailma riigid leidsid end uuest situatsioonist, kus neil puudus kindel riigi juhtorgan ning riigi juhtimis süsteem. Kõige lihtsam oli sellises situatsioonis valida diktatuuri tee ja see riigi juhtims süsteem on nii mitmeski riigis tänapäeval. Kolmanda Maailma hädad ei lõppenud sellega. Lisaks kõigele on igas riigis erinev usk, mis on põhjustanud mitmete naaberrrikide vahelised sõjad. Näiteks India ja Palestiina vaheline konflikt. Mõlemad riigid on endised Briti kolooniad
maailmas, mis on hetkel moes ja mis pole. Meedia mõju võib olla ka negatiivne. Vägivald, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, terroriseerimine- kes poleks meist seda meedias näinud? Ma olen selle vastu, sest neid asju propageeritakse tihti, kuigi isiklikult mina ei ole nendest mõjutatud. Suureks probleemiks on ka vale informatsiooni edastamine meedia kaudu, mida paljud võimul olevad inimesed ära kasutavad. Selle tagajärjel tekivad inimestel valed ettekujutused situatsioonist, see aga võib põhjustada inimeste vahelisi konflikte. Meedial on mulle palju anda. Tänu temale saan ma juhtumustest, inimestest ja muust teada, millest muidu ei kuuleks. See negatiiv, mida ma tänu meediale olen näinud ja kuulnud, on aidanud mul maailmat teise pilguga vaadata.
toimunut saab ka jäädvustada nt. arvuti kõvakettale. (Info säilitamine on vajalik võimalike hilisemate vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks. Info säilitamise aeg oleneb väljatöötatud süsteemist, tavaliselt on see u. 3 kuud.) Samuti annavad viimased kaks kõige objektiivsemalt infot toimuva kohta, kuna radari ja elektronkaardi kasutamise korral on kogu jälgitav piirkond korraga silme ees. Allpool oleval joonisel on näide võimalikust situatsioonist ja kuidas on see kujutatud elektronkaardil. JOONIS 1 Mõnikord on oluline, et lisaks radarile ja elektronkaardile oleks olemas ka videopilt. Sellist dubleerivat moodust kasutatakse mõne üksiku probleemse koha puhul ( kitsused, sõlmpunktid jne ) Mitmes VTS-süsteemid jälgivad suuri piirkondi. Sellepärast kasutatakse ühes VTS- süsteemis mitmeid radarisüsteeme ( radarijaamas, VTS-keskused jms )ja sidepidamissüsteeme. Näiteks: a
*Itaalia *Kreeka *Portugal *Bulgaaria *Hispaania *Jugoslaavia Hinnang demokraatiale: Hinnang diktatuurile: + Rahvas on iseseisev + Raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul tihti kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla + Võrdsed demokraatlikud + Karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida vabadused ja inimõigused suuremad majanduslikud langused + Majanduslikult piiramatu + Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile valitsejale) + Demokraatia tagab rahvale - Üks ideoloogia vabaduse ja majandusliku heaolu. + Arenguvõimalus - Inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine
vale aine võtmine,vale nupu vajutamine jne) 3.) Inimene unustab ajutiselt mida või milleks ta teeb. Selle tagajärjel võib põhjustada õnnetuse. Selliseid häireid põhjustab töö katkestamine ja segamine. 4.) Apsud ning ajutised mälu ja kontsentratsiooni häired võivad eriti sageli tekkida autojuhtidel ja operaatoritöös. Et neid vältida, aitb ergonoomiliste soovituste rakendamine. 5.) Tahtlikult vale käitumine - tahtlik eeskirja või reegli rikkumine (nt. situatsioonist tekkinud, rutiinist tekkinud, erandlik tahtlik käitumine) 6.) Isiklikult arvan, et kindlasti vähendaksid. Selleks ergonoomilisi töötingumusi luuaksegi, et vähendada inimeste vea tõenäosust. 7.) Arva, et vähendavad. Kuna masinatese on kodeeritud kindlad nn. töötingimused. Selleks, et masinad töötaksid korrekselt, peavad inimesed neid korrapäraselt kontrollima või kontrollida lasta. 8.) Töötaja või juhi vead - kindlasti juhi vead, kuna juht peab juhtima ettevõtet ja vastutama
Saksamaa 19000 Prantsusmaa 40000 Eesti 100 0 5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000 40000 45000 Linnused olid pigem praktiliseks otstarbeks,kunstiline vorm oli teisejärguline Linnuse tüüp sõltus geograafilisest situatsioonist Kaitseehitise vorm sõltus ka majanduslikust ja sotsiaalsest arenguastmest Linnuse arhitektuur arenes koos vajaduste ja hädaohuga Müüride kaitse oli olulisim Eesti linnustes ei esine ülisuuri saalruume v.a Toomkirik Väiksemaid tornlinnuseid ja majalinnuseid ehitasid kõik maavaldajad Sageli muutus üks linnusetüüp ümberehituste käigus hoopis teiseks linnuseks
Eesti energiastrateegia ja -poliitika Tõnis Teinemaa TABB31 Millest täna räägin Mõned definitsioonid Energialiike Millest Eesti otsused sõltuvad Eesmärgid Tulemused Poliitika ja strateegia erinevus Strateegia tegeleb lõppeesmärkide valiku ja põhjendamisega (kuhu liikuda?). Poliitika tegeleb tee valikuga praegusest situatsioonist strateegilise lõppeesmärgini (mida teha?). Eestis kasutusel olev energia Eesti energiatarbimine liigi järgi 24% 18% Tahkekütus Vedelkütus Gaaskütus Elektrienergia Soojus 21% 33% 4%
kõikidel inimestel. Põhjuseks võib sellisele teenindusele olla esiteks see, et teenindaja nägi minu näost, et ma ei ole asjadega rahul ning vajan head suhtlemist. Teine põhjus, miks teenindus sujus hästi oli see, et klienditeenindaja tahab jätta head muljet nii endast, kui ka firmapoest. See toob hiljem rohkem püsikliente ning inimesed räägivad linnavahel ka edasi, et kui hea ja mugav teenindus on selles eelnevalt nimetatud poes. Sellest situatsioonist õppisin ma nii mõndagi. Esiteks pean olema ise julgem ja minema küsima, mitte iseseisvalt ja ärritunult ringi vaatama. Teiseks õppisin ma seda, et alati võib küsida ka teisi lahendusvariante. Näiteks minu t-särgi ostmisele leidis klienditeenindaja ise väga hea lahenduse mis rahuldas nii mind kui ka müüat. Tulevikus ma kindlasti teretan poodi sisenedes klienditeenindajat ning olen julgem. Negatiivne situatsioon kliendina:
Miks riigid sõdivad? Igal ajajärgul ajalooõpikutes on just kõige rohkem infot sõdade kohta, siit tekib ka küsimus: milleks riigid omavahel sõdivad? Ratsionaalselt mõeldes on see kõigile inimestele kahjulik, kuna sõdades on alati ohvreid ning seda kõigil osapooltel. Järgnevalt üritangi kirja panna oma arvamuse võitlemise põhjustest. Esiteks arvan, et põhjuslikud faktorid sõltuvad alati situatsioonist. Kindlalt võib väita, et mitte üheski sõjas ei ole mingit ,,valget rüütlit", kus üks riik on abivalmis ja aitab teist lihtsalt niisama, ootamata mitte midagi vastutasuks. Sõtta asutakse ainult kasutoovatel põhjustel kui võitlusest ei ole midagi vastutasuks oodata siis ka ei sekkuta. On mitmeid olukordi, mis põhjustavad sõda. Isiklikult ma arvan, et need on kõik majanduslikud ning omakasupüüdlikud. Näiteks USA
Tuleb arvestada ka lähedaste ennete kui ka tunnetega. 4) Naeruvääristati jonnakust. Kaheksas päev, 5. novell 1) Kolm naljavenda, kasimatu kohtunik. 2) - 3) Üks väärika töökohaga isik peaks väärikalt riietuma ning käituma. Moraal oli labasuse välja naermises. 4) Naeruvääristati asjatundmatust, lohakust. Kuues päev, 1. novell 1) Kehva jutustamisoskusega rüütlihärra, terane ja tark daam. 2) - 3) Ilma oskusteta võib ka hea asja ära rikkuda. Tark inimene oskab ka raskest situatsioonist välja ronida. 4) Naeruväärustati oskamatust Seitsmes päev, 6. novell 1) Noor ja ilus aadlidaam, hästikasvatatud noormees, aadlidaami mees, mõjuvõimas rüütel. 2) Abielumehe usalduse kuritarvitamine. 3) Inimene pole alati rahul ühe toiduga, vaid vajab vaheldust. 4) Naeruvääristati lihtsameelsust Kuues päev, 7. novell 1) Auväärt daam, noor ja ilus aadlimees. 2) Käituti armastustunde järgi. 3) Inimene võib armastada rohkem kui üht inimest. Armastusel pole piire.
tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest Taevased: Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika Maised: eetika ja riigitarkus Tehnilised: loogika, dialektika, retoorika 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest. Hegel ja Heidegger filosoofiaga ei saagi algust teha, me kas oleme alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. Kui jääb järgi midagi, milles kahelda ei saa, siis oleme sisenenud filosoofiasse. Camus filosoofia algab absurdist. Absurd olukord, kus me äkki tajume võõrandatust, selle
minema hakkad. lisand: Ise ta ütles, et see asi teda ei huvita. Vastastikused asesõnad retsiprookpronoomenid näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat tegevuse objekti või omajat langevad kokku tegevuse subjektidega üksteise, teineteise Näis, et kõik need inimesed on üksteisega kuidagi seotud. Jüri ja Jaan vaatasid teineteisele ~ üksteisele kohkunult otsa. Näitavad asesõnad demonstratiivpronoomenid viitavad mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele see, too, sama, seesama, toosama, teine, muu niisugune, samasugune, niisamasugune, selline, seesugune, säärane, säherdune, taoline, selletaoline nisuke, nihuke, niuke, sihuke, siuke Küsivad-siduvad asesõnad interrogatiivrelatiivpronoomenid esinevad lauses kahes eri funktsioonis Umbmäärased asesõnad indefiniitpronoomenid on suhteliselt heterogeenne asesõnade rühm,
· Üks ideoloogia · Range kontroll ajakirjanduse üle · Juhikultus · Võim ei ole avalik ega kontrollitav · Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu · Trüki- ja sõnavabadus puudub Riigid: · Venemaa / N Liit · Saksamaa · Ungari · Türgi · Itaalia · Kreeka · Portugal · Bulgaaria · Hispaania · Jugoslaavia Hinnang diktatuurile: + Raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul tihti kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla + Karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida suuremad majanduslikud langused + Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile valitsejale) - Üks ideoloogia - Inimõiguste rikkumine ja demokraatlike vabaduste piiramine - Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud Mittedemokraatlikud liikumised: kommunism (NSV LIIT), fasism (ITAALIA), natsionaalsotsialism (SAKSAMAA)
· Teadvustab ennast, proovib end kehtestada, oskab keelduda/ei öelda · Üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed · Hindab oskusi ja võimeid üle · Teab oma ees-ja perekonnanime, elementaarseid viisakusreegleid, kui talle on neid õpetatud · Sööb, joob, riietub lahti valdavalt iseseisvalt, püsib suurema osa päevast kuiv ja puhas · Reageerib sõltuvalt situatsioonist ja ümbritsevate inimeste käitumisest · Mõistab selgelt väljendust ,,Ei tohi" jne. · Tunneb huvi teiste laste vastu, mängib nendega kõrvuti · Toetub võõrastega suheldes ja enesekindluse saavutamiseks tuttavale täiskasvanule · Matkib täiskasvanu tegevusi, millele saab tagasisidet Oskuste arendamine Põhirõhk on mõtlemise arengul, sest sotsiaalse võimekuse areng on tugevas seoses eelkõige kognitiivse arenguga
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Keskaegsete linnuste võrdlus Linnuste ajaloost Eestis Linnused olid pigem praktiliseks otstarbeks, kunstiline vorm oli teisejärguline Linnuse tüüp sõltus geograafilisest situatsioonist Kaitseehitise vorm sõltus ka majanduslikust ja sotsiaalsest arenguastmest Linnuse arhitektuur arenes koos vajaduste ja hädaohuga Müüride kaitse oli olulisim Eesti linnustes ei esine ülisuuri saalruume v.a toomkirik Väiksemaid tornlinnuseid ja majalinnuseid ehitasid kõik maavaldajad Sageli muutus üks linnusetüüp ümberehituste käigus hoopis teiseks linnuseks Rakvere ordulinnus Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Mina kui suhtleja Suhtlemine on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked:
käigus asutuse juhataja selgitab välja kogu täitmisele kuuluv töömaht, jaotab selle üksikisikute vahe, moodustab ametikohad ja allüksused ning määrab kindlaks alluvusvahekorrad. Antud ülesehitus on aluseks organisatsiooni liikmete vahelistele ametlikele suhetele, mida tuleb selgeks teha ka kõikidele töötajatele, et ei tekiks konflikte ja probleeme. (organiseerimine, õp.lk 97) Antud situatsioonist lähtudes tundub, et mõni osakonna juhataja ei ole teadlik tööjaotusest. Haiglates on tööjaotus astmeline, ehk kohustused, vastutus ja õigused olenevad juhtimise tasemest. Igal osakonnal on oma ülemused ja alluvad ning teise osakonna juhataja ei saa/tohiks anda korraldusi teise osakonna juhataja alluvatele või teha teises osakonnas ümberkorraldusi nagu selles situatsioonis käitus
sa arvad, et ma ei saa sellega nii kui nii hakkama ja miks ma siis seda üldse proovin. Seda, et enesekindel inimene on elus läbilöövam ja õnnelikum kinnitavad ka faktid. Samas on aga iga inimese elu täis üllatusi. Ka enesekindla inimese elu. Kui ütleme, et igaüks on oma õnne sepp, siis see tähendab, et ükskõik, mis olukorras keegi on, ükskõik, mida inimene omab, siis ikkagi saab ta areneda sellest situatsioonist paremuse poole ja ennast mingil moel teostada. See tähendab, et igaüks saab olla õnnelik, kui ta vaid mõistab seda põhitõde ja üritab oma olukorda parandada. Tõepoolest igaüks on oma õnne sepp. Lõpetuseks sooviksin tuua siia ühe näite, kus põhikoolis olles meie õpetaja rääkis, kuidas tema vanadest õpilastest, kellel kooliaegu olid vaid negatiivsed hinded on saanud tänaseks kas suurfirmade juhid või tõesti kõrgel töökohal töötavad inimesed ning samas
Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Kuid ilmselt Nipernaadi muud ei tahtnudki kui seda poeetilist tunnet ning seetõttu põgenes ta alati liiga reaalseks saanud vahekordade eest. Tal oli hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Nipernaadil vedas peaaegu alati, sest kõik ta valed tundusid tõelistena ja tavaliselt said teised tema pettustest alles siis aru, kui ta ise vastavast situatsioonist või keskkonnast lahkus. Ta püüdis oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestus tal hästi, kuid kui ta kuskilt külast lahkub murdis ta alati kellegi naise südame. Sageli jäid lootusrikkad tüdrukud teda ootama, kuid ta ise ütles: "Ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Sageli oligi nipernaadi ilmumine inimestele tõukejõuks, mis võimaldas teistel tegelastel end avada, samas ise jääda pealtvaatajaks, seda ka looduses. Nipernaadi imetles loodust, ta
Sonja headus väljendus Raskolnikovi armastamises ja talle toeks olemises. Mees sai tänu sellele aru headuse ja humaansuse tõest, tänu millele hakkas ta ka Sonjat armastama. See viis Rodioni vaimse ärkamiseni, kus ta oleks nagu järk järgult uuesti sündinud. Iga inimese elus võib ette tulla olukordi, kus ollakse sunnitud oma seniseid väärtusi ümber hindama ja käituma vastupidiselt sellele, kuidas tunduks sünnis. Alati ei saa süüdistada aga vaid olusid. Sõltumata situatsioonist, tuleks arvestada oma natuuri ja lähtuvalt sellest otsuseid vastu võtta.
suudaksime tõeliselt nautida häid ja vastupidi. Elus ette tulevatele tagasilöökidele ei tohi palju keskenduda. Nagu kirjutas ka Hesse, et “tuleb õppida tõsiselt võtma seda, mis on tõsiselt võtmist väärt, ja muu üle naerma. Huumor on alati vastuseks kõigele ja üks elutarkuse tähtsamaid põhimõtteid. Kui olukorda ennast ei saa muuta, tuleb muuta oma vaatepilti selle suhtes. Asjadele tuleb läheneda optimistliku pilguga, mis aitab väljuda ka kõige halvemast situatsioonist nii, et meel jääks rõõmsaks ja süda soojaks. Kõik otsivad õnne, kuna tahavad endast maha jätta valu, vihkamist, kaotust ja kõike muud, mida elu meile ette heidab, ning lihtsalt ilma tagasilöökideta nautida. Kõrged elu ideaalid nagu Harryl, võivad kaasa tuua pideva rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes, mis ei lase nautida tavaelu. Pääsuteed ja lahendust sellele ei tohiks otsida mitte alkoholist, inimeste
riigiga oleks ehk oldud järeleandlikumad kui riigiga, kes koheselt alistus. Sel juhul oleks aga langetatud üpriski läbimõtlemata otsus, sest riik oleks tekitanud oma territooriumile suured kahjustused ja toonud palju inimohvreid, lootuses, et ehk annab Nõukogude Liit seejärel Eestile vabamad käed valitsemise osas. Ilmselgelt on selline suhtumine äärmiselt naiivne. 1939. aastal langetatud otsus mitte kaitsa end sõjaliselt, oli Eesti situatsioonist lähtudes õige valik. Võttes arvesse, et Eestil puudus piisav kaitseväe koosseis, et astuda Punaarmeele vastu ning võidelda iseseisvuse eest, ja mõeldes riigi tuleviku peale, langetas president Päts Eestimaa suhtes parima valiku.
õiget käitumist. Deontoloogia seab eetilised kohustused kõige olulisemaks ning konkreetne situatsioon ei oma tähtsust. Reeglipõhine mõtlemine on selge ja konkreetne, kuid ei ole paindlik erandite tegemiseks. 2)Tagajärjepõhine eetika ehk teleoloogiline eetika. Tagajärjepõhine ei lähtu reeglitest, vaid käitumise tagajärgedest. See nõuab tagajärjede mõjude hindamist erinevate osapoolte jaoks. sõltub konkreetsest situatsioonist. See teooria lubab konkureerivate väärtuste vahel otsustades arvesse võtta tagajärgi, mis ilmneda võivad. Tagajärjepõhise väärtusselituse tugevus on paindlikkus, mis lubab inimesel teha valik konkureerivate eetiliste printsiipide vahel. Paindlikkus on ka selle teooria nõrk pool, sest seab kasulikkuse printsiibist kõrgemale. Ta toob välja ka asjaolu, et mõnikord on raske kui mitte võimatu tagajärgi ette näha 3)Kuldreegel - Tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse
arenguks ja muutuseks. TA pakub ka isiksuseteooriat ja lapse arengu teooriat. TA-d võib kasutada igas valdkonnas, kus on vajadus isiksuste mõistmiseks, suheteks ja suhtlemiseks.TA põhimõiste on egoseisund. Egoseisund on pidev tundmise ja kogemise muster, mis on otseselt seotud vastavuses oleva käitumise pideva mustriga. Kõige olulisem on see, et kõikidel inimestel on 3 ego-seisundid ja need on väga erinevad.Mis ego seisund inimene kasutab see sõltub situatsioonist ja iga inimeste iseloomust.Juba lapsepõlves kui me mängime mänguasjadega meil on juba olemas neid koml seisundid ja me juba mängime rolli vanema Estiteks on vaja õppida märkama endas kolm neid ego-seisundit , kuna nad on väga erinevad ja kõikides situatsioonides mängib ainult üks ego-seisund. Näiteks kui on vaja teha karm otsus , siis seda teeb täiskasvanu , kui keegi sõpradest midagi valesti tegi , siis mängib lapsevanem, kui on näiteks midagi hirmutavat, siis mängib laps
• Ostuhind 50 000 • Kokku 65 000 80 000 • Püsikulud ja töötasu on mitteolulised kulud. Püsikulud tuleb katta, kas toimub tootmine või mitte. • Otsustamisel ei lähtuta mitte varude omahinna arvutamiseks leitud kuludest (finantsarvestuse tarvis), vaid oluliste kulude erinevusest. • See, kas kulu on oluline või mitte, sõltub konkreetsest situatsioonist ning see on muutuv. Ettevõtte eesmärk on maksimeerida pikaajalisi netorahavoogusid. Otsustusi mõjutavad lisaks kvantitatiivsetele faktoritele ka kvalitatiivsed faktorid: • Tootmine oma ettevõttes võib olla küll kallim kui sisseostmine, kuid sisseostmine tähendaks tootmise sulgemist, mis võib kaasa tuua töötajate moraali languse ja mõjutada tulevast toodangut. • Ettevõtte hakkab sõltuma olulisel määral teisest
kindlaksmääramise, mille tõttu tekkis palju segadust õdede töökorraldusega ja viis Rita Roosi nii kaugele, et ta esitas lahkumisavalduse. ,,Olen töötanud sünnitusosakonna vanemõena neli kuud, kuid ma ei suuda ikkagi oma tööga toime tulla. Kuidas olekski see võimalik, kui mul on kolm või neli ülemust, kellel on erinevad nõudmised ja kellest igaüks peab end teistest tähtsamaks, mina olen ainult inimene." (Organiseerimine, ,,Juhtimise alused", Maie kotkas, lk 97) Antud situatsioonist lähtudes jääb mulje, et mõni osakonna juhataja ei ole teadlik oma tööjaotusest. Haiglas on tööjaotus astmeline: kohustused, vastutus ja õigused olenevad juhtimise tasemest. Moodustatud on osakonnad, kus igal juhil on oma alluvad. Osakonna juhid tohivad/peaksid korraldusi jagama vaid enda alluvatele, millele vastu antud situatsioonis eksis kirurgia osakonna juhataja dr Reinas, kes jagad korraldusi sünnitusosakonna vanemõele Rita Roosile.
Ta oli väga õnnetu, sest mees ei väärtustanud teda. Kuuldes pealt võõraste ohvitseride juttu, elustus ta korraks. Võib- olla hakkas sees helkima mingi lootusetuleke, et ehk leiab ta kellegi, keda armastada ja kes ka vastu armastaks. Saatuslikuks sai ilmselt kellahelin, mille peale mees üles ärkas. Apteekri üleolevast käitumisest võib oletada, et naine on täielikult mehe mõju all ning ilma radikaalse tegutsemiseta sellest õnnetust situatsioonist väljapääsu ei ole. Tagasihoidlikumad inimesed ei julgegi ühtegi suuremat liigutust teha, sest pind jalge alt võib ju kiirelt kaduda. "Ainult üks asi muudab unistuse võimatuks: hirm ebaõnnestumise ees." (Paulo Coelho) Novellis "Inimene vutlaris" on räägitud kreeka keele õpetajast Belikovist, kes kartis kõike. Alati, kui oli arutlusel mõne uuenduse läbiviimine, oli ta mures, et "kui ainult midagi ei peaks juhtuma"
Olulisemad riskid on valuuta- ja intressimäärarisk. Valuutarisk on kiirete muutustest tingitud risk, kohaliku valuuta nõrgenemine investori alusvaluuta suhtes; intressimäärariskiga kaasneb varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. Kui riiklikel võlakirjadel on väike riskitase, see tähendab, et riigi võimalused pankrotiks on vähetõenaolised, aga, see ei kehti siiski iga riigi kohta, suurt rolli mängib siin finantssüsteemi usaldusväärsuses ja poliitilisest situatsioonist. Venetsueela riigivõlakirjade risk on kindlasti suurem kui USA-l. USA võlakirjad on olnud pikka aega mitme riigi välisvaluuutareservi meelepärane mahutuskoht. Eelmise aasta lõpus vähenes USA 10aastase võlakirjade intress 2%-ni, mis oli madalaim tase alates 1954. aastast. See viitab sellele, et võlakirjad on üle hinnatud ning mõjutab omakorda Hiina, Venemaa ja Jaapani valuutareserve. Kui viimasel ajal on paljud turud kukkunud, on USA võlakirjadeturg tõusnud rekordtasemele,
INIMENE JA SAATUS Saatus on mingi vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevikku, kas siis ühele inimesele või hoopis paljudele inimestele korraga ja seda olenemata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatus on tegelikult uskumus, et universumis valitseb kõikide inimeste üle mingi looduslik korrapära, mis on ette määratud meile kõigile, kuid mis on igale inimesele jällegi erinev. Arvatakse, et saatust on võimalik suunata tehes elus erinevaid valikuid. Öeldakse, et iga inimene on oma saatuse sepp. Arvan, et tegelikult päris nii see ei ole. Igale inimesele on tema saatus määratud juba tema sündides. On palju lapsi, kelle
*Portugal *Bulgaaria *Hispaania *Jugoslaavia Hinnang demokraatiale: Hinnang diktatuurile: + Rahvas on iseseisev + Raskes majanduslikus olukorras on + Võrdsed demokraatlikud vabadused diktatuuri puhul tihti kergem ja inimõigused negatiivsest situatsioonist välja tulla + Majanduslikult piiramatu + Karmikäeline võim suudab tavaliselt + Demokraatia tagab rahvale ära hoida suuremad majanduslikud vabaduse ja majandusliku heaolu. langused + Arenguvõimalus + Ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile + Mitu ideoloogiat valitsejale) - Demokraatia on äraostetav - Üks ideoloogia - Kuna demokraatia on enamuse - Inimõiguste rikkumine ja
Amfetamiini kasutamist põhjendab ta energia ja uudsete ideede saamise vajadusega erialase töö jaoks. Patsient töötab turundusspetsialistina. Vestluse ajal on patsient rahutu, ei suuda keskenduda, jääb aeg-ajalt kuulatama ja kiikab iga natukese aja tagant aknast välja. On veendumusel, et teda võidakse konkurentide poolt tappa. Väidab, et nägi teda tappa soovivaid meesterahvaid ka osakonda saabudes. Käesoleval hetkel arvab ta neid viibivat haigla kõrval asuvas pargis. Arutlus Situatsioonist tuleb välja, et patsiendil on tekkinud sõltuvus amfetamiinist. Patsiendi sõnul on amfetamiin talle pigem abiks kui kahjuks. Samas on patsient kaotanud meelerahu ja on kogu aeg valvel. Ta kahtlustab, et inimesed tahavad talle halba ja ta ei suuda orienteeruda ka kohas. Kõige olulisem psüühikahäire sümptom antud situatsioonis on sõltuvus ehk tugev tung või sundmõte tarvitada ainet. Aine tarvitamisest aga tulenevad järgnevad sümptomid: ärevus,
V: VÄÄR 15. Teadusliku psühholoogia algusaastatel 19 sajandi lõpul sõnastatud psühhofüüsika seaduse sisuks on, et tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus (ehk siis mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt tajumulje kasvab). Seda seadust nimetatakse autori järgi ka V: . Fechneri seaduseks 16. Konformsus on nähtus, mille puhul inimeste käitumist seletatakse lähtuvalt põhimõttest, et iseenda eksimuste puhul on olulised pigem situatsioonist tingitud tegurid ning teiste inimeste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema nende isiksuseomadusi. V: VÄÄR 17. Tähelepanu lülitub muude tegurite võrdsuse korral eelkõige neile signaalidele, mis a) ei eristu foonist, b) on harjumuspärased, c) on intensiivsed. V: VÄÄR 18. Psühholoogia uurib kultuuri mõju inimeste tunnetusele ja käitumsiele: SOTSIAALKULTUURILINE PSÜH. Psühholoogia uurimisobjektiks peaks olema tunnetus ehk need vaimsed protsessid, mis on
hoiab. Elujooksul saavad nad omavahel nii kalliks , et andestada üksteisele on kerge. Kaaslane on kallimale saatuseks , aidates ning toetades teineteist terve kordaläinud elu. Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ette määratud. Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevik, kas siis seda ühele indiviidile või siis hoopis paljudele inimestele korraga, ja seda olenevata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatust võib näha ka kui vältimatu ja muutmatuna, kuid seda on jällegi võimalik suunata, kui indiviidid valivad erinevaid eluteid. Selleks ,et saatuse suunda mitte muuta jäävad kaaslased kokku. Nende elu oleks justkui üks. Inimene võib olla teisele saatuseks , kui armastatu heidab hinge , võib kaaslase süda murduda. Ta elult kaob mõte ning ta ei suuda muust mõelda kui oma lahkunust. Head mälestused ning asjad ,mida ta oleks pidanud temaga teistmoodi tegema
Tunnus: Puudus piisav lugejaskond, spordipäevalehe ostmiseks. Põhjus: Ei uuritud klientide huve ja eelistusi, spordifanaatikute puudus. Tagajärg: Vähene müügitulu. Probleemi valdkond: Konkurentsistrateegia vale valik, ettevõtte juhi Riho Kullassepa vale juhtimisstrateegia. 2. OLUKORRA ANALÜÜS Pankroti ära hoidmiseks oleks tulnud ettevõtte juhil Riho Kullassepal lähtuda strateegilise juhtimise 9-astmelisest protsessist, mis sisaldab planeerimist, rakendamist ja hindamist. Situatsioonist on aru saada , et Rihol jäi tegemata eeltöö, peamine eesmärk oli turu liidri positsiooni saavutamine. Tehes suuri kulutusi ja lootes oma projektile edu. ,,isikliku autoga liikuvad inimesed eelistasid kodukannet, Eestis polnud piisavalt spordifanaatikuid, kes oleks oma päevalehte soovinud, kõrgekvaliteedilisele paberile trükitud ajaleht pidi ületama konkurente nii trükitehniliselt kui sisuliselt, ajakirjanikele maksti palka turutasemest 3 – 5 korda rohkem.“
kunagi varem. Kaasaegses maailmas identiteedile on ohuks nii väljasõidud (nagu kolimine teistesse riikidesse), kui ka sissesõidud (tulijad teistest riikidest). Eesti on suhteliselt väike riik ning kui eesti kultuuri assimileeruvad või integreeruvad teise kultuuri kandjad, nad muudavad Eestis oleva kultuuri. Ühelt poolt see rikastab kultuuri, annab uut jõudu. Teiselt poolt esialgne ja iseseisev kultuuriline identiteet kaob, nii grupi kui ka indiviidi tasandil. Kui rääkida veel situatsioonist Eestis, siis huvitavaks teemaks on Eesti kuuluvus Euroopa Liidu. Miks ma käsitlen seda teemat? Sest praegu ei saa ennustada, kuidas muutub Eesti elanikke koosseis läbi aegade. Artiklis kasutatakse termineid majority group ja minority group. Antud juhul EL on majority, ilma selge kultuurilise identiteedita, Eesti on aga minority group. Tendents näitab, et minority grupi identiteet ajaga integreerub. Jah,
mind iseloomustab: mul on harjumus teiste inimestega suheldes naeratada, jäädes samas tagasihoidlikuks. Arvan, et liiga aktiivne ja elav eneseväljendus võib ehmatada eestlast väga see on meie rahvusele võõras; üritan end selles osas tagasi hoida. Loomulikult esinevad erinevused suheldes erinevate inimestega- tööl ja koolis õpetajatega on suhtlemine reserveeritud. Vabal ajal ja trennis sõpradega ning kodus vanematega võin lubada endale kõike sõltuvalt situatsioonist ja valitsevast meeleolust. Vanemate puhul oleneb strateegia mõnikord soovitud eesmärgist. Olen vaimustuses, et mul on niivõrd palju veel võimalik õppida. Tunnen, et vajan kütkestavaid elamusi kultuuri, hariduse vallas; kihk avastada uute võõrapäraste inimeste vaateid ja iseloomuomadusi, mis panevad mind end liikuma edasises suunas. Olles avatud tulevikule ja muutustele, soovin endale põnevat ning rahuldust pakkuvat elu kuni
et rahvas oli iseseisev, võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused, majanduslikult piiramatu, tagas rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Valida said ka poliitikaga vähem seotud inimesed, lubatud oli mitu ideoloogiat. Miinusteks võib lugeda, et demokraatia oli äraostetav ning kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus olla. Diktatuuri plussid olid järgmised: raskes majanduslikus olukorras oli diktatuuri puhul kergem negatiivsest situatsioonist välja tulla, karmikäeline võim suutis tavaliselt ära hoida suuremaid majanduslikke langusi. Tänu karmile valitsejale oli riik ühtmoodi mõtlev. Miinused olid, et kehtestati üks ideoloogia, rikuti inimõigusi ja piirati demokraatlikke vabadusi, inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus oli pikas perspektiivis pidurdatud.
MOTIVATSIOON Referaat Motivatsioon on tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. Motivatsioonile iseloomulikud jooned: _ Motivatsioon on indiviidi poolt tajutud sisemine seisund. _ Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent. _ Indiviidid erinevad motiveerituse taseme ja motivatsiooni mõjutavate faktorite poolest. _ Inimese motivatsioon on ajaperioodist ja situatsioonist sõltuv muutuja. Kas raha motiveerib? Jah, aga ... kas pingutus ja tulemused on sellisel juhul maksimaalsed? Ei ole. Tähtis on, et inimene tunnetaks vahetut seost tegevuse tulemuste ja saadava rahalise tasu vahel. _ Raha on motiveeriv ainult neile, kes seda oluliseks peavad. _ Raha on efektiivne siis, kui see annab olulise efekti. Selle eest saab lubada endalemidagi, mida enne ei saanud. _ Raha motiveerib, kui see on tunnustus hästi tehtud töö eest. Kui
annaabi.ee 
