3) Laeva kiirust mõõdetakse mis ühikutes? Mida see lahtiseletatuna tähendab? (0.5p) Mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil tunnis ehk siis 1,852 km/h. Meremiil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. 4) Nimetage sadamate haldussüsteemid? (1.5p) Landlord Port, Tool Port, Service Port 5) Miks veetakse kaupu meritsi? (3p) Sellepärast, et paljudel siseriiklikel ja rahvusvahelistel kaubavedudel on meretransport praktiliselt ainus reaalne arvestatav transpordiviis, kuidas oma kaupu liigutada. Näiteks on puudulik infrastruktuur – teede ülekoormus, tänu millele keerulisem vedada ja kas raudteede mittetäielik ühendus. Samuti on meritsi vedamine odav jja saab vedada väga suurtes kogustes. 6) Nimetage Bill of Lading`u funktsioonid? (1.5p) Bill on lading on mereveokiri
mõistetud vaatamata vaimsele haigusele/puudele. Nende hulka kuuluvad otsused, kus ei olda süüdi hullumeelsuse tõttu, mitte vabadusekaotuslikud karistused, trahvid ja hoiatused, ja üleviimised kohtuhaiglatesse. Lisaks on kuriteoregistril suurepärane katvus; ainult 0,05% vägivaldsetest kuritegudest oli kaduma läinud seotud isikukoodid 1988 ja 2000 vahel. Sotsiaaldemograafilised muutujad Perekonnaseisu ja sissetuleku andmed olid kogutud alates 1970 ja 1990 siseriiklikel loendustel. Kui andmed üksikisiku tulu kohta olid kadunud, siis kasutati leibkonna sissetulekut kas 1970 või 1990 aasta rahvaloendusest. Vallalise perekonnaseis oli määratletud kui abiellumata, lahutatud või lesestunud (aga sisaldas neid, kes olid vabaabielus). Immigrantidena määratleti isikud, kes on sündinud väljaspool Rootsit või kellel on vähemalt üks vanem sündinud väljaspool Rootsit. Peamistes analüüsides kadunud andmeid ei asendatud arvelepaneku ega teiste meetoditega.
distsipliin, mille piiritlemise materiaalsel dimensioonil on kaks aspekti – välimine ja sisemine. Seetõttu peetakse sotsiaalõigust oma normiallikatelt teiste õigusharudega võrreldes kõige diferentseeritumaks ja komplekssemaks. Arvestades sotsiaalõiguse kui õigusharu kiiret arengut ning sellest tingitud sagedasi seadusemuudatusi, on sotsiaalõiguse piiride teemal teaduslikud süsteemkäsitlused äärmiselt harvad. Siseriiklikel eeldustel põhineva sotsiaalõiguse mõiste kõrval on väärtuslikuks teadmiste allikaks ka erinevate riikide mõistekäsitlused, mis loovad aluse vastava õiguskorra sotsiaalõiguse piiritlemisele. Sotsiaalõigusena laiemas tähenduses mõistetakse kõige laiemal kujul seda osa õigusest, mille aluseks on sotsiaalpoliitilised eesmärgid. Sotsiaalõigus on sotsiaalses õigusriigis esmaseks instrumendiks, mille kaudu viiakse ellu sotsiaalriigi põhimõtet ning realiseeritakse
Milline tegevus jääb sageli väljaspoole veokorralduse mõjuulatust? Laadimiste kiirendamine Millist informatsiooni peab kandma transpordipakendi markeering? Kauba käsitlemisjuhised Kes vastutab kauba õige pakendi eest veoprotsessis? Saatja Mida pole vaja transpordipakendi väljatöötamisel arvestada? Pakendi atraktiivsust lõpptarbijale Millistel vedudel on pakendi kulu osatähtsus transpordihinnas kõige olulisem? Siseriiklikel vedudel Konteinerite kasutuselevõtust tulenevalt ei ole kiirenenud mahukaupade käsitlemine Mis on optimaalne teenindustase? Teenindustase, mille puhul kulusid edaspidi vähendades hakkavad kliendid tajuma teenindustaseme langust Mida tähendab kvaliteetne toode? Toode, mille omadused rahuldavad tarbimise käigus tarbijat Kes otsustab selle üle, millised omadused peavad tootel olema? Toote tarbija
korterelamutes. Kuigi taoline küsitlemine ei anna geograafiliselt mitmekesist tulemust, on esindatud erinevaid demograafilised grupid. Kokku saadi vastused 171 lennureisijalt 300-st, kes olid ajavahemikul jaanuar 2011 kuni november 2012 kasutanud USA lennufirmasid siseriiklikel TEENUSE KVALITEET USA LENNUFIRMADES5 või rahvusvahelistel lendudel, mis andis vastajate protsendiks 57, mis ületab suuresti 20% mida peetakse minimaalseks, et anda usaldusväärseid tulemusi. Küsitlus uuris reisijatelt nende demograafilise profiili, reisimise tiheduse ja reisikäitumise
kuid mitte tingimata särgiga sama värvi. Lühikeste pükste all võib kanda teisi pükstega ühevärvilisi aluspükse. Iga võistkonna liikme särgi esi- ja tagaküljel peab olema lihtne ühevärviline ja särgi suhtes kontrastvärvi number. Numbrid peavad olema hästi nähtavad ja seljal olevad numbrid vähemalt kakskümmend cm kõrged, rinnal olevad numbrid vähemalt kümme cm kõrged, numbri joone laius peab olema vähemalt kaks cm, võistkond peab kasutama numbreid neli kuni viisteist. Siseriiklikel võistlustel võib Rahvuslike Korvpalliliitude nõusolekul kasutada ükskõik milliseid maksimaalselt kahekohalisi numbreid. Ühe võistkonna mängijatel ei saa olla samu numbreid ning kõikvõimalik reklaamilogo särgil peab olema numbritest vähemalt viie cm kaugusel. Võistkondadel peab olema vähemalt kaks särgikomplekti, millest esimesena võistluste programmis märgitud võistkond, ehk koduvõistkond, peab kandma heledaid (soovitatavalt valgeid ) võistlussärke ja teisena
- Lühikeste pükste all võib kanda teisi pükstega ühevärvilisi aluspükse. - Iga võistkonna liikme särgi esi- ja tagaküljel peab olema lihtne ühevärviline ja särgi suhtes kontrastvärvi number. - Numbrid peavad olema hästi nähtavad ja seljal olevad numbrid vähemalt kakskümmend (20) cm kõrged; - Rinnal olevad numbrid vähemalt kümme (10) cm kõrged; - Numbri joone laius peab olema vähemalt kaks (2) cm; - Võistkond peab kasutama numbreid neli (4) kuni viisteist (15). Siseriiklikel võistlustel võib Rahvuslike Korvpalliliitude nõusolekul. - Kasutada ükskõik milliseid maksimaalselt kahekohalisi numbreid; - Ühe võistkonna mängijatel ei saa olla samu numbreid; -Kõikvõimalik reklaamilogo särgil peab olema numbritest vähemalt viie (5) cm kaugusel. - Võistkondadel peab olema vähemalt kaks särgikomplekti ja esimesena võistluste programmis märgitud võistkond (koduvõistkond) peab kandma heledaid (soovitatavalt valgeid ) võistlussärke;
teekonna marsruuti. Logistik esitab töökäsu suuliselt, telefoni teel või elektroonselt. 2.3 Koormaleht- üks töökäsu vormidest, millele on märgitud, milline kaup tuleb transportida millisele aadressile ja kui suures koguses. 2.4 Kliendi teenindamise juhend- Eestisisese jaotusveo puhul annab dispetser autojuhile kliendi teenindamise juhendi. 3. Veoteenuse osutamise protsessi jälgimine. 3.1 Siseriiklikel autovedudel on Tallinna Toiduvedudes kasutusel siseriikliku autoveo sõiduleht. 3.2 Rahvusvahelistel autovedudel on kasutusel rahvusvahelise autoveo sõiduleht. 3.3 GPS jälgimissüsteemid- Veokitele on paigaldatud GPS jälgimise süsteemid, mis võimaldavad logistikutel kui ka klientidel jälgida nendele määratud autosid reaalajas. Lisaks on paigaldatud erinevaid lisaseadmeid, mis võimaldavad internetis näha iga auto
Rootsi raudtee on arengu poolest maailma juhtivate riikide hulgas. Siseveetransport. Siseveetransporti kasutatakse suhteliselt vähe, arvestades jõgede hulka. Selle põhjustavad paljud kärestikulised jõed, mida ei saa kasutada ja keskonna kaitse keelud. Kokku on Rootsis 2 052 km siseveeteid, mis on laevatatavad väiksemate praamidega. Meretransport. Meretranspordi tähtsus on Rootsis väga tähtis eelkõige rahvusvahelistes vedudes. Siseriiklikel vedudel kasutatakse laevu suhteliselt vähe, vaid väga suurte koguste transportimisel kasutataske mereteid. Rahvusvaheliselt on tähtsaimad kaubalaevad, mis toovad Rootsi nafta tooteid. Suuremateks ja tähtsamateks sadamateks on Stockholm, Malmö, Helsingborg ja Göteborg. Õhutransport. Riigisisestes vedudes väike tähtsus, oluliseim rahvusvaheline reisijate vedu. Kokku on riigis 107 lennuvälja (kaasaarvatud sõjaaegsed lennuväljad)
-Valitakse välja konkreetsed lahendused. 14. Halduslikku elluviimist on klassikaliselt käsitletud järkude kaupa, mille esitähed annavad kokku lühendi POSTCORB. 15. Milliseid üleskutseid esitab üleilmastumine riigile loengus räägitu põhjal? -Väljakutse riigi pädevusele - riik on järjest vähem võimeline määrama omaenda kodanike käekäiku isegi kõige põhilisemate huvide ja heaolu osas; vväljakutse riigi vormile järjest kasvab suundumus isegi siseriiklikel riigiinstitutsioonidel orienteerida ennast rahvusvahelistele otsustusfoorumidele, mitte riigi keskvalitsusel; väljakutse riigi autonoomiale - riigiinstitutsioonid muutuvad üha rohkem poliitika loojatest poliitika tarbijateks, sest üleilmastumine piirab riigijuhtide kasutadaolevaid võimalusi, eriti majandusküsimustes. 16. Valitsemisvõrgustikuks nimetatakse erinevate avaliku, era- ja kolmanda sektori rühmade
Iga võistkonna liikme särgi esi- ja tagaküljel peab olema lihtne ühevärviline ja särgi suhtes kontrastvärvi number. Numbrid peavad olema hästi nähtavad ja seljal olevad numbrid vähemalt kakskümmend (20) cm kõrged; Rinnal olevad numbrid vähemalt kümme (10) cm kõrged; Numbri joone laius peab olema vähemalt kaks (2) cm; Võistkond peab kasutama numbreid neli (4) kuni viisteist (15). Siseriiklikel võistlustel võib Rahvuslike Korvpalliliitude nõusolekul Kasutada ükskõik milliseid maksimaalselt kahekohalisi numbreid; Ühe võistkonna mängijatel ei saa olla samu numbreid; 5 Kõikvõimalik reklaamilogo särgil peab olema numbritest vähemalt viie (5) cm kaugusel. Võistkondadel peab olema vähemalt kaks särgikomplekti ja esimesena võistluste programmis märgitud võistkond (koduvõistkond) peab kandma heledaid
Millised jõed on kanalitega ühendatud? Siseveetransporti kasutatakse suhteliselt vähe, arvestades jõgede hulka. Selle põhjustavad paljud kärestikulised jõed, mida ei saa kasutada ja keskonna kaitse keelud. Kokku on Rootsis 2 052 km siseveeteid, mis on laevatatavad väiksemate praamidega. (d) Meretransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Suuremad ja tähtsamad sadamad. Meretranspordi tähtsus on Rootsis väga tähtis eelkõige rahvusvahelistes vedudes. Siseriiklikel vedudel kasutatakse laevu suhteliselt vähe, vaid väga suurte koguste transportimisel kasutataske mereteid. Rahvusvaheliselt on tähtsaimad kaubalaevad, mis toovad Rootsi nafta tooteid. Suuremateks ja tähtsamateks sadamateks on Stockholm, Malmö, Helsingborg ja Göteborg. (e) Õhutransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Suuremad lennuväljad. Riigisisestes vedudes väike tähtsus, oluliseim rahvusvaheline reisijate vedu. Kokku on riigis
Antud uurimistöös analüüsitav õigusakt Perekonnaseadus kuulub "rahvusliku õiguskorra püramiidis" neljandale astmele seaduste alla. Euroopa Liidu õigussüsteem loob rahvusvahelises õiguses uue õiguskorra, mille subjektideks pole üksnes liikmesriigid, vaid ka nende kodanikud. See on iseseisev õigussüsteem, mis moodustab osa liikmesriikide õigussüsteemist ja mida peavad tunnustama nende kohtud. Ühenduse õigus on kohustuslik ja absoluutne, s.t, et pädevatel siseriiklikel asutustel on automaatselt keelatud kohaldada 7 siseriiklikku sätet, mis on tunnustatud kokkusobimatuks asutamislepinguga, ja nad peavad vajaduse korral astuma samme, mis aitavad tagada ühenduse õigusele täie mõju ja jõu. PKS, olles läbinud ,,seaduse sünni formaalse tee" ning vastu võetud pärast Eesti Vabariigi liitumist
· poliitika- ja julgeolekukomitee (PSC), · Euroopa Liidu sõjanduskomitee (EUMC) ja · Euroopa Liidu sõjaväeline personal (EUMS), mis koosneb sõjandusekspertidest, kelle liikmesriigid on saatnud tööle nõukogu sekretariaati. 6. Vabadus, turvalisus ja õigus Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada ja töötada ükskõik millises nende poolt valitud Euroopa Liidu riigis. Seepärast tuleb neile tagada võrdsed võimalused õiguskaitseks kogu ELis. Siseriiklikel kohtutel tuleb teha koostööd, et tagada näiteks ühes ELi liikmesriigis langetatud abielulahutust või lapse hooldusõigust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine ka teises liikmesriigis. Õigus ELis vabalt liikuda tuleb seaduskuulekatele kodanikele ainult kasuks, kuid seda võimalust ei jäta kasutamata ka rahvusvahelise haardega kirjategijad ja terroristid. Piiriülese kuritegevusega võitlemiseks peavad ELi liikmesriikide
nii omavalitsuste kui erasektoriga. Koostada ja rakendada riigile vajalike spordirajatiste pikaajaline kava. 6.Parandada sporditöötajate töö tasustamise süsteemi, tagamaks nende tööhuvi püsimise. 7.Luua tippsportlaste väärtustamise süsteem (maailmameistrivõistluste võitjate ning olümpiamedalite omanike eluaegne moraalne ja materiaalne kindlustamine). 8.Luua invaspordi riiklik toetusprogramm, mis annaks puuetega inimestele võimaluse treeninguteks ning osalemiseks nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel võistlustel. MEEDIAPOLIITIKA 1.Peame väga oluliseks kaitsta sõnavabadust, mitmekesise teabe ja erinevate arvamuste kättesaadavust. Oleme seisukohal, et riik ei tohi sekkuda meedia sisu kujune misse. Küll aga lasub riigil kohustus tagada võimalikult paljude meediaettevõtjate tegutsemine turul, mis elavdab publitsistlikku konkurentsi ja suurendab meedia tarbijate valikut. 2.Meediakontsentratsiooni vältimiseks ja konkurentsi soodustamiseks tuleb vastu võtta
a. POSTPOL b. POLMANAG c. CORPREG d. POSTCORB 15. Milliseid üleskutseid esitab üleilmastumine riigile loengus räägitu põhjal? a. väljakutse riigi legitiimsusele - inimesed reisivad rohkem välismaal ja esitavad ka oma riigile rohkem nõudmisi b. Väljakutse riigi pädevusele riik on järjest vähem võimeline määrama omaenda kodanike käekäiku isegi kõige c. Väljakutse riigi vormile järjest kasvab suundumus isegi siseriiklikel riigiinstitutsioonidel orienteerida ennast ra d. väljakutse riigi autonoomiale - riigiinstitutsioonid muutuvad üha rohkem poliitika loojatest poliitika tarbijateks, s 16. Valitsemisvõrgustikuks nimetatakse a. valitsusjuhtide kokkusaamisi kolleegidega teistest riikidest b. valitsuskabineti siseriiklikke kohtumisi c. erinevate avaliku, era- ja kolmanda sektori rühmade koostöövõrgustikku, mis toimib paremate poliitikate või ne d. ministeeriumi infosüsteemi 17. Poliitika ülekandumine
ratifitseerima (aeglane ja kohmakas), raamotsused olid kohustuslikud, kuid reaalselt nende ülevõtmine ja kontroll nende üle oli kaheldav. Direktiivide puhul on selge kord, neid peetakse tugevamaks. Sammaste süsteem ise oli ka nõrk ja tekitas palju vaidlusi. Lissaboni leppe järel on oluline, et EP-l on suurem roll õigusaktide vastuvõtmise protsessis, varasemalt parlamendil ei olnud kaasotsustusõigust. Ka siseriiklikel parlamentidel on suurem roll, õigus kontrollida, kas eelnõu on kooskõlas subsidiaarsusprintsiibiga. Direktiivid on kõige levinumad õigusaktid, võimalik kasutada ka määrusi, otsusi, arvamusi. Määruseid reaalselt kasutatakse asutuste ja ametite loomiseks. Direktiivi eelnõu pidurdamise süsteem – hädapidurit saab kasutada ainult siis, kui vastuolu tekib aluspõhimõtetega, muidu tekib olukord, kus üks riik jääb eelnõust välja aga teised võivad ikka koostööd teha
Koostada ja rakendada riigile vajalike spordirajatiste pikaajaline kava. 6. Parandada sporditöötajate töö tasustamise süsteemi, tagamaks nende tööhuvi püsimise. 7. Luua tippsportlaste väärtustamise süsteem (maailmameistrivõistluste võitjate ning olümpiamedalite omanike eluaegne moraalne ja materiaalne kindlustamine). 8. Luua invaspordi riiklik toetusprogramm, mis annaks puuetega inimestele võimaluse treeninguteks ning osalemiseks nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel võistlustel. Meediapoliitika Demokraatlik ühiskond eeldab demokraatlikku ajakirjandust. Selle ideaal on vaba info- ja arvamusturg, kus avalikus arutluses jõutakse vastastikuste kompromisside ja kokkulepete abil probleemide parimate lahendusvariantideni. Demokraatlikus ühiskonnas täidab meedia vähemalt kolme ülesannet: 1. Väljendab laias plaanis ühiskonna erinevate rühmade huve, infot ja arusaamu. See
Pole absoluutne. Rv õ regul mitmeid siseriiklikku kompetentsi kuul asju. Seadusandlik: riigi konstituts-liste organite ülemvõim võtta vastu riigi terr-l keht ja siduvaid akte. Peab olema kooskõlas rv-ste kohustustega. Täidesaatev: riigi nõusolek, et teost täidesaatvat jurisdikts teise riigi terr-l. Kohtuvõim: teatud pädevus lahendada välismaiste elementidega kaasusi (nt vara, isikud). Kriminaaljurisdikts 4 prints: o Terrprints: siseriiklikel kohtutel krimasjad, mis selle riigi terr-l, ka siis kui kohtualune on välisriigi kodanik. Õigusmõistmine seal, kus on kurjategija. o Kodakondsuse prints: kohus olenemata sellest, kus kodanik kuriteo toime pannud. o Passiivse isiku pr: kannatanuks riigi kodanik. o Kaitse prints: kohus välismaalaste üle, kes panid toime selle riigi julgeolekut kahjustava teo, ka siis, kui tegu välismaal, nt vandenõu või spionaaž.
säilitada õigus saada toetust ja arvutada toetuse suurus; b) toetuse maksmine isikutele, kes elavad liikmesriigi territooriumil. Töötajate vaba liikumise takistused • Töökohale pääsemise takistused – piirangud näiteks teises liikmesriigis registreeritud ametiauto kasutamisele. • Professionaalsete sportlaste erand – sportlase liikumisel klubist klubisse on võimalik nõuda kompensatsiooni. • Siseriiklikel juhtudel võib oma riigi kodanike suhtes artiklist 45 tulenevalt käituda diskrimineerivalt ehkki teiste liikmesriikide kodanike suhtes see ei ole lubatud. Erandid töötajate vabale liikumisele • avaliku teenistuse erand – määratletud Euroopa Liidu Kohtu, mitte liikmesriikide poolt. Kohus otsustas, et avaliku teenistuse erandit saab kasutada spetsiaalset lojaalsussuhet riigiga. Riigi üldiste huvide kaitse. • Avalik kord, avalik julgeolek ja rahvatervis
IV LOENG: ERAOSA - VÕLAÕIGUS 1. REÕS-s on: a) § 30-47 võlaõiguse üldsätted ja lepingud; b) § 48-54 lepinguväliste kohustuste kohta käivad sätted. Lepinguõigusele kohaldatav õigusaktiga Lepinguõigus on rahvusvaheliselt enim reguleeritud ja kõige kiiremini arenev REÕ valdkond, mis nii materiaalõiguse kui ka kollisiooninormide tasemel teiste REÕ valdkondadega võrreldes on ka enim ühtlustatud, nii ülemaailmselt kui regionaalselt. Nn siseriiklikel ja rahvusvahelistel (eraõiguslikud mina eelistaks terminit kontraht -HL) on mitmeid erisusi, üheks põhiliseks on lepingu sisule ja vormile erineva õiguse kohaldamine. REÕS-s on võetud arvesse 19.06.1980 sõlmitud Rooma lepinguõiguse konventsioon. REÕS-se mõned üldsätted: ,,§ 30. Kohaldamisala Käesoleva jao sätteid ei kohaldata juriidiliste isikute asutamislepingutele, samuti juriidilise
mitte absoluutselt seotud riigi territooriumiga. Jurisdiktsioon jaguneb traditsioonilisest võimude kolmikjaotusest tulenevalt kolmeks: 1. seadusandlik tähendab riigi konstitutsiooniliste organite ülemvõimu võtta vastu riigi territooriumil kehtivaid ja siduvaid õigusakte. 2. täidesaatev - teatud juhtudel on riigil õigus teostada täidesaatvat jurisdiktsiooni ka teise riigi territooriumil. sellise õiguse tekkimiseks on üldjuhul vajalik riigi nõusolek. 3. kohtulik jurisdiktsioon siseriiklikel kohtutel on teatud juhtudel pädevus lahendada ka asju, millesse on segatud nn välismaine element (nt vara, isikud, välismaal tekkinud õigussuhted). Tsiviiljurisdiktsiooni on riigid teostanud enamatel juhtudel kui kriminaaljurisdiktsiooni. Samas ei ole tsiviiljurisdiktsiooni teostamine tekitanud selliseid vastukajasid või proteste rahvusvahelisel tasandil kui kriminaaljurisdiktsiooni küsimused.
o Rahvusvahelised lepingud Need on siduvad neile riikidele, kes neid sõlmivad või nendega hiljem ühinevad, kuid siseriiklik õigus võib aktsepteerida ka nende rahvusvaheliste lepingute norme, millega ta pole ühinenud. PS sätestab, millised välislepingud tuleb ratifitseerida, Viini konventsioon sätestab neid rohkem. PS üleüldse ei sätesta seda mõistet korralikult. Välislepingutel on ülim jõud, kui siseriiklikel seadustel. Põhimõtteliselt on PS riigi jaoks oluline, konflikti-kollisiooni korral peaks kehtima PS, kuigi Viini konventsiooni järgi tekivad probleemid. PS sätestab, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid, need on äratoodud ühes seaduses: Rahvusvaheline kohus rakendab talle antud asjas järgmisi õigusallikaid : Rahvusvahelised konventsioonid, mida määravad eeskirjad, mida vaidlevad
informatsiooni levitamiseks väga suurel maa-alal, tuleb ainest käsitleda üldistatult, kuna avaliku sektori korraldusel ja haldusel on riigiti eriomaseid jooni. Samas võimaldab Euroopa tasandil ühist veebikommunikatsiooni skeemi piiritleda ühine, aineselt ja kontseptuaalselt arengult sarnane kultuuripärand ning ühtne lähenemine käibelolevatele õiguslik-halduslikele mõistetele, mille on kaasa toonud Euroopa kultuuriüksuste dialoog. Sektori erinevatel siseriiklikel tasanditel (riigi, regiooni, valla ja linna tasandil) kui ka Euroopa tasandil (liikmesriikide ja assotsieerunud riikide tasandil) avaliku halduse ühtne suhtlusplatvorm on sellise sidemetevõrgu loomise oluline eeldus, mis on avatud uuele funktsionaalsusele ja kogemuste vahetusele sihiga tagada euroopalik lisaväärtus. Tuleb rõhutada, et kultuuriveebi ei tule vaadelda ainult kui suhtlusvahendit, mille abil
annaabi.ee 
