Eesti majanduse arenguvõimalused aastal 2007-08 2009 Välisriikide majanduskasvu prognoos Sisenõudluse reaalkasv Inflatsiooniprognoos SKP kasvu prognoos SKP reaalkasvu ja inflatsiooni prognoos Tarbijahindade aastakasv Eestis ja euroalal
majandusega riigis 73 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Rahvusvahelise kaubavahetusele toime. Hind Sisepakkumine Maailmaturu hind Siseturu hind Tasakaal ilma väliskaubanduseta Eksport Sisenõudlus sisenõudlus sisepakkumine Kogus 74 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Rahvusvahelise kaubavahetusele toime. Kes võidab ekspordist ja kes kaotab. Hind 11. T Tarbija bij võiduks õid k 11. T
2007. aasta II kvartalis langes eesti majanduskasv esimest korda üle mitme aasta alla kümne protsendi ja sealt peale on see langenud. Optimistlikumad analüütikud ennustavad lähiaastateks 3- 4 protsendilist kasvu, pessimistlikumad aga hoopis majanduslangust. Mida tuleks teha, et päästa eesti majandus? Eesti on arenenud edukalt, ent senise majandusedu taga on olnud peamiselt laenudega turgutatud sisenõudlus mis ei ole aga jätkusuutlik majandusstrateegia. Eestil tuleks rohkem investeerida kõrgtehnoloogiasse, seni oleme olnud odav tööjõud aga majanduse kasvamisega tõusevad ka palgad, mis on ka elementaarne. Seepärast on eestist saamas riik kus on suured tootmiskulud ja madal tööviljakus, see tähendab et välismaisel ettevõtel pole kuigi kasulik ega kasumlik siin oma tootmisfiliaali hoida. Investeering kõrgtehnoloogiasse hoiaks ära
Majanduslik stabiilsus · Turg ja majandus tervikuna toimivad kõige effektiivsemalt tasakaalustatud seisundis. · Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele. · Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest. · Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territoo...
Läti spetsialistid on rääkinud ka võimalusest rakendada Eesti eeskujul 0% tulumaksumäära reinvesteeritud ettevõtlustulule (millalgi 2006-2007), kuid kaugemale ja rohkem pole sellest ühekordsest avaldusest jõutud. Üldiste hoiakute põhjal võib mõista, et omajagu on Eesti oma 0% -ga Lätile "konkurendiks" välisinvesteeringute ligimeelitamisel. Jooksevkonto defitsiit Jooksevkonto defitsiit moodustas 2004.a. 11%. Tugev sisenõudlus (tarbija ja importsisendit tarbiv tööstus) ja importsisendite hindade tõus on jooksevkontodefitsiiti oluliselt suurendanud. Jooksevkontodefitsiit, mis pärast 2001.a. jõudis juba tasemele 7-9% on viimasel kahel aastal tunduvalt suurenenud. Tööpuudus 2005.a alguseks oli tööpuuduse tase Lätis 10,4% töövõimelisest elanikkonnast (ca 118,6 tuhat inimest). Võrreldes 2004.a. alguse on olukord 0,2% võrra paranenud, kuid võrreldes töötuse näitajatega 2001-2002 on olukord halvenenud.
Nüüd on osa neist näitajatest tavapärasele tasemele tagasi pöördumas ning korrektsiooni ulatuse ja kiiruse suhtes valitseb suur ebakindlus. Usutavasti viib korrektsioon osa näitajaid mõneks ajaks ka senisest allapoole. Ei saa välistada, et tavapärastest trendidest kõrvalekaldumise tulemusel muutub ka edasiste kuju. Eesti jaoks on ebasoodne, et negatiivne sisemajanduse areng langeb kokku väliskeskkonna madalseisuga. [slaid6] Eesti Panga sügisprognoosi põhistsenaariumi järgi sisenõudlus väheneb; välistada ei saa ka väga tugevat tagasilööki. Kuna selliseid majanduskasvu järsu kohandumise stsenaariume on käsitletud varasemates prognoosides, siis sügisprognoosis neid uuesti kordama ei hakata. Kevadega võrreldes on järsult kasvanud väliskapitali kaasamisega seotud risk, kuid selle suurust ei ole paraku võimalik määratleda. Graafikul on näha SKP reaalkasvu ning inflatsiooni prognoosi. Märgitud on nii Eesti Panga majandusprognoosi põhi- kui ka lisastsenaarium.
12. Kuidas sekkus Eesti riik põllumajandusse ja tööstusesse peale Suurt majanduskriisi? · 1924-1929 püüdis Eesti edendada oma väikepõllumajandust ja ehitas üles siseturgu rahuldava tööstuse. 1929-1933 Suur Majanduskriis maailmas lõpetas selle arengu. Riik toetas põllumajandust, 1933-1939.a. võeti suund tööstuslikule arengule, seda soodustas majanduskriisist kiire väljumine ja suur sisenõudlus. 13. Millised uued nähtused tulid kultuuri ja igapäevaellu iseseisvuse ajal 1920-1940? · Riik toetas põllumajandust laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus, monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised ,,Võieksport", Eesti Lihaeksport", ,,Eesti Munaeksport") ning teraviljakaubanduse (,,Riigi Viljasalv") 14. Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa
12. Kuidas sekkus Eesti riik põllumajandusse ja tööstusesse peale Suurt majanduskriisi? · 1924-1929 püüdis Eesti edendada oma väikepõllumajandust ja ehitas üles siseturgu rahuldava tööstuse. 1929-1933 Suur Majanduskriis maailmas lõpetas selle arengu. Riik toetas põllumajandust, 1933-1939.a. võeti suund tööstuslikule arengule, seda soodustas majanduskriisist kiire väljumine ja suur sisenõudlus. 13. Millised uued nähtused tulid kultuuri ja igapäevaellu iseseisvuse ajal 1920-1940? · Riik toetas põllumajandust laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus, monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised ,,Võieksport", Eesti Lihaeksport", ,,Eesti Munaeksport") ning teraviljakaubanduse (,,Riigi Viljasalv") 14. Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa
saldo kahaneb ning selle panus majanduskasvu muutub 2008.2009. aastal positiivseks (Rahandusministeerium, 2008). Senine majanduskasvu aeglustumine ongi olnud peamiselt sisenõudluse keskne: ootuspäraselt on vähenenud kinnisvarainvesteeringud, kui samuti on aselt leidnud prognoositust tunduvalt kiirem korrektsioon eratarbimises (Eesti Pank, 2008). Töötleva tööstuse lisandväärtuse tootmist pärsib 2008.-2009. aastal nõrgenenud sisenõudlus, eksportturgude jahenemine ning kasvavad tootmiskulud, mis vähendavad konkurentsivõimet. Enim mõjutab kasvu sisemaisele turule orienteeritud tööstusharude tootmismahtude vähenemine ja kasumite langus (Rahandusministeerium, 2008) Ka juhul kui 2009 aastal peaks algama järkjärguline paranemine meie peamistel eksportturgudel ning ärevus finantsturgudel on vaibunud, võib majanduse kasvutempo jääda tavatult väikseks. Majanduskasvu aeglustudes on vähenenud ka teenuste väljaveo kasv
mis tabas Saksamaa majandust tugevalt, sest see oli tihedalt põimunud ülejäänud maailmaga. Majandus kukkus 2009. aastal enneolematud 5,6%. Peale suurt langust tõusis Saksamaa 2010. ja 2011. aastal tänu tugevale ekspordisuunitlusele ja ülilmsele majanduse kiirele arengule. Pärast seda on majanduskasv olnud tagasihoidlikum kasvades eelkõige tänu tugevale sisenõudlusele 2014. aastal 1,6% ning 2015. aastal 1,7%. Saksamaa majandus on täna väga heas seisus. Sisenõudlus on kõrge, kuid 2015. aasta teine pool tõi kaasa välisnõudluse vähenemise tulenevalt kasvutempo aeglustumisest uutel turgudel. Keskpikas perspektiivis oodatakse mõõdukat majanduskasvu, umbes 1%-2% aastas. Saksamaa majandus mängib vaga suurt rolli kõikides EL riikides. RAHANDUSPOLIITIKA Saksamaa rahanduspoliitika kõige oluliseim eesmärk aastate jooksul on olnud Maastrichti kriteeriumide täitmine. Saksamaa majandus finants- ja majanduskriisi negatiivsetele mõjudele
aeglaselt. Majanduskriisi eelset aega ei saavuta Küpros veel nii pea. Euroopa Liidu majandusprognoos arvab, et Küprose tulevik on raske ning aastaks 2014 prognoosivad nad Küprosele negatiivset SKP-d ja seda -4,8%-ti. Positiivseks võib pidada seda, et juba 2015-ks aastaks prognoosivad nad juba 0,9%-st SKP-d ehk siis majanduskasvu. Sama ennustas ka IMF ehk Rahvusvaheline Valuutafond (European economic forecast...2014). Ennustatakse, et erasektori sisenõudlus hakkab tasapisi kasvama. Euroopa Liit ennustab Küprosele inflatsioonimäära suurenemist 0,4-lt 1,4%-ni aastaks 2015. Töötuse määra kohta prognoosib Euroopa Liit vähenemist. 2014 aastal peaks töötuse määr olema 19,2%, kuid 2015. aastal juba 18,4%. See tähendab, et ka töötuid inimesi hakkab vähemaks jääma ning inimesed suudavad leida endale töökoha ja sellega aidata kaasa Küprose majanduse elavdamisele. Impordi koha pealt prognoositakse 2014
· Energiahoobade kasutamine naaberriikide vastu 60 juhtumit endise NSVL aladel (1991 - 2006) sihiks kontroll infrastruktuuri, transiidikanalite üle surve avaldamine välispoliitilistel eesmärkidel · Regionaalne eksportöör seotus Euroopaga (torujuhtmed, transiidikanalid) uued tarnekanalid Aasias (aastaks 2015) · Siseturg hindade erinevus ja ühtlustumine kasvav sisenõudlus · Allikad nafta- ja gaasimaardlad pikka aega kasutuses uute maardlate kasutuselevõtt (investeeringud) Eesti energiajulgeolek Euroopa Liit · Energiaturgude avamise nõue võib suurendada sõltuvust Venemaast · Efektiivsuse suurendamise nõue tootmise hajutamine energiasääst · Jätkusuutlikkuse nõue keskkonnasõbralikumad kütused uued keskkonnamaksud Eesti energiajulgeolek
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
D, Eesti IT Kolledz Eesti ekspordi ja impordi põhisuunad Tänu geograafilisele asendile ja transpordi heale tasemele oli teenustebilansis transporditeenuste ekspordi ülekaal imporditavate teenuste mahtudega võrreldes. Kasvutendents jätkus 2007 aastani. Turismiteenuste eksport kasvab mõõdukalt Eesti ekspordis domineerivad: ·masinad ja seadmed ·puidutooted ·paberitooted ·tekstiilitooted ·mööbel Sisenõudlus on kasvatanud impordi mahtu, suuremat osatähtsust omavad kapitalikaubad ja toidukaubad. Kaubagrupid mida imporditakse ja mis tekitavad kaubavahetusbilansi defitsiiti, on: ·masinad ja seadmed (1/3 defitsiidist) ·transpordivahendid (1/5 defitsiidist) 2008 a. seisuga on Eestisse tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid üle $ 13000 elaniku kohta. 12 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
kestvus 2010. aastal oli 1,9 päeva [11] 47 % väliskülastajaid saabusid Soomest, neile järgnesid lätlased 13 %, rootslased 11 %, sakslased 7 %, venelased 4 %, leedulased 4 % [11] 2010. aastal tehti Hiiumaale 134 971 sisekülastust, mis võrreldes 2008. aastaga oli ligikaudu 12000 külastust vähem - sisenõudlus vähenes nii 2009. kui 2010. aastal. [11] Hiiumaal tegemist kahe turuga Eesti ja Soomega kuna nende majutatute osakaal on kogu turust 84%. Nagu tabelist näha võib on Eesti elanike ööbimisega sisereiside arv kokkuvõttes suurenenud 17 600 inimese võrra ehk 98% võrra. Siseturistide arvu suurenemist võisid mõjutada Hiiumaa kättesaadavuse paranemine (paranenud praami- ja lennuliiklus).
Kõige väiksem on aga indeks Prantsusmaal. Hispaania viimaste aastate majanduskasv on ületanud Euroopa Liidu keskmist. 2006. aastal kasvas SKP 3,9%, Majanduskasv on piirkonniti erinev. SKP inimese kohta ületab Euroopa Liidu keskmise vaid neljas piirkonnas: Madridi Autonoomses piirkonnas, Kataloonias, Baskimaal ja Navarras, Maa kesk- ja lõunaosas ulatub SKP inimese kohta vaid 50-60% protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Kiire majanduskasvu peamiseks mootoriks on kõrge sisenõudlus. Positiivseks arenguks majanduses oli see, et kasvumootoritena vähenes investeeringute osatähtsus ehitusse ja konkurentsivõime näitas teatavaid paranemisemärke. Eratarbimise kasv oli 2006.a. 3,5% Leibkonnad kulutavad keskmiselt 130% nende käsutuses olevatest tuludest. Teiseks oluliseks majanduskasvu teguriks on suur tööjõu sissevool. 9 Hispaania majanduskasvu alusteks on:
Hind tollimaksuga C E D F Maailmaturu Hind ilma tollimaksuta hind G Import tariifidega Sisenõudlus Qs1 Qs2 Q d1 Q d2 Kogus Import ilma tollitariifideta 23 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz
Põhiterminid: 1. Aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi jaotamisel, aktsiaseltsi lõpetamisel pärast kohustiste tasumist allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga sätestatud õigused. 2. Aastaaruanne - aastaaruanne ettevõttes kasutatava majandusaasta kohta. Raamatupidamiskohuslane peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. 3. Aktiva - raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa, kus tuuakse ära firma vara koosseis. 4. Passiva - raamatupidamisbilansi parempoolne osa, mis kajastab vara soetamise allikaid. 5. Aktsiaselts - piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakap...
4.1.2 MAKROKESKKONNA ARENGUTENDENDENTSID 2004. aastal on oodata Eesti majanduskasvu kiirenemist 5,3%ni. 2005. aastal stabiliseerub kasv potentsiaalse kasvu ligilähedasel tasemel, ulatudes 5,8%ni ning püsib selle ümbruses kesk-pikas perioodis. Ulatuslikud struktuurimuutused, mis toimusid Eesti majanduses eelmise aastakümne jooksul, on praeguseks läbi ning Eesti majanduses on välja kujunemas kaasaegsele väikesele avatud majandusele iseloomulik paindlik struktuur. Ka sisenõudlus, mis mõjutas 2003.aasta majandust, jääb suhteliselt aktiivseks. Lähiaastate majanduskasv peaks rohkem stabiliseeruma võrreldes varasemate aastatega. Eksport kasvab umbes veel 7 % nii teenuste kui ka kaupade arvelt. On oodata ka peale rekordilist inflatsiooni, mis oli 1,3%, taas hinnakasvu kiirenemine 3,11%-ni. Prognoosi kohaselt keskmise brutopalga kasv kesk-pikal perioodil aeglustub. Selle
1. Mida ütleb nõudluse seadus. -Kui hüvise hind tõuseb siis nõutavad kogused vähenevad. 2. Mis on asenduskaup? Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 3. Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna mitteelastne ja hinna suhteli...
suurenemisele on suurenenud ka erinevate kaupade ja teenuste tarbimine. Erinevate näitajate alusel on maailmamajandus üle saamas 3 aastat kestnud mõõnast. Siiski on arengud riigiti väga erinevad. Euroala võlakriis jätkub endiselt ja sellest tingitud on Eesti majanduse kasvuhoog aastal 2012 raugemas. Eesti majandus kasvas alates 2011. aasta algusest kuni sügiseni varasemaid ootusi ületades. Seda toetas eelkõige soodsa turukonjunktuuri ärakasutamine, kuid ka sisenõudlus kosus järjest enam. Eesti ekspordimaht on pärast majanduslangust kasvanud muljetavaldavalt. Nii Eesti majapidamised kui ka ettevõtted ostsid rohkem kestvuskaupu, hoogustus investeerimistegevus ning julgemalt kaasati ka laenuraha. Jõulisemat majanduskasvu on saatnud prognoositust kiirem inflatsioonitempo, mille põhjustas energia ja toidutoorme eeldatust kiirem kallinemine maailmaturul. Eesti Pank 2012. aastaks prognoosib Eesti majanduskasvu järsku aeglustumist
juurdehindlusega edasi klientidele. Müügiarved vormistab Tuha Talu OÜ vastutav juhataja, saades vajalikud andmed tellimusosakonnalt. Kliente teavitatakse oma kaubast reklaamiga suuremates maakonna ajalehtedes. Ettevõte kliendibaas on keskmise suurusega umbes 200 majandusüksust - ja leidub nii erakliente (peamiselt FIEde näol) kui Eesti ettevõtteid erasektorist. Kliendibaas pole aastate jooksul palju muutunud ja pigem tegeletakse pikaajaliste lepinguliste klientidega. Sisenõudlus moodustab 100% kogu müügimahust. Püsiklientidele pakutakse kõikide tööde pealt soodustust -10%. Suuremahuliste tööde korral lisasoodustus kokkuleppeliselt vastavalt mahule ja iseloomule. Tarnijateks on nii FIEd (peamiselt loomasööda töötlemisel ja varumisel suveperioodil) kui sarnase tegevusvaldkonnaga erasektori ettevõtted. Suuremateks konkurentideks on.konkreetseid ettevõtteid mainimata, sama tegevusvaldkonna suuremad majandusüksused
juurdehindlusega edasi klientidele. Müügiarved vormistab Tuha Talu OÜ vastutav juhataja, saades vajalikud andmed tellimusosakonnalt. Kliente teavitatakse oma kaubast reklaamiga suuremates maakonna ajalehtedes. Ettevõte kliendibaas on keskmise suurusega umbes 200 majandusüksust - ja leidub nii erakliente (peamiselt FIE-de näol) kui Eesti ettevõtteid erasektorist. Kliendibaas pole aastate jooksul palju muutunud ja pigem tegeletakse pikaajaliste lepinguliste klientidega. Sisenõudlus moodustab 100% kogu müügimahust. Püsiklientidele pakutakse kõikide tööde pealt soodustust -10%. Suuremahuliste tööde korral lisasoodustus kokkuleppeliselt vastavalt mahule ja iseloomule. Tarnijateks on nii FIEd (peamiselt loomasööda töötlemisel ja varumisel suveperioodil) kui sarnase tegevusvaldkonnaga erasektori ettevõtted. Suuremateks konkurentideks sama tegevusvaldkonna suuremad majandusüksused. Arvestades
OECD soovitab Soomel tõsiselt maksutaseme alandamisele mõelda. Maksude vähendamise vajadust on aktsepteerinud enamik Soome majanduses ja poliitikas esindatud jõude. Paraku on riik majanduskriisi tõttu endisest suuremas rahapuuduses ja selle leevendamiseks tuleks osade maksude alandamisel teisi ka tõsta. 10. KAUBANDUS Eesti impordimaht oli aasta 2012 seisuga 1142,1 miljonit eurot. Eksportkaupade valmistamiseks vajaliku tooraine ja pooltoodete sisseveo suurenemine ning hoogustuv sisenõudlus tõi endaga kaasa ka impordi kasvu kiirenemise. Impordi aastane kasvutempo jõudis juba peaaegu ekspordi kasvule järele, ulatudes 36,5%-ni. Sarnaselt ekspordile näitas ka import kõrgemat kasvu. 2012. aastal olid impordis nagu ekspordiski kolm suurema osatähtsusega kaubagruppi masinad ja seadmed, mineraalsed tooted ning metallid ja metalltooted. Suurima panuse kasvu andsid samuti masinad ja seadmed, mille sissevedu suurenes aastaga 1,6 korda. Mineraalsete
Palju intesiivsem sõltuvussuhe. Teenismõisnikud hakkasid 16 sajandil vaikselt küll mõisamajandit rajama aga algselt olid need üpriski väikesed. Venemaa regionaalne jagunemine. Jagunes musta- ja mittemustmullavööndiks. Mustmullavööndis hakkas arenema mõisamajandid, arenesid teotöö majandid ( teotöö oli pühiline andab Barzina). Mittemusta mulla vööndis hakkas arenema pigem tööstus ja kaubandus. Mida enam tekkis sisenõudlus ja arenes tööstus ja kaubandus, seda enam tekkis turgu musta mulla vööndi kubermangudele, et oma kaupa turustada. Kesk-venemaa ala nim tihti tööstusalaks. Tp läksid palju linnadesse kauplejaks, aga olid pärisorjad edasi. Neil olid passid ja härra loal tegelesid muude tegevusaladega. Härrale tasusid Obrokina. Eriti need tp kes ei olnud seot mõisamajandiga. Obrok võis olla nii rahas kui ka viljas. Ettevõtlikest obroki tp kujunesid venemaa jõukad t
Hind tollimaksuga C E Hind ilma D F Maailmaturu tollimaksuta hind G Import tariifidega Sisenõudlus Qs1 Qs2 Qd1 Qd2 Kogus Import ilma tollitariifideta 23 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz Seminariküsimused 1. Millisel juhul otsustab firma mitte finantseerida riskivaba projekti, mis annab 16 % tulu? Millest lähtutakse?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
