Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraidurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa
Maris Savik Sinilind M. Maeterlinck TEGELASED: Memmeke Tyl ja taadike Tyl. Tyltyl poeg 10 aastane. Tore, pikakasvuline, tugev, rühikas. Naerune, heatujuline. Käitus julge ja kartmatu mehena, süda oli õilis. Mytyl tütar 6 aastane. Armas, kaunis. Suurte arglike silmadega. Väga õrn, nuttis vähimagi mure puhul. Tema hinges peitusid kõrgeimad naiselikud voorused oli armastav, hooliv. Väga kiindunud oma venda. Tylo Koer Tylette Kass
Maurice Maeterlinck ,,Sinilind" kokkuvõte Lisa: http://www.miksike.com/docs/lisa/sinilind_maeterlinck_liissandre.htm Sinilind on õnne sümbol.Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga, mistõtu ongi selle leidmine peaaegu teostamatu, kättesaamatu nagu Maeterlincki sinilind. Tegelased: Ema Tyl Isa Tyl Mytyl-(6 a), tütar, Tyltyli õde Tyltyl-(10 a), poeg, Mytyli vend Haldjas Bérylune Leib Tuli Vesi Piim Suhkur Koer (Tylô) Kass (Tylette) Valgus Tunnid Vanaema Tyl Vanaisa Tyl Õed ja vennad (Pierrot, Robert, Jeannette, Madeline, Pierrette, Pauline, Riquette) Puud Loomad Saladused, Tähed, Lõhnad jt. Öö, Kummitused, Hirmud, Uni, Surm, Haigused, Nohu Sinised Lapsed Üheksa Planeedi Kuningas Armastajad Aeg Sündimata Vend Tüsedaim Õnn
Maurice Maeterlinck Sinilind · Millal ja kus tegevus toimub? Tegevus toimus ,,muinasjutumaal" erinevates kohtades: metsas, kalmistul, valguse templis, tuleviku kuningriigis, öö palees, mälestustemaal, haldja lossis ja puuraiuja majakeses. Aega pole võimalik kindlaks teha. · Tegelaste lühikirjeldus Tyltyl kümneaastane poisike, väga uudishimulik, julge, rõõmus, kangekaelne ja jonnakas veidi. Mytyl Tyltyli õde, kaheksa-aastane tütarlaps, õrnatundeline, arglik, armastav, ustav oma vennale. Koer - elutark ,,nähvits", ülimalt ustav lastele, nagu teener. Kass omaette hoidev ning peab oma huvisid kõige tähtsamaks, sellest tuleneb tema
,,Sinilind" Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlincki kirjutatud muinasjutt ,,Sinilind" on üks parimaid, mida olen lugenud. Eelkõige meeldib mulle selles raamatus rohke sündmustik, kus vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind, kes neile õnne toob. Teos räägib vaesest pererahvast: isast,poisist ja tüdrukust. Poiss nimega Tytyl on 10- aastane. Tytyl oli väga südamlik ning aitas abivajajaid, kes iganes seda soovisid. Tytyli 6-aastane õde Mytyl oli arg, iga väiksemgi pisiasi võis teda nutma ajada, kuid sellest hoolimata armastas ta kõige rohkem koera. Ühel ilusal varajasel hommikul tuli pereukse taha koputama haldjas Berylune, kes
Haldja paleest siirduvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtuvad enda surnud vanavanemate ja õdede-vendadega. Sealt sinise linnuga tagasi tulles tabab neid aga ehmatus lind on muutunud mustaks. Järgmisena suundutakse Öö paleesse
ning, ning aitab näidata kõikide asjade sisemusse ja õpetab lastele, et igaüks omab neist elu ning iseseisvadt olevust, mis on loodud selleks, et meie elu täiuslikumaks ja rõõmsamaks muuta. Kui poiss kübara pähe pani, võtsid kõik asjad tema ümber elu sisse. 2. Mille poolest sarnaneb ,,Sinilind" muinasjutuga? Muinasjutt on teadlikult väljamõeldud või meelelahutuslik jutuke, mis ei pruugi arvesse võtta loogigat. Nagu raamatuski oli, et nad nägid unenägu, kus oli võlukübar, kuid päriselus ei oleks see reaalne. Muinasjutus on üldjuhul tegemist nõrga ja vaese, aga tubli ja abivalmi tegelaselu, samuti oli ka raamatus. Samas on ka õnnelik lõpp, kuigi unenägu sai läbi, nägid lapsed ümbritsevate asjade ilu ka ilma kübarata. 3. Milliseid paiku külastavad ning kellega kohtuvad lapsed otsingutel? Esimesena läksid nad Mälestustemaale, mis viis läbi tiheda ja vana metsa, maada katsid küll lilled, kuid nad ei lõhnanud
Maetelinck "SINILIND" Tegelased: Tyltyl, Myltyl, Kass, Koer, Tuli, Valgus, Vesi, Suhkur, Piim, Leib, naaber Sündmustik: Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse. Kõik nad - Kass ja Koer, Suhkur ja Vesi, Leib ja Piim, Tuli ja Valgus- on vaesevõitu puuraiduri majas alati olnud laste kaaslasteks. Kõigepealt satuvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtavad oma kenas väikeses talumajas elavaid vanavanemaid. Sinilinnu asemel saavad nad sinise musträsta, ent kui lapsed jõuavad läbi sünge metsa tagasi, on lind mustaks muutunud. Otsingud jätkuvad Öö palees, kus laste ette astuvad vaimud, haigused, sõjad, valud ja hirmud
Puuraiduri lapsed - kümneaastane Tyltyl ja tema väike kuueaastane õde Mytyl - elavad vaesuses ja puuduses. Lapsed vaatavad jõuluõhtul, kuidas rikaste lapsed kooke söövad ja tantsivad. Tyltili ja Mytyli jõuluvana jääb sel aastal tulemata, nende taadike Tyl pole tormise ilma tõttu tööle saanud ja memmeke Tyl pole seetõttu jõuluvanaga kõnelemas käinud. Lapsed on õnnelikud teiste õnnegi nähes, nad rõõmustavad ja tantsivad. Tuleb haldjas Berulune ja kutsub lapsi endaga kaasa sinilindu otsima, et oma haiget last sellega rõõmustada. Tyltyl sab võluteemandiga kübara, mille abil saab ta ajas edasi ja tagasi liikuda ning näha asjade hinge. Kõik asjad elustuvad, isegi tunnid tulevad kelle uksest välja ja Tyltyl tantsib oma elutundidega. Lastega koos asuvad teele Valgus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer Tylo ja Kass Tylette. Viimasest saab reetur, kes asub laste suurima vaenlase Öö teenistusse. Rännakul satuvad lapsed Minevikumaale
Snilind Enne haldja saabumist olid lapsed jäginud rikkaste laste jõulupidu ning mänginud kookide söömist ja tundnud rõõmu sellest, kuidas teised lapsed pidutsevad. Ise olid nad vaesed ning vanematel polnud raha, et lastele kinke osta. Haldjas andis poisile kübara, mis võimaldas näha kõikide asjade sisemusse. Poiss pidi õppima rõõmu tundma lihtsatest asjadest, mis ümbritsevad teda iga päev. Kui poiss oli kübara pähe pannud, muutus vana haldjas imekauniks printsessiks ja maja seinad läbipaistvateks kalliskivideks. Nüüd nägi poiss sisemist ilu, nägi haldja hinge välimust ja oma armsa kodu seinad ja mööbel tundusid kaunitena. Ka esemed saavutasid elusa kuju.
Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Eelkõige nad lähevad sinilindu otsima haldja tütrele,kes on haigestunud ning keda saab vaid sinilind ravida. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse Vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind Haldjas saatis poisi ja tüdruku Mälestustemaale, kus on kõik surnud. Nende ülesandeks oli otsida Sinilind ja tuua see haldja tütre ravimiseks. Jõudes Mälestustemaale, nägid nad seal vanaema ja vanaisa ning õdesi-vendi , kes olid ammu juba päriselus surnud. Nende järgmiseks peatuspaigaks oli ööpalee , mis on vaimude,varjude ja hirmude varjupaik.
"SINILIND" M. Maeterlinck 1) Kus ja millal? Tyltyli ja Mytyli unenäos. Lastele tundub, et tegevus toimub aasta jooksul, aga tegelikult ainult ühe öö jooksul. 2) Peategelane Tyltyl julge, kangelaslik, uhke, naiivne 3) Probleemid · Armukadedus (koer Tylo kass Tylette'i vastu) · Ei väärtustada olemasolevat, vaid ihaldatakse seda, mis teistel on, midagi paremat. 4) Tsitaadid · "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." (Valgus) · "See on rikaste valgus. Sa näed, kui ohtlik ta on. Inimesi ähvardab pimedaks jäämine, kui nad liiga kaua elavad selle kiirtes, mis ei jäta ruumi mahedaile ja sõbralikele varjudele
"SINILIND" M. Maeterlinck 1) Kus ja millal? Tyltyli ja Mytyli unenäos. Lastele tundub, et tegevus toimub aasta jooksul, aga tegelikult ainult ühe öö jooksul. 2) Peategelane Tyltyl julge, kangelaslik, uhke, naiivne 3) Probleemid Armukadedus (koer Tylo kass Tylette'i vastu) Ei väärtustada olemasolevat, vaid ihaldatakse seda, mis teistel on, midagi paremat. 4) Tsitaadid "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." (Valgus) "See on rikaste valgus. Sa näed, kui ohtlik ta on. Inimesi ähvardab pimedaks jäämine, kui nad liiga kaua elavad selle kiirtes, mis ei jäta ruumi mahedaile ja sõbralikele varjudele
Maurice Maeterlincki "Sinilind" Raamat räägib kahest lapsest, 6 aastasest tüdrukust Mytylist ja 10 aastasest poisist Tyltylist. Lugu algab sellega, et jõlulaupäeval Mytyli ja Tyltyli kinke ei saa, sest vanematel pole raha. Nad vaatavad, aga aknast välja ja näevad, kuidas naabrid jõulupidu tähistavad, kuid nad on vähemalt teiste pärast rõõmsad. Pärast tuli nende juurde haldjas, kes ütles, et nende ülesandeks on otsida üles sinilind, tema tütre jaoks. Siis Haldjas äratas ellu kassi, koera, suhkru, piima, leiva, valguse, tule ja vee, mis tähendavad erinevaid sümboleid inimeste jaoks. Nad asusid mälestusmaale, kus nad õppisid, et leida sinilindu peab armastama ka hallelindu ehk elus peab tundma rõõmu ka pisikestest asjadest. Käisid veel tuleviku kuningriigis, kust said teada, et nende perre tuleb veel üks laps. Olid ka valguse templis kus nägid palju valgust
,,Ovaalne portree"novell räägib kunstnikust, kes maalib oma kalli naise pilti, daam on ilus ja ka pilt tuleb täpselt sama ilus. Daam jääb iga pintslitõmbega nõrgemaks ja kahvatumaks, pildi valmides kunstnik hüüab : Pildil on elu ise ja naine sureb. ,, Must kass" novell peateg on keevaline mees, kes vihkab oma kassi, sest see tuletab talle tema vanu patte meelde. Tahab kassi tappa, kuid naine takistab, tapab vihahoos naise. Võtab ja müürib naise keldriseina, kass kadunud, politsei tuleb läbi otsima, kõik keldris koos. Midagi ei leita. Mees ise naljaga koputab seinale ja kostab karjatus. Politsei leiab naise laiba koos poolelusa kassiga. Dekadents Kuigi 19.saj oli valitsev kirjandusvool realism, jäi tagaplaanile ka romantism, millest arenes naturalismiga 19.saj lõpuks dekadents. Naturalismist võtsid üle detailse inetuse kirjelduse, inetuses püüti leida ilu. Peateg oli sihitu, elus sageli pettunud või elu suhtes ükskõikne.
Maeterlinck ise. Tõstamaa Keskkool 7 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 "Sinilind" "Sinilind" on kirjutatud 1908. aastal ja on Maeterlincki parim näidend. Ka siin kasutas dramaturg rahvamuinaslugude vormi. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Mytyl saavad jõuluööl haldjalt käsu minna Sininilindu otsima. Nagu muinaslugudes ikka, ei jää ka elutud asjad tegelaste vastu ükskõikseks. Ühtedest saavad nende sõbrad, teistest vaenlased. Lastega asuvad koos teele Vlagus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer ja Kass. Kõige ustavamaks sõbraks osutub Koer, Kass aga on riukalik. Oma rännakul satuvad Tyltyl ja Mytyl mitmetesse võluriikidesse: mälestuset maale, kus elavad nende surnud vanaema ja vanaisa, sündimata laste maale, Öö paleesse,
Draama ,,Pelleas ja Melisande" räägib 2 armastajast, kelle lugu pärineb juba vanadest rüütliromaanidest. Melisande abiellub vana kuningaga, aga armastus tekib hiljem kuninga noorema venna Pelleas´i vastu. Nende armastus on kirglik, kuningale ei meeldi see ja ta tapab oma venna. Melisande sureb samuti südamevalusse. Näidend näitab, et armastust ei saa peale suruda. Melisande on vaba hinge sümbol. Draama ,,Sinilind" on kõige kuulsam, peategelased on puuraiduri lapsed Tytyl ja Mytyl, kes on väga vaesed. Nad näevad paremat elu aknast, kuid pole pole nende peale kadedad, vaid unistavad samasugusest elust. Lapsed lähevad haldja käsul Sinilindu otsima, ei leida õnne. Nad käivad erinevates võluriikised, kuid ei leia kuskilt Sinilindu. Lõpuks koju jõudes nad avastavad, et on möödunud ainult 1 öö ja leiavad, et Sinilind on nende puurtuvi ja annavad ta naabrinaisele, kelle laps sai tänu linnule terveks. Sõnum: Selleks,
Ainus nägija nende hulgas on sülelaps. Lõpuks pimedad taipavad, et teejuht on surnud ja vaidlevad, kas minna edasi või jääda paigale. Päeva jooksul tulevad välja inimeste isiksused: tigedus, kartlikkus, postitiivsus. Näidend lõppeb öö saabumisega, keegi läheneb seltkonnale, laps hakkab nutma ja lõpp. Sümboliseerib inimeste surma ja saatust. Näidend ,,Sinilind" Peategelased on vaesed puraiduri lapsed, poeg a tütar, kes otsustavad jõuluööl sinilindu otsima minna. Nad teevad seda haldja käsul, sest ainult sinilind saaks päästa haige naabritüdruku. Hoolimata vaesusest on lapsed rõõmsad, positiivsed. Nad rändavad võluriiki, kus neid saadavad: kass, koer, piim, leib,, vesi. Nad lendavad mälestustemaale, kus kohtuvad oma surnud vanavanematega. Nad lähevad ööriiki, tulevikumaale, kuid ei leia sealt sinilindu, vaid koju jõudes leiavad selle kodust. Kingivad selle naabritüdrukule. Tüdruk saab terveks.
...........................64 Henno Käo............................................................................................................................................65 Helle Laas.............................................................................................................................................65 Piret Raud.............................................................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
usku. Näidendi põhiidee on selge: inimene on pime, üksildane ja kaitsetu surma ees. "Surm juhib kogu meie elu ning elul pole muud eesmärki kui surm," sõnastas selle idee Maeterlinck ise. Inimese üksindus ja kaitsetus surma ees, saatuse võim inimese üle. "Sinilind" "Sinilind" on kirjutatud 1908. aastal ja on Maeterlincki parim näidend. Ka siin kasutas dramaturg rahvamuinaslugude vormi. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Mytyl saavad jõuluööl haldjalt käsu minna Sininilindu otsima. Nagu muinaslugudes ikka, ei jää ka elutud asjad tegelaste vastu ükskõikseks. Ühtedest saavad nende sõbrad, teistest vaenlased. Lastega asuvad koos teele Vlagus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer ja Kass. Kõige ustavamaks sõbraks osutub Koer, Kass aga on riukalik. Oma rännakul satuvad Tyltyl ja Mytyl mitmetesse võluriikidesse: mälestuset maale, kus
Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli
Järsku kuulsid lapsed kerget ja liikuvat naislaulu, mis kostis eesseisva metsa sügavustest. Mõlemad lapsed võpatasid samaaegselt ja tõmbusid teineteisele veelgi lähedamale. "Kas sa kuulsid seda, Marii?" sositas poiss väriseval häälel. Tüdruk noogutas ettevaatlikult vastu ja üheskoos astuti hääletult kauni hääle suunas. Nii kõnniti paar tundi, mis tundusid vaid minutitena, sest laul ei vaibunud, vaid valjenes iga astutud sammuga. Peagi nägid lapsed eemal tulekuma ja kellegi rütmilist liikumist. Nad astusid aegamisi lähemale, ent samas püüdsid varjudesse hoiduda. "Marii?" küsis poiss tasakesti, kui nad suisa lõkkeplatsi servaaladele jõudsid, "Kas me magame või on see ilmasi?" "Ma ei tea, kuid vaata kui ilusad nad on!" sosistas õde vastu. Nimelt avanes tihedast põõsastikust, kus lapsed varjusid, vaade kogu suurele lõkkeplatsile, kus käis parajasti haldjaselanikkonna suvepidu
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
XXXIII Sellest ajast kui Andres tööle pandi ei näägelnud nad eriti palju enam Indrekuga. Indrek ja Ants käisid tihti kalal, esimesel oli palju kannatust ja tahtmist kalda ääres istuda ja oodata. Antsul seda aga ei olnud, ükskord kui tema püüdma sai siis väsis ta ootamisest suhteliselt kiiresti ära ja pani asjad kokku, Indrek aga istus tundide kaupa ühe kohapeal. Orul oli üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii tuligi
Elas kord üks pere. Sinna perre kuulusid ema Mai, isa Tõnu, poeg Siim ja tütar Laura. Ema ja isa lähevad paari päeva pärast kaheks nädalaks puhkusele ja lapsed pidid selleks ajaks vanaema ja vanaisa juurde maale minema. Lapsed aga ütlesid, et kas me lihtsalt koju ei või jääda, oleme ju juba 12-aastased, me saame ise ka hakkama. Ema küsis selle peale, et miks nad vanaema ja vanaisa juurde ei taha minna. Siim ütles, et nende juures on nii igav ja Laura lisas, et kui nad seal eelmine kord olid, uuris vanaema, kas ta temaga koos kududa ei taha. “Mina ja kuduma! Ei!” hüüatas Laura. Isa aga ütles kavalalt: “No kuulge, me eile rääkisime vanaema ja vanaisaga. Nad ütlesid, et neil on midagi väga huvitavat teie jaoks ja vanaisa küsis, et kas teile kummitused meeldivad.” Lapsed hüüdsid kooris: “Jaa, väga meeldivad! Me iga päev räägime tondijutte! Aga oot, miks vanaisa seda teada tahtis?” Isa vastas, et seda ta ei tea ja läks emaga ülemisele korrusele asj
vaid keelavad sinna minna. Mia kaob pundi juurest. Joonas ja Martin lähevad teda otsima. Nad näevad Miat võõra poisiga koos jalutamas ja otsustavad ta sinna jätta, nad pöörduvad tagasi laagrisse. Hommikul selgub, et Mia ei olnud õhtul tagasi tulnud. Väga napikalt suudavad nad Mia välja vabandada väites, et tal on halb olla ja ta ei saa töd tegema tulla. Võimalikult kiiresti pöörduvad nad tagasi Miat otsima. Nad otsisid mahajäetud maja ligidalt, sest seal nägid nad teda viimati. Nad otsivad kogu maja läbi kuid tulutult. Nad otsustavad järgmine päev tagasi tulla. Mia vabandamine läheb aina raskemaks. Mini-Martin on neid märganud ja ei soovis kaasa tulla, muidu oleks ta ära kaevanud, et Martin ja Joonas tegelevad töö asemel kahtlaste asjadega. Maja tihedasemal läbiotsimisel leiavad nad salapärase luugi. Luuk oli raske ja rauast. Auku sisenedes leidsid nad redeli. Joonas läks esimesena, ta kukkus. 8
põgeneda, nende lemmikkohaks kujunes palgivirn, kus nad tihti koos aega veetsid XXXIII - Indrek ja Andres ei kakelnud enam nii palju, sest Andres oli sulaseks ja Indrek sai rahulikult karjas olla - Indrek käis Antsuga tihti kalal, talle meeldis kalapüüdmine, oli kannatlik laps, meeldis istuda ja oodata, Ants seevastu oli aga kärsitum, lahkus püügilt, sest ei jõudnud enam oodata, samas kui Indrek istus tunde ja püüdis kala - Pearul oli tütar Riia, kellel omakorda oli kass, keda ta igale poole kaasa taris, Indrekule tüdruk meeldis ja nad rääkisid juttu, Indrek näitas Riiale kui palju linnupesi siin on, kuid ühel päeval selgus, et pesad on tühjaksjäänud, koer Muska võttis jälje üles ja nii sai Indrek teada, et rüüstajaks oli olnud Riia kass, tüdruk käitus, nagu ei teaks ta midagi, kuid poiss mõtles kavalusega asja tõestada - Indrek näitas meelega veel Riiale üht linnupesa ja plaanis siis luurele jääda, tema plaan
Illimar ei saanud aga neid lugusid kodus rääkida, sest ta oleks siis välja naerdud. Linnumaja oli piir kuhu Illimar tohtis üksi minna. Edasi oli vaja veel eraldi luba küsida. Aga Illimar läks siiski. Ta läks järvele ning nägi teiselpool järve toonekurg Joosepit. Ühel hetkel Joosep märkas midagi ning hakkas silla poole liikuma, Illimar liikus temaga kaasa kuni äkki jõudis viinakeldrini. Illimari isa tegi seal tööd. Joosep tuli ka viinakeldri juurde ning 1 kõik nägid ka kuidas Hull-Juhan viina nõudma tuli. Muidu käis ta paljapäi ja paljajalu, aga viina võis juua ainult jalanõude ja mütsiga. Sai oma viina kätte jooksis minema ning varsti lõigi lõunakell. Viinakeldri uks pandi lukku ning Illimar läks koos isaga koju sööma. Kõik tulid kokku, et ühiselt süüa: tädi Liisa, ema, isa, Illimar ning Illimari suur vend Karla. Söödi algul vaikides kuid hiljem hakati päeva asju arutama. Peale sööki läksid kõik peale Illimari natukeseks magama
aastaselt surma. Joanna isa jättis pere maha . Adeele ema joob. Olivia ema on soomes, isa suri aastate eest vähi ja õde on surnud, Olivia elab vanaemaga. Olivia ei käinud eriti väljas, sest ta vanaema ei lubanud. Kui ta kuskil käis oli tal karu kaasas ( see oli ta õe oma) Muki musta värvi Olivia koer. Jasmin pikad ja paksud punakas pruunid juuksed. Matilda nägi Oliviat poes ja üritas temaga rääkida, Olivia rääkis talle mis juhtus tema õega. ( metsas lillikorjates nägid mahajäetud maja Jasmin oli länud sinna lillikorjama kuid järsku ilmus välja sealt mees kes sositstas talle midagi ja peale seda oli tüdruk hakanud imelikult käituma) Matilda oli hirmunud, ta rääkis sellest ka teistele lastele, et hoiatada neid tumepunase mantliga mehe eest ! Joannal tuli mõte minnna ,,nõia" juurde, sinna minnes kohtsaid nad Adeelet poejuures kes tuli ka kaasa nendega. Nõia nimi Antonia. Antoniale seda juttu jutustades läks ta näost kahvatuks.
Harry-Herden-Hans ja Gabriella-Gloria-Grete. Kunagi ammu, elas ühes väga kauges linnas üüratult rikas perekond. Vähemalt alguses olid nad heal järjel. Kuid nagu ikka, kui inimesed ei oska hetke olukorda hinnata, elatakse sageli üle oma võimete. Nii juhtus ka selles peres, kuid nüüd nende loost lähemalt. Peres oli neli liiget: isa, tema kaks last ja võõrasema. Poisslaps oli pikk, tõmmu ja kõige ilusamate pruunide silmadega Harry-Herden-Hans ning tütar vapustavalt veetlev, kõige kaunimate heleblondide poolde selga ulatuvate kiharatega Gabriella-Gloria-Grete. Tüdruku ja poisi isa töötas väga heal järjel olevas advokaadibüroos, kasuema oli aga eksklusiivse rõivapoe keti omanik. Kuid kui välk selgest taevast tuli majanduslandus. See mõjutas ka nende elu. Isa koondati ja kasuema poed läksid pankrotti. Pere oli aga harjunud laialt elama, mistõttu raisati ka kõik aastatega kogunenud säästud kiiresti ära. Oli ju isal vaja uut hüb
Naabrid olid võtnud endale tüdruku Riia, kellel oli kas Milli. Milli sõi Indreku karjalinnu pojad ära, kuid Riia ajas vastu. Indrekule meenus, kuidas Andres kindlaks tegi, et Pollo linnupoegi sõi. Järgmine kord valvas poiss linnupesa juures, kui Riia jälle oma kassiga sinna tuli. Hiljem tahtis Indrek Milliga mängida ja Milli suri, kuna Riia ei lasknud temast lahti. Matsid teised suure kase alla, aga Muska kaevas ta sealt kaks korda välja. Nüüd ei jäänud muud üle, kui kass ära põletada. Riia kutsuti ka tule juurde, aga ta ei teadnud, et kass ka lõkkes on. Alles veidi aja pärast sai teada, kui Indrek linnupoegadest rääkis, siis ütles ka seda. XXXIV Mäele viimased lapsed sündisid Tiiu ja Kadri ning Orule Jüri. Joosep ei saanudki kroonusse. Andresel ja Pearul oli ikka kemplemist ja kohtu vahet käimist küllaga. Jõulude ajal läksid lapsed kirikusse kõige nooremad jäid vanematega koju, aga Liinel oli esimene kirikus käik ning uudistamist ikka jagus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
