basaalrakud jagunevad, pindmised rakud suurenevad, glükogeeni ja lipiidisisaldus tsütoplasmas suureneb. Emakas Uterus Siin toimub loote arenemine ja kasv Lihaseline organ; vooderdatud silinderepiteeliga Jaguneb neljaks osaks: paremaks ja vasakuks sarveks, -kehaks, ja kaelaks Emakasarvede ja -keha koosneb kolmest kestast: limaskest e. endomeetrium, lihaskest e. müomeetrium ja serooskest e. perimeetrium. Emakakeha ja -sarved Endomeetriumi epiteeliks on ühekihiline silinderepiteel ripsmetega ja ripsmeteta rakkudega. Epiteeli alla jääb proopria, kus paiknevad emakanäärmed (glandulae uterinae) Müo- ja perimeetrium Müomeetrium on tugev lihaskest, mis koosneb kolmest ebaselgelt piiritletud kihist Seespoolne tsirkulaarkiht (silelihasrakkude kimbud) Veresoonterikas vaskulooskiht (eriti väljendunud koeral, kassil) Välimine longitudinaalkiht (silelihasrakkude kimbud) Perimeetrium on emaka välimine serooskest
Ülesanded: kaitse nõre tootmine (lima, hormoonide, ensüümide jne eritamine) Ainete absorbeerimine Tajumine Molekulide transportimine läbi epiteeli kihtide ainete liikumise kontrollimine kehaosade vahel 4. Epiteelide jaotus ja tüübid Katteepiteel - Katavad pindu nii organismi välispinnal kui ka basaalmembraani siseõõnsustes. o Ühekihilised epiteelid: ühekihiline lameepiteel ühekihiline kuupepiteel ühelihiline silinderepiteel ühekihiline ripsepiteel o Mitmekihilised epiteelid: (rohkem kui üks kiht rakke) mitmekihiline sarvestunud lameepiteel mitmekihiline sarvestumata lameepiteel mitmekihiline silinderepiteel mitmekihiline kuupepiteel üleminekuepiteel transitoorne epiteel o Mitmerealine ripsepiteel Näärmeepiteel - kõikide näärmete nõret tootvaks koeks 5. Katteepiteelide ehituslikud iseärasused, esinemine organismis, ülesanded
vähendab hõõrdumist. Lameepiteelirakud. Peensooles- vee ja toitainete imendumine Südame sisekest Magu- toidu seedimine Alveool Soole välispind 2 Ühekihiline kuupepiteel barjäär, imendumine kanaleid läbiva sekreedi juht. õõntesse/naha pinnale sekretsioon Kuupepiteelirakud. neerutorukesed bronhioolid näärmejuhad maksarakud 3 Ühekihiline silinderepiteel. Osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis. Silinderepiteeli rakud. Magu Peen- ja jämesool Sapipõis Munajuha Emakas 4 Mitmerealine epiteel. Imendumine, sekretsioon kanaleid läbiva sekreedi edasi juhtimine. Ripsrakud, karikrakud, kiilrakud, basaalrakud. Hingetorus Bronhiaalpuus seemnejuhas munandimanusejuhas * Transitoorne epiteel e. siirde ehk üleminekuepiteel
· Ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest ka veel, nt võib epiteelkude muutuda näärmerakkudeks (nt limanäärmed); veel on ka tunde- ja imendumisepiteel ja ripsepiteel (nt ninakarvad). Liigitused: · Rakukihtide alusel: ühekihiline ja mitmekihiline. Ühekihiline on seal, kus on oluline ainete kiire liikumine; mitmekihiline aga seal, kus on vaja vastupidavust, nt seedekond, tupp, nahk, sõrmeotsad. · Rakkude kuju alusel: lameepiteel, kuupepiteel, silinderepiteel. · Ülesande alusel: katte-, näärme-, rips-, tundeepiteel. Näiteks: · Ühekihiline lameepiteel veresoontel · Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes · Ühkihiline silinderepiteel hingamisteedes (ripsepiteel) Epiteelkoest väljakasvud: · Kehakarvad · Kulmud · Juuksed · Ripsmed · Küüned · (Suled, sõrad, soomused) Lihaskude
Epiteel, side, närvi ja lihaskude Epiteelkude Ehitus: · rakuvaheainet on vähe · rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval · teistest kudedest eraldatud basaalmembraaniga · esinevad ka limanäärmed, epiteelrakud, närvilõpmed funktsioon: · vooderdab kehaõõnt katab keha ja elundite pingu · võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel · eristab nõresid · osaleb haavade paranemisel Liigid: · katteepiteel · ripsepiteel · silinderepiteel · näärmeepiteel Sidekude Ehitus: · palju rakuvaheainet · rakke on koes vähe funktsioon: · kaitseülesanne · tugiülesanne · tagab elastsuse, vetruvuse · toitefunktsioon sidekoe liigid: · rasvkude · luu ja kõhrkude · veri Lihaskude Ehitus: · pikad ja peenikesed rakud · lihas koosneb lihaskiududest funktsioon: · kokkutõmbumisvõime · erutusvõime Liigid: · vöötlihaskude · silelihaskude · südamelihaskude
10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!Veresooned epiteelkoes puuduvad! VERE ÜLESANDED 1: A.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne B.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne.
Munandite väänilistes seemnetorukestes Vaheldumisi kummaski munasarjas Igast spermatogoonist 4 spermi 1 viljastumisvõimeline munarakk, 3 hukkuvad Pidev protsess Tsükliline, iga 28 päeva tagant Kõrge vanuseni Lakkab 45-55 eluaastal Loomsed koed: 1. Epiteelkude - katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel, näärmeepiteel 2. Sidekude - rasvkude, luu- ja kõhrkude, veri, tihe sidekude, kohev sidekude 3. Lihaskude - vöötlihaskude, silelihaskude, südame lihaskude 4. Närvikude Biosfäär Ökosüsteem Populatsioon Taimorganism e isend Loomorganism e isend - Organsüsteem e elundkond
1. EPITEELKUDE · Iseloomulik - tihe rakkude paiknemine - vähe rakuvaheainet · Paikneb eelkõige organismi vabadel pindadel, nahal ja limaskestadel · Ülesanded eelkõige katta ja kaitsta (näit.katteepiteel, kuid veel on näärme- , tunde-, imendumisepiteel jne) st ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest · vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline · Rakkude kujule, vormile: lame-, kuup- ja silinderepiteel · Ülesandele: katte-, näärme-, tundeepiteel jne. Näited: · Ühekihiline lameepiteel on veresoonte seintes · Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes · Ühekihiline silinderepiteel- hingamisteedes (ripsepiteel) Epilteekoest väljakasvud: kehakarvad, kulmud, juuksed, ripsmed, küüned 2. LIHASKUDE · Iseloomulik on kokkutõmbevõime, mis tuleneb: · Lihasrakkudes ehk kiududes olevatest müofibrillidest
SEKRETOORNE FUNKTSIOON näärmeepiteeli funktsioon (hormoonid, sekreedid jne) SENSOORNE FUNKTSIOON sensoorsed struktuurid nahal, silmas, ninas, kõrvas IT Rakud paiknevad tihedal - Eristub polaarsus - -Avaskulaarne - -Regenereerub - -Neuronite lõpp-punkt - -Võtavad vastu väliseid signaale - -Teda saab välja venitada Vastavalt rakukihtide arvule: ühe ja mitmekihilised Vastavalt rakkude kujule: Lame-, kuup- ja silinderepiteel Vastavalt ülesandele: katte-, näärme- ja tundeepiteel LAMEEPITEEL -difusioon (alveoolides) -filtratsioon (neerudes) KUUPEPITEEL -sekretioon -absorbtsioon (neerudes) SILINDEREPITEEL -ülemistes hingamisteedes (ripsmed) -seedekulgla (mikrovill) Intratsellulaarsed liidused TIHELIIDUS ANKURLIIDUS AUKLIIDUS SK
Inimene kui imetaja: poegade imetamine, närvisüsteem kõrgelt arenenud, täielik termoregulatsioon Iseloomulikud inimese tunnused: suur aju, hästi arenenud ajukoor, püsisoojane, kahel jalal liikumine, aeglane individuaalne areng, puudub innaaeg, järglased vajavad hoolitsust pikemat aega, segatoiduline, artikuleeritud kõne, kultuuriline käitumine Mandunud elundid inimesel: õndraluu, kolmas silmalaug, ussiripik, tarkuse- ja silmahambad Epiteelkoe liigid: katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel Sidekoe liigid: kohev sidekude, kiuline sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude, veri Lihaskoe liigid: silelihaskoed, vöötlihaskoed ( skeletilihaskoed, südamelihaskoed) Kudede ülesanded: Epiteelkude - katab organite sise- ja välispinde. Sidekude - Toetab, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, veri transpordib aineid, rasvkude pehmendab lööke. Närvikude - ärrituste vastuvõtmine, nende töötlemine, erutuste edasikandmine ja salvestamine
Ühekihiline lameepiteel- loovad sileda ja libeda pinna, mis võimaldab elundite ja vere liikumist ilma suurema takistusesta o Mesoteel- ühekihiline lameepiteel, mis katab serooskestasid o Endoteel- lameepiteel, mis vooderdab veresoonte valendikke Ühekihiline kuupepiteel- esineb väikestes (pankrease ja süljenäärmete juhades) o Ülesandeks kaitsmine, absorbeermine, eritamine Ühekihiline silinderepiteel- esineb absorbeerivates pindades (sool, magu, munajuha) o Ülesanded- transport, segretsioon, absorbtsioon, kaitse Ühekihilne ripsepiteel- esineb vaid munajuha ja emaka sisepinnal o Ülesandeks munaraku transport Mitmerealine ripsepiteel- sisaldab ripsrakke, karikrakke, basaalrakke ja vaherakke (hingamisteed) o Ülesanded- lima eritamine ja tolmu eemaldamine hingamisteedest Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel- esineb suus, söögitorus, pärasooles
- sugutikäsnkehas – corpus spongiosum penis’es käsnkehale ja mille survest on valendik ristilõikes tähekujuline - mõlemad otsas on paksenenud - eesmine, seenekübarat meenutav osa – sugutilukk – glans penis - tagumine, sugutisibul – bulbus penis SEINA EHITUS Tunica mucosa - siirdeepiteel -> mitmerealine silinderepiteel -> mitmekihiline sarvestumata lameepiteel - limanäärmed – glandulae urethrales käsnosas avanevad need osaliselt laugastesse – lacunae urethrales Tunica muscularis - nõrgalt arenenud ja kaob käsnosas - membraaniosa ümbritseb tahtele alluv kusitisulgur – musculus sphincter urethrae Kitsused - ostium urethrae internum - pars membranacea - ostium urethrae externum
ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla näärmed Nn. suured näärmed: - suured süljenäärmed - maks - kõhunääre Kahe paikmega nn. väikesed näärmed (närvipõimikud) seedekanali seinas, mis reguleerivad lihaskihi talitlust Seedekanali sisu segatakse ja lükatakse edasi
-mesoteel areneb tsöloomi piiravast epiteelist tsöloteelist. *Endoteel -mesenhüümset päritolu -paikneb vere-, lümfisoonestikus,sünoviaalõõntes, arahnoidaalõõntes ja mujal sidekoe ja kehavedeliku piiril. *Ühekihiline kuupepiteel – esineb neerude kogumistorukestes,kogumisjuhades, Henle lingu jämenevas osas, aju soonpõimikus, munasarja pinnal ja kilpnäärme folliikuliepiteelis. *Ühekihiline silinderepiteel – esineb peensooles, maos,jämesooles, näärmetes,juhades,emaka ja emakasarvedes. *Mitmekihiline lameepiteel – kaks tüüpi: kas keratiniseerunud või keratiniseerunud vähesel määral. Esineb nahas,skalbil, taldadel, pärakus,suus,nina sisepinnal, tupes ja söögitorus *Mitmekihiline kuupepiteel – esineb osaliselt erinevates näärmejuhades nagu näiteks higi-ja piimanäärmetes.(kahekihiline) j ka süljenäärme juhades. *Mitmekihiline silinderepiteel – sama, mis eelmine
ehituskomponendid on organismile kasutuskõlblikud ja võimelised mitmekihiline lameepiteel suuõõnes, neelus, sööritorus -> mehaanilise sooleepiteeli läbistama imenduma kaitse vajadus - toitainete imendumine verre (lümfi) ühekihiline silinderepiteel maos ja sooltes -> seedefunktsioon transporditakse need koevedeliku kaudu organismi rakkudesse - limaskesta päriskiht lamina propria mucosae ehitusmaterjaliks ja energiaallikaks epiteeli sidekoeline alus toitainete rakusisesel oksüdatsioonil veeks, süsihappegaasiks ja lihtsaiks - limaskesta lihaskiht lamina muscularis mucosae
Rakke on palju, vähe rakuvaheainet Epiteelirakkude all paiknev basaalmembraan ehk aluskile on rakuvaheaineks ja kinnitab epiteeli alloleva koega Epiteelis pole veresooni; toitumine toimub difusiooni teel Difusioon määrab ära raku toitumise Epiteel on hea paranevusega (isegi nii, et ei teki armi) Epiteelkoe liigid 1) Ühekihiline epiteel: Lameepiteel - nt kapillaaride seinal (pole silmale nähtav), kopsu aloolides Kuupepiteel- neerudes Silinderepiteel- 2) Üleminukuepiteel- paar rakukihti 3) Mitmekihiline epiteel- lameepiteel, kuupepiteel, silinderepiteel, ripsepiteel - (pindmiselt kihilt on kõige parem ära tunda) 4) Näärmeepiteel- eritamisele spetsialiseerunud epiteel Side-/tugikude Moodustab erinevate elunditele tugistruktuure, osaleb ainevahetuses ja vigastuste taastamisprotsessis Siia kuuluvad veri, lümf, sidekude kitsamas mõttes, rasvkude luukude ja kõhrkude
poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumik. Vastavalt ehitusele ja talitlusele jagatakse nelja rühma. 2. 1) epiteelkude – epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab siseõõnsusi või moodustab näärmeid. Rakuvaheainet on minimaalselt, koosneb peaaegu ainult rakkudest. Väga iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine). Saab klassifitseerida kuju järgi (lame-, kuup- ja silinderepiteel), kihtide arvu alusel (ühe või mitmekihiline epiteel) või funktsiooni alusel. *katteepiteel – moodustab naha pindmise kihi e. epidermise ja siseelundite pindmise kihi nt hingamiselundite epiteel, sooleepiteel jne. *näärmeepiteel – on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed saavad sekreedi juhade kaudu organi pinnale ja endokriinsed saadavad sekreedi otse verre. *Sensoorne epiteel e
● sisaldab närvipõimikut PLEXUS MEISSNERI, mis INNERVEERIB LIMASKESTA. ● sisaldab seedenäärmeid, mis sekreteerivad ensüüme ● LIMA KATAB SEEDETRAKTI SEINU JA KAITSEB TEDA ENESE SEEDIMISE e AUTODIGESTIOONI EEST! Ehituslikult koosneb limaskest 4 osast: 1) Seedekanali ülaosa epiteel (suuõõs, neel, söögitoru): ● mitmekihiline lame-epiteel ● kaitsefunktsioon 2) Seedekanali alumise osa epiteel(magu, sooled): ● 1-kihiline silinderepiteel ● F: sekretsioon, resorptsioon) 3) Limaskesta päriskiht: ● sidekoeline toes 4) Limaskesta lihaskiht koos limaskesta aluse kihi tunica submucosaga: ● tagab limaskesta liikumise ● TUNICA SUBMUCOSA: kohev sidekude, ühendab limaskesta lihaskestaga, võimaldab liikuda, sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni, lümfikiude, tihenenud keele ja neelu piirkonnas, puudub kõvasuulael ja igemetel
Näit. Dysplasia epithelialis - healoomuline epiteeli diferentseerumishäire. 17. Kudede tüübid ja nende funktsioonid. Epiteel e kattekude. Epiteelkude piiritleb organeid, rakud on üksteise lähedal. Katteepiteel: 1. Ühekihiline lameepiteel serooskestade epiteelina (mesoteel), veresoonte epiteeline (endoteel), kopsualveoolide epiteeline (alveolotsüütidena) ning ka sisekõrvas endoteelina. 2. Ühekihiline kuupepiteel munasarja pinnal ning silmaläätse pinnal. 3. Ühekihiline silinderepiteel esineb mao, soolte, munajuha ja emaka limaskestas. 4. Mitmekihiline lameepiteel naha pinda (epidermis), silma sarvkesta, suuõõnt, söögitoru, anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5. mitmerealine rispepiteel hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel. Tipmistes osades on ripsmed 6. Transitoorne e. siirdeepiteel neeruvaagna, kusejuha, ja kusepõie limaskestas. (rakkude kuju ja kihtide arv vastavalt elundi mahu muutumisele)
2. Sidekoed A. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri & lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude B. Tugifunktsiooniga koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Lihas e. kontraktiilsed koed - silelihaskude, vöötlihaskude, südemelihaskude 4. Närvikoed - Närvikoed kitsamas mõttes (neuronid), neurogliia Epiteel ehk kattekoed Pinnaepiteel ja näärme epiteel: Eristatakse 1. ühekihiline lameepiteel 2. mitmekihiline lameepiteel 3. silinderepiteel 4. Siirdeepiteel Epiteelkude piiritleb organeid, rakud on üksteise lähedal · Epiteelkude areneb kolmest idulehest: (ekto-, endo-, mesodermist) · Epiteelrakud on üksteisega tihedalt seotud, · ainete transport läbi desmosoomide, mis seotud rakkude tsütoskeletiga. Täidavad kaitsefunktsiooni on tiheliidustega üksteise küljes kinni. · Epiteelides ei ole veresooni, toitumine toimub alloleva proopia kaudu difusiooni teel. · Epiteeli alumine e
kiiresti liikuva õhujoa kuivatava toime eest kaitsev epiteel → Mitmerealine epiteel, c) Eksokriinsete näärmete suurtes juhades ja higinäärmetes leiduv kaitsefunktsiooniga epiteel → Mitmekihiline kuupepiteel, d) Veresoonte sisepinda vooderdav endoteel ning kõhu- ja rindkereõõne mesoteel → Ühekihiline lameepiteel, e) Maolimaskesta, emaka limaskesta pindmise kihi ja munajuha epiteelid → Ühekihiline silinderepiteel 50.Millist mõju avaldavad müeliintuped närviraku pikkade jätkete ümber erutuse levikule närvikius? Müeliinkattega närvikiud juhivad erutust paremini kui müeliinkatteta närvikiud. 51.Millised alltoodud väidetest on tõesed? Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. *Erinevalt sidekudedest, kus kiud on sidekoerakkude rakuvälised produktid, on vöötlihaskoes kiud ise vöötlihasrakud. *Südamelihase kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad impulsid.
sagarikevahelisest sidekoest tungivad õrnad väädid alveoolide vahele. Sekreet suunatakse alveoolidest kitsastesse ühekihilise lameepiteeliga kaetud sagarikusisestesse juhadesse ehk intralobulaarjuhadesse. Viimased suubuvad laiematesse ühekihilise kuupepiteeliga kaetud sagarikevahelistesse juhadesse ehk interlobulaarjuhadesse ning nendest omakorda veel suurematesse piimakäikudesse ductus lactiferi, mida vooderdab ühe- või kaherealine silinderepiteel. Sagarikevahelises sidekoes leidub suuremal või vähemal määral rasvarakkude koondisi. 12. Prostata Prostata on lihaselis-näärmeline organ. Näärmete tubualveolaarsete lõpposade vahel on interstitsiaalses sidekoes rohkesti erinevas suunas kulgevaid silelihasrakkude kimpe. Näärmete lõpposade epiteel on ühekihiline kuubiline või silindriline. Mõnede lõpposade valendikus on ümarad kontsentrilise ehitusega moodustised – prostata kivid e konkremendid. Prostata näärmed
annavad limaskestale roosaka värvuse. Pind on tänu limanäärmetele niiske, lima katab seedetrakti seinu ja kaitseb teda enese seedimise e. autodigestiooni eest. Teatud kohtades paiknevad limaskestas seedenäärmed, mis sekreteerivad ensüüme. Limaskesta komponendid: 1.epiteel seedekanali ülemises osas (suuõõs, neel, söögitoru) esineb mitmekihiline lameepiteelina, millel on peamiselt kaitsefunktsioon; seedekanali alumises osas (magu, sooled) on ühekihiline silinderepiteel, mida iseloomustab sekretoorne ja resorptiivne funktsioon 2.limaskesta päriskiht s.o. epiteeli sidekoeline toes 3.limaskesta lihaskiht annab limaskestale aktiivse liikumisvõime 4.limaskesta alune kiht e.submukooskiht ( tunica submucosa )on kohev sidekude, mis ühendab limaskesta tema all oleva lihaskestaga ja võimaldab sellel liikuda lihaskesta suhtes. Sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni ja lümfikude. Närvipõimik-Plexus
Epiteelkoes on hulgaliselt rakke ja väga vähe rakuvaheainet. Vastavalt asetusele koosnevad nad kihina/kihtidena tihedasti üksteise kõrval asetsevatest rakkudest. 12 Epiteelkudedes on alati olemas üksikuid rakke või rakurühmi, mis on säilitanud oma pooldumisvõime. Seetõttu on epiteelkude taastumisvõimeline (regeneratsioonivõimeline). See on väga tähtis näiteks haavade paranemisel. Epiteelkudet võib liigitada rakkude kuju järgi: - lameepiteel - silinderepiteel - kuupepiteel Silinderepiteeli rakkude vabad pinnad võivad olla varustatud ripsmetega. Näiteks hingamisteedes. Sellise nn. ripsepiteeli ülesandeks on puhastada sissehingatavat õhku tolmust ja muudest võõrkehadest. Sõltuvalt rakukihtide arvust jaotatakse epiteelkoed veel kas ühekihiliseks või mitmekihiliseks epiteeliks. Mitmekihiline epiteel asub seal, kus on vaja suuremat vastupidavust: nahas, tupes, seedetrakti algusosas jne. 3.2. Tugikoed
1) söödud toidu salvestamine, 2) toidu segamine ja peeneks jahvatamine, 3) õigeaegne tühjenemine, 4) Toitekäitumise regulatsioon. Elundisisesed närvipõimikud paiknevad: plexus submucosuse s. Meinssneri, see on submukoosas plexus myentericus s. Auerbachi seedetraktis ring- ja pikilihaskihi vahel. 7.1 Maolimaskesta ehitus Magu on serooskihiga kaetud, maol on kolm lihaskihti: longitudinaalne, tsirkulaarne ja põikikiht. Mao sisepinda moodustab silinderepiteel. Maonäärmetel, mis suubuvad maolohukestesse on topograafilised erinevused. Eristatakse: kardia regiooni: kitsas 1...4 cm laiune viirg allpool ösofaguse sisenemiskohta. Pikad, tugevasti hargnenud tubulaarsed näärmed. Maopõhja (fundus) ja maokeha (korpus) regioon: ¾ maost. Näärmed on sirged või vähe looklevad ja
maoläviosa – kardia – pars cardiaca – ühendab söögitoru ja magu maopõhi – fundus ventriculi ja maokeha – corpus ventriculi mao lukutiosa – pars pylorica – liigub toit peensoolde. Lukutis asub lukutisulgur ja see takistab toidu edasipääsu, kuni see ei ole muutnud poolvedelaks kördiks. Maosein on 3-kestaline – limaskest (epiteel, proopia, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, submukoosa), 3-kihiline lihaskest ja serooskest. Limaskesta katab ühekihiline silinderepiteel. Iga epiteeliraku apikaalne osa on täidetud limaga. Mao limaskesta pinnal leidub arvukalt süvendeid – maolohukesi ehk foveoole – foveolae gastricae, kuhu avanevad mao pärisnäärmed, mis paiknevad proopias. Maonäärmetes eristatakse näärmekael, näärmekeha ja näärmepõhi. Näärmepiirkonnas esinevad näärmerakud: vähedif. kaelarakud ja kõrvalrakud toodavad lima. Parietaalrakud soolhapet ja pearakud pepsinogeeni. Pepsinogeen muutub
ensüümiga, loputatakse, kromogenne dekteteerimine Kahedimensionaalse geelelektroforeesi põhimõte. Proteiini segu isoelektriline fokuseerimine, esimene geel teise peale ja SDS elektroforees Erinevad koetüübid. Naha ehitus. Naha epidermise rakkude uuenemine. Alusnahk, pärisnahk, marrasknahk, sarvkiht, karvad(karvanääps, karvasibul) Pärisnaha tüvirakud differentseeruvad Peensoole epiteeli ehitus ning selle uuenemine. Silinderepiteel, krüptid, all kohevsidekude, mikrohatud, soolehatud, karikrakud Tüvirakud krüptis- aeglane jagunemine (24h), kiire jagunemine (11h), differentseerunud rakud Maksakoe ehitus. Hepatotsüüdid, Kupfferi rakud (makrofaagid), endoteelirakud, Ito rakud (ladestavadlipiide ja vitamiine). Hepatotsüüdid moodustavad sagarikus maksaplaate, mis on suunatud veeni suunas,plaatide vahel maksasiinused,mis suubuvad tsentraalveeni. Sapikanal, sapijuhad Neuronite ehitus.
annaabi.ee 
