Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sildkraana tõstemehhanism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tross, trumli, trossi, trummel, reduktor, parameetrid, kataloog, polüspast, polüspasti, pidur, liku, soone, plokiratas, tõstekõrgus, teljel, ülekandearv, gear, telfri, konksuplokk, paindemoment, tõmbel, electric, corp, catalogue, crane, 2016, sileda, vahekaugus, survepinge, kinnitusviis, teades, seeria, wire, utility, blocks, sidur, english....................................................................................... 3 2. PAINDUV TÕSTEELEMENT ............................................................................................... 5 2.1. Trossiharu koormus ............................................................................................................. 5 2.2. Terastrossi valik ................................................................................................................... 6 2.3. Trossi varuteguri kontroll .................................................................................................... 6 3. TRUMLI ARVUTUS ............................................................................................................... 7 3.1. Trumli läbimõõdu Dtr leidmine ............................................................................................ 7 3.2. Trumli sein paksus ....................................................................................
Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1 plp ol pol ip o l1 pl , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud
137 Bl T Valin vahekihtide arvuks i L := 2 Lindi pikkus 2 2 L := H + Lh = 38.478 m Lindi ühe tsükli aeg L T := 2 = 48 s v Lindi paksus, kui lindi ühe kihi paksus := 2.5mm, alumise kattekihi paksus akiht := 1.5mm ja ülemise kattekihi paksus ü kiht := 3mm (2, lk 203, Tabel 51) t := i L + akiht + ü kiht = 9.5 mm 2. Ringjõud trumlil, trumlite läbimõõdud, pikkused ja pöörete arvud Vedava trumli ringjõud, kui kui f := 0.3 (hõõrdetegur, 2, lk 211), := 210deg (lindi haardenurk) f e -1 P := Sp = 5.5 kN f e Trumli lä bimõõt, kui kr := 150 m (2, lk 192, Tabel 45) D := kr i L mm = 300 mm (2, lk 192) kr = 150 lindi tüübi ja trumli töö tegur
JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov Sisukord: 1
ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2015 Üliõpilane Mattias Liht Üliõpilaskood 134578 MHE0050 – PÕHIÕPPE PROJEKT PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m valida - trossi mõõt, mm arvutada
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted
z = 5472 töö ajal välja saadetud vagonettide arv m g = 9.807 gravitatsioonikiirendus 2 s Valin kandetrossiks trossi allikas 5, lk 1, läbimõõduga, d tr := 42mm, mille jooksva meetri mass kg 2 q k := 9.97 traadi ristlõikepindala P := 1176mm ,traatide summaarne katkejõud m ST := 1894kN. Kandetrosside lubatav tööpingsus, kui k´ := 3 (kandetrossi varutegur arvestades ka hõõrdumist kandepakkudel) 0.9Sa Sp := = 516000 N (2, lk 268) k´
MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I. Penkov 2 Sisukord
LÄHTEANDMED ................................................................................................................ 3 2. KONVEIERI LINDI ARVUTUS ........................................................................................ 4 2.1. Lindi laiuse B leidmine ................................................................................................... 4 2.2. Saadud lindi tugevuse varuteguri K kontrollarvutus ....................................................... 4 3. TRUMLI ARVUTUS ........................................................................................................... 7 3.1. Trumli läbimõõdu D leidmine ......................................................................................... 7 3.2. Trumli pikkuse l leidmine ............................................................................................... 7 3.3. Trumli pöörete arvu ntr määramine .........................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment kus F - tõstejõud. Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass.
nm i := = 35.9 nr Valin kolmeastmelise reduktori WINL87-40/1-182/4TC (4, lk 36), mille ülekandearv i := 38.2, lubatud ülekantav võimsus N := 11.36hp = 8.5 kW Tegelik keti kiirus 35.7 m v := 0.7 = 0.654 v := 0.654 38.2 s Kasutatud allikad 1. Tõste- transportmasinad, V. L. Morgarsov, Valgus 1967. 2. https://karjaar.ee/kasulikku/ 16.10.2018 3. ABB General Motors kataloog.pdf (02.12.18) 4. Electric Corp Gear Reducer Product Catalog Kättesaadav: http://catalog.jamiesonequipment.com/Asset/WWW%20Gear%20Reducers%20Catalog %202016%20JEC.pdf (02.12.18) 5. Mullerbeltex elevaatori koppade kataloog, Kättesaadav_https://www.mullerbeltex.com/wp-content/uploads/2016/10/E-Fabricated-DIN -15231-DIN-15232-DIN-15233-DIN-15234-and-DIN-15235.pdf (15.12.18)
Ptm = Fv = 3 103 1,1 = 3,3 kW Ptm=3,3 kW 3.Määran ajami kasuteguri: = kü lü s vl2 ll2 tm Ajami üldkasutegur nmin+g*(nmax- g 0.5 nmin nmax nmin) 1 Kiilrihm 1 0.94 0.96 0.95 2 Silinder reduktor 1 0.97 0.98 0.975 3 Elastne doroidsidur 1 0.98 4 Konveieri lint 1 0.94 0.96 0.95 5 Laagrid paar tk 1 0.99 6 Laagrid paar tk 1 0.99 7 Laagrid paar tk 1 0.99 8 Laagrid paar tk 1 0.99 Kokku 0.83
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ........................................................................
Töömasina pöörlemissagedus ntn = 12,7 min-1, konveieri mass mk = 1122 kg. Töömasina ja elektrimootori vaheline ülekandearv nn 960 i= , i= = 75,6 . ntm 12,7 Valime elektrimootori ja töömasina vahele joonisel 6.11 kujutatud reduktori Reduktor 2 6 7 3 Mootor Veoratas 1 5 4 Joonis 6.11. Kraapkonveieri reduktori skeem koos mootori ja konveierit vedava rattaga Kogu süsteemi inertsmoment arvutatakse tema liikuvate osade masside ja inertsi-
Tsentrfugaaljõud, kN 71 71 Mootori võimsus, kW 16 16 Häid tulemusi kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste puhul annavad võrerullid, millega tihendatakse põhiliselt muldeid sügisel ja talvel. Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm. Võrerull vajub pinnasesse ning litsub külmunud pinnasetükid laiaks .ja peenestab. Võreavadest läbiläinud pinnasetükid kraabitakse trumli sisepinnalt maha vastava teraga ja suunatakse kõrvale. Rulli massi suurendab raamile paigutatud betoonkuupidest ballast. Mass kuni 8 tonni Tampe kasutatakse liiv-, savi-, liivsavi-, klibu- ja kruuspinnaste tihendamiseks betoon- ja muldehitiste liitekohtades, kuhu on raske ligi pääseda, torustike rajamisel kitsastes kaevikutes täitepinnase tihendamiseks samuti filtratsioonitõkke ekraanide rajamiseks. Tampide kasutamine on õigustatud piiratud maa-alal paiknevate suurte töömahukusega
asendada käesolevas standardis kindlaks määratud miinimumnõudeid. Iga projekti puhul peaks spetsifikatsiooni maht olema minimaalne, s.t sisaldama ainult projekti jaoks unikaalseid või spetsiifilisi üksikasju. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 6 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1.3 ÜLDPÕHIMÕTTED Elektriliini põhilised elektrilised parameetrid (nimipinge, läbilaskevõime, lühis- voolude nivoo jms) määratakse elektrivõrgu projektiga ning liini projekteerimine taandub põhiliselt konstruktsiooniliseks ja geotehniliseks projekteerimiseks, mille käigus toimub juhtmete ja piksekaitsetrosside mehaaniline arvutus, mas- tide ja vundamentide projekteerimine ning liini trassi määramine koos mastide paigutusega trassil. Konstruktsiooniline (mehaaniline) projekteerimine tugineb piirseisundi kont-
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
– ühepoolne aksiaalne – radiaalne veerelaager liugelaager – ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID – sidur – nukk – hõõrdülekanne – pidur – nookur – rihmülekanne – kettülekanne – silindriline – kooniline hammasülekanne hammasülekanne – tiguülekanne – kruviülekanne 4
kuumaltvaltsitud varrasarmatuuri; valtstraati; külmalttõmmatud traatarmatuuri. Külmalttõmmatud traatarmatuur saadakse traadi korduval tõmbamisel läbi järjest ahene- vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri. Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: voolavustugevus (fyk või f0,2k); maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); tõmbetugevus (ft); venivus ( uk ja ft/ fyk); painutatavus; nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; väsimustugevus; keevitatavus; keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
) ja mõõteaparatuuri (tahhogeneraator, impulssandur jne). Nende valikul otsustatakse, kuidas need omavahel ja masinaga kokku sobivad [3]. 2.2.3. Mõõteaparatuur Mõõteaparatuur (measuring instrument) on kõige laiavalikulisem element automaat- juhtimissüsteemis, sest erinevaid suurusi mida saab ja tuleb mõõta on mitmeid. Mõõteaparatuuri kasutatakse juhtimissüsteemi parameetrite kohta informatsiooni saamiseks. Mõõtmisele kuuluvad kõik parameetrid, mis on vajalikud edukaks juhtimiseks. Näiteks mootori kiiruse juhtimiseks piisab kui mõõta ainult kiirust ja sisendpinget, aga juhtimisetulemus on parem kui mõõdetakse ka mootori voolu ja reguleeritakse ka seda. Alati ei ole aga sisendit vaja mõõta, nt. kui see on konstantne või muutub ettemääratud seaduspärasuse järgi [3]. 2.3. Tagasiside Tagasiside (feedback) on mälu olemasoluks ja mingi tegevuse juhtimiseks vajalik põhimõte.
Vesi eemaldatakse filtri põhjakorgi kaudu. Filtrist tulev puhastatud kütus juhitakse tagasi deaeratsioonipaaki. Kütuseseparaatorid on laeval firmalt Alfa Laval. Tüübiks S851. Tootlikkus on 1100 kg/m3. Ettenähtud suruõhk on 8bar, käivitusaeg 5-6min, peatumine piduriga 6-7min, tarbitav võimsus 12,5kW ja tühikaal 1620kg. Selliseid separaatoreid on laevas 3tk. Raskekütuseseparaatorid AlfaLaval Trumli kere ja kaan kinnitatakse omavahel lukustusrõngaga. Trumli sees on alustaldrik, taldriku hoidja ja taldrikud. Taldrikud kinnitatakse trumlikaanega. Liikuv trumli põhi moodustab sisemise trumli põhja. Trummel suletakse ülevalt jaotuskambrikaanega. Kaane ja ülemise ketta vahel on ülemine jaotuskamber koos 16 ülemise jaotuskettaga, mille kaudu trumlist separeeritud kütus välja pumbatakse.
võimsust. 14): silindri kummalgi küljel on kaks ülevoolukanalit, mille ' Kahetaktilistel mootoritel käsutatakse sageli nn. kaudu karterist silindrisse puhutava küttesegu joad suu- d e k o m p r e s s o r i t. See on väike vedruga klapike, mille natakse väljalaskeakna vastas asuvale silindriseinale. Vii- kere on keeratud silindripea avasse. Klappi saab trossi ja 34 35 poole aeglasemalt. Et saada ülekandesuhet 1:2, ongi nukk- võlli käitav hammasratas läbimõõdult väntvõlli hammas-
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja arvutamiseks kas
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
osaĮiselt kõrvaļe tnultcļ objekti puudutavad firüsikalised, Irt. soojttslikLrd nähtr-rsecį. ,s , s Ls t- lr Rr/ s Joorri s ] . 2. Asįįnkroonmootori ļi Įrtsustatud aseskeenr Aseskeemi parameetrid on: ,R, - staatorimäirise aktiivtakistus, Į, - staatorir-rräh is e pr"ri stel,oost iingitud puisteirrdr"rkti ivsus, L r, - mootari põhiindtrktiivsus, Į,. - t'ootoI'inrähise puistevoost tingitud puisteirrdukIiivsus, R. - rootoriniähise aktiivtakistus, Ā _ õliupilu eļektronrotoorjõud, ,' _ rootcrri ļibistrrs staatorivälia suhtes.
annaabi.ee 
