RAHASTAMINE „Lihtne“ taotlusvorm „Kastikesed“ Taotleja andmed Projekti eesmärk Projekti sisuline kokkuvõte Kavandatud tegevused ja tulemused Projekti eelarve Allkirjad Lisad Taotleda? Kultuurkapital http://www.kulka.ee/?mid=46 Kirjanduse sihtkapital -kirjandust ja kirjanduskultuuri edendavate ühingute ja asutuste ettevõtmisi -kirjarahva mälestuse jäädvustamist Audiovisuaalse kunsti sihtkapital - audiovisuaalse kunstiga seotud avalike ürituste ja festivalide korraldamist Helikunsti sihtkapital -projektipõhiste muusikaürituste korraldamist eraõiguslike ja riiklike korraldajate poolt; -Rahvakultuuri sihtkapital -Näitekunsti sihtkapital -Maakondlikud ekspertgrupid Kas Sa kultuurkapitali tead? Taotleda? Audiovisuaalse kunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=437 Helikunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=58 Näitekunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=59
TÜPk lektor Valter Parve. Kogukonnatöö meetodid. Teemad kordamiseks. EKAK - dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel KATA - Kodanikualgatuse toetamise arengukava KÜSK – Kodanikuühiskonna sihtkapital, eesmärk on suurendada Eestis avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste tegevusvõimekust ja kujundada nende tööd soodustavad keskkonda. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldab KÜSK vabaühendustele mitmeid erinevaid taotlusvoorusid ja konkursse – nii nende tegevusvõimekuse suurendamiseks kui kogukondade arendamiseks. Lisaks pakub KÜSK ühendustele nõustamistuge maakondlike arenduskeskuste kaasabil ning
Kaunid kunstid Kujutav kunst Kirjandus Teater Muusika Filmikunst Arhitektuur Riik ja kunst Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Programm ,,Kunstigaleriid,, Tallinna Kunstihoone ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse osaline toetamine Riik ja kirjandus Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapital Lugemisaasta (2010) Päevakajalist: Raamatumess Eesti Raamatu päev Riik ja teater Vahendid: Kultuuriministeeriumi arengukava Programm ,,Teater maale" Päevakajalist: Toetus kaalukamale loometööle Riik ja muusika Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Rahvakultuuri sihtkapital Kultuuriministeeriumi allaasutused Toetusprogramm ,,Muusikafestivalid ja konkursid", alaprogramm ,,Noor muusik".
raamatut "Suu laulab, süda muretseb" 1971 "Nii ajaratas ringi käib" 1977 "Kutse" 1980 "Laine tõuseb" 1983 "Laul, ava tiivad" 1985 Helilooming Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik: koorilaulud, ooperid, kantaadid, teatri-ja filmimuusika, soololaulud, instrumentaalmuusika. „Hakkame, mehed, minema“ „Tormide randa“ „Mu isamaa on minu arm“ „Rongisõit“ Mälestuse jäädvustamine G. Ernsesaksa nimeline sihtkapital annab välja koorimuusika stipendiumi. Gustav Ernesaksa pronkskuju Tallinna lauluväljakul. 2009. aastal avati Kadriorus Ernesaksa majamuuseum. https:// www.youtube.com/watch?v=Hjd54YXRv8M https:// www.youtube.com/watch?v=ofjtJun49nU https:// www.youtube.com/watch?v=uAjlYh1uvRI
Võrdsust tegutseb nendest Väärikust väärtustest lähtudes Avatust rakendades vabaühenduste Solidaarsust eetikakoodeksit. Koostöö Koostöö põhineb heatahtlikul partnerlusel vastastikusel lugupidamisel tunnustamisel ELSi kohus on anda oma panus turvalise, tasakaalustatud ja hooliva ühiskonna kujundamisse. Koostööpartnerid: Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank, Meedius, ERR, Kuldne Börs, Puhkus Eestis, Solaris keskus jt. Tööd ja tulemused (2009-2013) ELSi infotelefonile laekunud 19 736 hädajuhtumi teadet ELS on koostanud 1258 pöördumist ja avaldust erinevatele ametkondadele (politsei, Veterinaar- ja Toiduamet, Keskkonnaamet jms) ELS on katnud loomade veterinaarsete protseduuride ja sellega seonduvaid kulusid 184 800 euro väärtuses ELS on abistanud rahaliselt ühtekokku 7118 looma
Üldkulud kokku Kulud kokku LRF 3 % Kõik kokku Kulu liik Summa Mille katteks Rahastaja Otsus Rendikulud ja Kodanikuühiskonna Üldkulud 1833 üldkulud Sihtkapital Kodanikuühiskonna Halduskulud 534 Remondikulud Sihtkapital Kommunikatsioonik ulud 70 Reklaamikulud Linnavalitsus Halduskulud 84 Avamisüritus Linnavalitsus Kokku Kulud 2521 PROJEKTI LOOGILINE MAATRIKS
Mehis Heinsaare raamatu “Ebatavaline ja ähvardav loodus” analüüs Mehis Heinsaare raamat “Ebatavaline ja ähvardav loodus” ilmus 2010. aastal ning leidis pärast ilmumist laialdaselt meediakajastust. Novellikogumik valiti 2010. aastal ilmunud 25 kõige kaunima raamatu hulka ning Kulka kirjanduse sihtkapital valis selle üheks viiest parimast proosateosest, mis 2010. aastal eesti kirjanduses ilmus. Raamatu kunstilise poole eest hoolitses Priit Pärn, keda teatakse peamiselt küll animafilmirežissöörina, kuid kes on siiski antud teosele teinud ülimalt omapärased, raamatu sisuga haakuvad ja tõlgendamiseks rohkelt ruumi jätvad illustratsioonid. “Ebatavaline ja ähvardav loodus” ei ole tavaline ilukirjanduslik teos selle kõige kitsamas mõistes
Joonis 6. Saaremaa, 1913-1914. Õli, papp. 10 Joonis 7. Veneetsia, 1921 1922. 11 4. KONRAD MÄE MEDAL Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1. novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes. Laureaadid · 1979 Juhan Muks · 1980 Kristiina Kaasik · 1981 Luulik Kokamägi · 1983 Olga Terri · 1984 Arnold Akberg · 1985 Alfred Kongo · 1986 Linda Kits-Mägi · 1987 Toomas Vint · 1988 Johannes Uiga · 1989 Agu Pihela · 1990 Kersti Rattus · 1991 Peeter Mudist · 1992 Tiit Pääsuke
Riigivõim jäi toetamis osas skeptiliseks. 1920. aastate algul koostati mitu Eesti Kultuurkapitali seaduse eelnõud, ent neid ei võetud vastu. 1923. aastal algatas Haridusministeerium uue Kultuurkapitali seaduse eelnõu, olles jälginud ka Läti Kultuurikapitali toimimist. 5. veebruaril 1925 võeti Riigikogus vastu Eesti Kultuurkapitali seadus. Asutati kuus sihtkapitali: kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri sihtkapital. Kultuurkapitalu sissetulek laekus piirituse ja viinamüügi puhastulust, tubakaaktsiisist, lõbustusasutuste maksudest ja välispasside tasust. 1928. aasta Uuenduslik Nipernaadi. August Gailiti romman "Toomas Nipernaadi" kujunes maalähedases ja realistlikus Eesti kirjanduses uuenduslikuks. Tegemist on seitsme novelliga, mida ühendab literaat, vagabund ja romantiline seikleja Toomas Nipernaadi. Teose süzee moodustab vabameelse ja muretu Toomas
q "Tormide rand" muusika eest q 1947, 1948, 1949, 1950, 1965 ENSV riiklik preemia q 1951, 1967, 1974 Lenini orden q 1956 NSV Liidu rahvakunstnik q 1965 Orden "Austuse märk" q 1970 Lenini preemia q 1950,1967,1974 Lenini orden q 1974 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane q 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden q 1988 Austuse orden Tunnustused q 1993.aastast annab G.Ernesaksa nimeline sihtkapital välja stipendiumi. q 29.juunil 2004 paigaldati Tallinna Lauluväljakule Ekke Väli ja Vello Lillemetsa poolt pronksist loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni kaaluv Gustav Ernesaksa skulptuur,kes vaatab lauluväljaku nõlvalt alla. Samal aastal toimunud laulupeo I kontserdi alguses avati see Gustav Ernesaksa ,,Muusikale" lauldes. Huvitavat q 1970.aastal surid Ernesaksa ema,isa,abikaasa. q
sedavõrd liikvel, et jäljed kaovad täielikult uttu. Konrad Mäe medal Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1. novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes. Viimasel kümnel aastal on olnud Konrad Mäe medali laureaatideks: 1997 Jüri Arrak 1998 Urmo Raus 1999 Laurentsius & A.D. 2000 Jaan Elken 2001 Peeter Allik 2002 Erki Kasemets 2003 Alice Kask 2004 Lembit Saarts 2005 Jaan Toomik 2006 Mari Roosvalt 2007 August Künnapu
Parapsühholoogia on ebatavaliste ning näiliselt seletamatute psüühiliste nätustega tegelev psühholoogia osa. Uuritavad nähtused sisaldavad: erilist tunnetusvõimet meeltevälist taju, esemete liigutamist psüühilise energiaga (psühhokinees) ja teadvuse püsimajäämist peale surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, millised on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased on kriitilised nii parapsühholoogide poolt kasutatud metodoloogiate kui ka saadud tulemuste suhtes. Skeptilised uurijad soovitavad, et pigem annavad metodoloogilised vead parima selgituse näilisele eksperimentaalsele edule kui paljude parapsühholoogide poolt pakutud anomalistlikud selgitused. Kriitilised analüütikud väidavad, et parapsühholoogia o...
· Gümnaasiumid · Ptolemaios · Tacitus 3.Katolikuaja ajalisteks piirideks on: · Zosimos · 1625-1710 · 1525-1625 19.1424.aastal asutas Tallinna raad Oleviste · 13.saj-1520ndad aastad kiriku juurde: · Toomkooli 4.vaeste koolipoiste sihtkapital vaimulikuks · Linnakooli õppivate eestlaste toetamiseks asutati: · Gümnaasiumi · Tartu jesuiitide gümnaasiumi juurde · Tallinna linnakooli juurde 20.reformatsiooni ja vastureformatsiooni · Tallinna toomkooli juurde aja piirideks Eesti on: · 13.sajand-1520ndad aastad 5.sõda mille tulemusena Eesti läks · 1525-1625 16
plaanib koguni Endla ja Töölisteatri ühendamist. Sissetulekute suurendamiseks hakatakse tegema väljasõiduetendusi maale, Hugo Raudsepa "Mikumärdiga" antakse 1929 külalisetendus muuhulgas ka Tallinnas. Pärast seda kutsutakse Andres Särev Tallinna Töölisteatrisse, näitejuhiks saab alguses Kristjan Hansen, peagi Ferdinand Pettai. Aastast 1932 tegutseb Töölisteatris ka Kaarel Ird, kuni Näitekunsti sihtkapital ja Pärnu linn (viimane Endla intriigide tulemusel) Töölisteatri toetamisest loobuvad ning tegevus lõpetatakse. 1927 - 32. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. Väikekodanlik operett jõuab esikohale nii mängukavas kui lavastuste plaanis, ehkki repertuaaris on ka väärtdramaturgiat. olulisemad lavastused 1927. H. Raudsepp "Kikerpillide linnapea", lavastaja A. Teetsov 1927. R. Benatzky "Arm lumes" (operett), lavastaja F. Hilden 1928 - 29. Teatri kunstnikuks Herman Kallas 1928. A
Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt ...
linna koduleht. 150-eurose stipendiumi said muusik ja bändi Super Hot Cosmos Blues Band solist Janno Reim ning arvamusfestivali korraldaja Maiko Kesküla. „See on suurim rahaline tasu, mida olen fes- tivali korraldamise eest saanud,“ naeris Maiko preemiat vastu võttes. „Selle raha eest ostan Amazonist raamatu, kuidas inimesi veel pare- mini k aasata,“ lisas ta. Janno seevastu pakkus tänukõne asemel publikule muusikalise elamuse! Kuningate sihtkapital kuulub Järvamaa Kogukonnafondi alla. Järva Teataja, 01.10.2014 kell 13:24. http://www.jt.ee/2938957/kuningad-jagasid-raha 1. Millist Paides aset leidnud ajaloosündmust tähistatakse kuningate valimisega? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2
tõlketeose puhul tõlkenäide ja andmed tõlkija ilmunud tööde kohta. Ürituste puhul märgitagu taotluses: ürituse toimumise aeg ja koht eesmärk, kirjeldus, programm eeldatav osalejaskond koostööpartnerid teised toetajad majutuse, rendi vms taotlemise puhul hinnapakkumised ürituse kogueelarve. 1.5. Sihtkapitalil on õigus taotlus rahuldamata jätta, rahuldada täielikult või osaliselt. 1.6. Kirjanduse sihtkapital lähtub projektitoetuste eraldamisel oma tegevuspõhimõtetest, laekunud taotluste analüüsist ning jagamiseks ettenähtud raha hulgast. 1.7. Sihtkapital ei toeta toitlustamist 2. Leia näidisprojektist, missuguse programmi näidisprojekti see on. Hinda, kui hästi on näidisprojekt koostatud selle programmi põhireegleid järgides. Too välja, mis on hea ja mis vajab parandamist. 3
Riigivapi teenetemärk antakse ainult Eesti kodanikule kõrgeima astme teenetemärgina riigile osutatud teenete eest. Riigivapi teenetemärk ning Valgetähe teenetemärk asutati 7. oktoobril 1936. aastal dekreediga. Riigivapi teenetemärgi kavandi autoriks oli kunstnik Paul Luhtein. 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia Kultuurkapitali kirjanduspreemia on Eesti Kultuurkapitali poolt välja antav Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, mille saaja kandidaadid esitab kirjanduse sihtkapital ja laureaadi valib välja Kultuurkapitali nõukogu. Kultuurkapitali kirjanduspreemia määratakse aasta jooksul kirjandusmaastikul enim silma paistnud tegelastele. 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 7 elutöö eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia on preemia, mis määratakse väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal. Igal aastal määratakse kaks preemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ja viis
Tihti tuli tal leht algusest lõpuni ise täita. Tammer propageeris tippsporti, Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu mistõttu tekkis poleemika arstidega: „rekordspordi" puudustena nähti hasardi ja auahnuse õhutamist ning ühekülgsust. Tammer nägi aga tippspordis rahvuse reklaami ja otsis spordile riiklikku toetust. Suuresti tema tegevuse viljana asutatigi Kultuurkapitali osana Kehakultuuri Sihtkapital. Tammeri sulest ilmusid ka Eesti esimesed spordireportaažid. Ta lahkus „Eesti spordilehest" 1929. aastal seoses vastuoludega spordiametnike hulgas. Tänu „Eesti spodilehele" kujunes 1920. aastatel aga välja tervilik eestikeelne sporditerminoloogia. 4 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920
omakorda Riiklik Keskkonnanõukogu (Conselho Nacional do Meio Ambiente). Riiklik Keskkonnanõukogu kuulub ka Presidendi Kantselei Riiklike Loodusressursside osakonda. (Amazonas Fond 2012) On ka institutsioone, mille põhieesmärk ei ole seotud metsandusega, kuid osaliselt on kattuvus olemas. Näiteks Riiklik Põllumajandusreformi Instituut (Instituto Nacional de Colonizacao e Reform Agraria) ja Indiaani Kodanikuühiskonna Sihtkapital, mis vastutab Indiaanikultuuri säilimise eest (säilinud põliselanikud koos oma kultuuriga elavad metsades). 1999. aastal loodud Loodusliku Mitmekesisuse ja Metsanduse Sekretariaat tegeleb loodusliku mitmekesisuse säilitamisega Brasiilia aladel, peamiselt metsades. (FAO 2010) Riigimetsade Komisjon (Comissao Nacional de Florestas – CONAFLOR), mis loodi koos määrusega 3420/00, koosneb 39 esindajast, kellest 20 tulevad valitsusest ja 19 nö. rahvasaadikut
Gustav Laanekõrb 1923 ESKL esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid I SELL-I mängud 1924 Pariisi Olümpiamängudelt naasis kuldmedaliga maadleja Eduard Pütsep. "Eesti Spordilehe" küsitlusel valiti Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks A. Klumberg-Kolmpere. Asutati Eesti Võimlemisõpetajate Selts 1925 Asutati Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapital. Loodi spordiliitude asjaajamist ühendav organ Spordibüroo 1926 Avati Kadrioru staadion. Eestis võistles Paavo Nurmi. Toimus II kehalise kasvatuse kongress 1927 Ilmumist alustas Kehakultuuri Aastaraamat. Asutati Eesti Töölisspordi Liit 1928 ESK esimeheks valiti Johan Laidoner. Esimeste eestlastena võistlesid taliolümpiamängudel St. Moritzis kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Amsterdami
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
olema iseseisev kunstiteos. Kui kunstnik pole teksti süvenenud ja on jutus olevate kummikute asemel botased joonistanud, satub laps segadusse ja võib raamatust kiiresti tüdineda. (Novek 2004: 11) Algupärase lastekirjanduse väljaandmise toetamine on jäänud peamiselt Eesti Kultuurkapitali ja sponsorite õlule. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalilt toetust paludes peab lasteraamat konkureerima nn ,,suure kirjandusega", kuna puudub eraldi lastekirjandust toetav sihtkapital. Samuti ei toeta Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital lasteraamatute väljaandmist ja illustreerimist, kuna peab 13 seda puhtalt äriliseks ettevõtmiseks. Nii nendib Ilona Martson veel aastal 2005: ,,Paraku on nii, et eesti lasteillustratsioon on jäänud lastekirjanduse kõrval inetu pardipoja rolli. Kui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital toetab lastekirjanikku päris
mittetulundusühingute seadus. Mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingute vormis tegutsevad nt spordiühingud jms. Eriliigilised mittetulundusühingud tegutsevad eriseadusi arvestades, nt kirikud ja kogudused. Sihtasutusi reguleerib sihtasutuste seadus . Sihtasutus juriidiline isik, millel pole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ning kasutamiseks. Nt. Arno Tali sihtkapital on loodud sihtasutusena, samuti Eesti kultuurkapital. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsevad riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik on originaalne haldusekandja, kuna käsutab algselt võimu, tema eksistents ning võimuvolitused ei ole tuletatud mingist teisest instantsist. Riik on ainus juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents
juuni inimest. 30.juuni Tallinnas avati Prantsuse kultuurikeskus. Narvas ja Sillamäel korraldasid Vene-meelsed ringkonnad omal algatusel 16.–17. referendumi rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimuses. Riigikohus tunnistas 11. juuli augustil Narva ja hiljem ka Sillamäe rahvahääletuse õigustühiseks. 25. juuli – 2. Konflikt Jäägrikompanii allumatuse pärast. august Asutati Eesti Mõtteloo Sihtkapital, mis hakkas toetama Eesti autorite 23. august vaimuloomingu väljaandmist filosoofia, esteetika, poliitika ja etnoloogia vallas. 26. august Pommiplahvatus Tallinnas Vabaduse väljaku ja Harju tänava nurgal. 31. august Leedust lahkusid viimased Vene väeüksused. 10. Paavst Johannes Paulus II külaskäigul Tallinnas. september 11. Eesti Rahvusraamatukogu uue hoone pidulik avamine; lugejatele olid uksed avatud september olnud juba 27
memuaarteosed pealkirju "Punane kuma" (1939) ja "Sõjarändur" (1940) 1930-ndate lõpul hakkasid tõlkijad Lutsu vastu enam ja enam huvi tundma, "Kevade" oli II MS eel tõusmas rahvusvahelise huvi orbiiti. ' Kirjaniku 100. sünniaastapäeva puhul sai Tartu Gogoli nimeline Keskraamatukogu Lutsu nime kandma, samuti on Lutsul kaks nimelist muuseumi - majamuuseum Tartus, Palamuse Kihelkonnamuuseum,antakse välja Oskar Lutsu nimelist huumoripreemiat, andekate õpilaste toetuseks on Arno Tali Sihtkapital, antakse välja õpetaja Lauri tiitleid. Luts ei jäänud mõjutamata uusromantilise kirjanduse vooludest. Tema romantilis-sümbolistlikud näidendid ja jutustused ilmusid paralleelselt realistlike teostega, kuid jäid kunstiliselt tasemelt maha realistlikust proosaloomingust. 20-ndate alul, mil Luts jõudis teise loominguperioodini, taandusid sümbolistlikud elemendid. 32. Teisi proosaautoreid rahvaliku vestmistraditsiooni, realismi ja muinasjutuloomingu piirimailt 20. sajandi algupoolel (J
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
750 kr. Riigikogu liige sai näiteks 4 korda vähem palka kui Päevalehe peatoimetaja. Arvestagem sedagi, et suurte väljaannete ajakirjanikud said peale palga veel preemiaid ja honorari. Siiski ei olnud ajakirjanikud oma eluga rahul, kuna puudusid sotsiaalsed tagatised. Kui 1936 asutati kultuuritegelaste pensionikassa, liitus sellega 100 ajakirjanikku, mis näitas, kui suurt vajadust tunti kindlustatuse järele. Haiguse ja õnnetuse puhul andsid toetusi ajakirjanduse sihtkapital ja EAL. Vaid üksikud ajalehed olid oma personali haigekassas kindlustanud. Näiteks kattis ETA 80 % oma ajakirjanike ravikuludest. Propagandatalitus Pisut lähemalt ajakirjandust reguleeriva institutsiooni tööst Eesti Vabariigis. 1934.a septembris loodi Valitsuse Informatsiooni- ja Propaganda Talitus, et korraldada riiklikku ja rahvuslikku propagandatööd ning anda valitsuse ja ta asutuste kohta informatsiooni. Loodud organ hakkas kontrollima ja suunama ajakirjanduse sisu.
regionaalarengu toetamine 1 238 445 673 149 340 211 0 1 089 105 462 0 0 1 238 445 673 Kodanikuühiskonna Sihtkapital 20 000 000 20 000 000 0 0 0 0 20 000 000 hasartmängumaksu laekumisest regionaalsete 62 103 000 62 103 000 0 0 0 0 62 103 000 investeeringutoetuste andmise programm (a)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
