Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Signaalide transmissioon labor 3". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
catv, õppetool, transmissioon, allkiri, juhendaja, tatjana, sumbuvuse, graafikud, filtrid, tõkkefilter, kaabel, mõõtsinTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mikrolainetehnika õppetool Laboratoorne töö aines SIGNAALIDE TRANSMISSIOON Levi uurimine ruumis Nimi:.......................... Allkiri:......................... Juhendaja: Tatjana Kalinina Tallinn 2010 Töö eesmärk: Tutvuda raadiosignaali levimisega hoonetes. Hoonetes on üheks probleemiks raadiosignaalide mitmekiireline levi, mis on tingitud signaalide peegeldumisest hoonete seintelt või muudelt objektidelt. Selle tulemusena kujuneb välja interferentspilt, kus kahe järjestikuse miinimumi vahe on ligikaudu pool lainepikkust. Töö käik: Mõõtsin signaalitugevust 5 cm vahedega alguses x ja siis y telge mööda liikudes
nm sagedustel. Sageduse määrasid siis kasutusel olevad saatakomponendid ning kiu suhteliselt madal sumbuvusala. Uurijad märkasid,et kui sumbuvus võib olla suhteliselt madal pikematel lainetel. Kiu- ja komponentide tehnika areng oli kiire 1970.aastatel. Ühe laine kiu kaubanduslik valmistamine USA-s algas 1983.aastal ja dispersiooni kihiga kiud tuli turule 2 aastat hiljem. Tänapäeval eelmainitud kuid võimaldavad saavutada alla 0.2 dB/km sumbuvuse sagedusel 1550 nm. Teoreetiline minimaalne sumbuvus sellel sagedusel tänapäeva materale kasutades on umbes 0.16 dB/km. Peamised kiutüübid praegu on nn standartne ühelaine kiuga (SM vt lühendid) televõrkudele ja astmelise murdumisnäitajaga mitmelaine kiud 68.5/125 mikromeetrit (GK) kohtvõrkudele. Kohtvõrkude kiiruse kasvu tõttu 50/125 mikromeetrit (GI)- tüüpi mitmelaine kiu kasutamine muutub üldkasutavamaks kiu laiema riba tõttu. Esimene valguskaabel võeti kasutusele USA-s 1973
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega ko
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna ......................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna ......................................................................................
Eksami küsimused: 1. Mida tähendab mitmekiireline levi Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger network, or connect to the next "higher" device in the topology. For example, the edge switch connects "up" to the distribution layer managed switch. Lühidalt - The communication going from a satellite to ground is called downlink, and when it is
Erilist tähtsust omab VS-i suuruse valik. Vahesageduse valiku tingimused: 1. Madal vahesagedus Võimaldab valmistada parema selektiivsusega VS-filtreid naaberkanalite häirete vähendamiseks. Selleks tuleb VS-filtrite sageduskarakteristik teostada võimalikult järskude külgedega. Selleks kasutatakse: 1) LC-filtreid 2) pieso-filtreid 3) kvartsfiltreid 4) elektromehhaanilisi filtreid (magnetstriktsioon). Nimetatud filtrid on tavaliselt mitmest selektiivsest elemendist koosnevad. Siinkohal tuleb arvestada, et flter tekitab ka teatud nõrgenemise läbilastava sagedusriba sagedustele. 2. Kõrge vahesagedus 7 Raadiovastuvõtjad võimaldab saavutada suurema selektiivsuse peegelkanali suhtes. Peegelkanal asub kasulikust vastuvõetavast signaalisagedusest 2-kordse vahesageduse võrra
Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9.
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev .....................................................................................
Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid........................................................................
.................................................................. 65 2.4. Transistorid...................................................................................................................... 68 2.5. Ohukaitse ........................................................................................................................ 75 2.6. Elektriline pidurdus .......................................................................................................... 80 2.7. Filtrid................................................................................................................................ 83 3. Jõulülitite juhtimine ....................................................................................................91 3.1. Türistoride juhtahelad...................................................................................................... 91 3.2. Transistoride juhtahelad .....................................................................
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub mööda võrku edasi
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs...................................................
Tartu Tamme Gümnaasium Rando Avarmaa Eesti Koolispordi Liidu Dumle rahvastepalli võistluste korraldamine Praktiline töö Juhendaja Tiina Tooding Tartu, 2013 Sisukord Sisukord....................................................................................................................1 Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Praktilise töö teoreetilise tausta ülevaade............................................................4 1.1. Pallimängude turniirisüsteemid.....
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1
60 129 mm 45,4 mm 1,7307 65 mm 25,2 mm 0,100 m 0,79 osakesed hakkavad 65 149 mm 53,4 mm 2,1100 67 mm 26 mm 0,110 m 0,81 keevkihist gaasiga 70,1 109 mm 13,0767 67 mm 26 mm 0,115 m 0,82 kaasa kanduma 5. Katseandmete töötlemine 5.1 Katseandmete põhjal joonistatud graafikud: - resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest prest = f(õhk) - materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest prest+mat = f(õhk) - materjali takistuse sõltuvus õhu kiirusest pmat = f(õhk) , kus pmat = prest+mat - prest - keevkihi kõrguse sõltuvus õhu kiirusest - keevkihi poorsuse sõltuvus õhu kiirusest 5.2 Kirjanduses toodud kriteriaalvõrranditega arvutatud - kriitiline Reynoldsi arvu väärtus Rearv de = 0,00146 m
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kont
Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1
kui, õppekavas ei ole sätestatud teisiti. 1. Töö teema valimine ja registreerimine Üliõpilane valib ja kooskõlastab õppekava juhiga teema oma põhiõppesuuna või kõrvalaine õppesuuna poolt väljapakutute seast lähtudes õppekavas püstitatud eesmärkidest. Üliõpilasel on võimalik teha lõputöö mõnel oma poolt pakutud teemal, mille aktuaalsust, teostatavust ja vastavust põhiõppekavas sätestatud eesmärkidele kontrollib õppekava või õppesuuna juht; sobiv juhendaja või juhendajad leitakse Loodusteaduste osakonnast, mõnest teisest TLÜ akadeemilisest üksusest või väljastpoolt TLÜ-d. Põhiõppesuuna väliste juhendajate pädevust ja kompetentsust hindab õppekava või õppesuuna juht. Nendele teemadele, mida kaasjuhendavad inimesed väljastpoolt põhiõppesuunda või väljastpoolt TLÜ-d, määratakse õppekava juhi poolt põhijuhendaja õppesuuna akadeemiliste töötajate seast.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?.............................................................................................................4 2.MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD?.................
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer ETTEVÕTTE ESIMENE AASTA AS BALTIC PACK EST NÄITEL Uurimustöö Secunda aste Juhendaja Madis Talmar Pärnu 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Algteadmised ettevõtlusest......................................................................................................... 6 1
...........................................54 8. UURIMISTÖÖ PROJEKTI KOOSTAMINE.......................................................................56 8.1. Uurimistöö projekti sisu teoreetilise uurimuse korral ...................................................56 8.2. Uurimistöö projekti sisu empiirilise uurimuse korral ................................................... 57 9. KURSUSE- JA DIPLOMITÖÖ KAITSMISEKS VALMISTUMINE................................ 59 10. ÜLIÕPILASE JA JUHENDAJA KOOSTÖÖ....................................................................61 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................63 Lisa 1.........................................................................................................................................65 6 LISAD: Lisa 1. Füüsiline treening kui enesehooldus................
kättesaadav just energiate kohta. Täpsema analüüsi puhul – eriti, kui on olemas vastav planeerimise tark- vara, prognoositakse ka ööpäevased koormusgraafikud või koormuskes- tuse aastagraafikud. Sel juhul lähtutakse olemasolevatest graafikutest või koormuse iseloomule vastavatest tüüpkoormusgraafikutest, mis on väl- jendatud protsentides tippkoormusest. Ka koormusgraafikud on soovitav leida eraldi erinevaile tarbijagruppidele ja saadud graafikud liita. 1.4.3 Elektritarbimise prognoosi meetodid Enimlevinud prognoosimeetoditeks planeerimisel ja projekteerimisel on: • Ekstrapolatsiooni meetodid • Ökonomeetrilised meetodid • Tarvititega varustatuse meetod • Lõpptarbimise energia meetod • Hübriidmeetodid Ühe või teise meetodi kasutatavus sõltub tarbijate iseloomust, kättesaada- vaist andmeist ja soovitud täpsusest. Ekstrapolatsiooni meetodite puhul leitakse mineviku koormuste statisti-
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool PIIRANGUTE TEOORIA Referaat Juhendaja: lektor Tarvo Niine Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 3 1.Piirangute teooria kontseptsioon................................................................................................... 5 1.1. Piirangute teooria erinevad käsitlused...................................................................................7 2
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool MEHHAANILISE PUHASTUSE ASENDUSVÕIMALUSED Kursusetöö Mari Sarv Grupp nr: 38E Juhendaja: Sheila Kolk Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E Tallinn 2010 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E SUMMARY
Uurimiskavas on keskseteks küsimused sellest, mida tahetakse uurida ja kuidas kavatsetakse seda teha. Üliõpilase poolt allkirjastatud kava peab sisaldama järgmisi alapunkte: · uurimuse teema ja selle valiku põhjendus; · lahendamist vajavad uurimisprobleemid; · töö eesmärk (planeeritav tulem ja väljund); · uurimisaine määratlemine (mida uuritakse); · hüpotees (kvantitatiivse uurimuse korral); · uurimuse meetodid, etapid ja ajakava; · mõned olulised kirjandusallikad; · juhendaja nimi ja allkiri. Lõputööde (v.a doktoritööde) teemad ja juhendajad kooskõlastab eriala kureeriva õppetooli juhataja ja kinnitab osakonna juhataja kaitsmisele eelneval semestril 1 1 akadeemilises kalendris kehtestatud tähtajaks. Lõputöö kava esitamise tähtaeg on 15 päeva enne akadeemlises kalendris määratud tähtaaega. Vajadusel antakse kava tagasi paranduste tegemiseks
......................................................... 26 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................... 29 Lisa 1. Uurimistöö vahearuande vorm ............................................................................................. 30 Lisa 2. Retsensendi hinnanguleht ..................................................................................................... 31 Lisa 3. Juhendaja hinnanguleht ........................................................................................................ 33 Lisa 4. Kaitsekõne elemendid .......................................................................................................... 34 3 SISSEJUHATUS
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA..............
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev)
kontaktivaba kaardi signaal saata teise inimeseni, kes on kassa juures; autovõtmed · Pultkaart · Raadiosageduslikud tõendid (RFID - radio-frequency identification, NFC - near field communication) - NFC võimaldab ka krüptosuhtlust arvutiga, saab teha turvalisemaid lahendusi Biomeetrilised tõendid · Anatoomilised Sõrmejälg Sõrme kuju Nahapoorid Käelaba Käe veenid Silma võrkkest Silma vikerkest Nägu - piisab fotost · Käitumuslikud Allkiri - surve, kiirus, lõpptulemus Kõne - hääl, tämber, tempo, kõnevead, salvestis Tippimisrütm · Muud Lõhn DNA struktuur Arvestama peab valede ja valepositiivsete võimalikku hulka (sõrmejälg võib ajas muutuda), kasutusmugavust (laseriga silma skännimine), psühholoogilisi probleeme (mille jaoks DNA-d veel kasutatakse) jpm Paroolkaitse näide -- Unix · Parooli seadmisel genereeritakse juhuarv ("sool", 2 tähte) - et identsed paroolid saaksid
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ..
annaabi.ee 
