vedelik läbi toru ja vooliku siduritöösilindrisse. Seal liigutab see kolbi. Kolb aga tõukur varrast ja siis kahvlit. See lükkab survemufi muhv survelaagrit nin see liigub mootori poole käigukasti võlli suka peal see surub omakorda vlamellide ja taldrikvedru välimine serd tõmbabki surveketta eemale hoorattast korpuse poole ja vabastades sellega siduriketta. Siduri vabastamisel vähendatakse õlisurvet sellega taldrikvedru pyyab taastuda esialgset asendit ja lükkabki siduri surveketta hooratta poole millega siduriketas surutakse hooratta ja surveketta vahele kinni. Spiraalvedrudega sidurimehanismis tõmbuvad tavaliselt kolm lahutuskäppa surveketta hoorattast eemale,millega surutakse kokku spiraalvedrud Tsentrifugaal sidurit kasutatakse näiteks igasugustes väikestes mehanismides ja selle tööpõhimõte seisneb raskusvihtidele pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud.Mida suuremad on pöörded seda suurem on jõud ja tühikäigupööretel tõmbab vedrukettad üksteisest eemale.
stabiilselt, samas kui energiaallikas ei väljasta energiat ühtlaselt. Sel põhimõttel toimivad hoorattad sisepõlemismootorites stabilisaatoritena. Kui tavalised hoorattad on tehtud terasest, alumiiniumist, siis uueks oluliseks suunaks hoorataste tootmisel on komposiitmaterjalid, sest hoorataste tootmisel püütakse maksimeerida kineetilise energia salvestamist, pöörlemiskiirust. Et suurendada energiahulka, mida hooratas suudab salvestada, on olunie et hooratta materjalil oleks uur eritõmbetugevus, seetõttu on tulevikusuunaks praegu süsinikust materjalid. http://en.wikipedia.org/wiki/Flywheel http://www.scribd.com/doc/19537282/Composite-Flywheel- a-Mechanical-Alternative http://www.docstoc.com/docs/41721354/Methods-For-Making- Reinforced-Composite-Flywheels-And-Shafts---Patent-4996016 Kineetilise energia salvestamine sõltub hooratta massist- massi kahekordistamine, suurendab
10) Siduri kest Siduri ketas Hooratas · On tegelikult mootori väntmehhanismi detail, aga tema välimist pinda kasutatakse siduri osana. · Üldjuhul valmistatakse need perliithallmalmist, sest sellel metallil on hea soojusjuhtivus. · Hooratas on masina element, mille ülesandeks on kineetilise energia salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina edasiseks töövõimeks, hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks Hooratta tüübid · Ühemassiline · Kahemassiline Kahemassiline hooratas · Miks?: Sisepõlemismootori töö toimub regulaarsete tsüklitena, mille käigus pöörete arv kõigub ja tekib väändevibratsiooni. Samas tekib ka muud müra nagu käigukasti ragin, undamine, kere resonantshelid ja ka võimsuse kõikumine, mis mõjutab sõidumugavust ja mürataset. Kahemassilise hooratta arendamise eesmärk oli isoleerida mootori väändevibratsioon
Kütuse eelsissepritse nurga kontroll ja reguleerimine : 1. Keerame lahti kütuse kõrgsurvetoru 2. Ühendame KKP kõrgsurvestutseri külge momentoskoobi (klaasist kapillaartoru) 3. Kütuselatt panna asendisse MAX 4. Teostada käsitsi KKP läbi pumpamine kuni õhk väljunud momentoskoobi kapillaartorust 5. Kallutada kapillaartoru, et muist kütust sealt väljuks 6. Pöörata aeglaselt väntvõlli kuni kütuse nivoo hakkab kapillaartorus tõusma 7. See koht hooratta põial vertikaalosuti all tuleb kriidiga ära märkida. Suurema täpsuse saavutamiseks tuleb seda korrata 2 – 3 korda 8. Loetakse nurga suurus leitud märgist kuni vastava silindri ÜSS – ini 9. Kui hoorattal puuduvad kraadi jaotus, siis see leitakse järgneva valemiga γ= l● 360 πDh l – vahemaa leitud märgist kuni ÜSS märgini πDh – hooratta ümbermõõt Kütusekoguse kontroll ja reguleerimine
ammutab oma energiat suurest inertsi jõul pöörlevast hoorattast. Selle ratta telje küljes on omakorda kolmefaasiline asünkroonmootor, mis sõidu ajal toimib generaatorina, andes sõiduki veomootorile elektrienergiat. Hooratas ise asub bussi keskosas põrandas spetsiaalses kambris, mis on täidetud hõreda heeliumiga. 1950. aastal valmistatud esimese proovimudeli hooratas kaalus 1,5 tonni ning selle läbimõõt oli 1,6 m. Hilisemal, Gentis sõitnud G3-l, oli hooratta kaal isegi 3 tonni ning läbimõõduks peaaegu terve bussi laius. Erinevalt trollidest ei vaja gürobussid pidevat sarvedega siiniühendust. Selle asemel ,,tangitakse" neid peatustes spetsiaalsete energiavõtupostide juures. Väliselt näeb see toiming välja järgmiselt: peatusesse saabunud sõiduk pargib end nii, et kolm väikest sarvekest tõusevad lamamisasendist üles ja asetuvad vastu laadimisposti kontakte, mille kaudu kantakse hooratta mootorile üle 400 V pingega
drosselklapi sulgumisest Õhu temperatuuri andur : 1240 - Annab arvutile infot sisselasketorustikku siseneva õhu temperatuuri kohta : näiteks soojem õhk on hõredam ja siis tuleb vähendada silindritesse pihustatavat kütusekogust Väntvõlli pöörlemissageduse andur 1313 : - Informeerib mootori juhtarvutit väntvõll pöörlemissagedusest. Seni on enamlevinud induktiivandurid , kuid viimasel ajal kohtab sageli ka HALLI andureid . Andur kinnitatakse tavaliselt hooratta või karteri külge, kui signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes . Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud , et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit : ( osadel eraldi signaali hammasratas vahepealt paar hammast puudu ) Nukkvõlli asendi andur : - Informeerib mootori juhtarvutit sellest, milline tööprotsess antud hetkel igas silindris toimub. See on tavaliselt Halli andur ja paikneb nukkvõlli esimese otsa juures
Väntmehhanism 1. väntmehhanismi liikuvad osad on: Klob, klovi sõrm ja keps 2. kuiva ja märja hülsi vahe on: Märg hülss on silinder mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuiv hülss ei puutu kokku jahutusvedelikuga 3.plokikaas koosneb: 4. hooratta 3 ülesannet on: kanda hammasvööd, mille kaudu saab starter mootorit käima vedada, aitab mootoril ületada surnud seise ja ühtlustab mootori tööd. 5. kolvirõngaste ülesanne on: tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt liigne õli ning juhtida soojust kolbidelt silindriseintele ja sealt jahutussüsteemi. 6. kolvisõrme ülesanne on: kolvisõrme ülesanne on anda kolvi ülesse-alla liikmisel tekkinud mehhaaniline jõud edasi kepsule. 7
2. Kuidas liigitatakse jõuülekandeid? Manuaal käigukastid ja Automaatkastid. 3. Millised seadmed/sõlmed kuuluvad nelikveoga kaheteljelisel sõidukil jõuülekandesse? Hooratas ,sidur ,väntvõll ,kardaani ülekanded, diferentsiaalid, jaotuskast, vedevad sillad(rattad) 4. Millistele nõuetele peavad vastama sidurid? Sidur peab lahutama kiiresti ja täielikult, käigukasti hoorattalt saadavast mehhaanilisest energiast. Sidur peab uuesti liitma käigukasti ja hooratta sujuvalt, et vältida järske kohalt minekut mis võib kahjustada kõiki jõuülekande mehhanisme. Siduriketas ei tohi libisema hakata. 5. Kuidas jaotatakse ehituse järgi mehaanilised sidurid ? Siduri ehitus 1. Siduri korv 2.Suruketas (surveketas) 3. Sidurivõll 4. Veetav ketas 5. Hooratas 6. Hõõrdekatted 7. Hammasvöö 8. Siduriketas 9. Sidurivõlli tugilaager 10. Lahutuskäpp 12. Survelaager 6. Mis tüüpi on sidurite ajamid?
Käiviti tööpõhimõte 1. Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise, käiviti hakkab aeglaselt pöörlema, tõmberelee peavooluklemmidon veel avatud. 2. Hambad hambumises Pinge tõmbemähise otstel on võrdne ja vool mähist ei läbi. Vool kulgeb läbi hoidemähise ja hoiab lülitusharki paigal. 3. Käiviti ankur pöörleb max. kiirusega ja paneb pöörlema hooratta. Pinge tõmbemähise otstel on võrdne ja vool mähist ei läbi. 4. Käivitamise lõpetamisel katekstatakse klemmile "50" toitevoolu andmine. Tõmbemähis, mis hetkel on järjestikku hoidemähisega, saab nüüd voolu peavoolukontaktidelt. 5. Tagastusvedru on tagastanud tõmberelee algasendisse.
tooriku) joonis. 5. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. Stantsimisviis Horisontaalstantsimismasinaga valmistatakse peamiselt peaga varda, rõnga, puksi ja astmelise toru tüüpi detaili toorikuid. Seetõttu sobib antud stantsimisviis minu variandile vastava detaili valmistamiseks. Horisontaalstantsimismasin on põhimõtteliselt horisontaalne väntpress. Elektrimootor 1 paneb pöörlema kiilrihmülekande 2, hooratta 3 ja siduri 4 kaudu ajamivõlli 5. Ajamivõll paneb pöörlema hammasrataste 6 kaudu väntvõlli 7. Väntvõllile on kinnitatud keps 8, mis annab edasi-tagasi liikumise pealiugurile 9. Peale selle on väntvõll ekstsentriku 10, kepsu ja kangsüsteemi 11 kaudu ühendatud külgliuguriga 12. Stants koosneb liikumatust mitmevaolisest pressi kerele kinnitatud matriitsipoolest 14 ja vastavate vagude kohal pealiugurile kinnitatud templitest 15.
Mootorist väljaulatuvale osale kinnituvad veel kiilrihmad, mille abil käitatakse mitmeid abiseadmeid(genekas, veepump). Väntvõlli sees on kanalid, nende kaudu juhitakse surve all õli väntvõlli laagritele. Kanalite puurimis kohad on suletud korkidega ja paljudel võllitüüpidel moodustatakse korgiga kanali sisenemiskohale tasku, millesse koguneb õlis olevaid mustus osakesi. Väntvõlli tagumine ots on töödeldud nii, et sinna saab kinnitada hooratta. Hooratta kinnituskohta nimetatakse võlli tugi äärikuks, avatud sisse puuritud, keermestatud hooratta kinnituspoltide tarbeks. Tugi ääriku pind on lihvitud väga siledaks ning sellele toetub isesuruv tihend, mis hoiab ära õli väljapääsu karterist. Väntvõlli tagumises otsas tugiääriku sees on käigukasti esimene võll, ehk siduri võlli laagripesa. Väntvõlliga liituvad osad Kinnituspolt - selle abil liidetakse ühtseks süsteemiks kiilrihmarattad, gaasijaotusmehhanismi
t=0 x=2 vx=v0x+at t=0 vx=7 y=-5 vox=7-4*0=7 x0=x-voxt- t=0 z=-8 x0=2+7t+2t2 ----- vy=v0y+ayt t=0 vy=-18 ay=-2 v0y=-18-(-2)*0=-18 y0=y+v0yt- t=0 y=-5 y0= -5-((-18)*0)-(- y=-5+(-18*t)+( - zy=z0y+a2t t=0 a2=0 v0z=0-(0*0)=0 z=z-v0zt t=0 z0=-8-0-0=-8 6. Hooratas pannakse pöörlema , rakendades talle jõumomendi 40Nm. Milline on hooratta pöörlemiskiirus 14 sekundi pärast, kui tema inerstmoment on 0,2kgm 2?
12. mitmekettaline pidur 13.vabajooksusidur 14.parkimislukusti 15. veetavvll 16. tagumine kroom hammasratas 17. hine pikese hammasratas 18. satelliithammakas 19.esimese planetaarlekande kaasavedaja 20. esimese planetaarlekande kroomhammasratas 21. vedavvll (on henduses turbiin rattaga) Mitmes osast koosneb planetaarlekanne? 1 kroomhammasratas 2 kaasavedaja 3 satelliidid 4 pikese hammakas 5 pidur vi sidur Esiveoga AKK, A HDROTRAFO 1.vedavvll 2.hdrotrafo kest(pumpratas kinnitub hooratta klge) 3.hdrosst. lipump B. ASTMELINE PLANETAARLEKANNE 4.pidur (F3) 5.1.planetaarlekande vedavhammakas(pikese) 6. hdroblokk 7.lintpidur(F2) 8.ketaspidur 9. mitmekettaline sidur (E2) 10.mitmekettaline sidur (E1) 11.prlemissadeguseandur 12. planetaarlekanne (esimene) 13. planetaarlekanne(tagumine) 14.vahevll. 15.hammasratas C DIFFERENTSIAAL 16. differ(pealekanne) 17.spidoka ajam 18.veetavvll hekordne planetaarlekanne kroomhammakas sattelliithammakas pikese hammakas kaasavedaja
pöördemomendi kindlast edasiandmisest. Siduri hõõrde-moment ( N × m) arvutatakse valemitega, kus µ H on ketaste tööpindade hõõrdetegur, rm keskmine hõõrderaadius cm, Fn hõõrdepindade survejõud N, z hõõrdepindade arv, S siduri varutegur, Mmax mootori suurim pöördemoment ( N × m) (vt. Lisa 1 Siduri hõõrdemomendi arvutusvalemid lk.59) Loetleme mõningaid enamikule siduritele omaseid ehituse iseärasusi. Siduri vedavad osad asuvad mootori hooratta küljes. Seejuures on hooratta kettapoolne pind üks vedavaid pindu. Hooratta suur mass soodustab detailide jahutamist ja muudab siduri kompaktseks. Ühtlasi kulub hooratta valmistamiseks vähem metalli, sest siduri detailid suurendavad massi. Hooratta külge kinnitub poltidega sidurikest ehk sidurikorv, mis on stantsitud terasplekist. Selle külge kinnituvad teised siduri detailid: vedavad surukettad, survevedrud (ka lamell vedrud) ja lahutuskäpad.
AISIN, VALEO, EXEDY originaaltootjad, NKK, PARAUT, BLUE PRINT, NIPPARTS. Sidurikomplekte on kahte tüüpi. Enamus sisaldab sidurikorvi, siduriketast ja survelaagrit, kuid on ka komplekte, millele tuleb survelaager eraldi juurde tellida. Sidurikorv, siduriketas ja survelaager on müügil ka üksikdetailina. Lisaks eelpool nimetatutele pakume siduri töösilindreid, siduri peasilindreid, silindrite remont- komplekte, siduritrosse, sidurivõlli tugilaagreid, samuti saab meilt tellida ka hooratta. Toodete valikus püüame olla paindlikud ja kvaliteedi nõudlikud. Laovalikust leiate erinevas hinnaklassis tooteid, eesmärgiga, et meie kauplustest saaks abi iga klient. 4 2 VEOVÕLLIOTSA KOMPLEKTID, VEOVÕLLIOTSA KAITSEKUMMID, VEOVÕLLID Meie tootevalikust leiate mitmete kaubamärkide ASHIKA, NIPPARTS, ZIGGI, PASCAL ja URW veovõlliotsa komplekte, veovõlliotsa kaitsekumme, samuti veovõlle nii jaapani kui korea autodele.
Jõumomendi jaoks saadakse avaldis M m(g a )r fr (4) Kiirendus a leitakse koormise langemise kõrguse h ja langemiseks kulunud aja t kaudu: 2h a 2 (5) t Hõõrdejõud f määratakse järgmiselt.Koormamisel massiga m on kõrgusel h potensiaalne energia mgh. Koormise langemisel tema potensiaalne energia muundub koormise kulgliikumise kineetiliseks energiaks mV 2 , 2 hooratta pöördliikumise kineetiliseks energiaks I 2 2 ja hõõrdumise ületamiseks tehtavaks tööks f h. Kui koormis on saavutanud oma kõige madalama asendi, siis võib energiajäävuse seaduse põhjal kirjutada mV 2 I 2 mgh fh (6) 2 2 Koormis ei jää alumisse asendisse paigale, sest süsteem, jätkates saadud hoo mõjul pöörlemist, kerib niidi uuesti võllile ja tõstab koormise mingile kõrgusele h1 < h
surutud ühtsesste pakki. Siduripedaalile vajutamisel antakse vedeliku rõhk siduripumbast töösilind-rile ja selle rõhu toimel vajutab lahutushark siduri lahutusmuhvile. See omakorda, vajutades taldrikvedru sisemistele otstele, tõmbab surveketta eemale sidurikettast. Tänu sellele jääb siduriketas vabalt pöörlema ja ei ole enam seotud hoorattaga. Siduri töötamisel võivad tekkida järgmised rikked: · Sidur libiseb. Siduriketast ei suruta tihedalt hooratta ja surveketta va- hele, mistõttu auto kiirendamisel (hooratta pöörlemissageduse tõstmi- sel) ei veeta siduriketast korralikult kaasa. Auto kiirus tõuseb aeglaselt ja salongis on tunda iseloomulikku kõrbelõhna. · Sidur ei lahuta. Siduripedaalile vajutamisel ei vabane siduriketas täie- likult, mistõttu siduriketast ja sidurivõlli veetakse kaasa. Selle tagajär- jel tekib müra ja on raskendatud käikude sisslülitamine. ROOLISEADE
Pöörlemissageduste andurid Pöörlemissageduste andurite all mõistetakse põhiliselt vänt- ja nukkvõlli pöörlemissageduste andureid. Informeerib mootori juhtarvutit väntvõlli või nukkvõlli pöörlemissagedusest. Need andurid võivad olla: • Induktiivandurid • Hall´i andurid • Magnet-takistuslikud andurid Induktiivandurid on kõige rohkem levinenud. Näiteks väntvõlli pöörlemissageduse andur kinnitatakse tavaliselt hooratta karteri külge, kuid signaali tekitav hammasvöö on hooratta küljes. Hammasvööl on üks hammas vahelt ära jäetud, et arvuti saaks täpselt määrata väntvõlli asendit (esimese silindri kolvi ülemist surnud seisu). Need on kontaktivabad andurid, kus tänu magnetvälja tugevuse vaheldumisele indutseeritakse anduri mähises (6) vahelduv pinge. Püsimagneti (3) magnetväli muutub tugevamaks siis, kui anduri südamiku (5) alt liigub läbi
( Pn n - P ) 3600 Z= = 463,0 . A - P - Pn n (1 - ) t k Ülesandes kirjeldatud elektriajamit võib sisse-välja lülitada kuni 463 korda tunnis. 6.10. Hoorattaga ajami arvutus Ülesanne 6.17 Leida asünkroonmootoriga ajamile vajalik hooratta inertsimoment. Hetkeline koormus 260 kW on vaja ületada 0,5 sekundi jooksul. Mootori maksimaalne pöörlemissagedus nmax -1 -1 = 24,6 s ja minimaalne nmin = 20 s . Mehhanismi taandatud inertsimoment J1 = 2 2 -1 3,9 kgm . Faasirootoriga mootori inertsimoment Jm = 1,9 kgm , Pn = 100 kW, nn = 24,33 s , Un = 380 V, In = 191 A, µv = 2,8.
v(vert) = 0 + 9,8 * 0,64 = 6,2 m/s Vaateleme horisontaalliikumist v = s/t v(hori) = 7m / 0,64s = 10,9m/s v(lõp)2 = v(vert)2 + v(horis)2 v(lõp)= 12,5m/s Vastus. Kivi algkiirus: 10,9 m/s ja lõppkiirus: 12,5 m/s Ül. 3 Antud f = 5 Hz M = 1000 Nm t = 20 s Leida I=? Lahendus: nrkkiirus = 2pii*f nurkkiirus = 2pii* 5 = 31, 4 s nurkkiirendus = nurkkiirus / t nurkkiirendus = 31,4 / 20 = 1,6 m/s2 M = I * nurkkiirendus I = M / nurkkiirendus I = 1000 Nm / 1,6 m/s2 = 625 kg*m2 Vastus. Hooratta inertsmoment on 625 kg*m2. Ül. 4 Antud m = 100 g = 0,1 kg nurk = 60 kraadi Ek = 60J Leida v(alg) = ? Lahendus Ek = mV2 / 2 v(lagip)2 = 2Ek / m Arvutan kiiruse lagipunktis. v(lagip)2= 2*60J / 0,1 = 34,64 m/s Leian horisontaalkiiruse. cos a = v(lagip) / v(y) v(y) = v(lagip) / cos a v(y) = 34,64 m/s / cos 60 = 17,32 m/s Leian algkiiruse v(alg)2 = Vx2 + Vh2 v(alg)2 = 34,632 + 17,322 = 1500 v(alg) = 38,7 m/s Vastus. Algkiirus on 38,7 m/s. Ül. 5 Antud d= 80 cm = 0,8 m Leida T= ?
Info jõuab arvutisse juhtplokis olevast püsimälust ja signaalimuundurist. Arvuti töötleb infot teatavasti kahendsüsteemis ja väljastab arvulise juhtsignaali signaalimuundurisse. See omakorda edastab signaali transistorlülititesse. Transistorlüliti on ühendatud madalpingevooluringi süütepooli ja kere vahele. Süsteemi juhtplokk koosneb arvutist, püsimälust, ajaplokist, signaalimuunduritest, sisend- ja väljundseadmetest. Väntvõlli pöörlemissageduse induktiivandur paikneb hooratta hammasvöö või veepumba rihmaseibi juures. Süüteimpulsi saamiseks on hammasvööl või signaalirattal üks erilise kujuga hammas või tühimik, mis vastab ülemisele surnud seisule. Andureid võib hooratta hammasvöö juures olla üks või kaks. Induktiivandur kujutab endast vahelduvvoolugeneraatorit, millel magnetvälja tekitab püsimagnet. Hooratta hammasvöö hammaste möödumine pooli südamikust põhjustab selles magnetvälja muutumise. Muutuv
toimu töötsükleid st töötsükli ajal akumuleerib hooratas enesesse liikumis energiat ja taktides kus silindrites tööd ei tehte need ületatakse tänu hooratasse kogutud inertsenergia arvelt. Hooratas valatekse tavaliselt malmist, suured hoorattad võidakse valmistada mitmest osast, mis hiljem ühendatakse omavahel poltide abil kokku.Tavaliselt asetseb hooratas mootori ahtripoolses otsas Hooretas koosneb hooratta põid hooratta kodar hooratta rumm Hooratta põhi mass asetseb põias, sest see on tsentrist eemal ja seega omab ta seal suuremat inertsjõudu. Hooratta põid võib olla ka varustatud hammasvöögr või aukudega võlli põõramiseks kas käsitsi või läbi võlli pöördmehanismi. Hooratta pöiale kradueeritakse vähemalt ühe (so esimese silindri) ÜSS ja ASS ning kraadi jaotus ja seda selleks, et oleks võimalik regulleerida klappide ja sulgemist, kütuse sissepritsimis momenti. RISTPEAGA SPM VÄNT – KEPSMEHANISMI ERIOSAD
1000Nm suuruse konstantse -nurkkiirus mille raadius on 4m, on antud võrrandi. pidurdava momendi mõjul peatus -algnurkkiirus võrrandiga x=10-2t+ Leida: Kui suur 1. v = x=10-2t+= -2+3 t=2 hooratas 20 sekundiga. Leida M-impulss on punkti liikumise kogukiirendus v = -2+3*4=-2+12=10 (m/s) hooratta inertsmoment . Sagedus f= 5 ajamomendil t=2s . r = 4m (rad/m), t v- kiirus (m/s) Hz Impulssmoment M= 1000 Nm = 2s 2. = (-2+3) = 6t =6*2=12 Aeg t= 20s Lahendus: =0 + t ; tuletis v`st (kiirendusest) =0 (sest peatub)
lennukiinseneri, Gabriel Voisingu poolt. Varajasem süsteem kandis nime Dunlopi Maxaret süsteem, esitletud 1950-ndatel ja see on endiselt kasutusel mõnel lennukimudelil. Need süsteemid on kasutusel hoorattal ja klapikinnitusel, mis toidab pidurite silindreid. Hooratas on kinnitatud trumliga, mis veereb samal kiirusel kui ratas. Normaalse pidurduse korral trummel ja hooratas tiirlevad samal kiirusel, kui ratas aeglustub äkitselt, teeb trummel sama, jättes hooratta kiiremini tiirlema. See põhjustab klapi avanemist, lubades väikese koguse pidurivedeliku läbida peasilindrist kohalikku mahutisse, vähendades survet silindris ja vabastades piduri. Trumli ja hooratta kasutavus on ainult siis, kui ratas on pöördel. Testimisel märgati pidurdusefektiivsuse paranemist kuni 30%, sest piloodid rakendasid järsult pidurid, kuid ei tõstnud aeglaselt pidurdussurvet, leidmaks libisemispunkti.
6 Käiviti ei pööra väntvõlli- käiviti undab aga väntvõll ei pöörle, on viga vabakäigusiduris, mis libiseb läbi. Vabakäigusidur asendatakse uuega. Põhjuseks võib veel olla vigane hammasvöö, sidurdusmehhanismi vale reguleering, käiviti vildak asend. Käiviti ei lahutu- nõrgalt kinnitatud või kulunud puksidega käiviti hammasratas paikneb hooratta hammasvööga nurgiti ja jääb hambumisse- tagajärjeks pendiksi kulumine. Vabakäigusidur võib nii palju kuumeneda, et kiilub kinni. Ankur hakkab nii kiiresti pöörlema, et mähis võib läbi kärsata. Kui kontakt ketas keevitub kontaktide külge, tuleb vool otsekohe katkestada. 7 Kokkuvõte Käiviti on üks tähtsamaid mugavusseadmeid. Sellega on lihtsamaks tehtud inimestel
Jõumomendi jaoks saadakse avaldis M = m(g - a )r - fr (4) Kiirendus a leitakse koormise langemise kõrguse h ja langemiseks kulunud aja t kaudu: 2h a= 2 (5) t Hõõrdejõud f määratakse järgmiselt.Koormamisel massiga m on kõrgusel h potensiaalne energia mgh. Koormise langemisel tema potensiaalne energia muundub koormise kulgliikumise kineetiliseks energiaks mV 2 , 2 hooratta pöördliikumise kineetiliseks energiaks I2 2 ja hõõrdumise ületamiseks tehtavaks tööks f h. Kui koormis on saavutanud oma kõige madalama asendi, siis võib energiajäävuse seaduse põhjal kirjutada mV 2 I2 mgh = + + fh (6) 2 2 Koormis ei jää alumisse asendisse paigale, sest süsteem, jätkates saadud hoo mõjul pöörlemist, kerib niidi uuesti võllile ja tõstab koormise mingile kõrgusele h1 < h. Sellises asendis on tal
Vaatamata oma disaineri kavatsustele hetkelisest kontaktist, maandus Hayabusa asteroidi pinnal ja oli seal umbes 30 minutit. (2) MINERVA minimaandur Hayabusa kannab kaasas minikosmoseaparaati (kaaluga ainult 591 g, ja umbes 10 cm pikk 12 cm läbimõõduga) nimega "MINERVA" (pikalt Mikro/Nano Experimental Robot Vehicle for Asteroid). Selle päikeseenergial töötava sõiduki eesmärk oli Itokawa väga madalat gravitatsioonijõudu ära kasutades sisemise hooratta abil n.õ hüpata asteroidi pinnal ja teha pilte oma kaameratest, ning seejärel saata need Hayabusale kui kaks kosmosesõidukit olid üksteise nähtavuses. Kahjuks kasutamise vea tõttu see aparaat ebaõnnestus oma missioon täide viia. MINERVA võeti kasutusele 12. november 2005. MINERVA lahtilaskmise käsk Hayabusale saadeti Maalt, kuid enne käsu kohale jõudmist oli Hayabusa kõrgusemõõtja Itokawa-st 44m kaugusel ja seega hakkas automaatselt tööle kõrguse hoidmine jada
Eelised on odavamad tootmiskulud, parem haardumine ja läbivus, kuna mootori mass langeb vedavatele ratastele ning rattad tõmbavad, mitte ei lükka sõidukit edasi. 3. SIDUR Siduri ülesanded[1, p. 366]: Mootori pöördemomendi ülekandmine käigukastile. Käigukastile tuleb üle kanda mootori pöördemoment kogu pöörlemiskiiruse ulatuses ja kõikide liikumistingimuste korral. Sujuv ja löögivaba paigaltvõtu võimaldamine. Paigaltvõtu ajal ühtlustakase pöörleva hooratta ja seisva käigukasti veovõlli pöörlemiskiirus liugehõõrdumise(libistamise) teel. Kiire ja tõrgeteta käiguvahetuse võimaldamine. Selleks, et tagada lülitava käigukasti detailide sama pöörlemiskiirus, tuleb mootori ja käigukasti vaheline jõuülekanne katkestada. Väändevibratsiooni summutamine. Mootori töö ja gaasivahetustaktide vahelduva järjestuse ning muutuva põlemisrõhu tõttu tekivad väntvõllis väändevibratsioonid.
hammasrataste või muhvide nihutamisel. Vähesed autod omavad varjaator käigukasti. Nende ülekannet muudetakse sujuvalt kiirenevalt ja need autod sõidavad mõlemat pidi sama kiiresti. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. 3. Siduri töötamine Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutamisel. Veetav ketas on asetatud hooratta ja suruketta vahele. Suruketas pöörleb koos hoorattaga, kuid saab liikuda hoorattast kaugemale ja lähemale. Kui veetav ratas ei puutu kokku suruketta ja hoorattaga on sidur väljalülitatud, sidurivõll seisab ning pöördemomenti hoorattalt käigukastile ei kanta. Kui suruda surukettaga veetav ratas vastu hooratast, siis hakkavad hõõrdejõud veetavat ketast kaasa vedama ning jõud kantakse hoorattalt käigukastile. 4. Siduri ülesanne, arvutamine 1
õllega ei kidurda ***** linnud karjuvad kui oleks hinges neil segadus kuulatan hardalt oi äratundmiserõõm aknast vaatan linde jälitab imelik pegasus karu kel tiivad ja kaenla all kaunis riim mõmm! ***** mu seljal avati kunstinäitus pildid olid nii sügavad et ämber kiiresti verega täitus ***** 1. võõra pastakaga kirjutasin taskud olid õllekorke täis mõtlesin kui õllekorkidest saaks kirjutamismasin 2. mõtlesin ühe mõtte siin kui hoomasin et hoomasin heitis enda hooratta meile hoorata ***** mul on palju suuri sõpru rohkem veel kui väikeseid nende turjalt sodida saan taevast ära päikeseid ***** NB Palindroomid! kena pagan igivana jakk ülim margi peenemini ajaja miks purtses kipsi pandi õnnelik kilen nõid napis piksest rupskimaja ja inimene epigrammi lükkajana viginaga panek seni viplala muna tallamas sabad näri tala ubin suga magus nibu alati rändab assamalla tanumal alpi vines ikka magatan kanada maria su teel leetu sai ramadan
masina käigu ebaühtluse teguri 27 max - min = ... (3.19) k hoidmine lubatavates piirides (k - keskmine nurkkiirus). Need piirid on kogemuslikud: automootorile on 0,005 pumpadel, sepistusmasinatel = 0,03...0,2 jne. Praktiliselt toimub perioodiline reguleerimine hooratta abil. Alglüli keskmine nurkkiirus + min k = max ... (3.20) 2 Seoste 3.19 ja 3.20 alusel on max = k 1 + ... (3.21) 2
Hawksbee ehitas keerulise masina: ta pani telje ümber kiirest pöörlema õhutühja nõusse asetatud ümmarguse puuketta, mille serv oli kaetud merevaigukuulikestega. Kuulikesed kriipisid kahte vastastiku asetatud villakera. Tehniliselt märkimisväärne oli pöördetelje viimine õhukindlalt läbi klaasnõu kaela, läbi messingist ja nahktihendist topendi. Seda liiki sulgurit kasutas veidi hiljem James Watt oma aurumasinas. Suure hooratta ja pika ülekandenööri abil pani Hawksbee merevaigukuulikesed kiiresti tiirlema- ja peagi tekkis nende ümber helendus. Et elavhõbedakatsetes oli Hawksbee klaasi omadusi hästi tundma õppinud, tuli ta hiilgavale ideele: panna pöörlema hoopis tühjakspumbatud klaaskera ja suruda hõõrdumise tekitamiseks selle vastu kuiv käsi. Tulemus rabas: kera sisemus helendas nii tugevasti, et selle paistel võinuks lugeda suuri kirjatähti. Hawksbee jätkas eksperimenteerimist. 1709.a
6 Mootor Sisepõlemiskolbmootor koosneb kahest mehhanismist ja neljast süsteemist.Süsteemideks on : toitesüsteem,süütesüsteem,õlitussüsteem ja jahutussüsteem. Kõik mootori silindrid,olenemata nende asetusviisist,on ühendatud üheks detailiks,mida nimetatakse mootoriplokiks.mootoriplokk on mootori aluseks,kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Hooratta hammasvöö- on hoorattale asetatud pingistuga ja tema kaudu pööratakse väntvõlli käivitit.Hooratas kogub endasse energiat ja aitab mootoril ületada abitakte,samas on ta ka jõuülekande detailiks. Kui hooratast ei oleks,ei oleks autol tühikäiku. Väntvõll on jõumomenti edasikandev masinadetail.Väntvõll muudab kolbidelt kepsude kaudu saadava jõu pöörlevaks jõuks,mis seejärel antakse edasi jõuülekandele. 7
kantakse pöördemoment pumpadele(õlipump, HT kontuuri pump ja LT kontuuri pump). 24 1) Vastukaal 2) Pingutus polt 3) Poldi kinnitusmutter 4) Õlikanalite düüs 5) Ülekande hammasrattas 6) Võllitihedusrõng 2.2.4.3 Hooratas Hooratas kinnitatakse poltidega ja fikseeritakse terassõrmedega väntvõlli ahtripoolsesse otsa külge. Hooratas ühtlustab väntvõlli pöördeid. Hooratas on valatud malmist. Koosneb rummust, pöiast ja hammasvööst. Hooratta rumm kinnitatakse jõuvõllile ärikuga läbi elastse vulkaanühendusmuhvi. Muhv leevendab pingeid väntvõllile , mis tekivad masina ja reduktori ühendamishetkel käivitamisel ja töö ajal. Hooratta peale on tehtud hammasvöö, mis on selleks, et saaks pöörata võllipööramisseadme abil. Võllipööramisajamiks on elektrimootor. Völlipelit viiakse hambumisele hoorattaga käsitsi kangi abil. Elektrimoorot käivitatakse kohalikust puldist. Võllipööramisseadmel on tiguülekanne. 2.2.4
vastu. Kuumvormstantsimisel, samuti külmvorm- stantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse. Mehaanilistest pressidest on enimkasutatavad väntpressid ja kruvipressid (sele 2.10). Väntpressidel käitatakse pressi liugurit väntmehhanismi abil. Kruvipressil edastatakse liugurile hooratta kineetiline energia kruviülekannet kasutades. Kuumvormstantsimisega toodetakse maailmas massi järgi suurim kogus stantsiseid. Arvuliselt suurim kogus stantsiseid toodetakse külmvormstantsimisega. Külmvormstantsitakse toatemperatuuril piisava plastsusega (deformeeritavusega) metalle: süsinikkonstruktsiooniterased süsinikusisaldusega kuni 0,5%, plastsed legeerterased, Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Külmvormstantsimise eelisteks kuumvormstantsimisega
keelatud pöörete diapasoon , kus võib tekkida omavõnkumise ja sundvõnkumise resonants. Mida lühem ja jäikam on võlliliin, seda väiksem on võimalus resonantsi tekkimiseks. Ohtike võngete summutamiseks kasutatakse võlliliinil demfereid. Põhiliselt kasutatakse vedru ja silikoondemfereid . esimesel juhul kulutatakse tekkiv võnkeenergia demferi vedrude jäikuse ületamiseks, kusjuures eraldub soojus. Silikoondemferite puhul kulutatakse võngete energia demferi korpuse ja demferi hooratta vahel asuva silikoonvedeliku hõõrdejõule. Dempferi põhiosaks on kere, mille rumm (1) on jäigalt ühendatud väntvõlliga ja omab seega võlli võnkumise amplituudi. Kere sees silikoonõlis (räniorgaanilised vedelikud, mille voolavus säilib suures temperatuurivahemikus kuni 2500) on vabalt liikuv summutav mass (2 ) kolb või ringhooratas , mis püüab säilitada oma võnkumise amplituudi. Korpuse ja summutava massi vahelise õli hõõrdejõu
peremaks juhtimiseks valmistatud pehmest terasest. Südamikule paigutatud papist torule on mähitud primaar- ja sekundaarmähis. See on sellepärast, et primaarmähist tugevamini magnetiseerida. Süütepooli primaarmähisega on jadaühendatud katkesti ja sekundaarmähisega süüteküünal. Katkesti on ühendatud juhtme abil süütelülitiga. Katkesti kontaktide vahel sädeluse vähendamiseks ja voolu järsema muutumise saamiseks on süsteemis kondensaator. Magnetitega hooratta liikumisel lõikuvad magnetvälja jõujooned süütepooli mähisega ja indutseerivad neis elektromotoorjõu. Kahe mähisega süütepoolis tekib vastastikuse induktsiooni nähtus. Kui vool läbib primaarmähist, tekib selle ümber magnetväli, mille jõujooned haaravad ka sekundaarmähise keerde. Kontaktide avanemisel on omainduktsiooni elektromotoorjõu väärtus primaarmähises 200 – 300 V. Sekundaarmähises tekkiva vastastikuse induktsiooni elektromotoorjõu väärtus sõltub
Laeva korpuse vibratsiooni põhjused: omavõngete ja sundvõngete sagedused ühtida. Sageduste liitumisel elektrienergia sageduse kõikumise Laeva korpus kujutab endast elastset süsteemi, kus sund- ja tekib võngete resonants. Mootori väntvõlli pöörlemise ebaühtlust vähendab hooratta omavõngete mõjul toimub vertikaal-ja horisontaaltasapinnas korpuse Mootori pöördeid , mille puhul tekib võngete resonants , nimetatakse kasutamine , mis akkumuleerib töötakti ajal liigenergia ja tagastab paindumine ja samal ajal keerdumine ümber oma pikki telge. resonantspööreteks. selle süsteemile (väntvõll sõuvõll, sõukruvi) ülejäänud töötsükli
Tegemist oli kahe silindrilise mootoriga. Silindrisl olev gaasi ja õhu segu süüdati sädemega ja tekkinud gaas lükkas kolvi liikuma. Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876. aastal leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti „Otto Cycle Engine”. 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks. Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. Sele 1 Aurumasin (Nagi) Esimene auto jõudis Eesti alale aastal 1902. Tsaariarmee kapten Fjodorov oli auto omanik, mehaanik ja autojuht Julius Johanson. Teist autot tuli oodata 2 aastat - autode
silindrilise mootoriga. Silindrisl olev gaasi ja õhu segu süüdati sädemega ja tekkinud gaas lükkas kolvi liikuma. Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. · Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876.a. leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine". 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks. Esimene Auto · Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. · Maailma esimene auto, mida toodeti arvestatavas koguses ja bensiini mootoriga, oli K.Benzi ,,Velo" (1886).
pöörlemissagedusest. Võlli- ja vändakaelu ühendavad väntvõlli põsed, mille jätkuvateks osadeks on vastukaalud. Üldjuhul läbib kogu väntvõlli õlikanal, mis moodustab vändakaelas õlitasku ja töötab tsentrifugaalfiltrina. Mustuse osakeste eemaldamiseks õlitaskust keeratakse välja walukustuskorgid. Väntvõll omab veel: sidurivõlli tugilaagrit; õlitõrjeseibe otsalaagrite juures; väntvõlli väändevõngete summutit; hooratta kinnitusäärikut ja abiseadmete käitamise hammasratta kinnituselemente. Madala pöörlemissagedusega mootorite väntvõllid töötavad kuul- või rulllaagrite peal. Põhiliselt aga laagriliudade peal või vedeliksurve keskkonnas. 16. Kepsu tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Kepsud valmistatakse terasest, malmist, alumiinumist ja ka titaanist.Kepsud liigitatakse kolvisõrme istust lähtuvalt: liugistuga ja
tüüpi sisepõlemismootoris toimub väntmehhanismi abil (joon. 3). Viimase peaosad on silinder koos teda sul- geva kääne ehk silindripeaga, kolb, keps, väntvõll koos hooratta või hoomassidega ja karter. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo- dustab mootori aluse. Kolb on silindris liikuv vahesein; ta on tihendatud vetruvate rõngastega. Keps ühendab kolbi
12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Siduripedaali vabakäik 21)Sidurikorv Ketashõõrdsidur koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga, ja veetavatest osadest, mis on ühenduses auto jõuülekandega. Siduri vedavad osad on hooratta (1) ja suruketta (2) siledaks töödeldud pinnad. Sidurikorv (21) ühendab surveketta (2) hoorattaga (1). Seetõttu pöörlevad nad ühise tervikuna. Siduri veetav osa on hõõrdkatetega (3) siduriketas (5). See asub sidurivõlli (9) nuutidel. Sidurivõll (9) on ühenduses käigukastiga. Siduriketta (5) rummu (10) ja sidurivõlli (9) nuutliide lubab neil ühiselt pöörelda, kuid ei takista siduriketta (5) nihkumist sidurivõlli (9) telje sihis
kasutatakse liugelaagreid. Tihendid Karteri tihendamisel hermeetilist kummist tihendit või vanematel autodel papist tihendid. Väntvõllil kaelustihendid. 13 Küsimused 1. Kuidas on tõkestatud väntvõlli teljesuunaline nihkumine? V: pikilõtkusaaltega. 2. Millest on tingitud väntvõlli teljesuunalised jõud? V: siduri pedaalile vajutades surutakse siduri ketas hooratta vastu, millega avaldatakse survet ka väntvõllile. 3. Kus paiknevad pikilõtkusaaled? V: keskmisel vändakaelal. 4. Proportsioonid detailide mõõtmete sõltuvus mootori tüübist, töömahust. V: reeglina mida suurem ja võimsam mootor seda suuremad on ka detailid mootoris. 5. Milline on suurim lõtk vändakaela ja saale vahel? V: 0,08 mm. 6. Kuidas pääseb õli vändakaela ja saale vahele? V: väntvõllil õlikanalid, kust õli läheb ka saalede vahele. 7
alljärgnevalt: 1. Keerame lahti kütuse kõrgsurvetoru 2. Ühendame KKP kõrgsurvestutseri külge momentoskoobi (klaasist kapillaartoru) 3. Kütuselatt panna asendisse MAX 4. Teostada käsitsi KKP läbi pumpamine kuni õhk väljunud momentoskoobi kapillaartorust 5. Kallutada kapillaartoru, et muist kütust sealt väljuks 6. Pöörata aeglaselt väntvõlli kuni kütuse nivoo hakkab kapillaartorus tõusma 7. See koht hooratta põial vertikaalosuti all tuleb kriidiga ära märkida. Suurema täpsuse saavutamiseks tuleb seda korrata 2 – 3 korda 8. Loetakse nurga suurus leitud märgist kuni vastava silindri ÜSS – ini 9. Kui hoorattal puuduvad kraadi jaotus, siis see leitakse järgneva valemiga γ= l● 360 πDh l – vahemaa leitud märgist kuni ÜSS märgini πDh – hooratta ümbermõõt Kui γ ei vasta tehase poolt ettenähtud väärtustele, või soovime muuta γ seoses
Nad olid valmis abistama leiutajaid, kes töötasid selleks, et vedelkütusega töötav sisepõlemismootor leviks laialdaselmalt. Loodi palju erinevaid neljataktilisi mootoreid, mis töötaksid nii bensiiniga kui ka palju odavamate vedelkütustega, nagu näiteks petrooleumi ja isegi toornaftaga. Laialdaselt levis mootor, mida välismaal nimetati kalorisaatormootoriks, Venemaal aga lihtsalt naftamootoriks. Mida kujutab endast see mootor? Naftamootoril on üks silinder, kolb ja hooratta väntvõll. Esimesed naftamootorid töötasid nagu gaasi ja bensiinimootoridki nelja taktiga, kuid silindrisse ei imetud mitte gaasi või auru ja õhu töösegu, vaid ainult õhku. Silindri ülemine osa oli ühendatud suure õõnsa kerega, mida nimetati kalorisaatoriks ehk kuumpeaks. Enne käivitamist kuumutati see kera leeklambiga punaseks. Kera vastas silindri ülemises osas, asetses eriline seade, mille kaudu võis sisse pritsida naftat. Sellist seadet nimetati pihustiks (vt lisa 11.)
vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Siduripedaali vabakäik 21)Sidurikorv Ketashõõrdsidur koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga, ja veetavatest osadest, mis on ühenduses auto jõuülekandega. Siduri vedavad osad on hooratta (1) ja suruketta (2) siledaks töödeldud pinnad. Sidurikorv (21) ühendab surveketta (2) hoorattaga (1). Seetõttu pöörlevad nad ühise tervikuna. Siduri veetav osa on hõõrdkatetega (3) siduriketas (5). See asub sidurivõlli (9) nuutidel. Sidurivõll (9) on ühenduses käigukastiga. Siduriketta (5) rummu (10) ja sidurivõlli (9) nuutliide lubab neil ühiselt pöörelda, kuid ei takista siduriketta (5) nihkumist sidurivõlli (9) telje sihis.
pöörlemissagedusest. Võlli- ja vändakaelu ühendavad väntvõlli põsed, millede jätkuvateks osadeks on vastukaalud. Üldjuhul läbib kogu väntvõlli õlikanal, mis moodustab vändakaelas õlitasku ja töötab tsentrifugaalfiltrina. Mustuse osakeste eemaldamiseks õlitaskust keeratakse välja lukustuskorgid. Väntvõll omab veel sidurivõlli tugilaagrit, õlitõrjeseibe otsalaagrite juures, väntvõlli väändevõngete summutit, hooratta kinnitusäärikut ja abiseadmete käitamise hammasratta kinnituselemente. Väändefibratsiooni olulisus väheneb alates silindrite arvust 3 ja suurenemise suunas. Tähtmootori ühepõlveline väntvõll on demonteeritav kaheks osaks, mis on valmistatud kroom-nikel-molübteensulamist, mark 40 XHMA. Madala pöörlemissagedusega mootorite väntvõllid töötavad kuul- või rulllaagrite peal. Põhiliselt, aga laagriliudadepeal või vedeliksurve keskkonnas. Hooratas
muutliku elektromotoorjõu. Rootori mähist toidetakse harjade ja kontaktrõngaste kaudu alalisvooluga, mis saadakse kas akust või generaatori enda alaldusplokist. Voolutarvitite toiteks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge. Kui pinge on liiga kõrge, kuumeneb juhtmete isolatsioon, tarvitid võivad läbi põleda ja tekib ülelaadimine. Käiviti Käiviti põhiosa on elektrimootor, mille ankruvõllil asub vabakäigusidur. See on vajalik käiviti ühendamiseks hooratta hammasvööga, vabakäigusidur kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas. Käiviti liiga kauaks sisselülitamine võib voolu soojuslik toime rikkuda mähiste isolatsiooni. ·hammasratas ·kate ·vabajooksusidur ·ankur ·ankrusüdamik ·ergutusmähis ·mutter ·kate ·elektromagnetlüliti ·lülimisseib ·kommutaator ·tolmukate ·harjahoidik ·staator ·staatori mähis ·poolusking ·puks ·liugelaager NB! Hoia käivitit lülituna mitte üle 10...30 sek
Laagriliudade keskele, terve liua ulatuses on treitud õlisoon parema õlikiilu tekitamiseks. Laagriliuad fikseeritakse otstest laagrist väljapoole, stantsitud stopperservade abil. 12 Väntvõll Väntvõll on sepistatud ühes tükis kroomnikkelterasest 40XH, vändad on varustatud vastukaaludega ning kinnitatakse hüdrauliliselt mutritega. Ahtripoolses otsas on õlitõrjeseib ja flants hooratta kinnitamiseks. Vööripoolsesse otsa on freesitud hammasratas, millelt saavad liikumise nukkvõll, kõrgetemperatuurilise jahutusvee pump, õhujagaja ning läbi vahehammaste õli pump. Õli juhitakse väntvõlli raamkaeladest, läbides põskede uurded ja vändad, õlitades nii vända kaelasid kui ka raami kaelasid. Vändalaagritest liigub õli kepsude sõrmlaagritesse. Raamlaagrid on õhukeseseinalised, kolmekihilised kattega laagrid,
annaabi.ee 
