arvutusliku kajasignaali. Kaja kustutaja mõju suurendatakse sageli piirikuga, mis blokeerib seadistatud nivoost nõrgemad signaalid. Kaja kustutaja on efektiivsem kui kaja summutaja. Mõlemat seadet kasutatakse paljudel juhtudel koos, sest nad on teineteist täiendavad seadmed. Kaja kustutaja paiknemine Kaja kustutaja paikneb tavaliselt rahvusvahelise ühenduse keskjaamades või rahvusvahelistes transiitjaamades juhul kui ühenduspunktide vahemaad on suured. Varem oli kaja summutaja alati IKM ühenduse seadmetes, seega keskjaama terminaaliahelas. Tänapäeval kasutatakse paindlikumaid lahendusi: kaja kustutaja aktiveeritakse vajaduse korral. Kui kaja kustutaja on vajalik, lülitab grupilüliti selle sisend- ja väljundliini vahele. Andmeedastusprobleemid Kaja summutajat ei saa kasutada andmete edastuse ajal. Kaja summutaja põhjustab signaali piiramist ja järske amplituudi muutusi, mis segavad andmeedastust ja teevad andmete dupleksedastuse võimatuks.
2.3.3. Töötlusajad Hulkosiste massannusti töötlemisaeg on leitud valemiga (2.6). Juurviljakonveieri töötlemisaeg on sama, mis väljalaadimisaeg. Pesur- peenesti töötlusaeg on leitud valemiga [4, lk. 27] mk t tIKM 5 q IKM 5 , (2.7) kus ttIKM-5 – pesur- peenesti töötlusaeg h; mk – suhkrupeedi osise mass kg; qIKM-5 – pesur- peenesti jõudlus kg/h. 600 t tIKM 5 0,088 6840 h Arvutustulemus on esitatud tabelis 2.4. Tabel 2.4. Perioodilise tööga seadmete laadimis- ja väljalaadimisajad ning töötlemisajad
7 18 1 N agu näha, AB ei võrdu BA , s t korrutamin e pole kommuta tiivn e. V õib ka olla, et üht neis t korrutis tes t ei leidu, teine on aga olmas . Maatrik s it A n im etataks e regu laars ek s , kui te ma deter min ant ei võrdu nulliga: DA 0 Maatrik s it A n im etataks e s in gu laars ek s , kui te ma deter min ant võrdub nulliga: DA = 0 R uu tm aatrik s i p ead iagon aal moodus tub ele ment ides t a 1 1 , a 2 2 , ..., a n n . Ü h ikm aatrik s ik s n im etataks e niss ugus t maatriks i t, mi lle peadiagonaal i ele mendid võrduvad ühega j a ülej äänud ele mendid võrduvad nulliga. 1 0 0 0 1 0 E= Ü hikma atriks ig a korrutamine maatr iks it ei muuda. 0 0 1 A E =E A = A N u llm aatrik s ik s n im etatak s e ma atriks i t, mi lle kõik ele mendid on nullid. PÖÖRDMAATRIKS
7 18 1 N agu näha, AB ei võrdu BA , s t korrutamine pole kommu tati ivne. Võib ka olla, et üht neis t korrutis tes t ei leidu, teine on aga olmas . Maatrik s it A n im etatak s e regu laars ek s , kui tema determinant ei võrdu nulliga : DA 0 Maatrik s it A n im etatak s e s in gu laars ek s , kui te ma deter min ant võrdub nulliga: DA 0 R uu tm aatrik s i p ead iagon aal moodus tub ele ment ides t a 1 1 , a 2 2 , ..., a n n . Ü h ikm aatrik s ik s n im etataks e niss ugus t maatriks i t, mi lle peadiagonaal i ele mendid võrduvad ühega j a ülej äänud ele mendid võrduvad nulliga. 1 0 0 0 1 0 E Ü hikma atriks ig a korrutamine maatr iks it ei muuda. 0 0 1 AE EA A N u llm aatrik s ik s n im etatak s e ma atriks i t, mi lle kõik ele mendid on nullid. PÖÖRDMAATRIKS
Klass B vastastakt-skeemid (kahetaktilised skeemid). Suurema väljundvõimsuse saamiseks, kuna omavad ka suurema kasutegurit, võrreldes A-klassiga. Reziim AB parandatud B klass. Mittelineaarmoonutuste vähendamiseks. A- ja B-klassi vahepealne. 86 Klass A ühetaktiline skeem Transistori valik: UKElub > UKEp + UKm 2EK " 87 Võimsuse kolmnurk" võimendusastme võimsus PväljK = UKm··IKm/2; Kasutegur: = ast ·trafo PväljK U Km I Km / 2 U Km I Km ast = = = Pt .all U KEp I Kp 2U KEp I Km Juhul, kui oletada et IKm = IKp; UKm = UKEp, trafo = 1,0 siis max = 0,5 . Reaalselt: = 0,35 0,45. Vastastaktskeem (kahetaktiline). Klass B. 88 Transistori valik pinge järgi: UKElub 2EK. Võimsus, mida võetakse toiteallikast:
Erinevate tootjate seadmete ühilduvuse tagamiseks töötati välja seadmete koostöö reeglistikud. Esimest neist nimetatakse üldiseks pääsuprofiiliks (Generic Access Pro file GAP). Traadita telefonid kujutavad endas enam pääsutehnoloogiat kui väljakujunenud võrgutehnoloogiat. Saatjate võimsus on DECT puhul väiksem kui mobiiltelefonidel ja ühenduskaugus on kuni 300 m (võrdle: 35km mobiiltelefonil). Edastuskiirus on 32Kb/s kodeerides kõnet kohanduva (adaptiivse) diferentsiaalse IKM (ADIKM) koodiga. Kasutatakse aegtihendusdupleks (TDD) edastust. Saatmiseks ja vastuvõtmiseks kasutatakse kanaleid samal sagedusel. Kaadri ajaline kestvus on 10 ms. Iga kaader koosneb 24 ajapilust, millest igaüks on eraldi juurdepääsetav ja kasutatav saatmiseks või vastuvõtmiseks. Kõneedastuseks kasutatakse kahte ajapilu 5 ms viitega. Pöördumiste lihtsustamiseks on 10 ms kaader jagatud pooleks: 12 esimest ajapilu kasutatakse allalaadimiseks ja ülejäänud 12 üleslaadimiseks
Erinevate tootjate seadmete ühilduvuse tagamiseks töötati välja seadmete koostöö reeglistikud. Esimest neist nimetatakse üldiseks pääsuprofiiliks (Generic Access Pro file GAP). Traadita telefonid kujutavad endas enam pääsutehnoloogiat kui väljakujunenud võrgutehnoloogiat. Saatjate võimsus on DECT puhul väiksem kui mobiiltelefonidel ja ühenduskaugus on kuni 300 m (võrdle: 35km mobiiltelefonil). Edastuskiirus on 32Kb/s kodeerides kõnet kohanduva (adaptiivse) diferentsiaalse IKM (ADIKM) koodiga. Kasutatakse aegtihendusdupleks (TDD) edastust. Saatmiseks ja vastuvõtmiseks kasutatakse kanaleid samal sagedusel. Kaadri ajaline kestvus on 10 ms. Iga kaader koosneb 24 ajapilust, millest igaüks on eraldi juurdepääsetav ja kasutatav saatmiseks või vastuvõtmiseks. Kõneedastuseks kasutatakse kahte ajapilu 5 ms viitega. Pöördumiste lihtsustamiseks on 10 ms kaader jagatud pooleks: 12 esimest ajapilu kasutatakse allalaadimiseks ja ülejäänud 12 üleslaadimiseks
Rein Oidram _____________________________________________________________________ Lühisvoolu perioodiline komponent Sumbuv perioodiline komponent 1,5 Voolu amplituudide mähisjoon Ikm Efektiivväärtus Ik(t) Sumbumatu perioodiline komponent 1 I"k Ikt 0,5 Lühisvool, s.ü.
sageli ka väärtust R = 0,082 dm atm/molK. 3 Lahuseid, mille osmootsed rõhud samal temperatuuril on võrdsed, nimetatakse isotoonilisteks lahusteks. Näide 1. 12 g sahharoosi (M = 342 g/mol) lahustati 200 g vees. Arvutage lahuse külmumis- ja keemistemperatuur. K k (H 2 O) = 1,86 Kkg/mol; K e (H 2 O) = 0,516 Kkg/mol. Lahendus. Lahuse külmumistemperatuuri alanemist ja keemistemperatuuri tõusu saab arvutada järgmiselt: T = iKm. Sahharoosi kui mitteelektrolüüdi korral i = 1. Kõigepealt arvutame lahuse molaalsuse. 12 g n(sahharoos) = = 0,0351 mol on 200 g ehk 0,200 kg vee kohta. 342 g/mol 0,0351 mol mol cm = = 0,175 . 0,200 kg H 2 O kg Külmumistemperatuuri alanemine T k = 1,86 Kkg/mol 0,175 mol/kg = 0,326 K ehk 0,326 °C. Lahus külmub temperatuuril
ihvf'##ONGz] k4{{xR(#8Ye#>XoH##-o
%~ '| ixS/Ot
#z
? o7 zwekUB"|rYQ#%WZv
F )$(6/+$)#*"# 6# '&()*+#-/$%#/+$(/+)/;#;*+$(*58##?+&# )>.'$*.# *"#6# )%/"$# "(*.# $%&%67/*(/)$/;# ;*+;&'$# *"#$%&#'&()*+#46)&0#*+#&:$(/+)/;# .*$/76$/*+# $*# $%&# %1.6+/)$/;# ;*+;&'$# *"# $%&# '&()*+#46)&0# *+# /+$(/+)/;# .*$/76$/*+#/)#6# )%/"$# "(*.# 6+# &.'%6)/)# *+#&:$(/+)/;# ;*+$(*5# $*#6+#&.'%6)/)#*+# /+$(/+)/;# ;*+$(*58##@&5"3;*+$(*52# 6# *+;&3$64**#$*'/;2# %6)# 4&;*.&# 6# '*'156(# 6(&6# *"# O (&)&6(;%#AB?CDEF!GD#H#IGFJKLI2#IKM?NGO#H#=M?FG@GNP8 @*.&# ;(/$/;)#%67&# 4&&+# 6''(*'(/6$&5># 6''(&%&+)/7&# 64*1$# $%&# ')>3 ;%*5*,/)$# 4&;61)&# *"# $%&# $%(&6$# $%6$2# $%&# 4&$$&(# ')>;%*5*,/)$)#1+0&()$6+0)# O $%&.2# $%&# &6)/&(# $%&># ;6+# ;*+$(*5# $%&.8# #=%/)# '145/;# /.6,&# *"# $%&# ')>3 ;%*5*,/)$# /)# )*.&-%6$# Q1)$/!&02# )/+;&# *1(# &.'%6)/)# %6)# /+0&&0# 4&&+# *+# %*-# $*#.6R&#*(,6+/).)#3#-%&$%&(#(6$)#*(#(6;;**+)2# '/,&*+)#*(#'&*'5&3 %67)#-&#-6+$#$%&.#$*#4&%67&8 R
annaabi.ee 
