Ajarefrään (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Retsensioon etendusest Ajarefrään

Ajarefrään Jaanika Juhanson Retsensioon Käisin 3. veebruaril Nukuteatris vaatamas lavastus „Ajarefrään“, mis rääkis ühest nukunäitlejast, kes eksib varjudesse, ent otsis kuldkollas liblikat. See oli Nukuteatri grand old lady Helle Laasi monolavastus, kus mälupildid elustusid ja värvilisest hämarusest kerkis esile ootamatuid kohtumisi. Lavastus põhines armastatud nukunäitleja autobiograafilistel ning avaldatud ja avaldamata ilukirjanduslikel materjalidel. Kõik algas sellega, kui Helle oli veel noor. Ta mängis oma nukkudega ning mõne hetke pärast istus mingisuguse mootorratta peale ning sõitsid sellega mööda tema eluteed edasi. Helle oli oma 20. aastate alguses, kui ta kutsuti nukuteatrisse prooviesinemisele. Tal läks hästi ning tolle aja nukuteatri teatrijuht kutsus Helle nukuteatrisse näitlejaks. Tal oli palju esinimesi üle Eesti. Rahv

Kirjandus

1

doc

Nukuteater

Miks on nukuteater eriline? Nukuteatril ei ole rahvust ega keelt. Eestis on nukuteater eelkõige lasteteater ja vähem noortele ja täiskasvanutele suunatud teatrivorm. Samas, nagu tõestab ka "Tallinn Teater Treff", ei ole see mujal maailmas sugugi nii. Nukkudega mängimine seostub eelkõige lastega. Teatrinukud ja mängunukud on aga äärmiselt erinevad ­ tähtis on nukujuht. Nukunäitleja võib ka kõige tavalisema eseme elama panna. Tänastele lastele suunatud nukuteater peab võistlema arvutimängude ja tehnoloogiaimedega. Kuidas püsida laste silmis konkurentsis? Üks peamisi eesmärke, millest Eesti Riiklik Nukuteater juhindub, on vältida n-ö paberist ja papist nukuteatrit. Püüame tõestada, et see, mis paelub tänapäeva lapsi arvutimaailmas, on olemas ka nukuteatris. Ja rohkemgi veel. Püüdleme nii tehniliselt kui kunstiliselt täiusliku nukuteatri poole. Me alles otsime, katsetame ja avastame nukuteatriimesid siin Eestis. Teatrielu käib tõusu

Eesti keel

2

doc

Teater Eestis 19. sajandil

Erik Hans Sepp 11E Teater Eestis 19. sajandil Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati Kozebue algatusel Tallinna asjaarmastajate teater nin 1789. aastal kõlars eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Eesti teater hakkas aga hoogsalt arenema just 19. sajandil. 19. sajandi alguses ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta hoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Maja asus Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu tolleaegses laadapaigas ning kuulus vaestekolleegiumile. Etendustest saadud tulusid kasutati linna vaeste heaks. Eliisabeti kirikuõpetaja Johann Heinrich Rosenplänter toetas teatrimaja. Pärast tema surma proovis kirik

Muusika

4

docx

Mart Müürisepp „Mees metsas“

Retsensioon Mart Müürisepp „Mees metsas“ 07. oktoobri õhtul käisin vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses Mart Müürisepa monoetendust „Mees metsas“. Teades, kui suurepärane laulja ja näitleja ta on, olin asjast väga huvitatud ja ei suutnud minemata jätta. Mart Müürisepp on sündinud 28. oktoobril 1991. aastal. Ta lõpetas 2011. aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi. Samast aastast alates töötab Eesti Nuku- ja Noorsooteatris. Ta on mänginud filmides "Vasha" ja "Vasaku jala reede" ning kaasa löönud kahes TV3 sarjas. 2014. aastal võitis ta TV3 saate "Su nägu kõlab tuttavalt". Oma suhte kohta teatriga on mees öelnud nii: „Ma elan ja hingan teatrit ning suurema osa aastast teen tööd.” Tema suuremad rollid teatris on nimiosa "Väikeses Gavroche'is" ja Gregor Samsa roll "Metamorfoosis“ ning nüüdsest ka tema monoetendus „Mees metsas“. Minu ootused etenduse suhtes ol

Kultuur

Kommentaarid (0)