*maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub: - koha geograafilisest laiusest Päikese kõrgusest horisondil, -atmosfääris olevast tolmust, veeaurust - osoonikihist - öö ja päeva pikkusest - pilvisusest, - aluspinna omadustest. * Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe *MAA SOOJUSKIIRGUS - Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. * Mussoonid sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest - Talvemussoon: Tuul maalt merele, maa kohal kõrgrõhkkond - Suvemussoon: Tuul merelt maale *BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel. Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega. *merebriis - Päeval puhub tuul merelt maismaale *maabriis - Öösel puhub tuul maalt merele * passaadid - Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Kalduvad oma liikumissuunast
Geograafia 1.) Murenemine Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Füüsikaliseks murenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sessoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur Rabenemise tulemusena toimub lähtekivimi purunemine ning deintegreerumine (peenestumine), millega ei kaasne kivimi mineraalse(keemilise) koostise muutumist Keemiline murenemine on Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapnniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega
Konvektsioonivoolud - tõusvad õhuvoolud. Kasvuhooneefekt -one temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, laseb läbi päikest, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Albeedo - pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud - maa pöörlemisest tekkiv inertsjõud. Globaalne õhuringlus - suurte õhumasside püsiv süsteem. Passaadid püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoonid - sessoonsed tuuled, mille tekke põhjuseks on maismaa ja mere erinev soojenemine/jahtumine. Inversioon nähtus, mil kõrgemates õhukihtides on temp kõrgem kui madalates (tavaliselt teisiti). Õhu saastumine: Peamised ained väävli-, lämmastiku-, süsinikuühendid ja aerosool. Inimtegevused - soojuselektrijaamad, autod, naftatööstus, metallurgia, keemiatööstus. Loodutegurid - vulkaanid, metsapõlengud, inversioon.
· Ekvatoriaalne õhumass niiske ja palav. Õhuringluse skeem paberil! Õhuringlust mõjutab: · Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) õhk kaldub põhjapoolkeral paremale lõunapoolkerale vasakule. · Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine · Reljeef Tuuled · PASSAADID püsivad, ekvaatori suunas puhuvad tuuled. Põhjpoolkeral kirdepassaat, lõunapolaarkeral kagupassaat. · MUSSOONID sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest · LÄÄNETUULED parasvöötme 40 kraadi 60 kraadi laiustel puhuvad tuuled. Kohtuvad poolustelt tulev külm ja 30 kraadi tulev soe õhk. Tsüklonid ja antitsüklonid · Kujutavad endast õhukeeriseid · Kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena · Teket ja liikumist mõjutavad maakeral püsivad ning suured madala ja kõrge rõhuga alad.
• Passaat – püsiv ekvaatori suunas puhuvad tuuled. • Läänetuuled– püsivad tuuled, mis puhuvad troopika piirkondadest, kus paikneb kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kuhu kujuneb madalrõhuala. MAA- JA MERE BRIIS • Tekib maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. • • Päeval: merelt maale. • • Öösel: maalt merele. MUSSOON – püsivad, valdavalt ühes suunas puhuvad sessoonsed tuuled. • Talvel mandrilt ookeanile • Suvel ookeanilt mandrile (SADEMED) Põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Tuntuim mussooniga seotud piirkond on Lõuna-Aasia. TSÜKLONID (madalrõhuala) • ... võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk madalam kui äärtel ja õhk liigub väljaspoolt keskele. • http://www.mesoscale.iastate.edu/agron206/animations/12_CycAntCyc.html • Suvel: pilves, sajune, jahe ilm.
- Populatsioonigeneetilise stuktuuri pidev muutus viib evolutsioonilse muutuseni. Loodusliku valiku vormid: 1) Stabiliseeriv valik- säilitab liigid, kohastumused süvenevad, keskkond peab olema stabiilne 2) Suunav valik- eelistatud keskmisest erinevad tunnused, toimub muutlikus keskkonnas, näiteks bakterite resitentsus antibiotikumide suhtes. 3) Lõhestav valik- liigi levila kas väga suur, või tekib geograafiline isolatsioon. Võivad põhjustada ka sessoonsed muutused. Kohastumused e adaptsioonid- organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonna tingimuste ja eluviisiga. Kohastumised on kõige väiksemad evolutsioonilised muutused. Looduslik valik loob, muudab ja säilitab kohastumisi. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. (Kõrbetaimedel sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred vee kogumiseks. Lindudel eesjäsemete arenemine tiibadeks, kerged toruluud,
pooluste suunas. Tuultesüsteem, mis kannab osooni ekvaatorilt poolustele on 10-30 km kõrgusel isosfääris. Voolus on tugevam talveperioodil, kui ekvatoriaalsete alade ja pooluste temperatuurierinevused on suured. Polaaaraladel on atmosfääris kõige rohkem osooni talvel ja kevadel. Suvel soojusvahetus ekvaatori ja polaaralade vahel nõrgeneb. Looduslikult on kõige õhem osoonikiht sügisel. Seega on osoonikihi paksuses ka suured sessoonsed erinevused. Osoon Osoon - O3 UV kiirgus üheaegselt tekitab ja lagundab osooni O O+O, O2 + O O3 2 O O2 + O, O2 + O O3 3 Üldist osoonikihi kohta 55 aasta pärast , seega 1840 a. täheldas saksa päritolu rootsi keemik Christian Schönbein hapniku omaduste muutumist elektriväljas. Ta jõudis järeldusele , et tegu on uue seni tundmatu gaasiga ja nimetas selle osooniks. Osooni olemasolu atmosfääris on meile teada aastast 1923. Aukude avastamine osoonis
halvenemise tõttu Mis põhjustab suurenevat vajadust veoteenuse järele? • Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele • Tootmise spetsialiseerumine – tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, tarbijad paiknevad aga hajutatult • Suurtest tootmismahtudest tulenev ökonoomia (mastaabiefekt) Veoteenuse eripärad, Konjunktuursed kõikumised , mida peab ennustama ja ennetama. Sessoonsed kõikumised , mille mõju püütakse vähendada, hankides selliseid veovahendeid, mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused, teelagunemised jne. Transpordisüsteemi ülesanded kaubaveol i. Kaupade sobiva juurdeveosageduse kindlustamine ii. Optimaalsete veotingimuste tagamine iii. Kaupade säilivuse kindlustamine Mõjutegurid i
Ntks kui sinepi seeme satub tavalisele põllule, kus on suured mullasõmerad. 2) Enamiku, aga võib-olla ka kõigi keskkondade puhul tuleb rääkida tingimuste või kättesaadavate ressursside gradientidest. Ökoloogilises mõistes gradient taimekoosluse kasvukoha (ökotoobi) või mingi koosluse muutlikuse rida. Gradiendi puhul võime rääkida ntks ajalist või ruumilist gradienti. Ajas on ntks rütmilised gradiendid (ööpäevased, sessoonsed). Gradient võib olla ka suunatud (ntks saastumine) või korrapäratud (metsapõleng). 3) Üht tüüpi organismi lisandumine mingisse kasvukohta muudab selle otsekohe mitmekesisemaks teiste organismide jaoks. See tähendab ntks seda, et organismi suremisel muutub see teistele kohe toiduks. Looduslike koosluste sisene mitmeksisus võib tuleneda kõigist ülal toodud kolmest heterogeenuse tüübist.
2. betooniveokitega 3. autobetoonisegistitega 35. Loetlege käsimasinate tüübid kasutatava energia liigi järgi Elektrilised, pneumaatilised, motoriseeritud, püssirohutoimelised, hüdraulilised 36. Millise märgiga tähistatakse niiskuskindel käsimasin? 37. Mis on kõrgsagedusvoolul töötava käsimasina peamised eelised võrreldes 50Hz voolul töötava käsimasinaga? On ohutum 38. Millised on masinate tehnohoolduse liigid? Perioodilised, sessoonsed, igapäevased 39. Mis on masinate remondi eesmärk? Masina töövõime taastamine Variant 3 1. Ehitusmasinate peamisi arengusuundi kaasajal on: 2. juhtimissüsteemide automatiseerimine 3. universaalsete masinate loomine 5. unifitseeritud masinate tootmise laiendamine 2. Masinate elektrisüsteemid näitavad: 3. elementide vahelisi elektrilisi seoseid 3. Poolhaagis on masin, mis omab: 3
arktilistes vetes. Sügiseks ja talveks rändavad nad subtroopilistesse ja troopilistesse vetesse. Seal emavaalad ka poegivad. Kevadel liiguvad nad koos oma imevate poegadega aegamööda tagasi suuremate laiuskraadide poole. Aastas läbivad nad rändel kuni 20000 km. - Krilli levik maailmameres - Sinivaala suvised ränded toitumisalale Sinivaala talvised ränded soojadesse meredesse Joon.3. Sinivaalade sessoonsed ränded. Sinivaalade paljunemine Soojades vetes sünnitab emasvaal iga kahe aasta tagant poja. Poeg on sündides 6-8 m pikkune ja kaalub 2-3 tonni, seega aafrika elevandi suurune. Ta hakkab ujuma ema kõrval ja toitub piimast. Pehmete huulte puudumise tõttu ei saa ta piima imeda. Kui poeg haarab kinni nisanibust, surutakse rinnast eriliste lihaste kokkutõmmetega talle piim suhu. Selles on üle 40% rasva. Igapäevase suure
tsirkulatsioon. See on tuulte globaalne liikumine (nt. meie laiuskraadidel puhuvad peamiselt läänetuuled.), millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piikonnast teise. Tuuled puhuvad kõrgelt rõhult madalama poole. GRADIENTJÕUD – õhu liikumapanev jõud, mis on tingitud õhurõhkude erinevusest (kõrgelt madalale) CORIOLISI JÕUD – tuule suunda mõjutav jõud, mis on tingitud Maakera pöörlemisest (põhjapookeral paremale, lõunapoolkeral vasakule) Mussoon e. sessoonsed tuuled. Tekivad suurte mandrite äärealadel. Mussoone põhjustab maailmamere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine talvel ja suvel. Mussoone esineb India Ookeanis ja Ida-Aasia rannikul. Eristatkse troopilisi ja parasvöötme mussoone. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. Maamussoon e. talvine mussoon- talvel, kui maa on külmem kui meri, tekib merele madalrõhkkond ja maale kõrgrõhkkond ja tuuled liiguvad madrilt merele – põuaperiood
tehiskoosluste kaitse analüüs - erinevused ja sarnasused Kuidas erinevad tegurid (näiteks häiringud) mõjutavad koosluseid ja nende struktuuri- kliima muutused ja kliimavõõnite nihkumine, ilmastiku muutumine, looduskatastroofid, inimtegevus. Põhjustavad sekundaarsuktessioone. Häiringute tunnused ja tüübid: sagedus, tugevus, esinemissagedus. Harvad on näiteks vulkaanipurse, maavärsin, sagedased niitmine, happevihmad, sessoonsed üleujutused. Segavad koosluse arengut ja toovad tagasilööke ehk segavad kliimakskoosluste kujunemist. Niitmine on regulaarne ja inimtekkelina, ka raie, ja need aeglustab taimedevahelist konkurentsi. Milliseid erinevaid punkte peaks kaaluma populatsiooni/koosluse taastamise võimalikkuse üle otsustamisel (ehk mida taastamisprojekti planeerimisel peaks arvestama)? Milles seisneb servaefekti negatiivne mõju elurikkusele? Erinevad elupaigalaikudevahelise sidususe suurendamise viisid
Lepakose, Umbusi) . Mesoliitilisi kiviriistu 4 Asustus paiknes tol ajal peamiselt siseveekogude juures, mesoliitikumi lõpuosas ka mererannas. Arvatakse, et inimeste rühmadel olid olemas oma kindlaksmääratud alad, mille piires nad liikusid nn reviirid või ka püügipiirkonnad. Selliste piirkondade sees olid sessoonsed asulad, kuhu järjekindlalt teatud aegadel tagasi pöörduti. Kunda asula Dateering: 8700-4950 ema. Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Kiviaegne asula leiti siis, kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Sealt saadud leidude tulemusel tegi Grewingk seal proovikaevamisi juba 1886. aastal. 1933-37 kaevas Kundas Richard Indreko, seejärel kaevati veel 1949 ja 1961.
kui ekvatoriaalsete alade ja pooluste temperatuurierinevused on suured. See põhjustab looduslikult polaaraladel talve lõpul ja kevade algul tavatult kõrgeid osooniarve. "Polaaaraladel on atmosfääris kõige rohkem osooni talvel (2*10-6 mahu % ) ja kevadel (kuni 7*10-6 mahu%)" (EE nr. 7 1994,lk. 110). Suvel soojusvahetus ekvaatori ja polaaralade vahel nõrgeneb. Looduslikult on kõige õhem osoonikiht sügisel (põhjapoolkeral septembris, oktoobris). Seega on osoonikihi paksuses ka suured sessoonsed erinevused. K.Eerme(1992) andmeil oleks juhul, kui ei toimuks antropogeensete saasteainete emissiooni, hilistalvel polaarjoone taga osooni sisaldus osoonikihis keskmiselt 450 Dü ja sügisene 280 Dü. Meie laiuskraadidel on osoonikihi paksus üldiselt korralik ja osoonikihi paksus on vahemikus 315 -430 Dü. Aasta sees on üsna tähelepanuväärne igapäevastest meteoroloogidest ilmingutest tulenev suur osoonikihi paksuse muutus. Tõusvad õhuvoolud õhendavad osoonikihti
Maapinnal kaldub maa pöörlemist tõttu paremale tekitades läänetuule. Paapinnal hõõrdumise tõttu on ülekaalus edelatuuled. Läänetuultega tuleb meile niiske õhuvool sademeid palju, talved pehmed. Läänepool on soojem idapool läheb järjest külmemaks. Selles piirkonnas (60-ndad laiuskraadid) tekivad tõusvad õhuvoolud ( madalrõhuala). Vastastikku likuvad soe ja külm õhumass ei segune ja neid jääb eraldama polaarfront Mussoon e. sessoonsed tuuled monsoon Tekivad suurte mandrite äärealadel. Mussoone põhjustab maailmamere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine talvel ja suvel Mussoone esineb India Ookeanis ja Ida-Aasia rannikul. Eristatkse troopilisi ja parasvöötme mussoone. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. (India, Pakistan Induse ja Gangese jõgi) Maamussoon e. talvine mussoon- talvel, kui maa on külmem kui meri, tekib merele madalrõhkkond ja maale kõrgrõhkkond ja tuuled liiguvad madrilt
kontsentratsioon madal ja me lisame sinna toitaineid juurde, siis juurdekasv kiireneb märgatavalt. Kui aga toitainete kontsentratsioon on juba enne piisavalt kõrge, siis juurde lisades juurdekasvu kiirus ei kasva. Jõuame platooni, kus organismid ei suuda toitaineid ära kasutada kõht on täis). Kõik see on liigispetsiifiline. Väikesed organismid võtavad alati toitaineid kiiremini üles kui suured, tänu difusioonilisele piiriefektile. Sessoonsed trendid primaarproduktsioonis Valguse osatähtsus: ilma selleta fotosüntees väheneb. Fotosüntees sõltub valgusest, toitainetest ja temperatuurist. Talvine veekogu: päike on madalal, terava nurga all, seetõttu enamus peegeldub tagasi. Talvel intensiivse tuule tegevuse tagajärjel segatakse veekogud, millel pole jääkatet, läbi. Toitained on ühtlaselt jaotunud, kuid fütoplankton ei õitse, sest pole piisavalt valgust. Eesti väikesed järved segunevad põhjani läbi ja jõuavad
· Surevus reaalne, minimaalne surevus, elujõulisus, · Migratsioon, · Levikutüüp juhuslik, rühmaline, ühtlane, sooline, vanuseline jaotumine. Koosluse struktuur: 1. Koosluse koosseis eluvormiline, liigiline populatsiooniline struktuur 2. Koosseisu elementide paiknemine ruumis ruumiline struktuur 3. Ajaline kestvus ja järgnevus koosseisulised, ööpäevased, sessoonsed, eriaastased muutused, taastumised 4. Ühendavate ökoloogiliste seoste kogum · Tootjad e produtsendid saavad oma energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest (autotroofid) · Tarbijad e konsumendid surmavad oma saagi, söövad teisi taimi ja loomi · Lagundajad e destruendid kasutavad surnud organisme või selle osi. Bakterid, seened.
- Teenuse müük on sisuliselt inim- ja veeremitöö müük ning järelikult on teenuse kvaliteet määratud töö kvaliteediga - Täiendava läbilaskevõime loomine turunõudluse rahuldamiseks tipuajal on vähetasuv. - Vajadus transporditeenuse järele kõigub olulises ulatuses (nt sessoonsus). Sessoonsusest ja ebarütmilisusest - Konjunktuursed kõikumised, mida peab ennustama ja ennetama. - Sessoonsed kõikumised, mille mõju püütakse vähendada, hankides selliseid veovahendeid, mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused,teelagunemised - Nädalasisesed kõikumised, mida põhjustavad puhkepäevad ja riiklikud pühad. - Päevasisesed kõikumised, mida põhjustavad nt ajalehtede vedu varahommikul, leivavedu kauplustesse hommikul ja
sessoonsus). · Transpordisüsteemi käsutuses ei ole kunagi piisavalt võimalusi rahuldada reaalajas turunõudlust selle suurte kõikumiste korral, eriti aga nõudluse tipuaegadel. · Täiendava läbilaskevõime loomine turunõudluse rahuldamiseks tipuajal on vähetasuv (vt ka raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendumise teema logistika infrastruktuuri loengus). i. Sessoonsus ja ebarütmilisus Konjunktuursed kõikumised, mida peab ennustama ja ennetama. Sessoonsed kõikumised, mille mõju püütakse vähendada, hankides selliseid veovahendeid, mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused, teelagunemised jne. Nädalasisesed kõikumised, mida põhjustavad puhkepäevad ja riiklikud pühad. Päevasisesed kõikumised, mida põhjustavad nt ajalehtede vedu varahommikul, leivavedu kauplustesse hommikul ja jaotusveod, mida tehakse enne tööpäeva lõppu.
- Funktsioon küll muutus, rooma foorumitel ntx karjatati kitsi - Ülejäänud piirkondades linnaelu tase madal - Ülejäänud euroopa piirkondades, kus rooma pärand puudus, tekkisid mõned uued linnad - Ka Itaalias tekkis keskajal uusi linnu, nagu Veneetsia - Dux/doodz Veneetsia linna valitseja - Uute linnade tekkimine Põhjapool alpe burgus portus vicus - Wike sadamakoht, ehk kaubakohad - Linnas oli turukoht, püsivad või sessoonsed - Turukohas oli vägivald lubamatu - Rahu tagamise eest turul, sai valitseja makse, tolle jms - Osa linni rajadi kindla mõttega, et see rajatud saaks. See oli tulude sissetulekupunkt jms - Rajatud linnadest suurteks said vähesed, paljud rajamised läksid nurja küla jäi ikka külaks - Suur osa saksa linni jäi agraalinnadeks - Lübecki rajamise näide 9. Saj oli seal slaavlaste asula, mis oli kinldustatud. See hävitati 12
20 Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Mussoonid sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest Talvemussoon: Suur Euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul maalt merele. Suvemussoon. Suvel kuumenevad Aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad ookeanialadelt niisked õhumassid. Tuul puhub püsivalt merelt maale jahutades sealset õhku. Kohalikud tuuled:
o Liigiline mitmekesisus o Koosluse valitsev liik Koosseisu elementide paiknemine ruumis o Taimkatte struktuur - erinevate taimeliikide suhteline osakaal ja eluvormid määravad ökosüsteemi rindelisuse (nt metsaökosüsteem - puu, põõsa, puhma, rohu ja samblarinne) Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused o Aastaajalised ehk sessoonsed muutused o Eriaastased muutused, tingitud üldiselt aastate ilmastikulistest erinevustest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti viga saanud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum Koosluste vahetus ehk suktsessioon - koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni Primaarne suktsessioon - täiesti uuel maa-alal
Transpiratsioon suurem, mida rohkem vett, taimi ja soojust. (Kõrbes evaporat. väike, sest vett vähe ja ka transpir. väike, sest vähe taimi.) Keskkonna heterogeensus ökosüst. sisene varieeruvus, igaüks võib leida oma. Taimkate loob ruumi heterotroofidele. Taimkate heterogeensus seotud loomade, taimede, kalade liigirikkusega (positiivselt). 36. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; · Sessoonsed muudatused diversiteedis aastaajad; liikide rände arvelt liikide diversiteet muutub; aspektid näilised diversiteedi vaheldumised erinevad liigid elavad aktiivselt erinevatel ajaperioodidel; · Lühiajalised muutused (mõneaastased) van der Maareli karusselli hüpotees biokoosluses on taimed justkui lapsed karusellil, kus kõik tahavad karusellile, kuid pidevalt seal olla ei suuda (väsivad)
Ristreaktsioonide determinante on kaks tüüpi: · proteiinid · suhkur ( CCD) · taimsed proteiinid-profiliin, taumatiin (õun, kirss, maasikas), LTD, heveiin, papaiin, bromelaiin,aktidiin · loomsed proteiinid-tropomüosiin,paramüosiin,glutatioon-S-transferaas Allergeenide grupid, mis annavad ristreaktsioone: · Inhaleeritavad 1. õietolmud (puud,kõrrelised,umbrohud) 2. hallitusseened(aastaringsed, sessoonsed) 3. loomsed allergeenid (karvloomad,linnud, selgrootud) · Toiduallergeenid (taimsed, loomsed) · Injetseeritavad allergeenid (putukad) INHALEERITAVAD ALLERGEENID (IA) JA TOIDUALLERGEENID (TA) · tavaliselt esmalt avaldub ülitundlikkus inhaleeritavate allergeenide suhtes · sagedaseimad ristreaktsioonid IA+TA vahel on õietolmuallergikutel (47-70%) · 90% taimsetele toiduainetele ülitundlikel patsientidel esineb pollinoos
arvestusmeetodid erinevad ettevõteti tunduvalt ja see võib põhjustada erinevusi arvutatud kordajates; tööstusharu keskmine ei pruugi olla analüüsitava ettevõtte soovitud eesmärk, parimal juhul osutab see keskmise ettevõtte finantsolukorrale, eesmärgi paremaks saavutamiseks võib suhtarve võrrelda isevalitud ettevõtete kogumikuga või üksiku firmaga; tsüklilised ja sessoonsed kõikumised ja muutused moonutavad suhtarve. Vaatamata mõningasele piiratusele on rahanduslike suhtarvude analüüs väga kasulik instrument ettevõtte finantsolukorra hindamisel. Siiski peaks analüüsi teostav isik olema teadlik nendest võimalikest probleemidest suhtarvuanalüüsi puhul ning järelduste tegemisel neid arvestama. Finantssuhtarvud ei pruugi anda vastuseid küsimustele, aga aitavad teada saada, milliseid küsimusi küsida ja milliseid eesmärke püstitada (Higgins
Kompensatsioonialad Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) · Taimkatte struktuur, ökosüsteemi rindelisus Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) Ajalised muutused · kooslusesisesed muutused enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised, toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires koosluse dünaamika o ööpäevased muutused, ökofüsioloogia seisukohalt o aastaajalised e. sessoonsed muutused, koosluse aastarütm o Eriaastased muutused ehk fluktuatsioonid tingitud põhiliselt eri aastate ilmastiku erinevusest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud mingi loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. vahetus e. suktsessioon · Koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni · arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele
ekvatoriaalsete alade ja pooluste temperatuurierinevused on suured. See põhjustab looduslikult polaaraladel talve lõpul ja kevade algul tavatult kõrgeid osooniarve. "Polaaaraladel on atmosfääris kõige rohkem osooni talvel (2*10-6 mahu % ) ja kevadel (kuni 7*10-6 mahu%)" (EE nr. 7 1994,lk. 110). Suvel soojusvahetus ekvaatori ja polaaralade vahel nõrgeneb. Looduslikult on kõige õhem osoonikiht sügisel (põhjapoolkeral septembris, oktoobris). Seega on osoonikihi paksuses ka suured sessoonsed erinevused. K.Eerme(1992) andmeil oleks juhul, kui ei toimuks antropogeensete saasteainete emissiooni, hilistalvel polaarjoone taga osooni sisaldus osoonikihis keskmiselt 450 Dü ja sügisene 280 Dü. Meie laiuskraadidel on osoonikihi paksus üldiselt korralik ja osoonikihi paksus on vahemikus 315 -430 Dü. Aasta sees on üsna tähelepanuväärne igapäevastest meteoroloogidest ilmingutest tulenev suur osoonikihi paksuse muutus. Tõusvad õhuvoolud õhendavad osoonikihti.
Eesti paikneb segametsavööndi põhjaservas (bioomid). Mõnikord loetakse Alutaguse metsasid taiga ehk okasmetsavööndi hulka. Eesti asub maakera mõttes väga põhjas. Elame Altlandi ookeani koos oma Golfi hoovuse ja Läänemere mõjualas. Paikneme parasvöötmes suhteliselt suurel geograafilisel laiusel, valdavalt 58-59 kraadi põhjalaiust. Meil on selgelt eristunud aastaajad, mida ei ole paljudes kohtades. Päikesekiirguse ja õhutemperatuuri suured sessoonsed kõikumised. Päike liigub suhteliselt madalal taevavõlvil, pikk valge aeg suvel ja lühike valge aeg talvel. Päikese liikumistee lõikumine horisondiga väikese nurga all, videvik suhteliselt pikk. Meil ei ole polaarpäeva ega ööd. Tallinnas pikimal päeval 19 tundi, lühim 6 tundi. Mida põhja poole, seda valgemad ööd. Valgete ööde võimalus 60,5 kraadi Valged ööd: · Tiviilne valge öö · Nautiline valge öö Eestis väga selgelt olemas
annaabi.ee 
