iscsid (Internet Small Computer Systems Interface) teenus rakendab iSCSI-protokolli ja haldab sellega seotud ühendusi. iSCSI on IP-põhine salvestivõrk, mis võimaldab võrgu abil mäluseadmeid jagada. Saame selle teenuse välja lülitada kasutades käsklusi systemctl stop ja systemctl disable . klaus@server:/$ sudo systemctl stop iscsid.service klaus@server:/$ sudo systemctl disable iscsid.service Taaskäivitame serveri käsklusega reboot . klaus@server:/$ sudo reboot Connection to server closed by remote host. Connection to server closed. Logime uuesti sisse kasutajana klaus . student@desktop:~$ ssh klaus@server klaus@server's password: klaus Veendume, et teenus on väljalülitatud ja mitteaktiivne. klaus@server:/$ systemctl is-active iscsid inactive klaus@server:/$ systemctl is-enabled iscsid disabled Ülesanne 6
Server arvuti PC Graafiline kasutajaliides kas puudub või on Graafiline kasutajaliides olemas täielikult. valikuline. Mingil määral võimeline ümberseadistama ja Nii riistvara kui tarkvara uuendamisel nõutud uuendama nii riistvara kui tarkvara ilma süsteemi taaskäivitamist. taaskäivitumiseta. Kõrgendatud turvalisus kasutajate, Tavaline turvalisus kasutajate, ressursside, ressursside, andmete ja mälu kaitsega. andmete ja mälu kaitsega. kui tegemist on vektoriprotsessori(te)ga, siis Tavakasutajale selliseid protsessoreid ei sellise serveri(te) juhtimiseks on vaja selleks tehta, kuna neil pole vaja sellist võimsust, et ehitatud operatsioonisüsteeme. sellist protsessorit vaja läheks. edasiarendatud varukoopia tegemise Tavakasutaja arvutis pole vaja koguaeg teha võimalused, et teostada regulaarset ja ...
Kui setup on allalaetud, tuleb see käivitada. Ilmub ette selline aken, klikka nupu next peale. Klikates next avaneb peagi selline vaatepilt, klikka Install now. See avab sulle uue akna, kus tuleb vajutada I agree. Vajuta next. Ja veelkord next. Nüüd tekib üks tähtsam aken. Pärast pordi muutmist, vajuta next. See port muutub oluliseks, kui tekib serverile kasutajaid, kellel ei tohi olla sama palju õigusi, kui peaks olema serveri administraatoril. Muuda see port 200 Järgmises aknas vajuta Install, ja pärast installimist – close. Nüüd ilmub selline aken. Sisesta parool, mida sa peaksid meeles pidama, et administraatori serveritele ligipääseda. Siis tee linnuke parooli lahtri alla kastikesse. Pärast seda vajuta ok. Sisesta uus parool Tee linnuke
Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud 4 Mairo Hanninen WINDOWS 2008 R2 SERVERI TEENUSED Referaat Juhendaja: Andres Sild Paide 2013 ACTIVE DIRECTORY DOMAIN SERVICES Active Directory domeeniteenused on varem tuntud lihtsalt Active Directory nime all. Teenus talletab teavet kasutajate, arvutite ja muude domeenis olevate seadmete kohta. AD DS haldab kasutajate ja domeeni vahelist liiklust. N. Kasutajate sisselogimist, audentimist, kataloogide otsimist jm
Muidugi uuendati tuuma, mälu ja failide süsteemi. Protsessor ja mälu muudeti ühenda ja mängi(plug and play), et saaks kiiresti ära vahetada komponente ilma, et peaks süsteemi vahepeal seisma jätma. See süsteem aitab ka süsteemi ressursse jagada nii, et igal jaotusel on oma mälu, protsessor ja Input/Output sild, mis ei sõltu teistest jaotustest. Kutsutakse seda ka inglise keelsete väljenitega nagu Hot Swapping või siis Hot Plugging. Serveri Tuum Windows server 2008 sisaldab siis ka Serveri Tuuma, mis siis juhib serveri tööd. See on väiksem versioon Windows Vistast, ehk siis Operatsioonisüsteem nimega Windows Server 2008. Sellel puudub Windows Explorer ja kogu konfiguratsioon või parandamine toimub läbi käsu ridade, meie jaoks tuntud kui CMD või Command Prompt. Kuigi sellel puudub eriline kasutaja liides, on sellel siiski Notepad ja Kontroll paneel. Serveri tuumas aga ei ole kaasas kohe .NET Frameworki, Internet Explorerit, Windows PowerShelli.
avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse. Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid. Riistvara Riistvaralised nõudmised serveriarvutile sõltuvad konkreetse serveri rakendustest. Serveri kohustus teenindada võrgus olevaid kasutajaid, viib erinevate vajadusteni nagu kiire Internetiühendus või vajadus teha palju sisend/väljund operatsioone korraga. Kuna serveritele pääseb tavaliselt ligi üle võrgu siis pole neil tingimata vaja monitori ega sisendseadmeid. Paljudel serveritel pole graafilist kasutajaliidest, sest see pole vajalik ning võtab ressursse, mida saaks kasutada mingis muus tegevuses.
· hääletussüsteemi administraator(id) (vaatamisõigused): · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; · süsteemi tehniline monitooring; · lõppsüsteemi (kus kõik hääled koos on: digi+paber) administraator: · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; · süsteemi tehniline monitooring; · serveri ja andmebaasi administraator; · süsteemi tarkvara komponentide arendaja (pideva toega või ühekordne): · lõppklientide rakendus; · serverrakendus ja andmebaasid: · süsteemi vastutav (tehniline) projektijuht: · administraatorite haldus; · süsteemi arendus ja käideldavus; · töökorralduse haldamine; Riistvara
Argumente andmata esitab domainname praeguse NIS-domeeninime, häälestamiseks peame aga siirduma juurkasutajaks ja tippima: # domainname sulev NIS-domeenis määratakse, millist NIS-serverit rakendusprogramm küsib. Näiteks kommivabriku hosti programm login peaks loomulikult küsima parooliteabe saamiseks ainult kommivabriku NIS-serverit (või mitme korral ühte neist), kuid rakendusprogramm Sulevi hostis peaks jääma Sulevi serveri juurde. Üks mõistatus vajab selgitamist: kuidas klient teada saab, millise serveriga ühendust võtta. Lihtsaim meetod oleks pidada konfiguratsioonifaili, kus registreeritakse hostid ja vastavad serverid. Selline lähenemine on aga üsna jäik, sest ei luba klientidel kasutada eri servereid (samast domeenist muidugi) sõltuvalt nende kättesaadavusest. Seetõttu usaldavad traditsioonilised NIS-versioonid sobiva NIS-serveri leidmise NIS-domeenis spetsiaalsele deemonile (nimega ypbind)
DNS ja DHCP seadeid. Vahend, millest ei saa üle ega ümber, kui
tegemist võrgundusega - ping on võrgutööriist, mille abil
tuvastatakse, kas päringu sihtpunktiks olev võrguseade (destination)
on lähteseadmele (source) üle IP võrgu kättesaadav, ehk kahe
seadme vahelist ühenduvust ja kättesaadavust. Ping'i abil on
võimalik testida ka näiteks DNS nimelahenduse toimivust, pingides
eraldi huvipakkuva serveri domeeninime ja IP-aadressi.
b. WinXP operatioonisüsteemi kooseisus on mitmeid võrgu
häälestuse muutmise ja silumise utiliite. „ipconfig“
võimaldab vaadata kehtivaid IP võrguseadeid ja neid
uuendada. Kasutamiseks tuleb käsureale sisestada käsk
„ipconfig“. Rohkem infot saab ,kui lisada käsule järgi võti
„/all“. Käsk „ping
Näiteks on IrDA vastuvõtja mõnel printeril[8]. Enamik universaalsetest pihuarvuti sõrmistikest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas. SERVERARVUTI TUTVUSTUS Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist. Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle Interneti. Arvutitega seoses tähendab server tavaliselt ühte järgmistest: Arvutiprogramm, mis töötab nagu teenindus, et teenindada teiste programmide(klientide) vajadusi ja nõudeid, mis võivad aga ei pea käima samas arvutis.
Pääsuõigused oktaalesituses 700 lubavad omanikule kõiki õigusi ning grupile ja teistele mitte ühtegi õigust. student@server:~$ sudo chmod 700 /home/lotte/ Ülesanne 2. Failisüsteemi tõstmine eraldi kettale Tõsta kataloog /var/www eraldi failisüsteemi. Selleks: Kontrolli, et serveris töötab veebiserver ja näitab testlehekülge. Serveri kohtvõrgu aadress on 192.168.0.2 . Avame veebibrauseri Firefox ning tipime aadressiribale serveri aadressi. Loo uus jaotis (partition) kettale /dev/sda kasutades vahendeid parted või gparted . parted on olemas, gparted on vaja paigaldada. gparted kasutamiseks tuleb serverisse logida -X võtmega. Käivitame programmi parted . student@server:~$ sudo parted Valime ketta /dev/sda . (parted) select /dev/sda Vaatame, kus on vaba ruumi uue jaotise jaoks. (parted) print free Loome uue jaotise käsuga mkpart (make partition).
õigemini nende vastu võitlemist, varundamist. võrguserverite kaitset ja mitmeid muid. Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb bittidest ja baitidest kõrgemale (kuigi ka neil on kindlasti oma osa), kattes ka füüsilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige parematest paroolikaitsesüsteemidest pole midagi kasu, kui parool ise võrdub kasutajanimega. tvle võime serveri ette panna võimsa tulemüüri, kuid selle efekt muutub nulliks, kui igaüks võib asutuse uksest sisse astudes serveri kaenlasse võtta ja lihtsalt minema jalutada. Selliseid küsimusi ei saa jätta ainult arvutimeeste lahendada -- andmekaitse on valdkond. kus on oma roll täita nii juhtkonnal, süsteemiadministraatoritel kui ka tavakasutajatel, kes arvutitega oma igapäevatöös kokku puutuvad. Arvutisüsteemi varad
versioonil (SSH2) põhinev tarkvara. SSH1 kasutab avaliku võtmega krüptimist, mis toetub RSA algoritmile. Teise masinasse sisselogimine ja ühenduse lõpetamine Kirjeldame lihtsustatult, kuidas toimub SSHga teise masinasse sisselogimine. Logimisel on kolm etappi: 1. Protokollide kontroll. Seansi algus ei ole krüptitud. Selle käigus teevad osapooled kindlaks, et nad kasutavad omavahel sobivaid SSH versioone. 2. Klient veendub serveri ehtsuses. Serveril on kaks RSA võtit: salajane ja avalik. Et klient saaks veenduda, serveri ehtsuses peab ta eelnevalt teadma serveri avalikku võtit. Teatavasti on avaliku võtme krüptograafia kõige nõrgemaks kohaks avaliku võtme edastamine selle kasutajale. Selle võib klient saada, nt disketil, serveri administraatori käest isiklikult, kuid levinum on riskantsem viis. Nimelt esmakordsel ühendusevõtmisel usaldab klient serverit
+ võimaldab ühendada harukontorite võrgud ühtseks sisevõrguks üle avaliku Interneti + turvalisus tagatakse kasutaja jaoks nähtamatult - nõuab lisakulutusi - aeglustab andmesidet, kuna salastamine nõuab aeglasemalt arvutilt rohkem protsessoriressurssi (tarkvarapõhine VPN) - muudab võrgu haldamise keerulisemaks 2 VPN Seadistamine, ühenduse loomine ja ühenduse lõpetamine asub siin (win7) ja siin (2000, XP, 2003) VPN Serveri seadistamine: Installida ja uuendada VPN serveri ja kliendi pakette: · $ sudo apt-get install pptpd ppp pptp-linux Neli faili tuleb konfigureerida serveri jaoks: · /etc/pptpd.conf · /etc/ppp/pptpd-options · /etc/ppp/options · /etc/chat-secrets) /etc/pptpd.conf: · option /etc/ppp/pptpd-options · logwtmp · localip 192.168.23.20 · remoteip 192.168.23.30-39 /etc/ppp/pptpd-options: · name pptpd · refuse-pap · refuse-chap
.............................................................. 5 Mõõtemed:.......................................................................................................................... 5 Kaamera andmed:................................................................................................................5 Server...................................................................................................................................... 6 Serveri andmed:.................................................................................................................. 6 Kõvakettad.............................................................................................................................. 7 Kõvaketta andmed:............................................................................................................. 7 Kokkuvõte ja hinnang........................................................................
koha peal vaatlejad, sealhulgas ka valimistel kandideerivate erakondade esindajad. Hoolimata positiivsetest omadustest, nagu mugav kasutajakeskkond, kerge ligipääsetavus ja valimiskomisjoni poolt kinnitatud turvalisus, on mitmed spetsialistid turvalisuse osas siiski skeptilised. IT-spetsialist Tarmo Kaldma (2017) sõnul on e-valimiste tehniline lahendus küll mugav ja ilus, kuid suureks probleemiks nimetab ta asjaolu, et valimiskomisjoni IT- spetsialistist serveri haldaja võib teha kõike, mida ise tahab, ja selle tegevuse üle puudub kontroll. Kaldma ei usu, et see server on erapooletult hallatud. Kusjuures tagantjärele ei ole Kaldma sõnul võimalik enam võimalikku häälte muutmist kontrollida. “Security Analysis of the Estonian Internet Voting System” artikli vaatlustulemustest selgub, et süsteemile on rakendatud mitmeid “läbipaistvust” loovaid omadusi, näiteks on võimaldatud süsteemi
TCP/IP ühenduse. IETF (internet engineering task force) on sätestanud FTP-le järgnevad eesmärgid: • toetada failide jagamist arvutite vahel; • populariseerida kaugel asuvate arvutite kaudset või otsest kasutust; • peita kasutaja eest erinevate failisüsteemide eripärad; • edastada andmeid efektiivselt ja usaldusväärselt; FTP on klient-server protokoll, mis tähendab seda, et failide vahetus toimub kahe arvuti vahel, millest üks on serveri, teine kliendi rollis: selleks, et andmevahetus saaks toimuda, peab üks osapool (klient) võtma teisega (server) ühendust. FTP ühendus käib üle kahe pordi: 20 on failide edastamiseks, 21 muuks suhtluseks. FTP-d kasutavad mitmed rakendused, tuntum neist samanimeline UNIX käsurea programm. FTP tavaversioon nõuab, et faili siirdajal oleks olemas kasutajakonto (account) mõlemas arvutis. Lisaks on olemas veel ka anonüümne FTP (anonymous FTP), mis võimaldab arvutis
nõudev. Programmide kokkusobivus võib olla keeruline. Võib juhtuda, et on vaja mitut inviduaalset serverit ainult sellepärast, sest ühes masinas tekib erinevate teenuste vahel konflikt. Samuti aegub riistvara tehnoloogia ning uuemate programmidega võib tekkida probleeme. Sellisel juhul on võimalik luua virtuaalne versioon vanemast riistvarast ka mordernsemates serverites. Migratsioon ühelt masinalt teisele on lihtsam. Migratsiooni all on mõeldud serveri liigutamist ühest keskkonnast teisele. Õige riistvara ja tarkvara puhul on võimalik liigutada üht virtuaalset serverit teisele füüsilisele masinale. Vanasti oli see võimalik ainult masinatel kui mõlemad füüsilised masinad töötasid samal riistvaral, operatsioonisüsteemidel ja neil oli sama protsessor. Nüüd on võimalik migreerida virtuaalseid servereid ühelt füüsiliselt masinalt teisele isegi kui mõlematel masinatel on erinevad protsessorid ainult, et samalt tootjalt. 1
o Windows 2012 R2 server o Windows 10 domeeni liikmena Virtuaalmasinad on aktiveerimata ja mõnda aega saab nendega nii töötada. Kui soovite virtuaalmasinaid ka edaspidi kasutada, siis taotlege omale tasuta litsentsi võti läbi MSDN Academic Alliance programmi. Kasutajate parooliks on "paSSw0rd". Abiinfo leidmisel kasutada kas siintoodud linke või otsingut. Ülesanded Kõigepealt käivitage ja konfigureerige Windows server 1. Muuta Windows serveri nimi oma eesnimeks (ilma täppitähtedeta) 2. Seada server üles domeeni kontrollerina: o Selleks tuleb serverile Server Manageri abil lisada "Active Directory Domain Services" roll o Tõsta (promote) server domeeni kontrolleriks variandis "add new forest". o Domeeni nimi – domeeni nimi peab sisaldama teie perekonnanime (ilma täppitähtedeta), näiteks perekonnanimi.lab vms.
veebilehele .
4) hüpertekst - tekst , mis sisaldab linke .
5) html - hyper tekst mark up language .( Tim Burns Lee )
Näide :
1...6
6.ASCII tabel - tabel , 256 baidi jaoks .
7.Bait - kõige väiksem infoühik
bait - KB - MB - GB - TB
bitt - 0 , 1
8.RGB - red , green , blue .
9.HTML dokument - html keeles kirjutatud dokument .(html käsud 10 tükki )
10. veebileht - serveri kettal olev html dokument .
11. kodulehekülg = veebileht .
12. veebiprogram - serveri kettal asuv programmi fail .
13. PHP - programeerimiskeel , millega luuakse veebi programme .
14. URL - veebi dokumendi aadress .
15. domeen - lõik aadressis , millega määratletakse ära rühma serverite asukoht .
ee -eesti ; venemaa - ru , su ; lt - leedu ; fin - soome ; poola -pl , prantslased - fr ; com -
kommertslik ; org - organisatsioon , mil - sõjavägi , cov , edu , uk .
16
andma. Elastsed rakendused (elastic applications) kasutuvad ära nii palju andmeedastuskiirusest kui võimalik. 3)Ajalised viited rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil (näiteks brauser ja Apache), mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale
Nad muudavad, kustutavad ja varastavad olulist infot ning teevad sageli teiste inimeste elu sellega põrguks. Tavaliselt on just kräkkerid need, kes teevad igasuguseid arvutiviiruseid (Cryptolocker, Torjan, Worm jne.). Häkkerid aga see-eest häkivad süsteeme selleks, et olla nende turvalisuses kindel ning teevad seda samade meetoditega, mida kräkker. Kui häkker leiab mõnes serveris turvaaugu, siis annab ta sellest teada serveri omanikule. Häkkeritest on tegelikult ka kasu, sest kui serveri haldaja saab sellest teada, siis ta üritab kõigest väest muuta seda süsteemi turvalisemaks. Kräkkerid on jah inimesed, kelle eest on ennast peaaegu võimatu kaitsta. See on ainult juhul kui kräkker häkib ennast sinu arvutisse otse sisse, kuid tavaliselt tehakse seda läbi mingite installi programmide või netilehekülgede. See toimib niimoodi, et kräkker kirjutab pahaloomulise koodi ning siis nakatab sellega arvutiprogrammi või netilehekülge ning kui
Sissejuhatus Nõrkus ehk turvaauk on kaitstava objekti suvaline nõrk koht, mille kaudu saab realiseeruda objekti varasid ähvardav oht. Mõned standardmääratlused eristavad turvaauku ja nõrkust, mõned ei tee vahet ohul ja nõrkusel. Sageli analüüsitakse nõrkusi puuduvate turvamehhanismide terminites. Nõrkused suurendavad riski, sest nad ,,lubavad" ohul kahjustada objekti. Infastruktuuri nõrkused Kaitstava objekti ebasoodne asukoht Reeglina suurendab mitmesuguste ohtude realiseerumistõenäosust, aga ka lisada spetsiifilisi keskkonnaohte. Primitiivne või amortiseerunud infrastruktuur Ei paku adekvaatset kaitset stiihiliste ohtude ega füüsiliste rünnete eest ning ei võimalda Realiseerida mitmeid organisatsioonilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, näiteks sissepääsu reguleerimisega seotuid. Sidesüsteemi või infrastruktuuri puudused Eravõrk tagab andmete turvalisuse kindlamalt kui avalik võrk. Kaabelvõrke peetakse kindlamaks kui ...
Viko Kõva 1 Web vs Win • Töötab veebiserveris • Üks protsess • Ligipääs läbi • Kasutatav kliendi veebilehitseja masinas • C/S arhitektuur • Igal käsk muudab • HTTP rakenduse omadusi 2 Veeb 3 Veeb 4 HTTP 5 HTTP 6 ASP.NET lehe anatoomia • .aspx • Lehekülje direktiivid – seadistus, mis kirjeldab serveri jaoks, kuidas antud lehte töödelda • Kood – Leheküljel käivitatav kood, mida veebiserver peab käivitama • Lehekülje küljendus – Andmete visuaalne esitlus 7 Veebirakenduste kompileerimine • Veebirakendused kompileeritakse dpnaamiliselt vahetult enne esmast käivitamist • Kompleerimise tulemusel moodustakase .dll (assembly) • Edaspidised päringud saadetakse .dll suunas
kuhu paigaldatud pahavara (bot). (zombie võrgustik) • Port-scanner – app, mis otsib serverist või hostist avatud porte. Turvalisuse kontrolliks. Ründajad otsivad nõrki kohti. • Whitelisting – sisendi testimine korrektsete sisenditega (turvalisem kui blacklisting, sest saad kohe kontrollida, et halbu (kehvi) sisendeid ei aktsepteeriks) • Blacklisting – sisendi testimine valede sisendite vastu. • Süs adminn - • Hoiab serveri admin kasutaja rekvisiite saladuses • Jälgib logisid rünnakute tuvastamiseks • Hoiab serveri tarkvara ajakohasena • varundab tagavarakoopiaid • käitleb riknenud riistvara turvaliselt • Testija - • Turvastandardite vastavuse kontroll • Fuzz testing andmeturbe kontekstis • Arendaja - • Kuvab kasutajale ainult vajaliku info • Teavitab kahtlasest käitumisest süsteemis
4 WLAN saab rajada kolme põhilise topoloogia baasil: sõltumatud põhiteenused (IBSS), põhiteenused (BSS) ja laiendatud teenused (ESS). Tüüpiline põhiteenuste (IBSS) WLAN võrk on selline, kus paljud jaamad suhtlevad omavahel otseselt. Samas ei ole nad ühenduses mingi suurema võrguga. Selle analoogina võib käsitleda kontori arvutivõrku, kus arvutite omavaheline suhtlemine toimub ilma serveri vahenduseta. Sellise ühenduse rakendamiseks LAN või WLAN võrgus on näiteks Windows süsteemil oma tarkvara. Joonis 1. IBSS WLAN võrk Tavalised 2,4 GHz juures töötavad seadmed, mis kasutavad radiaalantenni on nominaalse leviraadiusega 400 m. Selleks, et võimaldada suurema leviraadiusega WLAN produkte kasutatakse BSS konfiguratsiooni. BSS konfiguratsiooni korral käib jaamade vaheline suhtlemine läbi nn AP (Access Point) ehk juurdepääsu serveri
Martin Ülikool Aadress 54-76 15623 TALLINN Tel: +372 55555556 E-post: martin.ü[email protected] KAASKIRI Lugupeetud personalijuht Soovin kandideerida Teie ettevõtte poolt välja kuulutatud "Klienditoe müügikonsultant" ametikoha konkursile. Minu lisatud CV annab teile lühikese ülevaade minu eelnevast teenistusest, probleemide lahendamise oskustest ja saavutustest.Toon välja eraldi Teie praegused konkreetsed nõudmised kandidaadile ning oma vastavad oskused nendel aladel. Infotehnoloogia ja multimeediumi haridus. Preagusel hetkel olen Koplikooli õpilane,tegelen multimeediumi eriala õppimisega ja õpin esimesel kursusel. Töökogumused: Töökogemused on mul olnud klienditeenindaja osakonnas. Organiseerimisvõimed: Olen jalgpalli koondise kapten koolis,serveri haldamise administraator ja üks aasta olen olnud õpilasnõukogus Tallinna Koplikoolis. Arvutioskus: Valdan arvutit heal tasemel: Word,Excel,Powerpoint,Circuit Maker,Photoshop,Eag...
DHCP protokoll Ellina Jääger 2-PTAE Küsimused Miks on üldjuhul sisselülitud DHCP server ruuteris kasulik lõpptarbijale (suvalisele võrgu kasutajale) ? Milliseid sisevõrgu aadresse peale üldlevinud standardi 192.168.0.0 - 192.168.255.255 võib veel sisevõrgus kasutada ? Kirjelda milline on Sinu koduse (või mõne muu sulle teada oleva) ruuteri häälestus DHCP serveri osas (palju on rendiaadresse, kui kauaks renditud, millises vahemikus) . Milline IP aadresside ruum on kasutusel näitepildil oleva ruuteri domeenis (algus - lõpp)? Milline on viimane IP aadress, mida DHCP server näidisel välja jagab? Mida sisuliselt tähendab Subnet Mask? Kuidas võiks näidisel toodud võrgu maski teisiti kirjutada, kasutades maski suuruse määramisel bitte ja mitte numbreid pesades? Mida võiks tähendada Local IP Address näidisel? Vastused 1
Info edastamine Kasutajaliidese disain on seotud selliste mõistetega nagu „kommunikatsioon“ ja „info edastamine“. Põhieesmärgiks on võimaldada kasutaja koostöö arvuti ja teiste kasutajatega. Kommunikatsiooniprotsess meenutab postiteenust: saatja peab saatma saajale teate; teade edastatakse saajale arusaadavas kontekstis; saaja on võimeline teadet lugema (dešifreerima); teade saatjalt saajale edastatakse „vahendaja“ ehk serveri kaudu, mis täidab postiljoni rolli. Informatsiooni võib edastada erinevalt: tekstina; heli ja pildina. Kommunikatsiooni peetakse edukaks, kui info edastati saatjalt saajale, saaja sai aru, mida saadeti ja dešifreeris selle korrektselt. See väide kehtib nii tehnoloogilises mõttes (näiteks raadiosaade), kui ka psühholoogilises (inimestevaheline suhtlemine). Tähtis on veenduda, et saaja omab teate lugemiseks piisavaid tehnilisi vahendeid. Näiteks, helifaili
Rakvere 2010 Andmebaasisüsteemide võrdlus MS SQL Organisatsioonid peavad tänapäeval lahendama arvukaid andmetöötlusega seotud probleeme: otsuseid on vaja langetada kiiremini ja senisest rohkem andmejuhitavalt, tootearendustöötajate tööviljakust ja paindlikkust on vaja parandada, kuid hakkama peab saama väiksema IT-eelarvega, kohandades samas infrastruktuuri sel määral, et see rahuldaks aina kasvavaid nõudmisi. Microsoft SQL Serveri uue väljaande eesmärk on ettevõtteid nende probleemide lahendamisel abistada. Microsoft SQL Server 2005 on uue põlvkonna andmehaldus- ja analüüsilahendus, mis pakub ettevõtete andme- ja analüüsirakenduste kasutamisel senisest paremat turvalisust, skaleeritavust ning käideldavust, lihtsustades samas nende rakenduste loomist, juurutamist ja haldamist. Kasutades oskuslikult ära SQL Server 2000 tugevaid külgi, pakub SQL Server 2005
11.12.2016 Side labor 5 aruanne Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne Töö tegija nimi: Töö tegemise kuupäev: Sat Dec 3 16:13:05 2016 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti MAC aadress käsurealt vaadates: 78-31-C1-C4-18-54 B. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 10.0.1.4 C. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 10.0.1.1 D. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 10.0.1.1 E. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 84.50.65.165 F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Kohtvõrkude IPv4-aadressid ei ole unikaalsed vaid kokkuleppelised RFC 1918 järgi 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? Ping on arvutivõrgu võrguühenduse diagnostika programm, mille abil võib anda hinnangu, kas host (server või muu võrguseade) IP-võrgus on ligipääsetav antud arvutist, ning kui palju ...
tehta(ei kasutata JS jne)? Selgituses ootan konkreetse tehnika seletamis -kus, mismoodi ja millal info liigub - mitte üldist juttu. Server paneb cookie väljasaadetava html lehe päisesse (täpsemalt, http päisesse) eraldi cookie: reale, kus väärtuses kodeeritakse cookie nimi, väärtus ja vajadusel lisatingimusi, a la set-cookie: name=value või umbes nii. Brauser salvestab saadud cookied arvutisse ja saadab neid http päises automaatselt tagasi serverile igakord, kui avatakse sama serveri url. Cookie säilimisaeg sõltub serveri poolt antud cookie lisaparameetritest.
Veebilehe analüüs Võtsin vaatluse alla Saku Õlletehase veebilehe, mis asub aadressil http://www.saku.ee/. Sihtgrupid ja struktuur Veebileht on rangelt suunatud vaid täiskasvanule, küsides veebilehele sisenedes külastajalt, et kas too on 18 täis või ei. Klikkides ,,Ei" nupule, tänab Saku Õlletehas külastajat huvi eest ning märgib, et alla 18-aastasele külastajale on Saku õlletehase kodulehele ligipääs piiratud. Saku õlletehas on tõlkinud enda kodulehe kolme keelde eesti, vene ning inglise keelde, mis annab aimu, et oodatud ei ole vaid eesti keelt kõnelevad isikud, vaid ka inimesed mujalt maailmast. Struktuur on meeldivalt lihtne ning mugav kasutada, veebilehe päises on arusaadavalt ära lahterdatud erinevad teemad, milleks on: ,,Saku joogid," ,,Saku õlletehasest," ,,Õlleeksperdiks?" ning ,,Edasimüüjale". Lehekülg on külastajale meeldivalt rahulik reklaamid ei riiva silma ning värvikirevuseg...
Ameerika teadlasi. Seda süsteemi pole küll veel täielikult ellu viidud. Tim Berners-Lee Tim Berners-Lee arendas välja World Wide Webi (WWW), olles tööl Sveitsis, Euroopa suurimas aineosakeste füüsika uurimiskeskuses, CERNis. Tal tuli mõte ühildada hüpertekst ja internet ja tal oli võimalus selleks. 1990. aastal 25. detsembril kasutusele oma leiutise World Wide Webi ja lõi esimese ühenduse kliendi ja serveri vahel interneti abil. Ta on mänginud suurt rolli interneti tavade kujundamises. Võrk sai esimest korda kättesaadavaks 1991. aastal. 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML) esimese versiooni. Praegu töötab ta Ameerika Ühendriikide Massachusettsi 4 tehnoloogiainstituudis Bost onis, olles juhiks World Wide Webi kontsortsiumile, mis juhib WWW arengut. Douglas Engelbart
· Annab arvutitele võrguaadressid (DHCP) · Andmete (pakettide) edastamine erinevate kohtvõrkude vahel (vähemalt 2 kohtvõrku) · Võrguaadressite tõlkimine (NAT) kui soovitakse ühendada mitut arvutit ühe globaalse IP-aadessi taha 6) Mitu arvutit saab olla alamvõrgus maskiga 255.248.0.0? 2nd süsteemis: 11111111.11111000.00000000.00000000 Arvuteid võrgus = 219-2 = 524 286 7) Kuidas toimib DNS spoofing (DNS võltsimine)? a) Häkker paigaldab Internetti liba DNS- serveri b) Häkker nakatab pahaaimamatu arvutikasutaja arvuti programmiga, mis seadistab tema arvuti kasutama võltsi DNS-serverit c) Kasutaja, tehes päringu talle tuntud veebiaadressile, satub häkkeri poolt valitud lehele (mis väliste tunnuste alusel võib olla identne originaallehega) II) VÕRGUTEENUSED 8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server? Jagab kohtvõrgu arvutitele võrguseaded (IP-aadress, alamvõrgu mask, vaikelüüs, DNS- aadress)
Tegu on enamasti rakendusprogrammiga. SQL-realisatsioon Andmebaasisüsteem, mis käivitab SQL laused. Andmebaasisüsteem koosneb kõrgtasemel kahest komponendist: a) Üks SQL klient, millega on seotud SQL agent. b) Üks või mitu SQL serverit, mis hoiab andmeid (kõikide andmebaasi objektide kirjeldusi e. meta-andmeid ja tegelikke andmeväärtusi). SQL kliendi ülesanne on luua ja hoida ühendusi SQL agendiga ning vahendada SQL agenti ja SQL serverit. SQL serveri ülesanded on hallata SQL kliendiga toimuva suhtlemise sessiooni ning käivitada SQL lauseid. SQL kliendi ja serveri vahelise suhtlemise realiseerimise osas on jäetud andmebaasisüsteemi loojatele vabad käed. SQL agendi ja kliendi vaheline suhtlus on standardiseeritud. On kirjeldatud API (Application Programming Interface) mille kaudu peab olema võimalik andmebaasisüsteemi poole pöörduda. SQL kliendi moodulid Null või rohkem SQL kliendi moodulit, mis sisaldavad
veebibrauseri Firefox lisaga, mis võimaldab ülima kergusega võtta üle avalikus (krüpteerimata) WiFi võrgus teiste klientide Veebisessioone. Samuti püüdis ta mõista anda, et avalikus WiFis ei tohiks kunagi kondifentsiaalset informatsiooni vaadata Turvaaugu kirjeldus Tegemist ei ole konkreetse turvaaugu, vaid ohuga, mis tuleneb HTTP-protokolli disainist. Nimelt on HTTP olekuta (stateless) protokoll iga nõue (request) on serveri jaoks on sõltumatu tehing (transaction), mistõttu tuleb nõudega anda kaasa teatav hulk informatsiooni, mis nõude esitaja üheselt tulevaste nõuete jaoks identifitseeriks ja autendiks. HTTP nõuded ja vastused liiguvad (sealhulgas ka kasutaja autentimiseks mõeldud kasutajanimi ja parool) üle võrgu avatekstina (clear text), st krüpteerimata - igaüks, kes võrku pealt kuulab võib neid lugeda. Siit tekkib (vähemalt) kaks võimalust rünneteks: 1) kasutajanime-parooli ja 2)
Internetiainestu püsivus Info on ajakohane ja uus Internetiainestu on oma iseloomult püsiv peetakse üleval (täiendatakse, laiendatakse, ajakohastatakse) piisavalt sagedasti, ei jäeta hooletusse WWW-lehestiku ülevalpidamine ja püsivus www-lehestikku ajakohastatakse pidevalt hallatakse ja peetakse ülal piisava vastutustundega, jätkuvusega WWW-lehekülgede püsiv kasutatavus www-lehestik on üldiselt pidevalt kasutatav (server pole tavaliselt ülekoormatud, serveri tehniline sooritusvõimsus on piisav ja tehnilisi probleeme üldiselt ei esine) Internetiainestu allikana Interneti-ainestu suhteline väärtus kas ainestu (ressursi) sisu on originaalne või kordab see juba teistes allikates olemasolevat Mis on kättesaadav väljaspool allikaks valitud ainestut (ressurssi), kas ressurss sisaldab infot, mis pole kergesti kättesaadav mujalt
Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Mõne rakenduse korral pole see nii oluline, nt e-mail. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll (TCP või UDP) 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll, mida kasutab WWW. Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP’d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida „läbitav teekond“. See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga.
HEAD - päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama ,,authorization:"-rea. Kui seda rida ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuestisisestamist. 6 HTTP olekuta olemust püütakse korvata küpsiste abil. Küpsistesse salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Küpsiseid eristab nende identifikaator, mis on serveri poolt genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle identifikaatori serverile edastama. Kiiruse suurendamiseks (andmemahtude vähendamiseks) kasutatakse nn. tingimuslikku GET-i. Sel juhul ei saadeta objekti brauserile, kui viimasel on juba olemas piisavalt värske koopia sellest. Vahemälu kasutamine. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vähemaIlu (cache), et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ Juurdepääs arvutivõrku ja võrgu põhiparameetrid Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja..........................................
1. Millist HTTP protokolli versiooni toetas/kasutas klient? Millist HTTP protokolli versiooni toetas/kasutas server? Klient küsis, kas HTTP 1.1 on toetatav. Server vastas, et HTTP 1.1 is found. Seega kasutasid mõlemad verisooni 1.1. 3.2. Kas mõni HTTP sessioon oli püsiv (persistent HTTP connection)? Põhjendage oma JAH/EI vastust. NB! "Keep-alive" olemasolu ei garanteeri, et sessioon oli püsiv. Tundub, et viimane HTTP-sessioon oli püsiv. Kõikidele eelnevatele saadeti serveri poolt kohe ,,close" sõnum, viimane serveri vastus seda ei sisalda. Kuna kasutusel on HTTP 1.1, siis võib eeldada, et sessioon oli püsiv. 3.3. Defineerige filter, mis aitaks sellele küsimusele vastata: Kui mitu objekti(html/css/jpeg jne) kokku HTTP abil alla laeti? (ainult valitud leheküljega seotud objektid) Filter: http.request.method=="GET" and http.host contains "ttu.ee" Antud filtri alusel laeti alla kokku 3 objekti. Kui eemaldada filtrist http
veatuvastuseks TCP ühendus initsialiseeritakse kolmeastmelise kätlusega (Handshaking). Selle käigus sünkroniseeritakse järjekorranumbrid ja vahetatakse TCP andmepuhvri maht: 1. Klient saadab TCP segmendi serverisse koos enda pakettide algjärjekorranumbri ja andmepuhvri suurusega. 2. Server saadab vastu TCP segmendi, mis sisaldab serveri valitud järjekorranumbrit ja kliendi järjekorranumbri kinnitust ning andmepuhvri suurust. 3. Klient saadab kinnituse serveri järjekorranumbri kohta. Ühenduseta protokoll ● Teatud ühenduste puhul on olulisem töökindlusest just andmevahetuse kiirus ja on lubatud teatud pakettide kadu. Sel juhul kantakse info üle datagrammidena ehk
Traadita kohtvõrk WLAN Tööd tegid: Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 1. WLAN tugijaama seadistamine Kasutusel olev WLAN tugijaam on sisevõrgu (LAN) ja välisvõrgu (WAN) osaga. Välisvõrgu jaoks antakse tugijaamale IP aadress labori arvutivõrgu DHCP serveri poolt. Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale algseadistuse taastamine (vajutatud vähemalt 10 sekundit tagapaneelil asuvat nuppu "Reset"). Peale algseadistuse taastamist nimetab WLAN tugijaam oma raadiokohtvõrgu nimega "linksys". Marsruuteri sisevõrgu seadistamiseks valida järgnevast tabelist juhendaja poolt määratud variant ja
automaate saab programmeerida poodides ja kohalikes võrgustikes. Suure tootmise vastastõime Online mängudes toetatakse väga suurt hulka mängijaid. Toetades sadu tuhandeid konkureerivaid mängijaid. Mängu varustajad on kaugele fokusseeritud tootmaks suuremastaabilisi mängude servereid ja laienevaid võrgustikke taristus. Hiljaaegu levitatud Online mängudes alustati ühendamist vastastoimelisi tunnusjooni ja tegutsemise jadasid. Nõndaviisi sai see üha rohkem tahtsamaks hoolitseda serveri allika eest, et toetada reaalaja vastutoimeid kasutajate vahel. Selles lehes esitletekse uut algoritmi levitust, et valida mängu serveritest grupp asjaosalisi kliente laiaulatuslikul Online mängude istungile. Serveri valikute siht on vahendada serverite allikate tavasid ja samal ajal rahuldada reaalaja side hiljaksjaamist. Töötavad valja sünkroniseeritud hilinemise mudeli vastastoimelistes mängudes ning sõnastasime serveri valiku probleeme ja tõestasime, et kaalutletud probleem oli raske
Filmistuudio Paramount Pictures (Ameerika Ühendriigid, Canada) 20th Century Fox (rahvusvaheline) Loomeaasta:1997 Esilinastus:19. detsember 1997 Kestus: 3 tundi 14 minutit Riik: Ameerika Ühendriigid Keel: inglise keel James Francis Cameron Cameron on sündinud 16. august 1954. aastal. Ta on Kanada filmirezissöör, lavastaja, stsenarist, toimetaja, ja leiutaja. Samuti on ka kirjeldatud biograaf osana- teadlane ja osalise kunstnik, Cameron on aidanud veealuse filmimise ja serveri sõiduki tehnoloogiaid. Cameroni filmid Tuntuimad filmid on: 1. The Terminator (1984) 2. Rambo: First Blood Part II (1985) 3. Aliens (1986) 4. The Abyss (1989) 5. Terminator 2: Judgment Day (1991) 6. True Lies (1994) 7. Titanic (1997) 8. Spider-Man and Dark Angel (20002002) 9. Documentaries (20022009) 10. Avatar (2009) 11. Sanctum (2010) Muusika: James Horner Täisnimi on James Roy Horner. · Sündinud 14. augustil 1953. aastal. ·
andmeedastuskiirusest kui võimalik, ükskõik kui väike see ka on. 3)Ajalised viited rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. 8 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil, mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud
tänaseks peetakse seda GNU projekti otseks järglaseks. Debianiga tuleb kaasa üle 20000 paki, mis on eelnevalt kompileeritud, efektiivsemaks ja lihtsamaks programmide paigaldamiseks kootatud tarkvara kogumid. Pakkidele kehtivad GNU General Public License tingimused. Lisaks on olemas veel ka üle 300 tasulise paki mida võib kasutada vastavalt neil olevatest litsentsitingimustest lähtudes. [] [] Debian on sobilik nii tavakasutuses, kontorikasutuses, kui ka serveri operatsioonsüsteemina. Ta on isegi sobilik sülearvutitele. Teda toetavad paljud erinevad arhitektuurid, millest on juttu hiljem. Debian eelisteks peetakse korrapäraselt ilmuvaid turvaparandusi, eeskujulikku paketihaldust, rahulik stabiilsete versioonide ilmumise tsüklit, väärikat kasutajaskonda ja tarkva jagamist kompileeritud ja lähtetekstipakettide kujul. [] Joonis 1 Debian logo VÄLJALASKED KOODNIMED
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvaraarendus Kalle Vallner OPERATSIOONISÜSTEEM DEBIAN Juhendaja: Toomas Salus AUDRU 2013 Sissejuhatus Operatsioonisüsteem Debian nägi ilmavalgust 1993. aastal. Selle täisnimi on Debian GNU/Linux ja see on vabatarkvaraline ning avatud lähtekoodiga Linuxi distributsioon. Nimi Debian tuleneb selle looja Ian Murdock`i ja tema naise Debra eesnimedest. Debiani eelisteks tuleb lugeda korrapäraselt ilmuvaid turvaparandusi, stabiilsete versioonide ilmumise kindlat tsüklit, väärikat kasutajaskonda ja tarkva jagamist kompileeritud lähtepakettide kujul ning eeskujulikku paketihaldust. Samuti on Debian sobilik väga erinevale kasutajaskonnale, olles võimeline töötama serverites, nii laua- kui ka sülearvutites, toetatuna samal ajal paljude erinevate arhitektuuride poolt. Debianiga on võimalik kaasa saada üle ...
või 9,10 Võrguoperatsioonisüsteemid · Peer-to-Peer (P-t-P), kus kõik võrdsed, või Client- Server (C-L) lahendus, praktilises mõttes enam suurt vahet pole, näiteks keegi ei keela teha Win95-masinast serverit. · Windows for Workgroups 3.11, Windows 95 (,MSClient, MS-LANClient) (P-t-P) · Windows NT 3.51/4.0 Workstation/Server (C-L, P- t-P) Kohtvõrgu konfigureerimine · Masina nimi võrgus (Computer Name) ja töögrupp (Workgroup), NT Serveri küljes olevatel masinatel vaja konfigureerida ka domeen (Domain). · Windows NT Serveri puhul ka tekitada domeen (Domain). · Vajalikud ka määrata, milliseid protokolle kasutada (NetBEUI, NWLink IPX/SPX, NWLink NetBIOS, NFS, TCP/IP ( jne). Kohtvõrguteenused · Ketaste, printerite, modemite, skannerite ja muude lisaseadmete jagamine. · Suhtlus (Chat), teated (WinPOPUP). Abiks, kui võrk on suures majas või mitme maja vahel. · Võrgumängud (DOOM, Heretic ...). NB
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
