Linux serveri administreerimine

iscsid (Internet Small Computer Systems Interface) teenus rakendab iSCSI-protokolli ja haldab sellega seotud ühendusi. iSCSI on IP-põhine salvestivõrk, mis võimaldab võrgu abil mäluseadmeid jagada. Saame selle teenuse välja lülitada kasutades käsklusi systemctl stop ja systemctl disable . klaus@server:/$ sudo systemctl stop iscsid.service klaus@server:/$ sudo systemctl disable iscsid.service Taaskäivitame serveri käsklusega reboot . klaus@server:/$ sudo reboot Connection to server closed by remote host. Connection to server closed. Logime uuesti sisse kasutajana klaus . student@desktop:~$ ssh klaus@server klaus@server's password: klaus Veendume, et teenus on väljalülitatud ja mitteaktiivne. klaus@server:/$ systemctl is-active iscsid inactive klaus@server:/$ systemctl is-enabled iscsid disabled Ülesanne 6

Pc ja serveri erinevused

valikuline. Mingil määral võimeline ümberseadistama ja Nii riistvara kui tarkvara uuendamisel nõutud uuendama nii riistvara kui tarkvara ilma süsteemi taaskäivitamist. taaskäivitumiseta. Kõrgendatud turvalisus kasutajate, Tavaline turvalisus kasutajate, ressursside, ressursside, andmete ja mälu kaitsega. andmete ja mälu kaitsega. kui tegemist on vektoriprotsessori(te)ga, siis Tavakasutajale selliseid protsessoreid ei sellise serveri(te) juhtimiseks on vaja selleks tehta, kuna neil pole vaja sellist võimsust, et ehitatud operatsioonisüsteeme. sellist protsessorit vaja läheks. edasiarendatud varukoopia tegemise Tavakasutaja arvutis pole vaja koguaeg teha võimalused, et teostada regulaarset ja varukoopiaid kuna viiruse ja varguse risk sagedast varukoopiate tegemist olulise pole nii suur kui Server arvutitel. tähtsusega andmetest.

FTP serveri loomise juhend

Kui setup on allalaetud, tuleb see käivitada. Ilmub ette selline aken, klikka nupu next peale. Klikates next avaneb peagi selline vaatepilt, klikka Install now. See avab sulle uue akna, kus tuleb vajutada I agree. Vajuta next. Ja veelkord next. Nüüd tekib üks tähtsam aken. Pärast pordi muutmist, vajuta next. See port muutub oluliseks, kui tekib serverile kasutajaid, kellel ei tohi olla sama palju õigusi, kui peaks olema serveri administraatoril. Muuda see port 200 Järgmises aknas vajuta Install, ja pärast installimist – close. Nüüd ilmub selline aken. Sisesta parool, mida sa peaksid meeles pidama, et administraatori serveritele ligipääseda. Siis tee linnuke parooli lahtri alla kastikesse. Pärast seda vajuta ok. Sisesta uus parool Tee linnuke

WINDOWS 2008 R2 SERVERI TEENUSED

Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud 4 Mairo Hanninen WINDOWS 2008 R2 SERVERI TEENUSED Referaat Juhendaja: Andres Sild Paide 2013 ACTIVE DIRECTORY DOMAIN SERVICES Active Directory domeeniteenused on varem tuntud lihtsalt Active Directory nime all. Teenus talletab teavet kasutajate, arvutite ja muude domeenis olevate seadmete kohta. AD DS haldab kasutajate ja domeeni vahelist liiklust. N. Kasutajate sisselogimist, audentimist, kataloogide otsimist jm

Windows Server 2008

0 tehnoloogiat, võrgu süsteeme. Muidugi uuendati tuuma, mälu ja failide süsteemi. Protsessor ja mälu muudeti ühenda ja mängi(plug and play), et saaks kiiresti ära vahetada komponente ilma, et peaks süsteemi vahepeal seisma jätma. See süsteem aitab ka süsteemi ressursse jagada nii, et igal jaotusel on oma mälu, protsessor ja Input/Output sild, mis ei sõltu teistest jaotustest. Kutsutakse seda ka inglise keelsete väljenitega nagu Hot Swapping või siis Hot Plugging. Serveri Tuum Windows server 2008 sisaldab siis ka Serveri Tuuma, mis siis juhib serveri tööd. See on väiksem versioon Windows Vistast, ehk siis Operatsioonisüsteem nimega Windows Server 2008. Sellel puudub Windows Explorer ja kogu konfiguratsioon või parandamine toimub läbi käsu ridade, meie jaoks tuntud kui CMD või Command Prompt. Kuigi sellel puudub eriline kasutaja liides, on sellel siiski Notepad ja Kontroll paneel. Serveri tuumas aga ei ole kaasas kohe

Tehnoloogilised lahendused

avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse. Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid. Riistvara Riistvaralised nõudmised serveriarvutile sõltuvad konkreetse serveri rakendustest. Serveri kohustus teenindada võrgus olevaid kasutajaid, viib erinevate vajadusteni nagu kiire Internetiühendus või vajadus teha palju sisend/väljund operatsioone korraga. Kuna serveritele pääseb tavaliselt ligi üle võrgu siis pole neil tingimata vaja monitori ega sisendseadmeid. Paljudel serveritel pole graafilist kasutajaliidest, sest see pole vajalik ning võtab ressursse, mida saaks kasutada mingis muus tegevuses.

E-valimiste edastamise süsteem

· hääletussüsteemi administraator(id) (vaatamisõigused): · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; · süsteemi tehniline monitooring; · lõppsüsteemi (kus kõik hääled koos on: digi+paber) administraator: · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; · süsteemi tehniline monitooring; · serveri ja andmebaasi administraator; · süsteemi tarkvara komponentide arendaja (pideva toega või ühekordne): · lõppklientide rakendus; · serverrakendus ja andmebaasid: · süsteemi vastutav (tehniline) projektijuht: · administraatorite haldus; · süsteemi arendus ja käideldavus; · töökorralduse haldamine; Riistvara

NIS (Võrguteabeteenused) - referaat

Argumente andmata esitab domainname praeguse NIS-domeeninime, häälestamiseks peame aga siirduma juurkasutajaks ja tippima: # domainname sulev NIS-domeenis määratakse, millist NIS-serverit rakendusprogramm küsib. Näiteks kommivabriku hosti programm login peaks loomulikult küsima parooliteabe saamiseks ainult kommivabriku NIS-serverit (või mitme korral ühte neist), kuid rakendusprogramm Sulevi hostis peaks jääma Sulevi serveri juurde. Üks mõistatus vajab selgitamist: kuidas klient teada saab, millise serveriga ühendust võtta. Lihtsaim meetod oleks pidada konfiguratsioonifaili, kus registreeritakse hostid ja vastavad serverid. Selline lähenemine on aga üsna jäik, sest ei luba klientidel kasutada eri servereid (samast domeenist muidugi) sõltuvalt nende kättesaadavusest. Seetõttu usaldavad traditsioonilised NIS-versioonid sobiva NIS-serveri leidmise NIS-domeenis spetsiaalsele deemonile (nimega ypbind)

Arvutivõrgud vastused

DNS ja DHCP seadeid. Vahend, millest ei saa üle ega ümber, kui tegemist võrgundusega - ping on võrgutööriist, mille abil tuvastatakse, kas päringu sihtpunktiks olev võrguseade (destination) on lähteseadmele (source) üle IP võrgu kättesaadav, ehk kahe seadme vahelist ühenduvust ja kättesaadavust. Ping'i abil on võimalik testida ka näiteks DNS nimelahenduse toimivust, pingides eraldi huvipakkuva serveri domeeninime ja IP-aadressi. b. WinXP operatioonisüsteemi kooseisus on mitmeid võrgu häälestuse muutmise ja silumise utiliite. „ipconfig“ võimaldab vaadata kehtivaid IP võrguseadeid ja neid uuendada. Kasutamiseks tuleb käsureale sisestada käsk „ipconfig“. Rohkem infot saab ,kui lisada käsule järgi võti „/all“. Käsk „ping “ saadab võrgusõlmele

Arvutite koostetehnoloogia

Näiteks on IrDA vastuvõtja mõnel printeril[8]. Enamik universaalsetest pihuarvuti sõrmistikest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas. SERVERARVUTI TUTVUSTUS Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist. Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle Interneti. Arvutitega seoses tähendab server tavaliselt ühte järgmistest: Arvutiprogramm, mis töötab nagu teenindus, et teenindada teiste programmide(klientide) vajadusi ja nõudeid, mis võivad aga ei pea käima samas arvutis.

Pääsuõigused ja kettaruumi haldamine

kodukataloogi sisu ega selles olevaid faile. Pääsuõigused oktaalesituses 700 lubavad omanikule kõiki õigusi ning grupile ja teistele mitte ühtegi õigust. student@server:~$ sudo chmod 700 /home/lotte/ Ülesanne 2. Failisüsteemi tõstmine eraldi kettale Tõsta kataloog /var/www eraldi failisüsteemi. Selleks: Kontrolli, et serveris töötab veebiserver ja näitab testlehekülge. Serveri kohtvõrgu aadress on 192.168.0.2 . Avame veebibrauseri Firefox ning tipime aadressiribale serveri aadressi. Loo uus jaotis (partition) kettale /dev/sda kasutades vahendeid parted või gparted . parted on olemas, gparted on vaja paigaldada. gparted kasutamiseks tuleb serverisse logida -X võtmega. Käivitame programmi parted .  student@server:~$ sudo parted Valime ketta /dev/sda . (parted) select /dev/sda

Mis on andmeturve?

õigemini nende vastu võitlemist, varundamist. võrguserverite kaitset ja mitmeid muid. Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb bittidest ja baitidest kõrgemale (kuigi ka neil on kindlasti oma osa), kattes ka füüsilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige parematest paroolikaitsesüsteemidest pole midagi kasu, kui parool ise võrdub kasutajanimega. tvle võime serveri ette panna võimsa tulemüüri, kuid selle efekt muutub nulliks, kui igaüks võib asutuse uksest sisse astudes serveri kaenlasse võtta ja lihtsalt minema jalutada. Selliseid küsimusi ei saa jätta ainult arvutimeeste lahendada -- andmekaitse on valdkond. kus on oma roll täita nii juhtkonnal, süsteemiadministraatoritel kui ka tavakasutajatel, kes arvutitega oma igapäevatöös kokku puutuvad. Arvutisüsteemi varad

Network üldiselt

versioonil (SSH2) põhinev tarkvara. SSH1 kasutab avaliku võtmega krüptimist, mis toetub RSA algoritmile. Teise masinasse sisselogimine ja ühenduse lõpetamine Kirjeldame lihtsustatult, kuidas toimub SSHga teise masinasse sisselogimine. Logimisel on kolm etappi: 1. Protokollide kontroll. Seansi algus ei ole krüptitud. Selle käigus teevad osapooled kindlaks, et nad kasutavad omavahel sobivaid SSH versioone. 2. Klient veendub serveri ehtsuses. Serveril on kaks RSA võtit: salajane ja avalik. Et klient saaks veenduda, serveri ehtsuses peab ta eelnevalt teadma serveri avalikku  võtit. Teatavasti on avaliku võtme krüptograafia kõige nõrgemaks kohaks avaliku võtme edastamine selle kasutajale. Selle võib klient saada, nt disketil, serveri administraatori käest isiklikult, kuid levinum on riskantsem viis. Nimelt esmakordsel ühendusevõtmisel usaldab klient serverit

VPN referaat

+ võimaldab ühendada harukontorite võrgud ühtseks sisevõrguks üle avaliku Interneti + turvalisus tagatakse kasutaja jaoks nähtamatult - nõuab lisakulutusi - aeglustab andmesidet, kuna salastamine nõuab aeglasemalt arvutilt rohkem protsessoriressurssi (tarkvarapõhine VPN) - muudab võrgu haldamise keerulisemaks 2 VPN Seadistamine, ühenduse loomine ja ühenduse lõpetamine asub siin (win7) ja siin (2000, XP, 2003) VPN Serveri seadistamine: Installida ja uuendada VPN serveri ja kliendi pakette: · $ sudo apt-get install pptpd ppp pptp-linux Neli faili tuleb konfigureerida serveri jaoks: · /etc/pptpd.conf · /etc/ppp/pptpd-options · /etc/ppp/options · /etc/chat-secrets) /etc/pptpd.conf: · option /etc/ppp/pptpd-options · logwtmp · localip 192.168.23.20 · remoteip 192.168.23.30-39 /etc/ppp/pptpd-options: · name pptpd · refuse-pap · refuse-chap

Liiklusinfo edastus

............................................................. 5 Mõõtemed:.......................................................................................................................... 5 Kaamera andmed:................................................................................................................5 Server...................................................................................................................................... 6 Serveri andmed:.................................................................................................................. 6 Kõvakettad.............................................................................................................................. 7 Kõvaketta andmed:............................................................................................................. 7 Kokkuvõte ja hinnang.......................................................................

E-valimised - kas mugav digitaalne alternatiiv tavahääletusele või ebaturvaline ja häälte võltsimist võimaldav lahendus

koha peal vaatlejad, sealhulgas ka valimistel kandideerivate erakondade esindajad. Hoolimata positiivsetest omadustest, nagu mugav kasutajakeskkond, kerge ligipääsetavus ja valimiskomisjoni poolt kinnitatud turvalisus, on mitmed spetsialistid turvalisuse osas siiski skeptilised. IT-spetsialist Tarmo Kaldma (2017) sõnul on e-valimiste tehniline lahendus küll mugav ja ilus, kuid suureks probleemiks nimetab ta asjaolu, et valimiskomisjoni IT- spetsialistist serveri haldaja võib teha kõike, mida ise tahab, ja selle tegevuse üle puudub kontroll. Kaldma ei usu, et see server on erapooletult hallatud. Kusjuures tagantjärele ei ole Kaldma sõnul võimalik enam võimalikku häälte muutmist kontrollida. “Security Analysis of the Estonian Internet Voting System” artikli vaatlustulemustest selgub, et süsteemile on rakendatud mitmeid “läbipaistvust” loovaid omadusi, näiteks on võimaldatud süsteemi

Arvutivõrgud infokorralduses FTP

TCP/IP ühenduse. IETF (internet engineering task force) on sätestanud FTP-le järgnevad eesmärgid: • toetada failide jagamist arvutite vahel; • populariseerida kaugel asuvate arvutite kaudset või otsest kasutust; • peita kasutaja eest erinevate failisüsteemide eripärad; • edastada andmeid efektiivselt ja usaldusväärselt; FTP on klient-server protokoll, mis tähendab seda, et failide vahetus toimub kahe arvuti vahel, millest üks on serveri, teine kliendi rollis: selleks, et andmevahetus saaks toimuda, peab üks osapool (klient) võtma teisega (server) ühendust. FTP ühendus käib üle kahe pordi: 20 on failide edastamiseks, 21 muuks suhtluseks. FTP-d kasutavad mitmed rakendused, tuntum neist samanimeline UNIX käsurea programm. FTP tavaversioon nõuab, et faili siirdajal oleks olemas kasutajakonto (account) mõlemas arvutis. Lisaks on olemas veel ka anonüümne FTP (anonymous FTP), mis võimaldab arvutis

Serverite virtualiseerimine

2  Serverite Virtualiseerimine 1. VIRTUALISEERIMINE Virtualiseerimis tehnoloogia imiteerib reaalseid või nö. füüsilisi andmetöötlus resursse nagu lauaarvuteid, servereid, protsessoreid, mälu, salvestussüsteeme, võrke ja inviduaalseid rakendusi. Serveri virtualiseerimine loob “virtuaalseid keskkondi” mis võimaldavad mitmetel rakendustel või serveritel töötada ühel arvutil nii, nagu oleks igal oma privaatne arvuti. Virtualiseerimine on ühtesi kuumemaid ja kasvavamaid trende tehnoloogia viimaste aastakümnete jooksul ja jätkub ka tänase päevani, kuigi virtualiseerimise põhi idee pärineb suurarvutitest rohkem kui 40 aastat tagasi. Aastatel 1960 ettevõtlus tehnoloogia maastik koosnes suurtest ja kallitest suurarvutitest, tuim

o Windows 2012 R2 server o Windows 10 domeeni liikmena Virtuaalmasinad on aktiveerimata ja mõnda aega saab nendega nii töötada. Kui soovite virtuaalmasinaid ka edaspidi kasutada, siis taotlege omale tasuta litsentsi võti läbi MSDN Academic Alliance programmi. Kasutajate parooliks on "paSSw0rd". Abiinfo leidmisel kasutada kas siintoodud linke või otsingut. Ülesanded Kõigepealt käivitage ja konfigureerige Windows server 1. Muuta Windows serveri nimi oma eesnimeks (ilma täppitähtedeta) 2. Seada server üles domeeni kontrollerina: o Selleks tuleb serverile Server Manageri abil lisada "Active Directory Domain Services" roll o Tõsta (promote) server domeeni kontrolleriks variandis "add new forest". o Domeeni nimi – domeeni nimi peab sisaldama teie perekonnanime (ilma täppitähtedeta), näiteks perekonnanimi.lab vms.