Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Windows Server 2008 (0)

1 Hindamata
Punktid
Kuressaare Ametikool
Tarkvara ja andmebaaside haldus
WINDOWS SERVER 2008
Referaat
Autor: Jalmar Tõnsau
Juhendaja : Diana Lõhmus
2014

Sisukord


Ajalugu 3
Funktsioonid 3
Serveri Tuum 3
Aktiivse Kataloogi Rollid 4
Tõrkesiirete Kogumine 4
Parandav NTFS 4
Hyper - V 4
Windowsi Süsteemi Ressursside jaotus 5
Serveri Haldaja 5
Kasutatud materjalid: 5
Wikipeedia : 5
Windows Server 2008 5
Windows Hardware Engineering Conference 5
Hot Swapping/ Hot Plugging 5
Command Line Interface 5
Active Directory 5
S.M.A.R.T 5
Microsoft Managmeent Console 5

Ajalugu

Algselt tunti Windows serverit koodnime all „ Longhorn “ , Microsofti eesistuja Bill Gates teatas selle ametlikust nimest aga 16. Mail 2007, kui toimus iga Microsofti iga-aastane tarkvara ja riistvara konverents. Beta versioon lasti välja 27. Juulil 2005. Beta 2 lasti välja 23. Mail 2006 WinHEC(Windows Hardware Engineering Conference) ajal. Beta 3 estileti 25 Aprillil 2007. Hilisem versioon Windows Server 2008 hakati tootma 4. Veebruaril 2008.

Funktsioonid

Windows server 2008 on ehitatud samale koodile kui Windows Vista, seega nad on arhitektuurselt ja funktsioonide poolest sarnased. Kuna arhitektuuri kood on sarnane, siis WS2008 tuleb koos tehnilise, turva, juhtimise ja haldus funktsioonidega sarnaselt Windows Vistale. WS2008 versioonil on aga uuendatud turva funktsioone nagu BitLocker ja ASLR(address space layout randomization), veel on uuendatud Windowsi tulemüüri koos turvalise configuratsiooniga. Uuendati ka .NET Framework 3.0 tehnoloogiat, võrgu süsteeme. Muidugi uuendati tuuma, mälu ja failide süsteemi. Protsessor ja mälu muudeti ühenda ja mängi(plug and play), et saaks kiiresti ära vahetada komponente ilma, et peaks süsteemi vahepeal seisma jätma. See süsteem aitab ka süsteemi ressursse jagada nii, et igal jaotusel on oma mälu, protsessor ja Input/Output sild, mis ei sõltu teistest jaotustest. Kutsutakse seda ka inglise keelsete väljenitega nagu Hot Swapping või siis Hot Plugging.

Serveri Tuum

Windows server 2008 sisaldab siis ka Serveri Tuuma, mis siis juhib serveri tööd. See on väiksem versioon Windows Vistast, ehk siis Operatsioonisüsteem nimega Windows Server 2008. Sellel puudub Windows Explorer ja kogu konfiguratsioon või parandamine toimub läbi käsu ridade, meie jaoks tuntud kui CMD või Command Prompt. Kuigi sellel puudub eriline kasutaja liides, on sellel siiski Notepad ja Kontroll paneel . Serveri tuumas aga ei ole kaasas kohe .NET Frameworki, Internet Explorerit, Windows PowerShelli.
Windows Serveri käsureaga saab kontrollida tähtsamaid asju, nagu Domeeni kontrollerit, DNS Serverit, ADLDS( Active directory), DHCP serverit, Failide serverit, Printimise serverit, Windows Media serverit, IIS 7 web serverit ja Hyper – V virtuaal serverit.

Aktiivse Kataloogi Rollid

Aktiivse Kataloogi rollid on laienenud identiteedi, sertifikaadi ja õiguste halduse poolest. Kuni Windows serveri 2003 versioonini oli võimalik ainult interneti haldamine ja keskuse kaudu arvutite juhtimine. Alates Windows Serveri 2003 versioonist on võimalik reegleid/sätteid seada grupile kasutajatele ja seada uusi applikatsioone mitmele arvutile korraga. See roll kannab teissugust nime: ADDS (Active Directory Domain Services ).
Peale selle tutvustati ka teisi Kataloogi rolle nagu ADFS (Active Directory Federation Service ), AD LDS (Active Directory Lightweight Directory Service), ADAM (Active Directory Application Mode), ADCS (Active Directory Certificate Service), ADRMS (Active Directory Rights Managment Services). Need siis lubavad administraatoritel seada kasutajatele digitaalsed sertifikaadid , mis lubavad neile ligipääsu teatud süsteemidele ja teenusele.

Tõrkesiirete Kogumine

Windows Server 2008 pakub kõrge kättesaadavusega teenust läbi tõrkesiirete kogumise. Enamus serveri funktsioonidest ja rollidest saab töös hoida või väikese seisuajaga. Windows Sever 2008 ja Windows Server 2008 R2 omavad ka tõrkesiirete kogumise võlurit, mis võimaldab teha teste , et leida sõlmesi kogumites. Tõrkesiirete kogumise võlur suhtleb aluse riistvara kui ka tarkvaraga otse. Tõrkesiirete kogumise funktsiooni o võimalik kasutada Enterprice ja Datacentre versioonidel Windows Serveritel.

Parandav NTFS

Nagu ka Windows Vistal on ka Windows Server 2008-l süsteem, mis tuvastab vigastatud või korrumpeerunud failid. Kui muidu tuleb vigastatud failide parandamiseks süsteem välja lülitada, siis ise paraneva NTFS süsteemiga töötab see süsteemi taustal ja loob kohalike parandamise struktuure, ehk siis muudab ainult need failid mis rikut on kättesaamatuks, et neid seejärel parandada. Süsteemil on ka S.M.A.R.T (Self-Monitoring, Analysis and Reporting Technology) funktsioon, mis annab märku millal kõvaketas võib ülesse öelda.

Hyper- V

Hüper-V või siis Hyper-V on visualiseeriv tarkvara, mis kuvab Serveri tuuma, mis muudab serveri süsteemi jälgimise oluliselt lihtsamaks. Beta versioon sellest lasti välja 26. Juunil 2008. Hyper-V töötab X86-64 arhitektuuril ja IA-32 Windows Server 2008 versioonil see töötab koos MMC(Microsoft Managment Console) konsooliga.

Windowsi Süsteemi Ressursside jaotus

Süsteemi ressursside jaotuse süsteem on Serverile sisse ehitatud (ing. Windows System Resource Manager ehk WSRM). Seal saab siis korrigeerida mitmel protsessoril süsteem töötab, kuidas mälu jagatakse ja mis ribalaiusel süsteem töötab. Seal saab seada ka süsteemi piiranguid.

Serveri Haldaja

Serveri haldaja on Windows Server 2008 jaoks kombinatsioon Manage Your Server ja Security Configuration Wizard SCW , millest viimane on Windows Server 2003 oma. Muudetud on Configure My Server Dialoogi, et see töötaks vaikimisi. Serveri haldaja kogub kokku ka info kasutajate kohta, kes serverit kasutavad, sellega saab ka lisada serveri rolle juurde ja kuvab serveri iga rolli staatuse.

Kasutatud materjalid:

Wikipeedia:

Windows Server 2008

http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Server_2008

Windows Hardware Engineering Conference

http://en.wikipedia.org/wiki/WinHEC

Hot Swapping/ Hot Plugging

http://en.wikipedia.org/wiki/Hot-plugging

Command Line Interface

http://en.wikipedia.org/wiki/Command-line_interface

Active Directory

http://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory_Application_Mode#ADAM

S.M.A.R.T

http://en.wikipedia.org/wiki/Self-Monitoring,_Analysis,_and_Reporting_Technology

Microsoft Managmeent Console

http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Management_Console
Windows Server 2008 #1 Windows Server 2008 #2 Windows Server 2008 #3 Windows Server 2008 #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jt15 Õppematerjali autor
Algselt tunti Windows serverit koodnime all „Longhorn“ , Microsofti eesistuja Bill Gates teatas selle ametlikust nimest aga 16. Mail 2007, kui toimus iga Microsofti iga-aastane tarkvara ja riistvara konverents. Beta versioon lasti välja 27. Juulil 2005. Beta 2 lasti välja 23. Mail 2006 WinHEC(Windows Hardware Engineering Conference) ajal. Beta 3 estileti 25 Aprillil 2007. Hilisem versioon Windows Server 2008 hakati tootma 4. Veebruaril 2008.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Microsoft Operatsioonisüsteemid
39
doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti ­ Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3

Microsofti operatsioonisüsteemid
Operatsioonisüsteemide ajalugu
18
doc

Operatsioonisüsteemide ajalugu

Sissejuhatus Operatsioonisüsteem on kõige olulisem osa tarkvarast arvutis. Kõikidel personaalarvutitel on teatud tüüpi operatsioonisüsteem. Selleks , et täielikult mõista tänapäeva arvuteid ja operatsioonisüsteeme, tuleb mõista nende ajalugu ja ülesannet. Operatsioonisüsteemid on teinud läbi pika arengu perfokaartidelt ja lülituskilpidelt suuremate operatsioonisüsteemideni nagu Windows, Linux ja Mac OS. Tänu nende opsüsteemide arengule on olemas see, mis on meil täna. Mis on Operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda

Operatsioonisüsteemide alused
Operatsioonisüsteemide alused
42
docx

Operatsioonisüsteemide alused

......11 Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid...................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad

Operatsioonisüsteemid
Operatsioonisüssteemide Referaat
22
doc

Operatsioonisüssteemide Referaat

2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad

Informaatika
Andmeturve konspekt- kokkuvõte
63
docx

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

käigus said Eestis paljud firmad teada, kui palju neil on arvuteid (seejuures ka, mis OS, tarkvara, versioonid jms); Tallinna Vee süsteem kasutas aastaarve kahekohalistena, Y2K ohus tehti uus süsteem, kuigi vanal süsteemil oli aastaarvudest täiesti ükskõik · Varade hindamine - kui andmebaas hävib, kui palju inimtööd kulub selle taastamiseks; käideldavuse kadu SLA (Service Level Agreement) põhjal, st kui suure osa ajast server on maas - trahv vastavalt ajahulgale · Ohtude, nõrkuste ja olemasolevate turbevahendite spetsifitseerimine - turbevahendeid lihtsam tuvastada ja hinnata, ohte ja nõrkuseid arvestatakse teiste kogemuste põhjal · Turvarikete tõenäosuste hindamine - põhjalik inventuur/riskianalüüs oma varade kohta; millised ohud võivad mõjutada meie andmebaase?; järgmine aeg, millal probleeme võib tekkida, on UNIX-time'i lõpp aastal 2038 · Oodatava kahju hindamine - riskianalüüs

Andmeturbe alused
Nimetu
575
docx

Nimetu

Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat

Informaatika
Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt
138
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

360 mainframe. The speed, small size, and reasonable cost enabled the PDP-8 to go into thousands of manufacturing plants, small businesses, and scientific laboratories. 1967 IBM builds the first floppy disk  Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1968  Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation. 1968  Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word processor, a hypertext system, and remote collaborative work with colleagues. 1969  AT&T Bell Laboratories programmers Kenneth Thompson and Dennis Ritchie developed the UNIX operating system on a spare DEC minicomputer. Intel ja AMD arenesid välja Fairchild Semiconductorsitest, mis arenes välja Shockley Semiconductorist 1970

Sissejuhatus infotehnoloogiasse
Veebistuudium arendus ASP NET
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha

Veebiprogrammeerimine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun