sagarat, paremas 3. Need omakorda jagunevad 10`ks segmendiks. Igasse segmenti siseneb oma bronhi, arteri ja veeni haru seega iga segment talitleb iseseisva kopsuna. 10+10 väikest kopsu talitlevad. 68.Gaasivahetus alveoolis: (Joonis 12) SKEEM!!! 69. Selgitada kopsu- ja rinnakelme tähtsust hingamisel: (joonis 12) Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga. Kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku. Baktereotsiidne toime ja vähendab hõõrdumist. Hingamislihaste töö tulemusena rindkere õõne maht suureneb, kopsukelme õõs laieneb (kopsukelme õõnes on madalam rõhk kui väliskeskkonnas. St negatiivne rõhk) ja temas olev rõhk langeb veelgi. Kops liigub rindkere seinte suunas iminapa põhimõttel. Õhk imetakse seetõttu kopsu. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71
Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed 2 keelealust süljenääret suu põhjas, avaneb keele alla 2 lõuaalust süljenääret alalõuanurga kohal, avaneb keele alla 2 kõrvasüljenääret väliskõrva ees all mälurlihas peal, avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal Sülje ülesanded: soodustab seedimist soodustab rääkimist
osades on müokardi paksus erinev. Kõige õhem on see kodades, sest sealt tõugatakse kontraktsioonil veri ainult vatsakestesse. (ülesandeks vere liikuma panek?) · Välimine kest on seroosne kelme epikard. Katab müokardi. Suurte veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepauna õõs ehk perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 111. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Südame põhimikul, suurte veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepauna õõs ehk perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis omab antibakteriaalset toimet ja mis vähendab hõõrdumist. 112. Südame enda verevarustus pärgvereringe.
Vatsakeste sisemine lihaskiht moodustab näsalihaseid, millele kinnituvad südameklapi srvadelt lähtuvad kõõluskeelikud. Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus Südame põhimikul, suurt veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta südamepauna e perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepaunaõõs e perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 113. Pärgvereringe - JOONIS! Ülesandeks varustada verega südame kõiki kudesid. Vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast aordisibulast. Kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsalkestevahelise haru. 114. Südamenärvid Südant innerveerib (varustab närvidega) autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem,
klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse 9. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus Südame põhimikul, suurt veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta südamepauna e perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepaunaõõs e perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku. 10.Südame enda verevarustus pärgvereringe. Pärgvereringe-ülesandeks varustada verega südame kõiki kudesid. Vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast aordisibulast. Kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsalkestevahelise haru. 11.Südame närvid: Südant innerveerib (varustab närvidega) autonoomne ehk vegetatiivne
Enamiku seedeelundite lihaskest on kahekihiline: välimine pikilihaskiht ja sisemine ringlihaskiht. · Välimine serooskest (tunica serosa). Serooskest on õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja suurema osa soolest. Katab ka kõhuõõne siseseina, mistõttu nii seedekanalit kui ka kõhuõõne siseseinu katvat serooskesta nim ühise nimega kõhukelmeks. Serooskest eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde. suured süljenäärmed asend avanemine suuõõnde Kõrvasüljenääre (2) Asub väliskõrva ees all mälurlihase Juha avaneb suuõõnde teise ülemise peal. tagapurihamba kohal.
Kopsukelme see katab kopsu ja selle teine nimetus on serooskelme, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lehtmest koosneva pleurakoti. Sisemine leste on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud. Välimine on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb kolmeks osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum pleuraõõs, milles leidub natuke seroosset vedelikku, mis vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude allservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piirudest, seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised siinused. Pleuraõõnes õhku pole ja rõhk on seal negatiivne. Parem ja vasak pleuraõõs omavahel ühenduses ei ole. Rinnaõõne traumade korral, kui vigastatakse pleurat ja õhk satub pleuraõõnde, tekib õhkrind ehk pneumotooraks. Seejuures ühtlustub rõhk kopsudes ja pleuraõõnes ja kops langeb kokku
elund, mida läbib juha, mis suubub 12sõrmikusse Serooskest, mis katab kogu kõhuõõnt. Seinmine, katab kõhuõõne seina, Hingamisteed sisusmine, katab kõiki elundeid, kõhukelmeõõs, toodab seroosset antibakteriaalset vedelikku, mis võiab Hingamiselundite erinevate osade elundite pinda seina toestus Kinnistite abil kinnitub soolestik kõhuõõne tagumise seina külge Kõri ehitus, kõri kõhred, nende asend, Suurrasvik algab suurelt maokõverikult, häälekurdude paiknemine, ehitus, kõri ristikäärsooleni.
Põlveliiges reieluu(femur), põlvekeder(patella) ja sääreluu(tibia) Kontsluu-sääreliiges ehk ülemine hüppeliiges sääreluu(tibia), pindluu(fibula ja kontsluu(talus) Hingamine Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru trachea Peabronhid bronci principales Kops(ud) pulmo(nes) Pleura (kopsukelme) Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. (õhutühi, veidi seroosset vedelikku) Pleuraõõnes rõhk NEGATIIVNE! inspiirium sissehingamine ekspiirium väljahingamine Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapniku vaegus veres Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres Asfüksia lämbumine Pneumotooraks - õhkrind Veri: Funktsioonid:Transport, kaitse, valgudepoo(kuna küsiti nelja funktsiooni, siis transport jaguneb gaasi ja toitainete transpordiks)
Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Sisemine ehk vistseraalne leste (nn. kopsukelme) on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud, välimine ehk seinapidine leste (nn. rinnakelme) on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb 3 osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum - pleuraõõs, milles leidub vähesel määral seroosset vedelikku. See vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude alaservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piiridest. Seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised - siinused. http://www.mesothelioma.uk.com/images/pleura%5B1%5D.jpg Pleuraõõnes õhku ei ole ja rõhk on seetõttu negatiivne. Parem ja vasak pleuraõõs omavahel ühenduses ei ole. Rinnaõõne traumade korral, kui vigastatakse pleurat ja satub õhk pleuraõõnde, tekib õhkrind ehk pneumotooraks
segmendibronhideks,mis jagunevad sagarikubronhideks ja viimased hargnevad bronhioolideks.Bronhioolid,mille seinas on alveoolid nim.respiratoorseteks bronhioolideks. (Bronh-p3v2 sagarabronh-segmendibronh-sagarikubronh-bronhioolid) 91. rinnakelme Kopsupleura- kopsuga tihedalt kokku kasvanud(kopsujuure pk-s läheb üle seinapleuraks) Seinapleura- katab rindkere siseseinu ja keskseinandit Pleuraõõs- jääb kahe pleurda vahele Sis. seroosset vedelikku, mis vähendab kelmete vahelist hõõrdumist ei ole õhku , seal püsib negatiivne rõhk kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses Tähtsus hingamisel- 92. keskseinand- kopsudevaheline ruum seal asetsevad elundid, mis jäävad kahe kopsu vahele Elundid- süda, harkelund, suured veresooned, söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha 93. kuseelundkonda kuuluvad organid- neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. neer
segmendibronhideks,mis jagunevad sagarikubronhideks ja viimased hargnevad bronhioolideks.Bronhioolid,mille seinas on alveoolid nim.respiratoorseteks bronhioolideks. (Bronh-p3v2 sagarabronh-segmendibronh-sagarikubronh-bronhioolid) 91. rinnakelme Kopsupleura- kopsuga tihedalt kokku kasvanud(kopsujuure pk-s läheb üle seinapleuraks) Seinapleura- katab rindkere siseseinu ja keskseinandit Pleuraõõs- jääb kahe pleurda vahele Sis. seroosset vedelikku, mis vähendab kelmete vahelist hõõrdumist ei ole õhku , seal püsib negatiivne rõhk kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses Tähtsus hingamisel- 92. keskseinand- kopsudevaheline ruum seal asetsevad elundid, mis jäävad kahe kopsu vahele Elundid- süda, harkelund, suured veresooned, söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha 93. kuseelundkonda kuuluvad organid- neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. neer
29. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs). Rinnakelme e pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kopsupleurat ja seinmist pleurat. Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindekere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirekonnad üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas õõs – pleuraõõs. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk. Kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses. 30. Gaasivahetus alveoolis. Alveoolid on vooderdatud ühekihilise lameepiteeliga. Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid. Alveooli ning sellega külgnevate kapillaaride seinad on väga õhukesed. Läbi sellise õhukese membraani
* välimine - serooskest ehk perimeetrium ( perimetrium) http://caltest.vet.upenn.edu/repropath/FUterus/mrendomet/131 mrendodiacopy.jpg Endomeetrium on kaetud silindrilise epiteeliga ja sisaldab seroosset sekreeti eritavaid näärmeid. Emakaõõnes on limaskest sile, aga emakakaelakanalis moodustab ta palmilehetaolisi kurde. Emakakaelas leiduvad näärmed eritavad klaasjaslimast sekreeti, mis moodustab bakteritsiidsete omadustega limakorgi (nn. Kristelleri kork ). See takistab mikroobide tungi emakaõõnde. Alates suguküpsusest teeb endomeetrium läbi tsüklilisi muutusi, mis on seotud munasarjades toimuvate protsessidega. ( vaata ovariaal- menstruaaltsükkel)
1)Sisemine limaskest + submukooskiht – sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Submukooskiht(limaskesta aluskiht) koosneb sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. 2)Keskmine lihaskest – koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades esineb ka tahtele alluvaid vöötlihaseid. Kahekihiline: välimine pikilihaskiht ja sisemine ringlihaskiht 3)Seroosne kest – õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja suurema osa soolest. Eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise õõrdumise minimaalseks 73) Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal; juha avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas; juhad avanevad suu põhjas keelealusele lihakesele
suuõõne limaskesta venoosse hüpereemia ning nekrootilise haavandumise, sõrapõletiku ja skeletilihaste düstroofiaga. Kandub edasi Culicoides perekonna putukate vahendusel. Raskemini põevad talled. Haigustekitaja võib levida emalt lootele ja pole välistatud ka spermaga levik. Haiguse inkubatsioonistaadium kestab 5-20 päeva. Kliinilised tunnused: kõrge palavik (42 kraadi), depressioon, suulimaskesta põletik, suust eritub sülge, ninast seroosset või mädast eksudaati. Tursunud põletikuline keel on tumesinise värvusega ja ulatub suust välja. Haigust kutsutakse ka sinikeeleks. Haigetel lammastel tekib longe, komplikatsioonidena esineb kopsupõletik, tiinetel uttedel abordid. Lambad kõhnuvad, tekib villa väljalangemine ja haiguse raskema kulu korral lõpeb surmaga. 33. Lindude gripp Väga kontagioosne, ägedalt kulgev lindude ortomüksoviroos, mis iseloomustab septitseemia,
suuõõne limaskesta venoosse hüpereemia ning nekrootilise haavandumise, sõrapõletiku ja skeletilihaste düstroofiaga. Kandub edasi Culicoides perekonna putukate vahendusel. Raskemini põevad talled. Haigustekitaja võib levida emalt lootele ja pole välistatud ka spermaga levik. Haiguse inkubatsioonistaadium kestab 5-20 päeva. Kliinilised tunnused: kõrge palavik (42 kraadi), depressioon, suulimaskesta põletik, suust eritub sülge, ninast seroosset või mädast eksudaati. Tursunud põletikuline keel on tumesinise värvusega ja ulatub suust välja. Haigust kutsutakse ka sinikeeleks. Haigetel lammastel tekib longe, komplikatsioonidena esineb kopsupõletik, tiinetel uttedel abordid. Lambad kõhnuvad, tekib villa väljalangemine ja haiguse raskema kulu korral lõpeb surmaga. 34. Lindude gripp Väga kontagioosne, ägedalt kulgev lindude ortomüksoviroos, mis iseloomustab septitseemia,
Kõhuõõnes paiknevad seedekanali osad maost pärasooleni, suured seedenäärmed- maks, kõhunääre. Vaagnaõõnes paiknevad erituselundid ning sisemised suguelundid. Kõhuõõs jaotub topograafiliselt 3 ossa 1. ülakõht ehk epigastrium 2. keskkõht ehk mesogastrium 3. alakõht ehk hypogastrium Kõhuõõs on seestpoolt vooderdatud kõhukelme ehk peritoneum`iga Kõhukelme peritoneum See on suurim serooskelme inimese organismis. Olemuselt meenutab ta suletud kotti, mis sisaldab seroosset vedelikku. Peritoneum vooderdab kõhuõõne seinu ja katab kõhuõõnes paiknevaid elundeid. Vastavalt oma asendile jaotatakse peritoneum 2 lestmeks. 1. Väline leste kannab nimetust seinakõhukelme e.kõhukelme parietaalleste, mis asub kõhuõõne ees- ja külgseinal pideva kihina, taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele. Parietaalleste on väga tundlik ja põletiku korral põhjustab tugevaid valusid. 2
- suured seedenäärmed: maksHEPAR ja kõhunäärePANCREAS - vaagnaõõnes paiknevad erituselundid ning sisemised suguelundid (kusepõis, põrn, neerud, kusejuhad) - seest vooderdatud kõhkelmega PERITONEUM Kõhuõõs jaotub: 1. ülakõht EPIGASTRIUM 2. keskkõht MESOGASTRIUM 3. alakõht HYPOGASTRIUM KÕHUKELME PERITONEUM ● Suurim serooskelme inimese organismis. ● olemuselt suletud kott, mis sisaldab seroosset vedelikku, ● vooderdab kõhuõõne seinu, katab kõhuõõnes paiknevaid elundeid, ● õhu ja vedeliku kogunemisel peritoneumiõõs avardub, ● põletiku korral kaotab peritoneum oma sileduse ja võivad tekkida elunditevahelised liited. Kõhukelme funktsioon: - Osaleb ainevahetuses kõhukelme seroosse vedeliku ja verelümfi vahel, - kattes siseelundeid, kaitseb neid üksteise vastu hõõrdumise eest ja soodustab libisemist. Asendist sõltuvalt jaotatakse kaheks lestmeks: 1
39 Kopsud ja rinnaõõne osad, milles kopsud asetsevad on kaetud seroosse rinnakelmega ehk pleuraga. Kopse kattev rinnakelme ehk kopsukelme ehk kopsupleura annab kopsudele sileduse ja läike. Kopsu juure piirkonnas läheb kopsupleura vahetult üle rinnakelmeks ehk seinakelmeks ehk parietaalpleuraks. Kopsukelme ja rinnakelme vahele jääb rinnakelmeõõs ehk pleuraõõs. Pleuraõõs sisaldab seroosset vedelikku. See võimaldab kopsudel rinnakelme suhtes hõõrdumiseta liikuda. 8.3. Hingamislihased: Hingamisel mängivad tähtsat osa hingamislihased. Tähtsamateks hingamislihasteks on vahelihas ja roietevahelised lihased. Vahelihas on ülespoole kaarduv, luulise rindkere alumistest servadest lähtuv lihas. Ta on ühtlasi ka rindkereõõne ja kõhuõõne vaheliseks piiriks. Roietevahelised lihased tõstavad kokku tõmbudes roideid so. sissehingamisfaas ja
Koostis: – 99% H2O – Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl- ja HCO3 – Orgaanilised ained: lüsosüüm, laktoferriin, sialoperoksüdaas, IgA, aminohapped, urea, glükoos, mukoproteiinid – α-amülaas, keelenäärmete lipaas Süljesekretsiooni kontrollib autonoomne NS: – Parasümpaatikuse toimel moodustub palju valguvaest seroosset sülge (gl parotis); – Sümpaatikuse toimel moodustub vähene hulkviskoosset sülge (gl submandibularis, gl sublingualis). Neelamine: 1) Oraalne faas 2) Farüngeaalne faas 3) Ösofageaalne faas’ Toidu liikumine söögitorus. Toit stimuleerib neeluseinas paiknevaid mehanoretseptoreid. Selle tulemusena vallandub söögitoru seina peristaltilise kontraktsiooni laine, mis surub toidupala mao poole
Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse. Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine 53 102) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus? Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on antibakteriaalne hävitav toime, mis kaitseb siis südant kahjulike bakterite eest ning vähendab hõõrdumist. 103) Südame enda verevarustus - pärgvereringe? Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast.
Vasakus vatsakeses on 3 poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse. Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine 102) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus? Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on antibakteriaalne hävitav toime, mis kaitseb siis südant kahjulike bakterite eest ning vähendab hõõrdumist. 103) Südame enda verevarustus - pärgvereringe? Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid 53
lihtpapillide vahele – viimajuhad kaetud mitmekihilise lameepiteeliga Toodavad valgurikast sekreeti, mis sisaldab rohkesti sooli Mukoossed näärmed paiknevad peamiselt keelejuure piirkonnas ja piki organi külgi Lõpposad koosnevad limarakkudest, viimajuhad kaetud mitmekihilise epiteeliga, rakud vahel kaetud ripsmetega, näärmete sekreet sisaldab ohtralt mutsiini Seganäärmed paiknevad keele eesmises osas, toodavad üheaegselt nii seroosset kui ka mukoosset sekreeti Näärmete juhad avanevad piki keelealuseid limaskesta volte, sekretoorsed osad paiknevad keele sügavuses HAMBAEMAILI, DENTIINI JA TSEMENDI EHITUS Koduloomade suuõõnes paiknevad lõikehambad, kihvhambad, eespurihambad ja purihambad Hamba moodustavad spetsifiilsed koed: email, dentiin, tsement, hambapulp Krooni kõrguse järgi eristatakse kahte tüüpi hambaid: madalakroonilised e brahhüdontsed hambad ja kõrgekroonilised e
aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse. Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine 112) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus? Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on antibakteriaalne hävitav toime, mis kaitseb siis südant kahjulike bakterite eest ning vähendab hõõrdumist. 113) Südame enda verevarustus - pärgvereringe? Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. Ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid ja südamelihast.
Hulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest. Peale amülaasi ja maltaasi kuulub sülje koostisse ka teisi orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Orgaaniliste ainete esindajaks on näiteks valguline ühend- mutsiin, mis on limaaine ja muudab toidupala libedamaks ning soodustab selle allaneelamist. Lüsotsüümil baktereid hävitav toime. Erinevate süljenäärmete poolt produtseeritava sülje suhteline kogus ja koostise iseärasused. Kõrvalsüljenäärmed esitavad vedelat sülge( seroosset). Keelealuste ja lõuaaluste süljenäärmete nõres on rohkesti lima. Süljenäärmete talitluse reflektoorne regul. Põhilised ärritajad on maitse ja puhtmehaaniline puudutus. Suurt osa omavad KNS-s paiknevad keskused( piklikajus ja hüpotalamuses- see on omakorda peaaju koorte kontrolli all).Kui midagi suhu panna (maitse) , lähevad signaalid süljeerituskeskusse(piklikajju) retseptoritelt. Lõhnaretseptorid saadavad signaale hüpotalamuse süljeerituskeskusesse
Hulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest. Peale amülaasi ja maltaasi kuulub sülje koostisse ka teisi orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Orgaaniliste ainete esindajaks on näiteks valguline ühend- mutsiin, mis on limaaine ja muudab toidupala libedamaks ning soodustab selle allaneelamist. Lüsotsüümil baktereid hävitav toime. Erinevate süljenäärmete poolt produtseeritava sülje suhteline kogus ja koostise iseärasused. Kõrvasüljenäärmed esitavad vedelat sülge( seroosset). Keelealuste ja lõuaaluste süljenäärmete nõres on rohkesti lima. Süljenäärmete talitluse reflektoorne regulatsioon. Põhilised ärritajad on maitse ja puhtmehaaniline puudutus. Suurt osa omavad KNS-s paiknevad keskused( piklikajus ja hüpotalamuses- see on omakorda peaaju koorte kontrolli all).Kui midagi suhu panna (maitse) , lähevad signaalid süljeerituskeskusse(piklikajju) retseptoritelt. Lõhnaretseptorid saadavad signaale hüpotalamuse süljeerituskeskusesse.
annaabi.ee 
