Mittekodanikele ehk peregriinidele Rooma õigust ei kohaldatud. Vana-Rooma vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Konsulid võisid Rooma riigis kõike teha: olla vahekohtunikud, kinnitada, määrata ja valitseda. Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses ning juhtisid Senatit. Piiranguid oli nende võimule tõesti vähe, kuid üks tähtsamaid piiranguid seisnes selles, et valiti kaks konsulit ja nad toimisid tavaliselt teineteise kontrollijatena. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Konsulid valiti igal aastal rahvakoosolekul. Väljaspool linnamüüre tegutsesid leegionid, mille põhiülesanne oli kaitsta riigi piire, tõrjuda välisvaenlasi, suruda maha mässu ja vallutada uusi maid. Leegion oli Vana-Rooma armee üksus
veel valitseda valitses ema Nero esimesed valitsusaastad Saatis ema eraldatud residentsi, eemale keisripaleest ja valitsemisest ei tahtnud kellegagi võimu jagada 1. veebruaril 55. aastal suri Britannicus (Nero poolvend) õhtusöögil palees, tõenäoliselt mürgitatuna Nero poolt. Viis esimest valitsemisaastat Viiel esimesel aastal juhtisid impeeriumi tegelikult tema nõuandjad Riigi juhtimine oli autoritaarne Senatit koheldi austusega suurem otsustusõigus Anti välja seadusi avaliku korra paremaks tagamiseks, reformiti riigikassat Nero valitsejana Oli väga humaanne, mõjutatuna oma tuutorist Senecast. Astus ta välja gladiaatorite tapmise ja kurjategijate avaliku häbistamise vastu Kui linna prefekt tapeti oma orja poolt, oli Nero väga ärritatud, et pidi tapma kõik prefekti majapidamise 400 orja. Nero valitsejana
Suurbritannias kujunenud seadusandlusorganiks alamkoda. Kuigi ülekojal, mis peab alamkojas vastu võetud eelnõu heaks kiitma, on vetoõigus, ei kasutata seda peaaegu kunagi. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise riigi suur territoorium ja administratiivjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil piirkonna või osariigi huve. Seda laadi ülemkodasid on tänapäeval märksa rohkem kui seisuslikke. Nimetagem Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Liidunõukogu ja USA Senatit. Piirkondlikul esindatusel põhinevad ülemkojad komplekteeritakse kahe viisil. 1. Ülemkoda ei valita, vaid sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajaid. Selline põhimõte kehtib Saksamaal, USA-s ja Venemaal. 2. Ülemkoja valib otse rahvas vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Näiteks valivad USA kodanikud Kongressi Senatisse igast osariigist kaks senaatorit.
· Võeti vastu seadusi · Otsustati sõja ja rahu küsimused Rahvakoosolekuid käisid koos üks kuni kaks korda aastas, kuna nende korraldamine oli väga vaevarikas. Rahvakoosolekute vahepeal oli samuti vajalik otsusi vastu võtta. Selleks moodustati väikesearvuline senat. Senat koosnes magistraatidest ja nad valiti üheks aastaks. Senatis oli 300 kuni 600 inimest. Senati liikmed jagunesid ka seisuste järgi ja selle järgi valiti ka neile ameteid. Senatit juhtis senati vanem ehk princeps Senatus. Senati amet oli eluaegne. Senat ei saanud oma algatusel töötada vaid teda kutsus kokku konsul. Senati ülesanded: · Kinnitas seaduseelnõud · Kinnitas valimistähtajad · Kontrollis ametnike tööd · Juhtis välispoliitikat · Tegeles sõjandusega ja sellega seotud probleemidega · Tegeles riigi rahandusega · Kontrollis usu kultuse järgimist Senatil puudus seadusandlik ja täidesaatev võim
Seetõttu oli kristlus Roomas ka keelatud. 46 pKr hakati kristlasi Roomas taga kiusama. Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis. 6. Valitsemine 7. Valitsemine vabariigi ajal Vana-Roomas valitses kuningas, kes valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, 5 o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis, sõjaajal olid nad armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli
armeed.Preetorid võisid asendada konsuleid.Tsenorid-valiti iga 5aasta tagant. Diktaator-määrati ametisse kui riigis oli tõsine ohuolukord. Senat- valitsev riiginõukogu-300liikmeline,endised ja tegevad magistraadid,juhtis siiski riiki. Talupoegade laosumise tõttu muutus sõjaväe komplekteerimine isikliku varandusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest üha raskemaks. Hakati värbama proletaare. Elukutseline palgasõjavägi. Sõjaägi austas väejuhti rohkem kui senatit, väejuhil oli võimalik armeega minna senati vastu. Väejuhid olid väga mõjukad. Rooma vallutas palju. Roomlased alistasid kogu itaalia. Alistasid kreeka.vahemeremaad romma käes. 6) Keisrivõimu kehtestamine ja selle korraldus. Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma võrdlus. Pompeius ja Cesar olid liitlased, kuid hiljem tekkis nende vahel kodusõda. Caesar võitis kuulutas end diktaatoriks. Caesar tapeti senaatoritest vandenõulaste poolt samal
o Patriitsid auväärsed kodanikud. o Plebeid lihtrahvas. o Kodanikud olid arvuliselt ülekaalus, suur osa sõjaväest. 1) ratsanikud jõukamad 2) proletaarid vaesed 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: Valitses kuningas. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Kuningas pidi arvestama rahva ja senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis. Sõjaajal olid armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet.
rahvatribuuni võimupiire ning tsensori õigusi. U. 44 a. pakkus üks ta poolehoidjaist, konsul Marcus Antonius, talle kuningatrooni, kuid Caesar keeldus sellest: ta kartis rahva rahutust ja otsustas esialgu hoiduda ametlikust monarhia väljakuulutamisest. Seetõttu oli Roomas nimepidi vabariik edasi: alale oli jäänud nii senat kui ka rahvakoosolek ja valitsevad ameti-isikud.Tegelikult oli aga Caesar piiramatu ainuvalitseja. Senaatorite arvu suurendas Caesar 900- le, täiendades senatit oma poolehoidjatega, rahvakoosolek hääletas aga Caesari näpunäidete järgi. Senikaua, kui Caesar taotles võimu, oli ta näiliselt demokraatia pooldaja; niipea, kui ta aga oli saavutanud selle võimu, siis katkestas ta sidemed rahvaga. Nii tühistas Caesar võlgade kaotamise seaduse, vähendas vilja tasuta jagamist ja keelas käsitööliste liidud, nõndanimetatud "kolleegiumid". Mitmel korral summutas ta rahutusi Itaalias relvastatud jõuga
kujutab.1968.a märtsis peetud kõnes oli de Gaulle kuulutanud , et ,,osalemine'' tähendab võimu üleandmist regioonidele ning selles peitubki Prantsusmaa tulevane jõud , kui pressikonverentsil 9.sept samal aastal ütles ta , et ,,osalemine'' tähendab tegelikult keskted kapitalismi ja sotsialismi vahel.Desembris rääkis üks ministritest ,,osalemisest'' kui institutsioonidega piirdumisest.Raske oli sellest kõigest midagi välja lugeda. De Gaulle tahtis reformida senatit , kuid senati liikmed olid selle vastu.De Gaulle'le ei tähendanud see kõik midagi.Referndum on tema oluline vahend , mis tagab otsese suhte prantsuse rahvaga. De Gaulle oli valinud kursi , mis saatis Prantsusmaad hukatusse. 27.aprillile määrati referendum , mis ühendab kahte küsimust : senatireformi ning tööliste osaluse.Peaaegu kõik ministrid püüdsid veenda de Gaulle'i oma otsust muutma , kui ta ei lasknud et kõigutada.Asi ei olnud ainult tema
Ediil algselt rahvatribuuni abi, hiljem valavasid avalike hoonete, pidustuste ja korra järele, samuti olid nende hoole all linna viljavarustus, riigikassa, turud jms. Preetor vastutas peamiselt õigusemõistmise üle, võis ka sõjaväge juhtida ja vajduse korral konsulit asendada. Konsul täidesaatva võimu teostaja, pidid eeskätt juhtima sõjaväge, valisid enda seast sõjaolukorras diktaatori, valitsesid senatit, esialgu oli neid 2. Tsensor neid valiti endiste konsulite seast, korraldasid kodanike loendust, senaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Rahvatribuun valiti plebeilist päritolu kodanike seast, õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahava huve. Diktaator riigi ohtu sattumisel võis konsul senatiga kokkuleppel ametisse nimetada ( kuueks kuuks), piiramatu võimuga, pidi pärast ametiaega vastutust andma.
Otsuse tühistas Mariuse-meelne rahvakoosolek, mille peale Sulla enda vägedega Rooma tungis esimest korda kasutati sõjaväge sisepoliitikas. Sulla lõi Mithridatest, sõlmisid rahulepingu status quo ante bellum. Mariuslased kuulutasid Sulla taas tagandatuks, mis vallandas kodusõja. Sulla vallutas sõjaväega Rooma ning alustas kättemaksu: proskriptsioonid avalik nimekiri inimestest, keda võib tappa. 82. eKr Sulla lasi senatil end diktaatoriks nimetada, tugevdas senatit, suurendas selle liikmeskonda 300à 600, kindlad normid ja seadused sinna saamiseks, kaotas sensori õiguse revideerida, kohtuvolitused senaatoritele. 79 loobus ta võimust. Spartacuse ülestõus 73-71 eKr: Spartakus oli Traakia päritolu endine gladiaator kes alustas orjade ülestõusu Kampaanias. Spartakus kogus orjadest hiigelväe kuni 12 000 meest ning suundus põhja vabaduse poole, kuid pöördus enne Alpe lõunasse tagasi Rooma poole, mida ei rünnanud.
64 Rooma tulekahju, milles hävis enamus linnast. Sellele järgnes süütamises süüdistatud kristlaste esimene suurem tagakiusamine. Tulekahju järel algatas Nero pompöössed ehitustööd Rooma linnas. Valitsusaja lõpul puhkesid provintsides armee ülestõusud. Kui senat kuulutas Nero tagandatuks pretoriaanid loobusid teda toetamast, sooritas ta enesetapu. Vespasianus Vanarooma keiser. Respekteeris senatit ja ei püüdnud ennast neist kõrgemaks teha. Oli väga kokkuhoidlik mees. Traianus Vanarooma keiser. Üksmeeles arstokraatiaga. Vallutas Daakia, Mesopotaamia ja Armeenia; Rooma riigi suurim väline ulatus. Partiast sai Rooma vasallriik. Hadrianus Valitsusaeg oli rahumeelne; pööras suurt rõhku piirikindlustuste vööndi väljaehitamisele. Britannias rajati Hadrianuse vall. Täiustas riigi
5) Consul, praetor (urbanus, peregrinus), quaestor, tribunus plebis, rahvakoosolek, plebei ediilid, kuruulsed ediilid, proconsules, propraetores Kvestoritel varahoidja roll (riigikassa, maksud) ja provintside asevalitsejate abistamine raamatupidamises. Ediilid- tegelevad turgude ja vilja riikliku kokkuostu järele valvamisega, hoiavad linnas korda, korraldavad avalike pidustusi. Preetoritel on kohtumõistja roll (peregrinus) Propreetorid- käsutavad armed, kutsuvad kokku senatit ja komiitse, teevad seaduseettepanekuid. Kaks konsulit on kuninglike eesõiguste pärijad. Vastutavad kogu poliitika eest, senati kokkukutsumine, viivad ellu senati otsuseid, juhatavad sõjalisi operatsioone. Aastale pannakse nimi konsulite järgi. Diktatuur hüljati pärast teist puunia soda. Kriisi korral andis nüüdsest senat senatus consultus ultimumiga yhele konsulitest laiendatud volitused. Tribunus plebis- ehk rahvatribunaat, kaitsevad plebeide huve. Nad ei tohi roomast lahkuda, on
oleks tohtinud midagi sellist teha, mis neile antud instruktsioonidega vastuollu lähevad, sõda kaasa arvatud. Nad kaitsesid küll kluusiumlasi, aga samas tegid gallidest vaenlased. ,,Mõned olid Roomale kohese pealetungi poolt. Vanemad mehed arvasid, et kõigepealt tuleks saata saadikud Rooma, et esitada ametlik kaebus ja nõuda Fabii (kluusiumlaste linna) loovutamist kompensatsioonina rahvaste seaduse rikkumise eest. Pärast seda kui saadikud olid oma tuleku põhjusest teatanud, siis Senatit, Fabii intsidenti pahaks pannes ja tunnistades õiglust nõudmises, mida barbarid esitasid, mõjutati poliitiliste huvide poolt mitte süüdistada mehi sellise kõrge auastmega. Selleks et igasugune kaotus, mis võiks kaasneda sõjas gallidega, ei langeks nende õlule, edastasid nad gallide nõudmised rahvale. Seal isiklik populaarsu ja mõjuvõim omasid nii palju suuremat kaalu, et mehed, kelle karistus oli arutluse all, valiti järgmise aasta konsul-tribuunideks
asutajateks, sõjajumal Marsi poeg. Tema nimi tuli Rooma linna nimest. Esimene Rooma kuningas Remus- usuti, et just tema oma venna Romulusega olid Rooma asutajateks, sõjajumal Marsi poeg Tarquinius Superbus- viimane Rooma kuningas (seitsmes), kes oli etrusk, ajati inimeste poolt minema, sest ta oli ülbe Gaius Julius Caesar- vallutaja, kes oli ühes Rooma kodusõjas esimeses triumviraadis, mis võitis senatit. Kui senat alistatud, algas kodusõda omakorda väejuhtide vahel (Caesar, Crassus ja Pompeius), millest võitjana väljus Caesar. Pidas end eluagseks diktaatoriks, konsuliks jne. Veni, Vidi, Vici!- Tulin, nägin, võitsin!- tema hüüdlause. G. J. Caesar mõrvati! Gaius Julius Caesar Octavianus ehk Augustus- mees, kes oli ühes Rooma kodusõjas (teises) triumviraadis, mis lõppes Octavianuse võiduga 30
peale esitatud kaebused. Üks professionaalne kohtunik + kaks kaasistujat. Liidumaa sotsiaalkindlustuse kohus, Liidu Sotsiaalkindlustuse Kohus. · Töökohtud – vaatavad I astme kohtuna läbi töövaidlusi. Üks professionaalne kohtunik + kaks kaasistujat. Liidumaa töökohus, Liidu Töökohus. Kaasistujad esindavad erinevate poolte huvisid. Liidu Konstitutsioonikohus– kaks 8-liikmelist senatit neljas erinevas suunas: 1) liidu õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja liidumaade õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja Liidu õigustloovatele aktidele vastavuse kontroll, 2) liidumaade ja Liidu kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 3) erinevate riigivõimude kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 4) inimõiguste kaitse küsimused. Liidumaade konstitutsioonikohtud – kontrollivad liidumaa õigustloovate aktide vastavust liidumaa konstitutsioonile.
..) peale esitatud kaebused. Üks professionaalne kohtunik + kaks kaasistujat. Liidumaa sotsiaalkindlustuse kohus, Liidu Sotsiaalkindlustuse Kohus. · Töökohtud vaatavad I astme kohtuna läbi töövaidlusi. Üks professionaalne kohtunik + kaks kaasistujat. Liidumaa töökohus, Liidu Töökohus. Kaasistujad esindavad erinevate poolte huvisid. Liidu Konstitutsioonikohus kaks 8-liikmelist senatit neljas erinevas suunas: 1) liidu õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja liidumaade õigustloovate aktide Konstitutsiooniline ja Liidu õigustloovatele aktidele vastavuse kontroll, 2) liidumaade ja Liidu kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 3) erinevate riigivõimude kompetentsi alaste vaidluste lahendamine, 4) inimõiguste kaitse küsimused. Liidumaade konstitutsioonikohtud kontrollivad liidumaa õigustloovate aktide vastavust liidumaa konstitutsioonile.
10 000 avaldust. Mitmed olid seotud Argentiina ja inimeste kadumisega aga ka teistes riikides juhtuvaid asju. 19 USA ! Teadagi, et USA oli allakirjutanud dekile aga mitte konventsiooniga ühinenud. USAd süüdistati selles, et USAs Washingtonis, elanikel, polnud võimalik valida USA kongressi liikmeid. USA osariikides on rahval võimalik valida 2 senatit ja siis kuidas on osariikide vahel prop ära jagatud rahvasaadikute vahel, seda õigust Columbia elanikel pole, elanikud on küll USA kodanikud ja valimisõigus on ju olemas aga pealinnas Washingtonis ei ole pealinn esitatud. Majanduslikud sanktsioonid Legue of Nations (rahvaste liiga?) loojad ngid, et majanduslikud sankt on peamised töövahendid ja ta vastavalt 16nda mingi asja kohaselt tulev 20
o Patriitsid auväärsed kodanikud. o Plebeid lihtrahvas. o Kodanikud olid arvuliselt ülekaalus, suur osa sõjaväest. 1) ratsanikud jõukamad 2) proletaarid vaesed 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: Valitses kuningas. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Kuningas pidi arvestama rahva ja senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis. Sõjaajal olid armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet.
purustas. 67 sai Gn. Pompeius erakorralised volituse võitluseks piraatide vastu Vahemerel ja viis selle mõne kuuga edukalt lõpule. 66 63 Pompeiuse sõjaretk idamaadele: - purustas Mithridatese ja vallutas Pontose alad (Mithridates sooritas 64 enesetapu). - 64 vallutas Süüria ja likvideeris Seleukiidide riigi. - 63 allutas Juudamaa vasallkuningriigina Roomale. 63 paljastati Roomas aristokraat Catilina vandenõu. Catilina paljastamisega kogus kuulsust senatit toetav kõnemees Cicero. 60 sõlmiti esimene triumviraat: Crassuse, Pompeiuse ja C. Julius Caesari liit üksteise vastastikuseks toetammiseks riigiasjadas. Caesar valiti esmakordselt konsuliks. 59 51 vallutas Caesar Gallia, tegi kaks sõjaretke Germaaniasse ja Britanniasse. 53 sai Crassus Carrhae lahingus Mesopotaamias hävitavalt lüüa Partia vägedelt ja langes. Teine kodusõda ja Caesari diktatuur 49 44:
sõdurit valvamas - palees viibib järelikult keiser Nero isiklikult. Peagi ilmub uksele Nero, kes vaevu suudab ihaldusväärsest Poppeast lahkuda. - Poppea palee. Amm Arnalta jagab Poppeale õpetussõnu: usalda Õnne ja Armastust. 2. p. Keisripalee. Octavia kurdab hüljatud naise saatuse ja Nero liiderlikkuse üle. Octavia amm soovitab oma hoolealusel endale ka üks kena noor armuke otsida, ent keisrinna jääb vooruslikuks. Octavia palub filosoof Senecal Nerot ja senatit mõjutada, et lahutust ei tuleks. Senecale ilmub õhus hõljuv jumalanna Pallas Athena ja ennustab talle peatset surma. - Seneca noomib Nerot, Nero raevutseb. - Otho satub pealt kuulma, kuidas Nero tõotab teha Poppea keisrinnaks. Poppea kardab Seneca mõju ning ässitab niigi vihast Nerot veelgi Seneca vastu. Nero otsustab: Seneca peab surema. Otho on õnnetu (Poppea, mitte Seneca pärast). Tema kunagine armsam Drusilla tuleb teda lohutama. Teine vaatus 1.p. Seneca maja Rooma lähedal
vabariik: vabariigiaegsed ametid püsisid edasi ning ametite arv kasvas, senat säilis ning senaatorite arv kasvas jne, aga de facto oli siiski keisririik. Tiberiuse valitsuse ajal rahvakoosolek lakkab olemast, ametlikult teda laiali ei saadeta, aga seda ei kutsuta enam lihtsalt kokku. Kuigi senat vormiliselt jääb kõrgeimaks valitsusorganiks siis tegelik olukord on selline et keiser võtab endale ka tsensori ameti, sellega oli keisril võimalik senatit komplekteerida temale kuulekatest meestest, kui sattus mitte kuulekaid inimesi ka siis keisril oli võimalik neid ametist kõrvaldada. Pidevalt toimus ka konflikte senaatorite ja keisri vahel, seda eriti võimukate keisrite puhul. Senati opositsiooni mahasurumiseks oli keisritel mitmeid vahendeid: nt seadus keiserliku majesteedi solvamise kohta, selle tegelikult andis algselt välja Augustus, aga seda rakendati alles Tiberiuse ajal.
ja 19. sajandi vahetusel Konsulaadi ajal. Konsul on riigi esindaja, kes kaitseb oma riigi kodanike õigusi ja majanduslikke huvisid teatud riigis või piirkonnas. Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. Konsulid võisid Rooma riigis kõike teha: olla vahekohtunikud, kinnitada, määrata ja valitseda. Nad olid sõjaväe juhid ja esindasid Rooma Riiki välissuhtluses ning juhtisid Senatit. Piiranguid oli nende võimule tõesti vähe, kuid üks tähtsamaid piiranguid seisnes selles, et valiti kaks konsulit ja nad toimisid tavaliselt teineteise kontrollijatena. Konsulid valiti rahvakoosolekul (tsenturiaatsetel komiitsidel) ja nende ametiaeg oli üks aasta algusega 1. jaanuaril (kuigi neid sai tagasi valida). Nende võimu täiendas tribuunide jatsensorite süsteem; viimased võisid konsulite tegevust blokeerida. Peale
Itaalias on kasutatud varianti, kus valija võib pikas parteinimekirjas ära märkida enda neli eelistust. Panassaazi puhul võib valija jagada enda hääli erinevate nimekirjade vahel või isegi lisada nimekirja uusi kandidaate 53. Parlamendi mõiste. Milles seisneb rahvaesinduse kontseptsioon? Sõna "parlament " on tulnud inglise keelest "parliament", mis omakorda prantsuskeelsest sõnast "parles" (kõnelema, rääkima). Tänapäevase parlamendi eellaseks on loetud Vana-Rooma Senatit. Tänapäeval loetakse parlamendiks üldriiklikku või föderaalriigi osariigi (ka unitaarriigi autonoomse piirkonna) rahvaesindusorganit, kelle peamiseks ülesandeks on võimude lahususe tingimustes teostada seadusandlikku võimu. Peale selle ülesande on parlamendil ka muid ülesandeid (näiteks sõltuvalt valitsemisvormist kontroll täitevvõimu üle). Parlamendi esinduslik iseloom seisneb selles, et ta on määratud väljendama rahva huve ja tahet.
Kui vastava riigi üldkohtusüsteemis rakendatakse karjäärisüsteemi (kõrgemasse kohtuastmesse saab nimetada ainult madalama astme kohtust), siis konstitutsiooniliste kohtute puhul seda ei rakendata. Küllalt sageli valitakse vastava kohtu esimees kohtu enda poolt. Konstitutsioonilised kohtud vaatavad asju läbi kas täiskoosseisuga või enamasti siiski vähemalt 3 kohtunikust koosnevate koosseisudega, näiteks Saksamaal on moodustatud 2 võrdse liikmete arvuga (8) senatit, keda juhatavad vastavalt kohtu president ja asepresident. Mõlemad senatid tegutsevad kui konstitutsiooniline kohus. Pleenum konkreetseid asju üldiselt läbi ei vaata, kuid vaatab läbi lahkarvamusi eri senatite vahel. Kodanike konstitutsiooniliste kaebuste läbivaatamiseks on mõlemas senatis moodustatud 3-liikmelised palatid. Seejuures ei tohi palati koosseisu 3 aasta jooksul muuta. Kui palat ei jõua üksmeelele, siis vaatab asja läbi senat.
annaabi.ee 
