Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks: o Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. o Preetorid (8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tähtaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. o Tsensorid valiti konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. o Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. o Rahvatribuunid (arvult 10) pidi kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiigelajal u 300 liikmest e senaatorist. Hiljem senaatorite arv tõusis.
Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid-kõrgeimad magistraadid. Kuulus kõrgeim võim riigis.Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid-järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada .Ülessane oli korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid juhtida ka sõjaväge. Tsensorid-valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine .Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. Tsensoriametit peeti väga auväärseks, sinna valiti enamasti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Diktaator- määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis oli pool aastat ja oli piiramatu võim. Rahvatribuunid-pidid kaitsma lihtrahva huve.neil oli õigus panna veto (keeld) ükskõik millise
PATRIITSIDEKS JA PLEBEIDEKS PATRIITSID Patriitsid( ld k patres isad) olid suursuguste suguvõsade liikmed, Rooma arsitokraatia ülemkiht, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. patriitsiks saadakse sünniga e pärilik aristokraatia. patriitsidele kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega PATRIITSID Patriitsid olid kuningateaja senaatorite järeltulijad. Senaator patres, senaatorite perekonnad olid kõige jõukamad ja võimsamad, kes vastandasid end kogukonna lihtliikmetele. Arvatavasti tekkis see kiht kuningate ajal, kuid nende positsioon tugevnes vabariikliku korra kehtestamisega. Patriitsid olid juhtinud kuningavõimu kukutamist. PLEBEID ehk pleebsid on lihtkodanikkond, kes ei kuulu patriitside hulka ka plebeide hulgas oli rikkaid inimesi, kuid oma
JULIUS CAESAR Gerli Piirimaa 2011 Sündis 13. juuli 100 eKr Kolm korda abielus Mitmed lapsed Julia Caesarion Rubico jõe ületamine "Liisk on langenud" Senati vägesid juhatas Pompeius Kiirpealetungiga allutati Rooma ja kogu Itaalia Pharsalose lahing Võitis rahva poolehoiu Tugines ustavale sõjaväele Eluaegne diktaator, rahvatribuun ja ülempreester Imperaator Senaatorite vandenõu Surmati pistodadega "Ka sina, Brutos!" Suri 14. märts 44. a eKr Väejuht Poliitik Kirjanik Võttis kasutusele Juuliuse kalendri "Keiser", "Juuli", "Tsaar"
Gaius Julius Caesar Gaius Julius Caesar elas 13. juuli 100 eKr-15.märts 44 eKr. Ta oli kuulus väejuht, poliitik ja kirjanik. Lisaks sellele ka konsul, diktaator ning pontifeks (Vana-Rooma preester ja kõrgema preestrite kolleegiumi liige). Caesar sündis patriitslikusse Juliuste perekonda, mis polnud siiski poliitiliselt mõjukas. Ta oli väga järjekindel, sest püüdis järkjärgult saavutada kõiki Rooma tavalisi ametikohti ning sai kuulsaks konservatiivsete senaatorite vastu võideldes. Suurem osa Caesari elust on teada tema enda kirjutatud Kommentaaridest (Commentarii).Caesar tapeti 15. märtsil 44 eKr senaatorite grupi poolt. Caesar tegi kõik, mis võimalik , et rahva poolehoidu võita. Ta jagas leiba, toitu ning raha ja korraldas lõbustusmänge. Caesar korraldas isegi suure peosöögi, lasi taastada Mariuse kujud ning kaunistada Rooma linna suurejooneliste ehitistega. Moodustas I triumviraadi (Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega)
Luksemburg, Saksamaa, veits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on RO Julgeolekunukogu alaline liige. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemble nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2 ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy.
Seepärast ka igas riigiametis korraga vähmalt 2 meest. Pidi arvestama kolleegi arvamusega. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid nad Roma armeed Preetorid (neid oli 8) asendasid vajadusel konsuleid. Tähtsaim ülesanne - korraldada õigusemõistmist Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli senaatorite nimekirja koostamine ja kodanike loenduse korraldamine. Valvasid kodanike elukommete järele. Tsensori ametit peeti väga auväärseks. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis sai olla 6 kuud, sel ajal oli piiramatu võim. Pärast ametiaja lõppu pidi tegude eest vastutama ja aru andma Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil olid õigus panna VETO (keeld)
kõrgetele ametikohtadele. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna keeld ükskõik millisele riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat ja rahvakoosolekud Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk
Tasu nendel kohtadel ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastaid. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid sammuti sõjaväge juhtida ja vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite ametiaeg kestis 5 aastat. Neid valiti endiste konsulite hulgast. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Kui riiki ähvardas hädaoht siis võis konsul kokkuleppel senatiga määrata piiratud ajaks ametisse piiramatu võimuga diktaatori. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes endistest kui ka tegevatest magistraatidest. Senaatoris olid ametis eluaegsed. Vabariigi lõpupoole ulatus senaatorite arv kuni 600-ni. Senati kätte olid kogunenud kõik tähtsamad riigivalitsemisalad: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku ainult selleks et
rahvas võttis osa valitsemisest. Rooma rahva moodustasid kõik partiitsid ja plebeid. Riigikord oli aristokraatlik. Magistraadid- valiti üheks aastaks, ametnikele ei makstud palka Konsulid (2)- kõrgemad magistraadid, kõrgeim võim riigis Preetorid(8)- võisid konsulit asendada, korraldasid õigusmõistmist, juhtida sõjaväge Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine Diktaator- määrati ametisse riigi ohu korral, pooleks aastaks, pidi oma tegudest aru andma Rahvatribuunid (10)- kaitsesid lihtrahva huve Senat- valitsev riiginõukogu, 300 liiget, hiljem 600. -Vabariigist keiserriigiks Väepealike osakaal oli suur, senat ei suutnud neid enam ohjeldada, puhkesid kodusõjad. Oli vaja kedagi kes suudaks sõjad lõpetada ja korra taastada. 30 eKr võitis Octavianus ustavate vägede toel oma vastased ja kehtestas riigis ainuvõimu
Julius Caesar, Keiser Octavianus Augustus Taaniel Toomingas Liisa Sõgel Julius Caesar ● Gaius Julius Caesar ● 13. juuli 100 eKr - 15. märts 44 eKr ● üks mõjuvõimsamaid mehi maailma ajaloos Julius Caesar ● väejuht, poliitik ja kirjanik ● lisaks konsul, diktaator, pontifeks ● pärit Rooma linna eliitperest ● oli väga järjekindel ● tema eluloo kohta teame Kommentaaridest (Commentarii) ● tapeti senaatorite poolt Kuidas jäi ajalukku? ● võitis rahva poolehoidu ● moodustas I triumviraadi ● vallutas Gallia, esimene Rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada ● Egiptuse troonile Kleopatra ● alustas kodusõda, hiljem kuulutas ennast diktaatorik Kuidas jäi ajalukku? ● uus kalender, Caesari sünnikuu juulikuuks ● hea väejuht, lõi endale sõjaväe ● kuulus kõnemees ● uued seadused ● võttis kasutusele kuldraha
hooldaja õigusi klient-sõltlane, patrooni kaitsealune Vana-Roomas Senat -Vana-Roomas sugukonnavanemate nõukogu v. kõrgem riiginõukogu konsul-üheks aastaks valitud kõrgeim riigiametnik Rooma vabariigis, sõjaväejuht magistraat-riigiamet ja vastav riigiametnik Vana-Roomas rahvatribuun -plebeide huve kaitsev ametiisik Vana-Roomas diktaator-Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik, kes määrati riiki ähvardava ohu korral konsulite poolt ametisse kuueks kuuks ratsanikuseisus -senaatorite järel teine eesõigustatud seisus Vana-Roomas rooma õigus -Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. leegion -Vana-Roomas algselt kõigi kodanike maakaitsevägi, hiljem suurim sõjaväeüksus (kuni 6000 meest) imperaator -väepealiku, hiljem riigipea austav tiitel Vana-Roomas, üks keisri tiitlitest provints-roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat
44eKr-Julius Caesari tapmine 313pKr-ristiusu legaliseerimine Rooma riigis 395pKr-Rooma impeeriumi lagunemine 2eks 476pkr-Lääne-Rooma impeeriumi lõpp Langemise põhjused-1) Talupoegade laostumine. Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid 2) vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp. Proletaare hakati värbama palgasõduriteks, kuid need olid truud eelkõige oma väepealikele ja mitte Rooma rahvale 3) kodusõjad 4)sisepoliitilised tülid senaatorite vahel-rahvaste ränne kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistraadid-riigiametnik v-r konsulid-r vabar. Kõrgeim riigametnik preetorid-kõrge riigiametnik-kohtukorraldus kvestorid-rahandusametnik
elab Tai kuningriigis. Prantsusmaa on rahvaarvu poolest maailmas 22. riik. Riigi korraldus. Prantsusmaa pealinn on Pariis ja riigikeel on prantsuse keel. Rahaühik on euro (enne 1999. Aastat Prantsuse frank). Riigihümn on marseljees. Prantsusmaa on presidentaalne vabariik. Riigi president, kes valitakse iga 5 aasta tagant, on Nicolas Sarkozy. Parlament koosneb Rahvuskogust , mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. Loodus Kolmest küljest piiravad teda kõrged mäeahelikud: kirdest Vogeesid, edelast Püreneed ja kagust Alpid, kuhu kuulub ka Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4807 m). Pealinn Pariis paikneb tasandikul Seine`i jõe kallastel. Teised suuremad jõed on Loire, Rhone ja Garonne. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandusmaa oma suurepärase pinnase ja kliima tõttu. Maa põhjaosa on jahe ja niiske. Lõunaosa on kuivem ja soojem, suvel on siin soojakraade üle 25
seda oli Roomal. Magistraadid ~valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks ning igasse riigiametisse valiti vähemalt kaks meest. *konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. *preetoridjärgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. *tsensorid valiti viieks aastaks endiste konsulite hulgast. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. *diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõeline oht. Sai ametis olla kuni pool aastat ja siis kuulus talle piiramatu võim. *rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk valitsev riigikogu koosnes umbes 300 liikmest. Sinna kuulusid endised ja tegevad magistraadid . Senat kujundas riigi siseja välis poliitikat ja juhtis sõjandust ja rahaasju.
Senat valvas usukultuse järele, pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma, juhtis tegelikult riiki. 5. Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesandeid. 1. Konsul (2) Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. 2. Preetor (8) Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. 3. Tsensorid Korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele. 6. Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas? (2 põhjust) 1. Antoniuse ja Octavianuse vahel puhkesid kodusõjad. 2. Suured vallutusretked andsid võimaluse väejuhtidele tõusta ainuvalitsejaks (Caesar) ja väärkasutada sõjaväge oma soovide täitmiseks. 7. Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? (3 näidet) 1. Sõjavägi moodustati elukutselistest sõjaväelastest. 2
Viis Rooma objekti Tekst: ,,Rooma kunst ja arhitektuur" 2010 Piazza del Campidaglio Kui Michelangelo Buonarroti sai 1536. aastal paavst Paulus III käest ülesandeks kavandada keiser Karl V külaskäigu puhuks Kapitooliumile suurejooneline väljak, siis pidi tema plaan hõlmama ka 12. sajandil riigiarhiivi müüridele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele ehitatud senaatorite paleed ning lõunaküljele 14. sajandil keskpaigas püstitatud gildihoonet. Pärast viimaste ülesehitamist ei avanenud Kapitooliumilt peavaade enam mitte foorumile, nagu antiikajal, vaid vastassuunas linnale. Michelangelo kavandi järgi sai domineerivaks elemendiks väljaku keskel seisev keiser Marcus Aureliuse ratsamonument, mis toodi Kapitooliumile 1538. aastal. Ta kavandas olemasolevate ehitiste järgi moodustuvale trapetsi
nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring-nobiliteet(nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda. 1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid-2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis-piiramatu võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300- senex-vanamees,rauk. Magistraadid, eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus,finants
aukohustuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud o Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid o Preetorid(8) tähtsuselt järgnesid konsulitele ja võisid neid vajadusel asendada, pidid korraldama õigusemõistmist, kuid võisid ka juhtida sõjaväge. o Tsensorid valiti konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Tsensoriametit peeti väga auväärseks, seal olid eakad ja autoriteetsed mehed. o Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kui pool aastat. Kuid pärast ametiaja lõppu pidi diktaator oma tegudest aru andma ja nende eest vastutama
võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid mitte riigiametnikena. b. Mida tähendasid mõisted Magistraat - igal aastal valitav riigiametnik Senat - vanemate nõukogu Diktaator - kui riiki valitses tõsine oht. Määrati konsulite, senati kokkuleppel. Kuni pool aastat võimul, piiramatu võim. Peale ametiaega pidi aru andma ja tegude eest vastutama. Tsensorid - valiti endiste konsulide hulgast viieks aastaks. Kondanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine + valvasid kodanike elukommete järgi. Valiti eakad, kogenud mehed. Auväärne amet. Konsulid - neid oli kaks, kõrgemad magistraadid. Kõrgeim võim riigis, sõja ajal armee juhtimine. c. Iseloomusta Rooma riigikorraldust . (Peab ära tundma, millisel perioodil mingi sündmus oli, st peaks teadma, millal mingi periood oli. ) Kuningate aeg - 753-509 eKr. Riigi eesotsas seitse kuningat, Vabariigi aeg - 510 - 30 eKr
510.a. eKr kukutati monarhia Res Publica(avalik asi) = vabariik Magistraadid: Konsulid (2tk) kõrgeimad magistraadid. Sõja ajal juhtisid armeed. Preetorid (8tk) vajadusel asendasid konsuleid. Ülesanne: õigusmõistmise korraldamine , võisid ka sõjaväge juhtida. Tsensorid endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne: kodanike loendamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid ka kodanike elukombeid. Diktaator Vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Pool aastat piiramatut võimu ent pärast tuli vastutada. Rahvatribuunid (10tk) Lihtrahva huvide kaitsmine. Õigus panna keeldu riigiorganite otsustele.
U. 60a eKr sõlmisid Crassus, Pompeius ja Caesar kokkuleppe lubades üksteist toetada Kui 51a eKr suri Crassius, tahtis Caesar vallutama hakata põhjapoolset osa Galliast 10 a jooksul vallutas ta kogu Gallia ja nihutas riigipiire Hiljem andis välja seadused põlluharimise ja teedeparandamise kohta Laskis Rooma linna kaunistada ehitistega ja teostas kalendri paranduse (Juuliuse kalender) Ta määrati eluaegseks diktaatoriks Suurendas senaatorite arvu Kui ta oli saanud võimu, olles näiliselt demokraatia pooldaja katkestas ta sidemed rahvaga Tühistas võlgade kaotamise seaduse, vähendas vilja tasuta jagamist jne Moodustas komisjoni, mis pidi koostama riigi kaardid See tehti valmis 32a pärast tema surma ABIELU 84 eKr abiellus Lucius Cornelius Cinna tütre Cornelia Cinna nooremaga Caesar oli siis 18 ja Cornelia 13 aastane Kui Lucius Cornelius Cinna sai diktaatoriks,
Rahvatribuun - Vana-Rooma riigiametnik, kaitses alguses plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi Ratsanikud - seisus Vana-Roomas, vasasel perioodil rikkad kodanikud, kes olidkohustatud teenima ratsaväes. Senaator - kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Senat - aristrokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Tsensor - Vana-Rooma riigiametnik, kes pidi jälgima roomlaste kombeid ja korrigeerima kodanikke ning senaatorite nimekirju. Familia(perekond) - Rooma ühiskonna alglüli. Triumf-võiduka väepealiku pidulik sissesõit Rooma linna. Colosseum-impeeriumi suurim amfiteater, mahutas um. 50 000 pealtvaatajat. Cloaca maxima suur äravoolukanal, mis juhtis reoveed Tiberisse. Nuumen- Disciplina etrusca -
"alates 2.Klient-patrooni kaitse all olev inimene, vastutasuks teenid patrooni truult Patriitsid-isad, suursugustest suguvõsadest, nende esiisad arvati olevat Romuluse ajast Roomas. Rahvatribuunid-Vana-Rooma riigiametnikud, kes kaitsesid algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Konsulid-juhtisid sõjaväge, nende järgi nimetati aastat, krgemad ametnikud Tsensorid-korraldasid kodanike loendust ja kosotasid senaatorite nimekirja,jälgisid kodanike elukombeid,ametiaeg kestis 5a. Diktaator- mõnede erakorraliste volitustega ametiisikute tiitel. Nobiliteet oli Vana-Rooma aristokraatia, mis kujunes 3. sajandil eKr patriitside ja plebeide vahelise võimuvõitluse tulemusena. Geenius-perekonna kaitsevaim Metseen- rikas kunsti ja kultuurisoosija Apostlid-kristlikud usukuulutajad 4. Augustus e auväärne, vabariigi taastaja, princeps e esimene, provintside asevalitseja ja
ajal elukutselise palgaväega. Armeed kutsuti leegioniks, sõdureid leegionärideks. Reas minemisel ei moodustatud faalankseid nagu see oli varem. Äärest katsid kolonne ratsaväelased. Konsul- neid oli kaks, olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri ja jõukae linnadega maad,
Kui algas koosolek, püüdsid aristokraadid segada hääletamist. Kuid Tiberius andis oma poolehoidjaile kokkulepitud märku ja need, haarates relviks, mis kätte puutus, ajasid nobiilid minema. Selsamal ajal toimus senati istung. Keegi kohalviibijaist laskis lendu valekuulduse, nagu oleks Tiberius Gracchus nõudnud endale kuningakrooni. Siis hüüdis ülempreester Scipio Nasica, üks Tiberiuse ägedamaid vastaseid: "Kes tahab päästa isamaad, see järgnegu mulle!" Teised senaatorite ja relvastatud klientide hulga saatel jooksis ta platsile, kus toimus rahvakoosolek. Algas äge taplus, mille kestel tapeti Tiberius ja umbes 300 ta poolehoidjat. Öösel heideti nende laibad Tiberisse. Pärast Tiberiuse tapmist õiendasid nobiilid oma vastastega karmilt arveid. Palju hukkunud tribuuni sõpru ja kaaslasi hukati. Peagi õnnestus aristokraatial lõpetada komisjoni tegevus. Temalt võeti õigus otsustada, missugused on riigimaad, missugused eramaad.
aga olid riigiametnikud(magistraadid) ja nõukogu(senat) sagely nobiliteetperekondadest pärinevad rikkad ja tuntud plebedid või patriitsid 2. Rooma 3 tähtsamat riigiametit, nende ülessanded: *Konsul(2)-kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid nad Rooma armed *Preetor(8)-võis konsulit asendada/juhtida sõjaväge,korraldas õigusemõistmist *Tsensor- kodanike loenduse(tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine,valvasid ka kodanike elukommete järele. 3. Vabariikliku Rooma allakäik, 3 põhjust *vabariiklik kord põhines 2 eeldusel: 1)kodanikel pidi olema võimalus võtta osa rahvakoosolekute/senati tööst, 2)sõjaväe tuumiku pidid moodustama rooma kodanikud.Mida suuremaks riik kasvas,seda vähem olid need tingimused täidetud- Rooma saatis oma kodanikke kolooniatesse & jagas Itaallastele lahkelt
Nad hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Peale vallutussõdu aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastupanu, kuid nad ei suutnud pidurdada kreeka kultuuri levikut. Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõige kõrgemal astmel ühiskonnas asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorite järgnes ratsanikuseisus. Senatooritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nad olid enamasti mõne ratsaniku või senatoori kleindid, kes võisid oma patroonilt peale materiaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. Rooma ühiskond, nagu Kreeka omagi, oli orjanduslik. Orje kasutati põllumajanduses ja
Kreeka ja Pergamoni kuningalt päriti testamendiga Väike-Aasias asunud riik. Roomast sai kogu Vahemere valitseja. VÕIMUKORRALDUS: Riigiametnikud oma töö eest tasu ei saanud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukouseks. Ametitesse tuli kandideerida kindlas järjekorras, madalamalt kõrgemale. Senat – valitsev riiginõukogu Koosnes nii endistest kui ka tegevatest magistraadidest Senaatorid olid ametis eluaegselt Senaatorite arv vabariigi lõpul- 600 Senati otsusel oli seaduse jõud Diktaator Kui riiki ärvardas oht, siis konsul võis koos kokkuleppel senatiga määrata piiratud ajaks (6 kuud) ametisse diktaatori Tsensorid Valiti ametisse 5 aastaks Valiti endiste konsulite hulgast Korraldasid kodanike loendust Koostasid senaatorite nimekirja Nende järelvalve all olid kodanike elukombed Magistraadid Valiti rahvakoosolekul üheks aastaks
Hipodroom on hobuste võidusõidurada, mille levinuim pikkus on 1000 m Pontifeks - preester Vana-Roomas Senaator - senati liige Vana-Roomas Konsulid olid kõrgeimad võimukandjad Rooma riigi vabariigi ajajärgul . Plebei - Vana-Rooma lihtrahva liige. Klient - ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias,vastutasuks tõotas patrooni ustavalt teenida. Tsensor - Vana-Rooma riigiametnik,kes pidi jälgima roomlaste kombeid ja korrigeerima kodanike ning senaatorite nimekirju. Akvadukt on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. Patriits - muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Latifondium - suurmaavaldus Vana-Roomas Circus maximus - Suur Tsirkus. Kaarikuvõiduajamiste areen, 4.-1. saj. ema Panteon - ühe usundi jumalad. Saturnaalid olid Vana-Rooma tähtsamad pühad. Colosseum on amfiteater Roomas. Cloaca maxima Tiibetisse suunduv kanalisatsioon.
põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Riik Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust, mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Prantsusmaa piirkonnad Alsace Akvitaania ·Île-de-France Auvergne ·Languedoc-Roussillon ·Limousin Alam-Normandia ·Lorraine Burgundia ·Midi-Pyrénées Bretagne ·Nord-Pas-de-Calais
*aristokraatlik riigikord *nobiliteet (nobilis tuntud) · Magistraadid *riigiametnikud *valiti rahvuskoosolekul üheks aastaks, vähemalt kaks meest *kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid läbitud *palka ei makstud *Konsulid (2 meest) neile kuulus kõrgeim võim, sõja ajal juhtisid Rooma armeed *Preetorid (8 meest) õigusemõistmine, sõjaväe juhtimine *Tsensorid kodanike loendus, senaatorite nimekirjad, kodanike elukombed *Diktaator määrati konsulite ja senati poolt kuni pooleks aastaks, piiramatu võim *Rahvatribuunid (10 meest) lihtrahva huvide kaitsmine, vetoõigus · Senat *valitsev riiginõukogu *vabariigi ajal u 300 liiget, hiljem arv tõusis *endised ja tegevad magistraadid *amet eluaegne *tegeles riigi sise- ja välispoliitikaga *seaduseelnõu kiideti heaks senatis enne kui see rahvuskoosolekule läks · Rahvakoosolekud
Rahvakoosolekud, kus ka inimestel oli võimalus otsustada oma riigi asjade üle. Keisririik: Pealtnäha oli riigikorraldus endine, kuid mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid, ning ta võis pana veto kõikidele magistraatide otsustele. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid keisri otsused ellu. Nii senaatorite arv kui ka kodanikkond hakkas kasvama, kuid mida enam kodanikkond suurenes, seda vähem jäi neile eesõigusi ning kui varase keisririigi lõpus anti kodakondsus kõikidele vabadele meestele, kadusid kõik kodakondsusega kaasnevad eelised ja kodakondsusel polnud enam tähtsust. 4) Iseloomusta religiooni ja mütoloogia osa antiikaja inimese maailmapildis ning kristluse tekkelugu ja kujunemist ristiusuks.- Religioon oli Rooma
Rooma kõrgeimad ametnikud: Konsulid (2) kõirgeimad jumalad keelustati, samuti usupidustused (olümpiamängud), magistraadid, omasid kõrgeimat võimu riigis, sõja ajal juhtisid paganausulised olid vähemuses, neid kiusati. armeed. Preetorid (8) võisid vajadusel konsulit asendada, korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida sõjaväge.Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks, korraldasid kodanike loendusi, koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele, amet oli auväärne. Julius Caesar alustas 49. ekr kodusõda, kuulutas end diktaatoriks; oli Rooma ainuvalitseja 49-44 ekr Augustus tegi lõpu kodusõdadele, tõi Rooma riigile rahu- ja õitsenguaja; Rooma ainuvalisteja 27 ekr 14 pkr Sarnasused püüdisd enale pooldajaid võita korraldades pidustusi jm., olid Rooma ainuvalitsejad. SENAT aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat
Kolmandas Puunia sõjas hävitati Kartaago. Aastal 146 eKr. Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud, riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad pärinesid rikaste roomlaste seast. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega. Tsensorite ametiaeg kestis viis aastat. Nad korraldasid kodanike loendus ja koostasid senaatorite nimekirja; nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Rahvatribuunid valiti plebeilist päritolu kodanike seast. Senat - valitsev riiginõukogu. Senatid olid ametis eluaegselt. Tegeles välispoliitika, sõjanduse ja rahaasjadega. Rahvakoosolekutel hääletati magistraadi ettepanekute üle. Lihtrahval puudus õigus. Riigikord oli aristokraatlik. 24 VABARIIGI LANGUS Rooma saatis kodanikke kolooniatesse ja jagas Itaalia elanikele lahkelt kodanikuõigusi
Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused. 5. Tähtsamad riigi ametnikud Magistraadid igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist valiti üheks aastaks ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (neid oli 2) kõrgeimad magistraadid, sõjaväejuhid. Preetorid (neid oli 8) kohtumõistjad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele 6. Mis muutus Rooma valitsemises kui tekkis keisririik? Kadusid rahvakoosolekud, riigi tegelik juhtimine koondus keisri kätte, senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja
sõjandust ja rahandust Suur rahvasterändamine- paljude Euroopa rahvaste rändamine võõrastele aladele 4-7.sajandil Termid- avalikud saunad, mis olid avatud ka vaestele roomlastele. Pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid, raamatukogud ja lugemisruumid Tsensor- Rooma vabariigi ja varase keisririigi ajal kõrgeim ametnik, kes valiti iga viie aasta tagant endiste konsulite seast. Korraldasid kodanike loendusi, koostasid senaatorite nimekirju ja valvasid kodanike elukommete järele ning kontrollisid riigi rahaasju Vandaalid- idagermaani hõim, mis suure rahvasterände ajal jõudis välja Põhja-Aafrikasse. Nad rüüstsid 455 Roomat, seetõttu tähistan nende nimi kulutuuriväärtuste hävitajat 12 tahvli seadused- 5.sajandist eKr pärit Vana-Rooma vanim seadustekogu, mis oli foorumile välja pandud 12 pronkstahvlil kõigile tutvumiseks
saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasuta. Omavahel võistles 3 autorit, kes pidid esitama 3 tragöödiat ja 1 koomilise saaturi draama. Igale autorile loositi välja esinäitleja ja patroon, kelle ülesandeks oli etendust rahastada. KREEKA TEATER Koosnes 1. Orkestrast ringikujuline tantsuväljak, näiteplats( hiljem muutus Rooma teatri poolringiks, kus paiknesid senaatorite istekohad). 2. Skeneest lava tagune ehitis, kus hoiustati kostüüme ja dekoratsioone. 3. Theatrumist pealtvaatajate pinkide osa. o. Kasutati koturne(paksu tallaga jalats), maske ja eredavärvilisi kostüüme. NÄITEKIRJANIKUD Aristophanes komöödiakirjanik Nt: ,, Ratsanikud" Aichylos tragöödiakirjanik Nt: ,,Oresteia" Euripides tragöödiakirjanik Nt: ,, Kükloop" Sophokles tragöödiakirjanik Nt: ,,Kuningas Oidipus" KREEKA KOMÖÖDIA
Ida: (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukamad, suuremad linnad ja aktiivsem kaubandus, levis kreeka keel ja kultuur ÜHISKOND JA ELUOLU Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud , orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid. Algul läks nende toodang peamiselt müügiks, kuid hiljem muutusid need üha enam isemajandavateks suurmõisateks, kus kõik, mis toodeti, ka tarbiti ise. Seisused keisririigis Ülemkihi moodustasid seisused 1.) Senatiaristrokraatia, see moodustus senaatorite baasil. Neile kuulusid tähtsaimad riigiamaetid ja paljud neist olid ka provintside asevalitsejad. Neil olid ka suured maavaldused. 2.) ratsanikud, nad olid teatud varandusliku positsiooni saavutanud roomlased, sest nad suutsid osta endale ratsahobuse ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Ka neil olid suured maavaldused, nad tegelesid sageli ka kaubandusega ja finantsasjadega. Siis tuli lihtrahvas- vabad talupojad ja käsitöölised ning nende järel kõige vaesemad
Iga väeosa või piirkond andis ühe hääle. Lõpptulemuseks oli väeosade või piirkondade hääled kokku loetuna. Riigiametnikest ehk magistraatidest oli kõrgeimad kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge, neid saatsid 12 auvahti, õlal magistraatide võimusümbol rihmaga kokkuseotud vitsakimp. Preetorid tegelesid õigusemõismisega. Nimetatud ametnikud oli ametis aasta. Seevastu tsenorite ametiaeg kestis viis aastat, nad valiti konsulite hulgast, korraldasid loendust (tsensust), koostasid senaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Diktaator valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks, ta oli piiramatu võimuga, ametiaja lõppedes pidi oma tegevuse üle aru andma. 1 Rahvatribuunid koosnesid plebeilise päritoluga ametnikest, kel oli õigus panna vetosid otsusetele, mis kahjustasid lihtrahva huve. Nobiliteet oli kitsas ring patriitside ja plebeide perekondi, kes osalesid riigivalitsemises.
h) Konsul juhtis sõjaväge. i) Rahvatribuun valiti plebeidi poolt, seisis nende õiguste eest ja oli õigus panna peale veto ükskõik millise riigiorgani otsusele kui see kahjustas plebeide huve. j) Preetor tegeles õigusemõistmisega, võis ka sõjaväge juhtida ja konsulit asendada. k) Tsensor 5 aastaks, konsulite hulgast valiti, korraldas kodanike leondust ja korraldasid senaatorite nimekirja. l) res publica ühiskondlik asi 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Roomale ei meeldinud Kartaago vallutused ja läks talle kallale, Rooma alistas Kartaago ja too hävitati, Rooma oli Vahemere valitseja. 9. Isikud a) Hannibal Kartaago vähejuht b) Caesar väejuht, poliitik ja kirjanik. c) Gracchused ja nende reformed reformid kukkusid läbi.
ametnike ülesanded. 1) Magistraadid- rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikuk, kellele palka ei makstud 2) Konsulid (2tk)- kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid 3) Preetorid (8tk)- Kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajadusel asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge 4) Tsensorid (2tk)- nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsentsust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. 3. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel: a) igal kodanikul pidi olema võimalus osa võtta riigivalitsemisest, b) kodanikud pidid suutma oma riiki kaitsta. Mis tingis nimetatud eelduste kadumise? Aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes. 4. Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast? Tooge 2 näidet.
seaduseelnõusid. Riiginõukogu ehk senat-kujundas riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Otsustas millised seaduseelnõud rahvakoosolekutel arutusele võetakse. Juhtis riiki. Riigiametnikud- Konsulid (2)-Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid (8)- Korraldasid õigusemõistmist, võisid vajaduse korral juhtida sõjaväge. Tsensorid- Korraldasid kodanike loendust ehk tsensust ja koostasid senaatorite nimekirja. Valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator- määrati ametisse kui riiki valitses suurem hädaoht. Pooleaastase ametisoleku ajal kuulus talle piiramatu võim, kuid pärast ametiaja lõppu pidi ta oma tegudest aru andma. Rahvatribuunid (10)- Kaitsesid lihtrahva huve. Võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning omasid veto õigust. 4. Valitsemise erinevused Rooma vabariigis ja Ateena linnriigis Rooma vabariik: Aristokraatia Suurem roll ametnikel ja senatil
Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. Riigiametnikud ei saanud palka. Köige tähtsamad riigiametnikud olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima söjaväge. Preetorid tegelesid öigusemöistmisega, kuid vöisid ka söjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Nad valiti viieks aastaks endisete konsulite hulgast. Kui oli vajadus vöis konsul kokkuleppel senatiga riiki valitsema panna kuni 6 kuuks diktaatori. Rahvatribuunil oli öigus senati otsuseid vastu vötta vöi tagasi lükata. Senat valitsev riiginöukogu koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Nad olid ametis elu aeg. Senat tegeles välispoliitika, söjanduse ja rahaasjadega. Seaduseelnöu pidi olema esmalt senati poolt heaks kiidetud, siis läks see rahvakoosolekule
kooku 7 kuni. Valdused linna arv, R teen peeti aukohuseks seega palk lähiümbrus tiberi suudmeni. 3 viimast puudu. 2 konsulit kõrg riigiam,kõrg kunni etruskid, siis muutus rooma võim ja juht sõjaväge. Preetorid 8 tõeliseks linnaks.510. ekr kunnide võim võisid kons asendada, kor kukutati.tek vabariik. Varane õigusmõistmist. Tsensorid end kons hulgast 5a, kod loend ja senaatorite vabar- nimekir koost. Diktaator määr am kons Riiki valit senat ja iga aast riigiam., ja senati kokkuleppel kui R valit oht kõrg olid 2 kõnsulit. 5saj võim riik 0,5a , piiramatu võim.rahvatribunid10 latiumi mk. Al sõj etruskidega. Laiend kaitsma lihtrahva huve, õigus panna võimu it. Suur tagasilöök tbas 390.a kui veto riigiorgani otsusele. Senat koos
valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid igal aastal valitavad riigiametnikud Konsulid kõrgeimad magistraadid (neid oli 2), neile kuulus kõrgeim võim riigis Preetorid järgnesid konsulitele, võisid neid asendada, korraldasid õigusemõistmist (8) Tsensorid endised konsulid, valiti 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator valiti ametisse vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht, piiramatu võim 6 kuud Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve, õigus panna veto riigiorgani otsusele, kui oli vastuolus lihtrahva huvidega (neid oli 10) Senat vanemate nõukogu, valitsev riiginõukogu ,,Jaga ja valitse" kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika alistatud rahvastega
üleastumises, aga tegelik põhjus tema süüdi mõistmisele oli olnud tema rikkus. Peale surma tuli välja, et ta ei olnudki eriti rikas. Teadaolevat tehti sellel ajal vandenõu Caligula vastu, mis ebaõnnestus. Caligula pidas kõne pärast seda, et karistada senaatoritest konspiraatoreid, milles ta süüdistas senaatoreid iga mehe surmas, kes olid hukkunud selle tõttu. Mõnda nende süüdistamises ja mõnda nende vastu tunnistamises. Ta luges ette dokumentidest senaatorite ütlusi, mis olid nende endi kolleegide surmaotsused. Pärast seda oli Senat jõuet ja abitu ning personaalselt alandatud samal ajal. Edasi läks aristokraatide elu raskeks. Nad pidid näitama, et nad on ikka ,,sõbrad" imperaatoriga, mis läks neile kalliks maksma, sõna otseses mõttes. Nad pidid andma imperaatorile raha ning mõned langesid lausa võlgadesse. Üks õhtu kutsus Caligula Incitatuse,
(kõrgemast seisusest või lihtrahva hulgast). Kõige võrdõiguslikum periood oli aga vabariigi viimane sajand, mil vähendati näiteks tunduvalt vabakslastute kohustusi. Keisririigi kehtestamisega tekkis aga tugev vastupidine suundumus, mis sai edaspidi üha hoogu juurde. Poliitilises ja sotsiaalses korralduses taastati ebavõrdsus, mis lähtus seisuste (ordines) hierarhiast, laienedes ka eraõiguse valdkonda. Senaatorite ja ratsanike jaoks – kelle seisus oli ametlikult pärilik – kehtis eriline abielu- ja pärandiõigus. Mis veelgi tähtsam – neil oli õiguslikud privileegid (näiteks võis nende üle kohut mõista vaid senatikohus) ja kohtumenetluse privileegid [nende puhul ei tohtinud rakendada piinamist, mille Augustus (esimene Rooma keiser3) oli plebeide jaoks kehtestanud] ning viimaks kasutati nende puhul teistsugust kriminaalõigust kui alamast soost inimeste (humiliores) puhul. Alates 2. sajandist
tõus, R vabariigi lõpp *Varane keisririik: valitsesid järjest ja kodanikud ei saanud rahvakoosolekutel osaleda, laostunud Augustus, Nero, Traianus, rahu ja julgeoluku tagamine nn "R talupojad läksid linna paremat elu otsima. Muutused riigis rahuga" Puunia sõjad kartaagolaste ja roomlaste vahel 264-146 keisririigi ajal: polnud rahvakoosolekuid, keisril mitu ametit, eKr.1.)peale esimest Puunia sõda sai R-st tugevaim riik senaatorite ning kodanikkonna arv kasvas, kodanike eesõiguste Vahemeremaade idaosas. 2.)Kartaago väepealik Hannibal tugis vähenemine, kodakondsuse tähtsuse vähenemine, elukutseline sõjaväega üle Alpide It-sse ja purustas R sõjaväe Cannae lahingus, sõjavägi, kodakondsust jagati nii eraisikutele kui ka linnadele Pol teise sõja lõpuks said kartaagolased Põhja-Aafrikas lahingus luau alistatud maades: läbirääkimised ühekaupa ning kokkulepped 3
[2] Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2] Riik Nicolas Sarkozy Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7
annaabi.ee 
