Koolonit kasutatakse rindlauses siis, kui teine osalause seletab eelmise osalause mõtet või järeldab selle põhjal midagi. ________________________ : ____________________. Peoperemees ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud. Mõttekriipsu kasutatakse siis, kui on tarvis eelneva osalause mõtet eriti rõhutada. ________________________ - ____________________. Mitte ükski ülikond ei sobinud - nii ta seadiski sammud rätsepa juurde. Semikoolonit kasutatakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. ________________________ ; ____________________. Väljas oli hall sügisilm; inimesed põrnitsesid toas üksteist vaikides.
Kreisul oli seljas punane kootud villane kampsun. Kui sa siia komad paned, siis tähendaks see seda, et punane ja villane on üks ja sama asi, aga ei ole ju. 3) järeltäiendite vahele paned koma (tavaliselt ei ole töös) Laulja, noor, võluv, sinisilmne, alustas oma unustamatut karjääri. 4) matrioška puhul koma ei pane Madis elab Kuressaares Aia tänava 23. korteris. 5) Kuupäeva ja täht-/nädalapäeva vahele paned koma 8. Semikoolonit kasutatakse siis, kui väikestest peaaegu ühesugustest lausetest on tehtud üks pikk lause. Kui töös on mingi ilmatu pikk lause, siis seal võib kahtlustada semikoolonit, mujal eriti mitte. Kahjuks mingit kindlat reegilt ma öelda ei oska. 9. Niiöelda kirjutamata reegel on see, et Kui lauses on mitu öeldist, siis peavad nad olema komade (või mingite muude kirjavahemärkide) vahel. Kui on kolm öeldist, siis kindlasti kaks koma/mingi muu kvm. Kui on 5 öeldist, siis
ÜLESEHITUS uses crt; begin clrscr käsk või käsud readln; end. ;- käsu lõpu tunnus := omistamistehte märk 'tekst' - tekstikonstant uses crt - tuuakse käsutusele lisakäsud. clrscr; - ekraani puhastamine Sisestamiskäsk Readln( sulgudes on muutuja); Väljastamiskäsk writeln( loetelu ); hargnemiskäsk: if tingimus then käsk või käsud else käsk või käsud else- võib puududa, else ees pole KUNAGI semikoolonit. käsk või käsu osad võivad olla begin ja end vahel. korduskäsud: 1)Loendajaga korduskäsk kasutatakse kui korduste arv on ette teada. begin for i:=1 to 10 do end; 2) Eelkontrolliga korduskäsk Tingimust sisaldav korduskäsk, kus korduste arv ei ole ette teada, võib olla i:=1; loendaja algväärtus while <=20 do while - senikui begin käsk või käsud tingimuse muutmine või loendaja muutmine i:=i + 8; sammuga 8 , võib olla sammuga misiganes. end;
Jäi veel silma tegelaste tähtsuse ülekandumine ja mitmetasandilisus, mille sümbolina võib näha näiteks Románi õe nime Ángeles, mis tõlkes tähendab ingleid. Nimi on mitmuses ning ka deemoneid on jutustuses kaks. Antud tekst on kui õudusunenägu. Võimalik, et minategelane oli tegelikult hull, kuid üritas end veenda, et näeb hoopis und või siis just see kogemus ajaski ta hulluks. Baroja kasutab siin palju semikoolonit, mistõttu laused on pikad ja venivad, kuid sellegipoolest hästi arusaadavad. Mulle isiklikult väga meeldib tema stiil, selles pole ettearvatavust. Kasutatud materjal: Jüri Talvet ,,Hispaania vaim", Ilmamaa, 2005 http://www.wikipedia.org http://www.bookrags.com/biography/pio-baroja-y-nessi/
Tingimuslaused Tingimuslaused suunavad programmi tegevuste sooritamist vastavalt sellele, kuidas on täidetud vajalikud tingimused. NB! *Tingimuslause kirjutamisel ümbritsetakse mitmest lausest koosnav grupp loogeliste sulgudega st võetakse gruppi. *Üksiku lause puhul loogelisi sulge vaja pole(kuid võib panna). *Võtmesõnadega(praegusel juhul if ja else-iga) algavate lausete lõppu semikoolonit ei tohi! Näiteks: if(x==o) //Kui muutuja x väärtus on 0, x=1 // siis omistada x-i väärtuseks 1. if lause if lausel on kaks kuju: A) Sisaldab ainult if operaatorit Ühelauseline if if(tingimusavaldis) lause1; Mitmelauseline if if(tingimusavaldis) { lause1; lause2; lause3; } B) Sisaldab if ja else operaatorit else osa täidetakse siis kui ta on väär(false) Kirjutamisel on kaks varianti if(tingimusavaldis) if(tingimusavaldis){
järele koolon. Kirjanduse põhiliigid on järgmised: lüürika, eepika, dramaatika. 1.1.5 Kui loetelu JÄREL on kokkuvõttev sõna (FRAAS), siis pannakse kokkuvõtva sõna ette mõttekriips. Lüürika, eepika, dramaatika need on kirjanduse põhiliigid. 1.1.6 Sidekriips pannakse, kui lausest jäetakse ära liitsõna korduv osa. Aias õitsesid õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud. (õunapuud, pirnipuud, kirsipuud, ploomipuud) 1.1.7 Loetelurühmade eraldamiseks kasutatakse semikoolonit. Kirjanduse zanrid on poeem, ballaad, sonett (lüürika); novell, jutustus, romaan (eepika); komöödia, tragöödia, draama (dramaatika). 2 KORDUVAD MÄÄRUSED 2.1 Kui lauses on mitu sama liiki määrust, mis on lauses võrdsed ja vastavad samale küsimusele, eraldatakse need komade või sidesõnadega. Mart käib trennis esmaspäeval, teisipäeval ja reedel. (MILLAL? kõik kolm vastavad samale küsimusele) 2.2 Aja- ja kohamäärusi, mis hõlmavad üksteist, ei eraldata koma
menüükäsku; tabelil olgu 5 veergu ja 4 rida, kusjuures veeru laiuseks olgu 2,4 cm, ühtlasi muuda ka automaatvormingut (nupp!) endale meelepärase vastu. 3. Lisa tabeli lõppu paar tühja rida ning joonista teine tabel, mis näeks välja järgmine: 4. Lisa taaskord paar tühja rida ja sisesta mõni rida andmeid, andmeväljade ehk veergude eraldamiseks kasuta kas tabulaatorit, koma, semikoolonit vms (vajalik teisendamisel) ning teisenda seejärel see tabeliks. -4-
kasutamine. Nt väär: Oleme küllaltki omapärase nähtuse tunnistajateks olnud kohe esimesel aastal ületas arvustuste üldmaht teoste eneste mahu. õige: Oleme küllaltki omapärase nähtuse tunnistajateks olnud: kohe esimesel aastal ületas arvustuste üldmaht teoste eneste mahu. Mõttekriipsu kasutatakse siis, kui tahetakse eelneva osalause mõtet esile tõsta või väljendada üllatust. Suvi on kätte jõudnud aeg on maale sõita. Semikoolonit kasutatakse siis, kui tahetakse eelneva osalause mõtet esile tõsta või väljendada üllatust. Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt. 5 PÕIMLAUSE Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget.
Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z...(helitud); j, l, m, n, r, v (helilised) MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu kasutatakse: 1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada. Küsimärk
ükskõiksed silmad. 4. Üllatuse väljendamiseks või osalause mõtte esiletõstuks võib rindosalause ees koma asemel kasutada mõttekriipsu, nt Toodi talle kausiga piima -- ei tahtnud. Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni -- keegi ei saanud selle eest tänugi. 5. Rindlause pikemate ja omavahel lõdvemalt seotud osalausete, eriti koosseisult liitsete, omaette sisulise terviku moodustavate osalausete eraldamiseks võib koma asemel kasutada semikoolonit, nt Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu. Põimlause kirjavahemärgid 1. Kõrvallaused eraldatakse pealausest alati koma(de)ga, nt Ma tean, kus maasikad on. Poiss ütles, et tal pole aega. Nõnda siis anti kahehobusevanker, kuhu pandi tublisti õlgi, et oleks pehmem sõita niihästi surnul kui ka elavail. 2
*kasutatakse koolonit(:),kui osa lausest selgitab eelneva osalausega väljendatud mõtet.(nt.Õpetajale meeldis Priit väga:ta oli korralik ja õppis hästi.Enam ei olnud midagi oodata:Godot oli jäänud haigeks.)*Mõttekriipsu(-)selljuhul,kui soovitakse järgnevat osalauset erit esile tõsta.(nt.Ei tea,keda siin veel oodata-Godot on ju haige.Priit oli korralik ja õppis hästi-ta meeldis õpetajale väga.)*Semikoolonit(;)kasutatakse rindlausetes mille osalaused on ise liitlaused ja üksteisega suhteliselt nõrgalt seotud ja kus komal on muid funktsioone.(nt.Kevadel ehitati kasvuhoone,et lastel oleks tomatit ja kurki;kartuleid pandi nii palju maha,et neid jätkuks üle talve;põrsa võtmise üle peeti veel aru. Põimlauses on alati üks osalause,mis onteistest tähtsam,seda osalauset nim.pealauseks.Teised osalaused mida kasutatakse kõrvallauseteks on talle alistatud st nad
Eelkõige tuleb välja visata täiendid, määrused ja partiklid. 3. Uudis peaks kasutama palju öeldisverbe. 4. Uudises peaks kasutama vähe täiendeid ja määruseid, et keskenduda tegevusele(verbile) ja tegelastele(nimisõnadele). 5. Kasutada vähe lauselühendeid. 6. Vältida kiilsõnu ja kiillauseid. 7. Panna kõrvallause pealause järele. 8. Vältida pikki rindlauseid. Otsida sõnu ja ja aga ning panna nende ette punkt. Vältida semikoolonit ja mõttekriipsu ning kasutada ainult koma, koolonit ja jutumärke. Tihedus ja ökonoomsus – uudis peab olema nii lühike kui võimalik. Reporterid kirjutavad pikalt, sest nad unustavad, kellele nad kirjutavad; kujundavad ebaolulisi teemasid ja detaile; loo organiseerimine. Teksti organiseerimine 1. Teha selgeks, mis on loo tuum ja koguda infot tuuma kohta. 2. Tuleb kirjutada selgeks kujundatud mõte – redigeerida. 3. Mis pole vajalik, on kahjulik. 4
Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu töö ulatuses tuleb silmas pidada valemite ühtset kirjaviisi. Valemid kirjutatakse kaldkirjas (vt Näide). Näide: a2 + b2 = c2 Loetelud. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga (vt Näide). Näide: Eesti kalad on lest, luts, kilu, räim. Kui vähemalt üks loetelu punktidest sisaldab koma(sid), tuleb eraldusmärgina kasutada semikoolonit. Järjekorda tähistatakse ümarsulgudega varustatud numbrite või tähtedega (nt 1), 2), 3) või a), b), c)). Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude erinevate stiilide kasutamist. 16 3 VIITAMINE Uurimistöö põhinõue on, et kõigile nendele seisukohtadele, mis ei pärine töö autorilt, lisatakse allikas ehk koht, kust need on võetud. Viide peab olema täpne ja selge
kahendvalik - IF-lause mitmendvalik - CASE-lause a) mittetäielik kahendvalik - kui toodud tingimus on täidetud, täidetakse tingimuse järel olev lause, vastasel juhul aga ei tehta midagi. ... if vanus<18 writeln('alaealine'); ... b) täielik kahendvalik - kui toodud tingimus on täidetud, tehakse IF-osa järel olevad tegevused, vastasel juhul ELSE-osa järel olevad tegevused. ... if vanus<18 writeln('alaealine') else writeln('täiskasvanu'); NB! ELSE-sõnale eelneva lause järel ei ole semikoolonit - kogu IF ja ELSE on sisuliselt üks lause. c)mitmendvalik - mingi muutuja teatud väärtustele seatakse vastavusse mingid tegevused: ... case vanus of 0..17: writeln('alaealine'); 18..59: writeln('parimas tööeas'); 60..100: writeln('pensionär'); 101..1000: writeln('surematu'); ... CASE-lausesse tuleb anda kas kindlad väärtused või väärtuste- vahemikud. Veel üks märkus: Pascal- keeles töötavad laused BEGIN ja END ka n.ö.
Kirjutame veelkord üles nupu actionlisteneri: JButton jb = new JButton("kliki siia!"); //teeme uue nupu jb jb.addActionListener(new ActionListener() { //lisame actionlisteneri public void actionPerformed(ActionEvent e) {//kui me vajutame nupule... //lisame siia koodi, mis juhtub, kui nupule vajutada } }); PS! Jälgige kõiki sulge, loogilisi sulge, semikoolonit. Textfield + nupp: Import: TULEMUS (textfieldi kirjutades ja nupule vajutades): TEADMISEKS! Kui setDefaultCloseOperation(Jframe.EXIT_ON_CLOSE) jääb kirjutamata, aken X-i vajutades ei sulgu, vaid läheb peitu. Programm jääb samuti tööle. Terminatides programmi sulgub lõplikult ka aken. Kui setDefaultCloseOperation(Jframe.EXIT_ON_CLOSE) on kirjutatud, siis X-i vajutades teminatetakse terve programm. Loodan, et sellest manuaalist oli kasu
1 2 3 1. Tühikute lisamine mõjub rea alguses ! 1 2 3 1 2 3 1 2 3 2. Kaks semikoolonit lisab tühja lahtri 39 1 2 3 1 2 3 3. Viimane semikoolon lisab tühja lahtri 1 3 1 3 4. Enter tekistiridade vahel lisab tühja rea !
see mõiste olla paksus kirjas. Allajoonimist eriti ei soovitata. Lauseid eristavad tühikud, s.t pärast eelmise lause lõpupunkti on tühik. Üldjuhtudel ongi pärast punkti tühik, näit 1930. aastal. Erandid: v.a (väljaarvatud) jt lühendid, 5.-6. klass (esimesel juhul ei ole tühikut, teisel on) 27.-28. mai (sama) Lühendite lõppu punkti ei panda. (Aga kui töös on läbivalt lühendite lõpus punkti kasutatud, ei loeta seda veaks.) Tühikud esinevad ka pärast koma, semikoolonit, koolonit jne. Erandid: 5,6 ja 1,2 jms. Kriipsud: mõelge, kas on sidekriips (ei ole tühikuid, v.a. liitsõna lühendamisel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia siin on enne ja'd tühik, sest algab iseseisev sõna) või mõttekriips (tühik on mõlemal pool kriipsu ja kriips ise on pikem, vt eelmine näide sulgudes). Sulud: pärast 1. sulgu ja enne 2. sulgu EI ole tühikut (vt eelmine näide). Nurksulud [ ]: Teie kommentaar, parandus, väljajäte tsitaadi sees.
Näiteks reserveeritud sõna while, peab kirjutama väikeste tähtedega "while", mitte "While" või "WHILE". Mittekohustuslik semikoolon. JavaScripti avaldsitele tavaliselt järgneb semikoolon (;) nagu ka programmeerimiskeeltes C, C++ ja Java. Semikooloni abil eristatatakse üksteisest avaldisi ja lauseid. JavaScriptis ei ole semikooloni kirjutamine alati vajalik. Näiteks kui avaldised või laused on kirjutatud eraldi reale siis ei ole semikoolonit vaja, järgneva koodi võib kirjutada ka ilma semikooloniteta: x = 1; y = 6; Aga kui avaldised või laused on kirjutatud üksteise järgi, siis on semikooloni kirjutamine vajalik: x = 1; y = 6; Kommentaarid. Tekst peale märke // kuni rea lõpuni, loetakse kommentaariks, mida JavaScript ignoreerib. Kommentaar on programmeerija enda jaoks. Teine kommentaaride märkimise võimalus on kirjutada kommentaar märkide /* ja */ vahele. //Ühe realine kommentaar. /*Samuti kommentaar*/
Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z...(helitud); j, l, m, n, r, v (helilised) MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu kasutatakse: 1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada. Küsimärk
Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z...(helitud); j, l, m, n, r, v (helilised) MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu kasutatakse: 1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada. Küsimärk
Kirjavahemärgid Punkt käib lause lõppu. Kasutatakse ka araabia numbrite järel, kui tegemist on järgarvuga. Punkti ei panda eraldiseisvate, omaette real olevate väljendite järele. Loetelu lõpus on punkt. (2004: 372) Semikoolon on kirjavahemärk, mis eraldab punktist nõrgemini ja komast tugevamini. Semikooloniga eraldatakse kaks tekstiosa, mis võiksid olla omaette laused, kui kuuluvad sisu poolest tihedamalt kokku. Semikooloni asemel võiks sel juhul olla ka punkt. Semikoolonit kasutatakse samuti selguse huvides, et jagada pikki loetelusid alarühmadesse. (2004: 373) Koolonit kasutatakse lause lõpus oleva sellise loetelu ees, mis selgitab ja täpsustab midagi varemöeldut. Lause ees asuv täpsustus eraldatakse komadega. Kooloniga osutatakse järgnevale osalausele, mis sisaldab põhjendust, järeldust, tulemust või seletust. Koolon kirjutatakse allikaloetelus teose ilmumiskoha ning väljaandja nime vahele. (2004: 374375) 1. Komaga eraldatakse üksteisest:
Lahtrite aadressid voib valemisse ise sisestada voi klopsata hiirega vastaval lahtril. Valemit jargnevatele ridadele kopeerides Fill (pisike must rist pesa all paremas nurgas), kopeeritakse valemit nii, et lahtrite aadressid muutuvad. 28. Summeerimine Kui on vaja liita kolme voi enama lahtri sisu, on lihtsam kasutada summeerimisfunktsiooni =SUM(C1:C4). Sulgudes on funktsiooni argumendid ja koolon tahistab vahemikku. Kasutades semikoolonit, saab maarata uksikuid vaartusi. Naiteks =SUM(C1:C2;C4) liidab pesade vahemiku C1 kuni C2 ning lisaks C4. Nupu AutoSum abil kirjutatakse automaatselt summa valem, mida saab vajadusel muuta. 29. Valemi kopeerimine Valemit võib kopeerida tavaliste kopeerimis- ja kleepimiskorraldustega. Kui valemit on vaja kopeerida mööda tulpa alla või ülespoole (mööda rida vasakule või paremale), on mugav vedada lahtri parempoolses alumises nurgas olevast kopeerimispunktist
Autori nimi: Iga nimi tuleb sisestada nii täielikult, kui võimalik. Nimede sisestamisel tuleks rangelt järgida reeglit Perekonnanimi, Eesnimi Initsiaal. Nimed peaks algama suurtähega ja kõik teised peaks olema väiketähed. Perekonnanime ja eesnime vahele tuleks lisada koma ja tühik, kahe eesnime vahel tühik ning initsiaali järel punkt või tühik. Mitme autori sisestamisel kasutada samal real olevate autorite eraldajana kas kahekordset kaldkriipsu (//), semikoolonit (;) või sisestada nimed eraldi ridadele Autori rolli sisestamisel tuleks kasutada ainult väiketähti Teavikuga seotud kuupäevalised andmed tuleks sisestada nii täielikult kui võimalik. Aastaarvude sisestamisel võib kasutada küsimärki (?) , et tähistada tundmatut osa aastaarvust. Märksõnaväli võib sisaldada mitmeid märksõnu, mis tuleb üksteisest eraldada. Andmete sisestamisel
Kord juba tekitatud muutuja tüüpi hiljem muuta ei saa. P r o g r a m m N2.4.B input "Palun sisesta saagikuse protsent: ", P ' sisesta P input "Palun sisesta vajalik kogus: ", X ' sisesta X K = (100/P)*X ' Andmetöötlus print K ' Väljasta tulemus Sisestamiskäsku kirjutades on süntaksi järgi võimalik kasutada kas koma või semikoolonit. Seda, mis toimub ühe või teise eraldaja kasutamise korral, on õpetlik endal järele proovida. Väljundi vormistamine Mis on väljundi vormistamine? Tihti on vaja vormistada väljastatav informatsioon mingisugusele nõutud kujule. Kõige tavalisem on andmete esitamine tabelina. Põhjuseks on tabelina 38 / 115 esitatud andmete parem loetavus. Sageli soovitakse näha reaalarvulisi andmeid ühesuguse hulga kohtadega pärast koma jne
TKM Tartu Kunstimuuseum, s.o see on, s.a sel aastal, e.m.a enne meie ajaarvamist. Arvude paigutamine tekstis Numbritega kirjutatud arvud ei tohiks tekstis sattuda kõrvuti: Kasum aastal 1993 oli 65 000 kr ehk Kasum oli 1993. aastal 65 000 krooni. (Mitte: Kasum oli aastal 1993 65 000 kr.) Loetletavad arvud tuleb eraldada komaga nagu mis tahes muud loetelu liikmed: 100, 150, 200, 250, 300. Kümnendmurde sisaldavates loeteludes tuleb kasutada semikoolonit. Matemaatika ja statistika tekstis on tavaks arvuridadest kirjavahemärgid ka ära jätta. Lauset võib alustada ka numbritega, kui tekst seda nõuab: 3000 meetri tõkkejooks algab kell kaks. 12 t 47 min on kosmoselaeva õhkutõusmisest juba möödunud. Kui tekstis kasutatakse jaotiste numbertähistust, siis ei tohiks jaotise esimene lause alata numbritega. Nt ei sobi: 3.12. 2008. aastal .. (kus 3.12 on jaotise tähis).
Kui tekstis on viidatud n¨aiteks Lausele 2.12.3, siis see t¨ ahendab viidet teise peat¨ uki kaheteistk¨ umnenda punkti Lausele 3. Vi- ite korral sama punkti piires ei lisata peat¨ uki ja punkti numbrit. Hulga elementide loetelus v~ oi punkti koordinaatide puhul kasutatakse eraldajana tavaliselt koma, n¨aiteks {a, b, c} ja (x, y) . Kui hulga elementideks v~oi punkti koordinaatideks on arvud, siis v¨a¨ararusaamise v¨ altimiseks kasutatakse eraldajana semikoolonit, n¨aiteks {-2; 3; 11} ja (3; 4.5) . K¨ umnendmurrus kasutatakse eraldajana punkti. Kasutusel on j¨ argnevad arvuhulga t¨ahistused: N = {1; 2; 3; . . .} naturaalarvude hulk; k N = {n | n N m N n = k · m} = {k; 2k; 3k; . . .} naturaalarvuga k jaguvate naturaalarvude hulk; Z = {. . . ; -2; -1; 0; 1; 2; . . .} t¨ aisarvude hulk; Q = {x| x = m/n m Z n N } ratsionaalarvude hulk; I irratsionaalarvude hulk, s
Kord juba tekitatud muutuja tüüpi hiljem muuta ei saa. P r o g r a m m N2.4.B input "Palun sisesta saagikuse protsent: ", P ' sisesta P input "Palun sisesta vajalik kogus: ", X ' sisesta X K = (100/P)*X ' Andmetöötlus print K ' Väljasta tulemus Sisestamiskäsku kirjutades on süntaksi järgi võimalik kasutada kas koma või semikoolonit. Seda, mis toimub ühe või teise eraldaja kasutamise korral, on õpetlik endal järele proovida. VÄLJUNDI VORMISTAMINE Mis on väljundi vormistamine? Tihti on vaja vormistada väljastatav informatsioon mingisugusele nõutud kujule. Kõige tavalisem on andmete esitamine tabelina. Põhjuseks on tabelina esitatud andmete parem loetavus. Sageli soovitakse näha reaalarvulisi andmeid ühesuguse hulga kohtadega pärast koma jne
annaabi.ee 
