Ajalugu 2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg. MRP tähendus Eestile: Eesti kuulus nLiidu huvisfääri. Eestis hävis omariiklus, suured rahvastiku kaotused. Baaside lepingu sõlmimine: 24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunata koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule.
Eesti saavutused aastatel 1930-1940: Kas oleks olnuks alternatiive? Aastal 1939. augusti lõpul sai Eesti valitsus ilmselt teada Molotov-Ribbentropi pakti salajasest lisaprotokollist. Eesti olukorda raskendas Poola allvelaev, mis andis NSV Liidule põhjuse blokeerida Läänemeri. Olukorra lahendamist nähti välisminister Karl Selteri saatmises Moskvasse. Kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Kui Eesti valistus sellega ei nõustu, ähvardati sõjaga, mida Eesti pool loomulikult ei tahtnud. Paraku ei palunud Eesti ka välisriikidelt sõjalist abi. Kuid ma leian, et kui Eesti olekskiseda teinud, siis oleks NSV Liit võinud selles näha vasutpanu ja alustada sõda. 1939. aasta 28. septembril sõlmiti baaside
Eestis ei jäänud sõjast puutumata mitte keegi. II maailmasõja ajal sattus Eesti kord natsistliku, kord kommunistliku võimu alla. MRP'ga saadud õigustega koondas NSVL oma väed Eesti piirile. Kuigi Eesti sai arvatavasti juba 1939.aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmee poolel sõdisid enamasti eestlased sunniviisiliselt, sest leidus vaid mõni, kes oli nõus kommunismi eest sõdima. Üldiselt sundmobiliseeriti eestlasi Punaarmeesse
Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid polnud jõude, ega ka aega: armeed moderniseerida, rajada kindlustusi, polnud ka aega koostööd teha teiste Balti riikidega. Loodeti et mõjusfäärid ei tähenda Eesti okupeerumist. Loodeti, et siin elavate sakslaste tõttu ei loovuta Saksamaa eestit täielikult NSVL-le. Eesti kuulutas end neutraalseks ehk erapooletuks. 1939.a. 01.09 algas sõda saksamaa ja Poola vahel. 24. September 1939.a. esitati Moskvas Eesti välisminister Selterile nõue- lubada Nõukogude Liidu mere- ja õhujõud vabariigi territooriumile piiride kaitseks. Eesti hakkas toetust otsima. Saksamaa vastas eitavalt, Soome ja Läti ka. Eestil oli valik: kas alustada Venemaaga sõda või sõlmida leping. 23. august 1939.a. sõlmiti vastastikkuse abistamise pakt. Sõja algus Eestis 22.06. 1941.a. Ületasid Saksa väed NL piiri algas sõda, kuhu kisuti ka Eesti. Armeegrupp NORD hõivad kiiresti Leedu, Läti ja juuli alguseks jõuti ka Eesti piiridesse
hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid Eesti territooriumile.Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus Eesti juhtkond otsustas nõudmised vastu võtta.Moskvas esitati Eestile uued nõudmised. Eestit süüdistati alusetult nõukogude kaubalaeva Metallist põhjalaskmises,Kreml nõudis, et Eestisse rajatavatesse baasidesse lubatakse tuua 35000 punaväelast.Lõpuks otsustas
teha valikuid, mis olid väga rasked. 23.08.1939-ndal aastal sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Molotovi-Ribbentropi pakt (lühend MRP), millega kaks riiki jagasid Ida - Euroopa. Mittekallaletungi lepingule kirjutasid Moskvas alla Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomisaar Vjatseslav Molotov ning Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Salajase lisaprotokolliga läks Eesti NSVL- le. 24.09.1939-ndal aastal estias V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude allkirjastada vastastikuse abistamise pakti, millega Nõukogude Liit sai õiguse luua Eesti alale sõjalaevastiku baasid. Lepingust keeldumisel lubas NSVL kasutada sõjalist jõudu. Eesti oleks võinud sellet loobuda ning hakata Nõukogude Liidule vastu, aga Eestil puudus sõjalise koostöö Balti riikidega. 28. 09. 1939-ndal aastal kirjutati baaside lepingule alla ning NSVL lõi Eesti alale mereväebaasid ning tõi oma väed Eestisse. Eestis algas nn Baaside Ajastu.
maailmasõja algust ning prantsusmaa ja suurbritannia kuulutasid 3 sept saksamaale sõja. BAASIDE LEPING Kui maailmasõda puhkes, säilitas eesti valitsus range neutraliteedi. Hoiduti osaliselt isegi mobilisatsioonist. 15 sept tallinnasse sisenes Poola allveelaev Orzel. Seda asuti interneerima, allveelaev põgenes. Kreml kasutas juhtunut selleks, et süüdistada eestit neutraliteedi rikkumises. 24.sept esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. 26. sept andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. sept ning selleks ajaks koondati Eesti idapiirile üle väga suur armee. 25-26 sept arutati Moskva nõudmisi Tallinnas. Samal ajal rikkusid Nõukogude sõjalaevad ja
(hävituslennuk Spitfire, radar, Poola, Tsehhi ja teiste saksamaa anastatud maade abi). Septembri keskpaigas andis Hitler käsu dessant edasi lükata. See oli Saksamaa esimene suur tagasilöök Teises maailmasõjas. 8. Baaside ajastu tänu Poola allveelaeva Orzeli põgenemisele süüdistati Eestit neutraliteedi rikkumises ja see andis võimaluse ultimaatumiks. 24.september 1939. a. esitati ultimaatum Eesti välisminister Selterile ja Eesti oli sunnitud lubama Venemaal baaside loomist oma territooriumile, sellega algas baasideajastu. 9. Orzeli juhtum Orzel oli Poola allveelaev. Põgenes Tallinna. Eestlased panid paar meest laeva valvama, kuid laev põgenes Rootsi. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises ja Venemaa esitas Eestile ultimaatumi (baasid). 10. Mannerheim'i liin Karjala kannusele rajatud Soome kaitseliin. 11. Barbarossa plaan Hitleri kinnitatud välksõjaplaan NSV Liidu vastu
Sellega sai Saksamaa võimaluse alustada sõda Poola vastu. 1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Poola allveelaev Orzel oli tallinna sadamas, tööd venisid lubatult, ja poolakad põgenesid sealt . NSV liidu juhtkond süüdistas eestit põgenemise mahitamises. Baaside leping 24. Septembril esitas Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt eesti territooriumil loodaks Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu. Eesti oli sattunud ka veel välispoliitilisse isolatsiooni ja võis arvestada vaid oma jõududega. Molotov teatas et mereväe baaside kaitseks tuleb tuua eestisse 35000 mehelise sõjaväe.28. september 1939a kirjutati alla vastastikuse abistamise paktile.Tuli
septembril 1939. aastal Liidule loovutama Karjala maakitsuse ja sõlmis NSVL Eestile nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril loobuma Viiburist, kuid võis säilitada interneeritud Poola allveelaeva Orzel iseseisvuse. Seega oli Soome Talvesõja põgenemine. 24 sept toimus kohtumine kus võitnud. Molotov esitas Selterile nõudmise sõlmida val,mille alusel Eesti ter.loodaks Nsvl · Balti tiikide okupeerimine- 24 jun 1940 esitas sõjaväebaasid. Keeldumisel ähvardati kasutada NSV ultimaatumi leedule, nõudes luba jõudu. 28 sept kirjutas Eesti Moskvas lepingule alla ja 18 okt alustas Punaarmee oma üksuste täiendavate punaarmee üksuste sissemarsiks paigutamist eestisse
kas sellest oleks midagi muutunud. Kuid ka Suurbritannia, kes oli Eestit Vabadussõjas aitanud, oli langenud abipakkujate hulgast välja. Nimelt sõlmides Inglise-Saksa mereväe lepingu andis Inglismaa mõista, et tema poolt ei ole enam abi loota ning teda ei huvita Eesti edasine saatus. Eestil oli vaid teadmine, et ta on selle suure NSV Liidu kõrval täiesti üksinda. Viimase punktina tooksin välja baaside ajastu. Kui 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisminister Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt Eesti territoorimil loodaks Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu. Kuna Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni, otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta. 28. septembril 1939. aastal kirjutatigi vastastikuse abistamise paktile alla. 1940. aastal hakkasid Eesti-NSV Liidu suhted halvenema ning 1940. aasta 16.
Esialgu näis selline poliitika otstarbekohane ja sõda põhjustas Eestile vaid tagasihoidlikke majandusraskusi. Ilmselt ootas Moskva oma plaanide käivitamiseks Baltimaades sobivat ettekäänet. Selleks sai 15. Septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel, mis ajendatuna Punaarmee sissetungist Poolasse, põgenes. Nüüd süüdistas Kreml Eestit neutraliteedi rikkumises. 24. septembril esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NL-ile õiguse luua Eesti territooriumil sõjalasevastiku baasid. 25-26. septembril leiti Tallinnas, et Eesti ressursid NL-i vastu on väga nõrgad ja seepärast otsustati Kremli nõudmised vastu võtta, kuid püüda neid pehmendada. Taasalanud kõnelustel väitis NL valelikult, et tundmatu allveelaev olevat uputanud Narva lahes Vene kaubalaeva ning nõudis, et
Omavahel jagati Ida-Euroopa. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. sept Tungisid Saksa väed Poolasse ning hiljem ründas ka Saksamaa. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Eesti hoidis sõja tekkides madalat profiili, säilitades range neutraliteedi. Poola allveelaeva Orzeli sisenemisel Tallinna sadamasse kasutati seda süüdistusena Eesti neutraliteedi rikkumises. 24.sept esitati Moskvas Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. Ebasõbralikud vastuseisud siiski säilisid. 28. septembril 1939 kirjutati alla baaside leping, milles seisnes, et osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Eesti naabritele. Oktoobril algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised.
Mõne päeva pärast Poola allveelaev kadus sadamast. See oli hea ettekääne N Liidule, et eEesti ei suuda oma territooriumi kaitsat. Punalaevastik saadeti Tallinna alla ja vene lennukid tiirlesid Soome lahe kohal. Kui Eesti Vabariigil olid olemas võimalused N Liidule sõjaliselt vastu hakata otsuastas Laidoner anda käsu neid mitte tulistada. Mulle jääb arusaamatuks mida Laidoner lootis, et vanelased lähevad ära? Peale seda jätkusid piiririkkumised ja Eesti välisministr Selterile avaldati survet Moskva poolt. 2 Martti Turtola ,,President Konstantin Päts" , Tänapäev, 2003, lk 208-209 Päts ei tahtnud mitte mingil juhul alustada sõda N Liiduga, ta pidas vajalikuks kõik erimeelsused lahendada diplomaatilisel teel, kuigi oli aru saada, et N Liit ei tunnista Eesti edaspidi iseseisva riigina. 26.9.1939 oli Eesti rahva ajaloos sünge päev just siis nõudis Stalin N Liidu baaside sissetoomist Eestisse. Kuna muud enam üle ei jäänud olid sellega nõus, mis
hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid Eesti territooriumile.Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus Eesti juhtkond otsustas nõudmised vastu võtta.Moskvas esitati Eestile uued nõudmised. Eestit süüdistati alusetult nõukogude kaubalaeva Metallist põhjalaskmises,Kreml nõudis, et Eestisse rajatavatesse baasidesse lubatakse tuua 35000 punaväelast.Lõpuks otsustas
peaminister oli winston churchill. Hitleril ei jäänud muud üle kui anda käsk suurbritannia põlvili suruda 16.juulil 1940. Inglise õhujududel õnnestus lahingus peale jääda. Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata ning Ta oli saanud esimese tõsisema tagasilöögi. 7) Baaside leping, baasid, Talvesõda Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu. Eesti saatis Moskvasse välisminister Karl Selteri. 24. September 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Eesti juhtkond võttis NSV Liidu nõudmised vastu ja naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud. Eesti hakkas valmistuma üldmobilisatsiooniks. 28. September 1939 kirjutas eesti Moskvas baaside lepingule alla ning 1939 aasta 18 oktoobril alustas punaarmee oma üksuste paigutamist eestisse
NSVL-i mõjusfäär: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia. Sinna juurde sõlmiti ka salaprotokoll. Balti riikide okupeerimine 1939-1940. Soome talvesõda. Baaside lepingu sõlmimine Poola vallutamise järel koondas Venemaa oma väed Balti riikide ja Soome vastu, valmistudes talle MRP-ga lubatud riikide hõivamiseks. Peale NSVL-i poolset Balti mere blokeerimist saatis Eesti valitsus Moskvasse välisministri Karl Selteri. 24.septembril 1939 toimunud kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSVL-iga vastastikuse abistamise lepingu, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL-i sõjaväebaasid. 28.sept 1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning 1939.aasta 18.oktoobril alustas NSVL oma vägede paigutamiste Eestisse. 5.okt1939 kirjutas ka Läti alla ja Leedu tegi seda 10.okt. Talvesõda Samal ajal, kui Balti riigid üksteise järel baasidega nõustuma sunniti, avaldas NSVL samasuguse lepingu sõlmisiseks survet ka Soomele
vahel- Liitlaste Sõjaline Administratsioon teostas võimu seal 10. Oskab seostada Teist maailmasõda ja sündmusi Balti riikides 23.08.'39 MRP augusti EV valitsus teab ilmselt MRPst lõpp 17.09.'39 Allveelaev Orzel põgeneb Tlnast, NSVL viib vastuseks oma laevastiku Balti merele 24.09.'39 Kohtumine Moskvas. Molotov esitab Selterile ultimaatumi vastastikuse abistamise lepingu sõlmimiseks 18.10.'39 Punaarmee alustab baaside paigutamist Eestisse, sama 05.10 Lätis, 10.10 Leedus Kevad NSVL ja Balti suhted halvenevad, kiirustatakse iseseisvust likvideerima '40 Juuni '40 Saksa sisstung Pr tekitab diversiooni, Eesti blokeeritakse õhust, maalt ja merelt 14.06.'40 Ultimaatum Leedule 15.06.'40 Leedu okupeeritakse; reisilennuk Kaleva tulistatakse alla, kõik reisijad hukkuvad 16.06
varustusteid. Sakslastel oli tõhus taktika, kuid puudus piisavalt allveelaevu. Inglased suutsid peale jääda: ehitasid kaubalaevu kiiremini kui neid hävitati, murdsid läbi sakslaste salakoodi Enigma, õppisid allveelaevade vastu kasutama lennuväge. BAASIDE LEPING Erinevalt teistest riikidest ei kuulutanud Eesti mobilatsiooni lisaprotokollist kuuldes, rõhutades hoopis erapooletust. NSV Liit blokeeris Eesti merelt. Eesti saatis Moskvasse K. Selteri. 24. sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liidu vastastikune abistamise leping, mille alusel loodaks Eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Eesti võttis nõudmised vastu abi palumata. Eestile esitati lisanõudmisena täiendavate punaväelaste sissetoomise näol aga Eesti jaoks oli see vastuvõtmatu. Eesti alustas juba valmistusi üldmobilatsiooniks. Stalin oli aga nõus sissetoovate meeste arvu vähendama, saades sellega Eesti nõusoleku. 28.sept 1939 kirjutas Eesti alla baaside lepingule 18
Liit ettekäänet MRP salaprotokolli täideviimiseks balti riikides, kes säilitasid neutraliteedi. · Plaanide täideviimise alguseks sai 15.sept Tallinna sadamasse saabunud Poola allveelaev Orzel Vastavalt neutraliteedi leppele pidi Eesti allveelaeva kinni pidama, kuid viimane põgenes ja see andis Kremlile võimaluse süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises. · 24.september eitati Moskvasse sõitnud Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis lubaks N.Liidul tuua sõjaväelised baasid Eesti territooriumile. · 26.september koondavad venelased Narva piirile suured väeüksused, Eestile ulatusliku löögi andmiseks, lepingust keeldumise korral · 28.september 1939 sõlmitakse baaside leping. Eesti annab N
Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis. Jüri Anti andmeil (Postimees, 30. jaanuar 1999, l. 6): 5. septembril 1939 andis peaminister Kaarel Eenpalu ministritele Ants Oidermaale, Karl Selterile ja Nikolai Viitakule salajase korralduse, milles teatas, et sise- ja välispoliitilise teabe edastamist hakkab reglementeerima tsensuur. Ajalehed võisid sõjast ja välispoliitikast edastada ainult ETA vahendatud sõnumeid, kusjuures ETA direktor pidi siseinfo kooskõlastama Riikliku Propaganda Talitusega, välisinfo aga välisministeeriumiga, RPT ja välisministeerium pidid omakorda info kooskõlastama sõjavägede staabiga. I Vastastikuse abistamise pakt N
Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti. Baaside leping. 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt Eesti territooriumil loodaks Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu. Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni ja võis arvestada ainult oma jõudude. Punaarmee aga tuli mitmekümnekordses ülekaalus ja Tallinna kohal tiirlesid juba sõjalennukid.Otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta. V.Molotov teatas, et kuna vahepeal
3. Sõda algas 1. Sept 1939. Poolakad panid vapralt vastu, kuid nende armee oli ajast maha jäänud. Neil oli olulisel kohal ratsavägi, mis sakslaste soomukitele vastu ei saanud. 4. 1939. A. Sept, kui sõda juba käis, pidasid Eesti võimud vastavalt oma neutraliteedikohustustele Tallinna kinni Poola allvelaeva Orzel. Paraku laev põgenes ja see andis NSVL sobiva ettekäände realiseerida oma kavatsusi. Karl Selterile esitati nõudmine sõlmida NSVL vastatikune abistamise leping 5. 1939. A. Lahkusid Hitleri kutsel baltisakslased. Eestlaste enamikku jättis see küll suhteliselt külmaks kuid samas tähendas baltisakslaste lahkumine siiski pika kultuuritraditsiooni katkemist. 6. 1940 kevadel hakkas sõda kiirelt levima. Aprillis okupeerisid sakslased Taani ja ründasid Norrat, mais alustasid pealetungi läänerindel. Kiiresti hõivati Belgia, Holland ja
NSVL- Katõni lähedal metsas lasti maha 20 000 Punaarmee kätte vangi langenud Poola sõduri ja ohvitseri 1941 aasta suvel küüditas NSVL 50 000 inimest Siberisse X Eesti ja eestlased II maailmasõjas baaside ajastu:MRP ja Eesti NSVL koondas oma väed Balti riikide ja Soome vastu, valmistudes talle MPRga lubatud riikide hõivamist. Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri. 24. September 1939 toimunud kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSVL vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid. 28. sept 1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning 1939 aasta 18. Oktoobril alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse. 5. oktoobril 1939 kirjutas Läti Moskvas lepingule alla 10. oktoobril kirjutati leping Moskvas alla Leedu poolt baaside leping
Septembri lõpuks oli Poola riik hävitatud. Lääne-Poola aga Saksa võimu all. Ida-Poola annekteeriti Nõukogude Liitu (Valgevene ja Ukraina koosseisu). 2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg. MRP tähendus Eestile: Eesti kuulus nLiidu huvisfääri. Eestis hävis omariiklus, suured rahvastiku kaotused. Baaside lepingu sõlmimine: 24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunata koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule.
augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. MRP tegi Nõukogude liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised vastased. BAASIDE LEPE Kui II maailmasõda algas, säilitas Eesti Valitsus range neutraliteedi, vältimaks riigi sattumist relvakonfliktidesse. 24. Septembril esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSV liidule luua Eesti territooriumil sõjaväebaasid. Eestile osutati agressiooni, ning vene sõjavägi rikkus pidevalt eesti riigipiire. BAASIDE AEG Valitsus, sõjaväejuhid ja Riigikogu komisjonid leidsid, et kuna eestil puuduvad sõjapidamiseks piisavad vahendid, võeti Kremli nõudmised vastu. Sellega andis eesti NSV liidule rendile palju maa-alasid, kuhu tekkisid sõjaväebaasid. Niisiis saabus punaarmee siia
● Mittekallaletungi leping salajase lisaprotokolliga ● Eesti jäi lepingu alusel NSVL mõjusfääri ● Saksamaa oli valmis ohverdama Eesti, Läti, Leedu ja Bessaraabia sõja ohutuks alustamiseks Sõja algades 1. sept. 1939 üritas Eesti säilitada neutraliteedi ● Vene sõjalaevad ja lennukid rikkusid aga pidevalt meie piire. 24. september esitas V. Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel vastastikuse abistamise pakt. ● Eesti territooriumil loodakse Vene sõjalaevastiku baasid ● Keeldumise korral tehakse seda jõuga 25.26. september arutati seda riiginõukogus ning otsustati see leping vastu võtta ● Eestisse tuleb vähemalt 30 000 pealine maavägi 28. september kirjutati baaside lepingule alla ● 5. oktoobril tegi seda Läti ning 10. oktoobril Leedu 2
Valida humanitaar- ja reaalharu vahel. Rõhku hakati panema ka kutseharidusele.. Teadus: teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia, maailmamainete saavutamine, Eesti Entsüklopeedia. Kirjandus: Siuru, uusromantism, novellid, uusrelism asendab uusromantismi, proosa, siis psühholoogiline realism, ajalooline romaan, Arbujad(Talvik, Alver, Masing). Baaside ajastu. MRP Vjatseslav Molotov, Joachim von Ribbentrop. Eestis välisminister Karl Selter. 24. sept Molotov esitab Selterile vastastikuse abistamise pakti. Eesti delegatsioon Moskvasse Selter, August Rei, Ants Piip, Jüri Uluots. Molotov teatas, et kuna vahepeal on Nõukogude kaubalaev ,,Metallist" uputatud Narva lahes, siis peavad nad väed sisse tooma. 28. septembril 1939. kirjutatud alla sellele paktile. Mõlemad riigid pidid hoiduma teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning pidid andma vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral
jagati omavahel Ida-Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. Kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule ka Leedu, saades selle eest vastutasuks osa algul NSV Liidu mõjusfääri kuulunud Poola territooriumist. MRP sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. Baaside leping 24. septembril 1939 esitati Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumile sõjalaevastiku baasid. Valitsus, sõjaväejuhid ja Riigikogu komsjonid leidsid, et Eestil puuduvad sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus. Seetõttu otsustati Kremli nõudmised vastu võtta. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest
annaabi.ee 
