* luteaalfaas – periood ovulatsioonist kollaskeha tekkeni. Progesteroon on põhihormoon (kollaskehast). Östruse tsükkel jagatakse: * proöstrus - follikulaarfaas * östrus - follikulaarfaas * metöstrus - luteaalfaas * diöstrus – luteaalfaas Proöstrus – folliikulid kasvavad ja sekreteerivad östrogeeni, mis tipneb ovulatsiooniga (östrusega). Metöstrus – progesterooni ja östrogeeni suhe muutub, kollaskehad arenevad, progesterooni sekretsiooni algus Diöstrus – kollaskeha sekreteerib progesterooni (kõrgperiood), progesteroon kõrge (pidurdab GnRH vabanemist). Diöstrus lõppeb, kui toimub luteolüüs ehk kollaskeha taandareneb – luteolüüs - valkjaskehaks. Progesteroonitase langeb. Seejärel on anöstrus – muutusi ei ole ja taas tekib proöstrus. Follikulaarfaas Munasarjas esinevad primoridaalsed, primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed folliikulid. Sekundaarne folliikul on kaetud väljast teekarakkudega ja sees on granuloosarakud. Nende vahel on basaalmembraan
moodustamist. Somatotroopne- ehk kasvuhormoon — stimuleerib valgusünteesi, glükoosi moodustumist ja rasvade lagunemist, tagab organismi kasvuprotsessi. Prolaktiin — reguleerib rinnanäärmete kasvu ja funktsiooni ning kutsub esile laktatsiooni ning järglaste eest hoolitsemise instinkti. *Troopsed hormoonid – hormoonid, mis stimuleerivad näärmete tööd ehk teiste hormoonide sünteesi. 2) Kesksagar sekreteerib järgmiseid hormoone: α-melanotsüüte stimuleeriv hormoon – toodab melaniini ja selle arvel suurendab naha pigmentatsiooni ning naha vastupidavust UV-kiirgusele. Beeta endorfiin – toimib valuvaigistina, omab stressivastast efekti, tagab närvisüsteemi toonuse vähenemise. γ-lipotroopne hormoon - kiirendab rasvhapete rasvade jaotumise nahas ning vähendab rasva sünteesi ja sadestumist.
lameepiteelist , kus rakuvaheainet vähe. Tupe osas muutub ühekihiline silinderepiteel mitmekihiliseks lameepiteeliks. On sarvestumata ja täidab kaitse ja barjäärifunktsiooni. Emakas Emakalaiside emakakael munasarjad munajuha tupp Emakaõõnt vooderdab silinderepiteel kude- sekreteerib lima. Silelihaskude (silelihasrakud) tagab emaka töö Sidekude-veri erütrotsüüdid, leukotsüüdid, trombotsüüdid Sidekude limaskesta all – skretoorsed ja ripsrakud Ripsepiteel - Nimeta joonisel olevad struktuurid, rakud, koed
(akrosomaalreaktsioon); kahe raku membraanide liitumine; munaraku kortikaalreaktsioon (teiste spermide poolt viljastamise vältimine). Spermi tee munarakkuni: kapatitatsioon (spermi diferentseerumise viimane etapp, toimub munajuhas. Sperm muutub vüimeliseks tegema akrosomaalreaktsiooni). Viljastumine - munajuha ampullis, sperm peab siiani ujuma, Emasorganismipoolsed abimehhanismid: emaka ja munajuha lihaskontraktsioonid; termotaksis ja soojusgradient; kemotaksis - munarakk sekreteerib molekule, mis stimuleerivad spermi liikumist. Progesteroon (kiirendab ka liikumist munaraku lähedal). Akrosomaalreaktsioon:akrosomaalmembraan moodustub vesiikleid, akrosoomi membran ja spermi plasmamembran liituvad, eksotsütoos. Spermist väljastatud ensüümid lagundavad munaraku kaitsekihte. ZP1, ZP2 ja ZP3 spermatosooidi rabukestas võivad ka osaleda (seovad kapatsiteeritud spermi, ZP2 võib esile kutsuda akrosomaalreaktsiooni). Ekvatoriaalregioon
Angiotensiin II - võimendab Na+ tagasiimendumist proks. torukeses, ülenevas jämedas osas, distaalses vääntorukese, kogumisjuhas. Nendes esinevad angiotensiin II retseptoreid – AT1, mis aktiveerimisel suurendavad Na+ transporti. Angiotensiin II suurendab peamiselt erinevate transportvalkude ekspressiooni (vahetajad, transporterid). Kui aktiveeritakse teisi retseptoreid – AT2, siis võimendab see hoopis Na+ eritamist neerudest. Aldosteroon – mineralokorikoidhormoon – sekreteerib neerupealise koor. Kui on süsteemne hüpotensioon, siis see stimuleerib aldosterooni vabastamist reniin- angiotensiin süsteemi kaudu. Mõjub ühendava segmendi rakkudele, principal rakkudele kogumistorukestes, et võimendada Na+ imendumist, see omakorda võimendab vee imendumist, et suurendada vedeliku mahtu. Raku tasemel stimuleerib aldosteroon Na+K+ATPaasi aktiivsust ning suurendab tõenäosust, et apikaali plasmamembraani Na+ kanalid on avatud ja see võimendab Na tagasi imendumist.
Põhiainevahetuse ja endokriinsüsteemi farmakoloogia Põhiainevahetust mõjustavad ained Kilpnäärme-hormoonide sünteesi regulatsiooni mehhanismid. Türeotropiini vabastava homooni (protireliin) füsioloogiline toime ja kasutamisnäidustused. Hüpo- ja hüpertüreoosi üldine iseloomustus. Kilpnäärmehormoonide süntees organismis ja füsioloogiline roll. Kilpnääre sekreteerib türoksiini (T4) – 90%, trijoodtüroniini (T3) – 10% ja kaltsitoniini. Need hormoonid on vajalikud normaalse kasvu ja arengu tagamiseks. Kaltsitoniin reguleerib plasma Ca2+ sisaldust. Protireliin – TSH sünteetiline analoog, kasutatakse hüpofüüsi puudulikkuse diagnostikas. T3 ja T4 toimemehhanism: • Rakkudes konverteeritakse T4 T3-ks, mis interakteerub retseptoriga raku tuumas • Hormoon-retseptor kompleks liitub tuumas spetsiifiliste geenide kindla DNA segmendiga
Regulatsioon: Glükoos siseneb beeta rakku GLUT2, toimub glükoosi fosforüülimine glükokinaasiga. Toimub ATP tundlike K+ kanalite inhibeerimine ja sellest tulenevalt K. Vahenõmm 2018 depolarisatsioon. Avanevad voltaažtundlikud Ca2+ kanalid ning aktiveerub PLC, mis viib rakusisese Ca2+ kontsentratsiooni tõusuni ja see omakorda võimaldab insuliini sekretsiooni. Verre eritub proinsuliin, mis ekvimolaarse jagunemise järel laguneb C-peptiidiks ja insuliiniks. Tühja koju puhul sekreteerib pankreas 40 mikrogrammi tunnis. Peale sööki on sekretsiooni tõus kahefaasiline. Insuliini T1/2 tervetel inimestel ja komplitseerumata diabeedi haigetel on 3-5 (10) minutit. Insuliin laguneb maksas, neerudes ja lihastes. 60% insuliinist laguneb esmasel maksapassaašil. Insuliini retseptorid leiduvad maksas, lihastes ja rasvkoes, samuti vererakkudel, ajurakkudel ja sugurakkudel. Insuliin soodustab glükoosi rakku sisenemist glükoosi transporterite translokatsiooni aktivatsiooni kaudu
- MG2 päritolu: süljenäärmete seroosrakud Roll: hüdrofiilse elastse geeli teke kaitseks mehhaanilise kahjustuse eest, suuõõne niisutamine, antimikrobiaalne kaitse (S.sanguis, S.mitis, S.gordonii, A.actinomycetemcomitans), happevastane keemiline kaitse, CaF sadenemise takistus Laktoferiin Päritolu: PMN leukotsüüdid, näärmed, piim Roll: loomulik immuunsus Fe-iooni transpordi teel (fagotsütoosis sekreteerib NOS) Pro-rikkad proteiinid (PRP) Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnäärmed Roll: CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Sülje kitinaas Päritolu: sülg ja seerum Roll: epiteelirakkude pärmidevastane kaitse, kitiini hüdrolüüs 4) Sülje ensüümid · Alfa-amülaas (Ca-vahendatud) Päritolu: kõrvasüljenäärmed ja alalõua-aluse näärme serossed rakud Roll: polüsahhariidide lõhustumine disahhariidideks (tärklise (1-4) sidemete
Maksa ja sapipõie roll seedimise protsessis. Jämesooles toimuvad protsessid, siin asuva mikrofloora tähendus. Defekatsiooni mehhanism ja selle kontrollime närvisüsteemi poolt. Pankreas (kõhunääre) • Enne, kui maost lahkunud toit saab imenduda, peab ta peensooles läbima töötluse pankreasenõre, sapi ja peensoolenõre abil • Pankreas toimib nii sisenõrenäärme (vabastab vereringesse insuliini ja glükagooni) kui seedeorganina (sekreteerib duodenumisse seedenõret) • Struktuurilt sarnane süljenäärmega. Koosneb aatsinustest, mis sekreteerivad ensüüme ja vedelikku juhadesse. Peajuha suubub kaksteistsõrmiksoolde. Pankreasenõre koostis Pankreas toodab päevas 1,5 L nõret Nõre on leeliseline (pH 8), sisaldab NaHCO3 Aitab neutraliseerida küümuse happelisust Sisaldab mitmesuguseid seedeensüüme: Proteolüütilised Amülolüütilised Lipolüütilised
Jämesoole lõpposas moodustub väljaheide, mis sisaldab imendumata jääkaineid, irdunud sooleepiteeli rakke, mikroobe ja vähesel hulgal vett. Defekatsiooniga eemaldatakse pärasoole kaudu 1 roojamassid. Maks osaleb bilirubiini moodustamises, sapi abil lipiidide seedimises, toksiinide kahjutustamises. Maksal on tsentraalne roll süsivesikute, rasvade, valkude ja hormoonide ainevahetuses. Pankrease välissekretoorne osa sekreteerib rikkalikult HCO3-, valkude, rasvade ja süsivesikute seedimiseks toodetakse kõhunäärmes vastavaid ensüüme. 2.Seedeensüümid ja nende toimeks vajalikud tingimused Seedeensüümidest on süljes keelenäärmete lipaas (keele seroossetest näärmetest), mille toimeoptimum on pH 2,0...6,5. See on happe- ja pepsiinikindel ja toimekohaks on magu. - amülaasi (isoensüümide segu) toimeoptimum on pH 6,8...7,2 ja ta alustab tärklise seedimist suus (pisut ka maos, seni kuni
8 Joonis 2. Bio polümeeride üldliigitus [4] Bioplastiku polümeere saab teha õige mitmest ainest ja enamasti toodetakse neid bakerite abil, harvem ka taimselt. Levinuimad on polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja polülaktaadid (PLA). PHAd saab toota nii taastuvatest kui mittetaastuvatest allikatest , näiteks Pseudomonas putida abil polüstüreenist või taimsest materjalist ja Alkanivorax borkumensise abil naftast. Hea variant on see, kui bakter sekreteerib polümeeri graanuleid väliskeskkonda, siis ei ole vaja leiutada mehhanismi selle rakkudest kättesaamiseks ja raku ruumala ei ole tootmisele nagu pudelikael. Üldiselt hakkavad bakterid PHA polümeere tootma kui süsinikuallikat on piisavalt aga kasv ja paljunemine on inhibeeritud N ja P nälja tõttu. Kasutada saab ka transgeenseid baktereid, mille eelis on PHA lagundamisvõime puudumine, mistõttu nad ei saa seda ise süsinikuvaruna kasutada. Samas on see
soodustada nende lagundamist. Osaleb rasva seedimisel. Organism omastab saabunud valgud aminohapetena, rasvad rasvhapete ja glütseroolidena ja süsivesikud monosahariididena. Jämesool - intestinum crassum osad: · Umbsool- caevum - 7cm · Käärsool colon 80 cm · Pärasool rectum 13 cm Jämesoolest imendub vesi tagasi ja sela on paljud mikroobid, mis sünteesivad vitamiin K. Jämesoole seina ehitus: Puuduvad soolehatud. Limaskest on suur näärmeväli, mis sekreteerib lima. Aitab rooja kokku pakkida. Lihaskestale on iseloomulik pikliklihaskiht. Jämesoolest imenduvad vesi ja vitamiinid. 6. Kuse-suguelundite süsteem Neer ren/renes parema neeru asukoht natkene madalamal kui vasak neer. Parem 12nda rinnalülu juures ja 1-3 nimmelüli kõrgusel. Neerude funktsiooniks on eritada kehast(verest) mürkaineid uriiini kujul. Eritavad valkude laguprodukte.
eelnevalt manustada androgeeni retseptori antagoniste (nt flutamiid). - Gonadotropiinid, nende toimemehhanism ja kasutamisnäidustused. Gonadotropiinid (FSH, LH ja HCG) on glükoproteiinid, mis produtseeritakse ja sekreteeritakse hüpofüüsis või koorini ja platsenta poolt (HCG). Uurinis esineb suurtes kogustes gonadotropiine neil naistel, kellel on menopaus ära olnud ja neil naistel, kellel ei toimi enam tagasiside inhibitsioon hüpofüüsi, mis selle tulemusel sekreteerib suurtes kogustes FSH ja LH-d. Gonadotropiine leidub rohkelt ka rasedate uriinis. Gonadotropiine manustatakse injektsioonina. Neid kasutatakse, et ravida viljatust, mille puhul ei teki ovulatsioone (seda põhjustab hüpofüüsi inaktiivsus). Lisaks kasutatakse, et viia läbi in vitro viljastamist kutsudes esile ovulatsiooni. Vahel on kasutatud ka meestel, kui nende spermide arv on madal (tekib hüpogonadotroofilise hüpogonadismi mõjul).
Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond http://www.biotech.um.edu.mt/home_pages/chris/GIT/GITimages/Stomach.JPG 4. serooskest, mis katab magu väljaspoolt igast küljest ( mao intraperitoneaalne asend), minnes üle naaberelunditele moodustab sidemeid. Maomahl, succus gastricus Maomahla sekreteeritakse spetsiaalsete limaskesta näärmete poolt. Mao nõre sisaldab : 1. vett 2. mineraalsooli 3. lima, seda sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel 4. soolhapet ja sisemist faktorit 5. pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas, HCl toimel muudetakse ta pepsiiniks 6. püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormoon gastriini, mis kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni. Näärmete funktsioon 1. vesi niisutab allaneelatud toitu 2. HCl hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliinii toime. Hävitab mikroobe, mis võiksid olla
Parathotmooni toimel suureneb kaltsiumi sisaldus veres, tõuseb fosfaatide eritumine uriiniga, hormooni puudumisel langeb kaltsiumi kontsentratsioon alla 2,3-2,7mmol/l (norm). Kaltsuimi sisalduse langus tekitab hüpokaltseemia, mis toob esile erutuvuse tõusu närvi-ja lihaskoes.Võivad tekkida krambid, mille põhjuseks on neuronite permeaabluse suurenemise tõttu Na-ioonide suhtes ja sellega kaasnev rakumembraanide depolarisatsioon. Käbinääre e- epifüüs sekreteerib hormooni melatoniin, mis pidurdab puberteedi saabumist, kuid mille aktiivsus oleneb organismi viibimisest valguses või pimeduses. Valguse toimel melatoiini tekke väheneb, kuid näärme aktiivsuse seotus öö ja päeva vaheldumisega korreleerub bioloogiliste rütmidega, millel võib olla oma osa epifüüsil. Kõhunäärme langerhansi saared: Kõhunäärme sisesekretoose funktsiooniga seotud rakud (jagunedes. A-, B-, ja D- rakkudeks)
hüpoblast on imetaja iduketas ehk idukilp. Epiblastist kujuneb ürgjutt Henseni sõlmega (ürgsõlm), mille läbi ingresseeruvad meso- ja endodermi rakud. Allantois saadakse embrüoblastist, ta hoiustab uriini ühendeid, samuti aitab vahendada gaasivahetust. Implantatsioonil vohab trofoblast embrüoblastipoolsel küljel ja moodustab süntsütiaalse (tuumade jagunemisele ei järgne tsütokineesi) hatustiku – süntsütiotrofoblasti. See sekreteerib hürdolaase emararakkude ja veresoonte lammutamiseks (need aitavad emakaseina implanteeruda). Ülejäänud trofoblast säilitab põiekese seinas ühekihilisena rakulise ehituse ja kannab nimetust tsütotrofoblast. Koorion on loote panus plantsenta moodustamisse. Ta toodab ka hormoone, mis ei lase ema organismil embrüot eemale tõugata (endokriin ja immuunorgan). Samuti stimuleerib see emakaseinu moodustama emapoolse osa platsentast – detsiidua
rakuvaba DNA (ema ja loote) ning tehakse DNA raamatukogu. Frangmente analüüsitakse ja antakse neile Z-skoor. Triin Viltrop 1. Platsenta areng ja ehitus. Platsenta hakkab arenema blastotsüsti implanteerumisel umbes raseduse 8.päeval. selles etapis on blastotsüstis eristatavad sisemine mononukleaarsete rakkude kiht – tsütotrofoblast ja välimine ilma selge piirita mitmetuumaline süntsüütiotrofoblast. Süntsüütiotrofoblast sekreteerib hüdrolaase emaka rakkude ja veresoonte lammutamiseks. Tsütotrofoblast sisaldab samuti proteolüütiisi ensüüme, mis aitavad reorganiseerida endomeetriumi kudesid ja veresooni verelakuunideks. Sisemine rakkude mass diferentseerub kaheks kihiks: hüpoblastiks ja epiblastiks, epiblasti sees on näha kujunevat amnioõõnt. Kui blastotsüst on täielikult implanteerunud algab platsenta hatustiku areng. Kõigepealt tekivad primaased hatud ning nende sisse moodustuvad sekundaarsed
epididümaalne küpsemine Rida biokeemilisi ja morfiloogilisi muutusi muutuvad liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimeliseks (inaktiivsed siiski), omandavad võime ära tunda ja seonduda munarakku ümbritseva zona pellucida`ga (helevööde) ning läbida akrosomaalreaktsioon Ejakulatsiooni käigus munandimanusest vabanevad spermid segunevad seemnevedelikuga (toodetud seemnepõieksete, eesnäärme, bulbo-uretraalnäärmete poolt) ja muutuvad aktiivseteks * Eesnääre sekreteerib kergelt aluselist (aitab neutraliseerida tupe happelist keskkonda) vedelikku (30% ejakulaadist) * Seemnepõikesed produtseerivad suhkrurikast (fruktoos) vedelikku (65-70% ejakulaadist) mis on spermidele energiaallikaks, aidates spermide liikumisele kaasa (lisaks neutraliseerib tupe happelist keskkonda) Munandimanuses muutuvad spermid liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimelisteks (ehkki on veel inaktiivsed),
Tappa üritatakse mitmel viisil, mitte kunagi 1 moodus. Nk rakud tegelevad viirusega nakatuanud rakkude hävitaisega. Omandatud immuunsuse tase – T rakkude tase kasvab 7-8 päeval ja antikehade tiiter löövad käiku hiljem. Esimese ja suure töö teevad ära innate immuunsussüsteem. Omandatud immuunsus käivitud aeglaselt. Pärast aktiveerumist muuuvad T ja B lümfotsüüdid suuremaks, hakkab moodustuma klöonaalne plajunemine. OsaB lümfokaid sekreteerib akehasid verre, on palju suuremad kui naiivne B lümfotsüüt. Plasmarakk on valgusünteesi masin. Sureb 4-5 päeva pärast apoptootiliselt. Samasugused nagu väiksed lümfotsüüdid on ka mälurakud, ei muutu suureks. B lümfotsüüt puutub kokku antigeeniga, see käivitab rakutsüklisse mineku. Tetud hjulk rakke väljub ja muutub mälurakkudeks, osa efektorrakkudeks – mõned päevad a.kehade süntees. Organid, mis on imuunsüsteemi seisukohalt olulised: Lümfisõlmed, lümfisüsteem.
maos toimub vaid piiratud ulatuses. Vesi, alkohol, ja mõned ravimid imenduvad venoossesse verrekuigi raua imendumine toimub peensooles, saadakse ta toidust HCl juuresolekul paremini kättesisemine faktor seondub maos vitamiiniga B12 ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas.Maomahla sekreteeritakse spetsiaalsete limaskesta näärmete poolt. Mao nõre sisaldab : vett, mineraalsooli, lima (seda sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel),soolhapet ja sisemist faktorit, pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas (HCl toimel muudetakse ta pepsiiniks), püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormoon gastriini (kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni). HCl hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliinii toime. Hävitab mikroobe, mis võiksid olla kahjulikud ja kelle elutegevusel läheks toit roiskuma
imendumine maos toimub vaid piiratud ulatuses. Vesi, alkohol, ja mõned ravimid imenduvad venoossesse verrekuigi raua imendumine toimub peensooles, saadakse ta toidust HCl juuresolekul paremini kättesisemine faktor seondub maos vitamiiniga B12 ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas.Maomahla sekreteeritakse spetsiaalsete limaskesta näärmete poolt. Mao nõre sisaldab : vett, mineraalsooli, lima (seda sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel),soolhapet ja sisemist faktorit, pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas (HCl toimel muudetakse ta pepsiiniks), püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormoon gastriini (kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni). HCl hapustab toidu ja lõpetab sülje ptüaliinii toime. Hävitab mikroobe, mis võiksid olla kahjulikud ja kelle
Klass II HMC-valk: 1- ja 1-domeenid interakteeruvad ja moodustavad peptiidse antigeeni seostumissaidi. 282. Mälurakd: pärst esmakordset kokkpuudet antigeeniga differentseeruvad need rakud kaheks- mälurakkudeks ja aktiveeritud B- või T-rakkudeks, pikaealised, võivad püsida organismis kuni aastaid, tagavad organismi kiire immuunvastuse 283. Antikeha vahendatud immuunsus: bakteriaraku pinnal olev glükoproteiin satub vereringesse, käivitub humoraalne immuunsüsteem, see sekreteerib moodustunud antikehad kehavedelike ringlussüsteemi, kus nad seonduvad antigeenidega, mille tulemusel tekib kompleks, mis haaratakse spetsiifiliste valgete vererakkde poolt ja hävitatakse 284. Genoomika: kogu genoomi kaardistamine, tervikgenoomide struktuuri ja funktsiooni uurimine ja liikide võrdlemine, esmakordselt võttis kasutusele USA geneetik Thomas H. Roderick 1986. aastal 285. Transkriptoomia: genoomilt transkribeeritd RNA-de kogukomplekti uurimine 286
Lümfotsüütide kasvu ja diferentseerumise kontroll immuunreaktsioonide korral loengu järgi. Antigeeni esitleva raku ja IL-12 mõjul (toodavad makrofaagid, dendriitrakud) tekib TH0-st TH1, IL-4 aga suunab TH2-ks. TH1 ja TH2 inhibeerivad teineteist vastastikku IFNγ, IL-4, ja IL-10-ga. IFNγ toodavad TH1- (Tc- rakud, NK-rakud), IL-4 TH2-rakud (nuumrakud) ja IL-10 TH2-rakud (makrofaagid). TH1 sekreteerib makrofaagide aktiveerimiseks IFNγ ning TNFβ. Nimetatud tsütokiinid toimivad ka B-rakke inhibeerivalt. TH2 sekreteerib B-rakkude aktiveerimiseks IL-4 ja IL-6 ning makrofaagide aktivatsiooni vältimiseks, TH1 aktiveerimiseks IL-10. 10. Tsütokiinide määramise põhilised in vitro meetodid. Tsütokiinide määramise põhilised in vitro meetodid, nende eelised ja puudused. CD4 T-rakkude funktsioon hõlmab reeglina antigeeni kandvate rakkude aktiveerimist, mitte aga
Kapatsiteerunud spermid on hüperaktiivsed ja liiguvad suurema intensiivsusega. 80) Innatsükli mõiste ja kestus koduloomadel, innatsükli faasid. Innatsükkel ajaline intervall kahe järjestikuse inna vahel, mille jooksul toimuvad emaslooma suguorganites kindlad järjestikused muutused. Innatsükli faasid: Proüstrus + östrus = follikulaarfaas Proöstrus folliikulite kasv, folliikul sekreteerib östrogeeni, kollakeha regresseerub, suureneb limaeritus, vaskularisatsioon. Östrus loom indleb, ovulatsioon. Metöstrus + diöstrus = luteaalfaas Metöstrus uue kollakeha väljakujunemine, progesterooni sekretsioon, endomeetriumi paksenemine. Diöstrus kollakeha funktsioneerimine ja seejärel algav regressioon, folliikuline kasvu algus. Anöstrus - inna ja munasarjaaktiivsuse puudumine; füsioloogiline ja patoloogiline anöstrus. Kestus koduloomadel: Hobune 21-30 päeva
makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Lümfokiinide (neid toodavad T-abistaja rakud) sekreteerimise teel saavutatud immuunsus. Immuunsüsteemi komponendid. B-lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid- arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T- abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. Immunoglobuliine. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega
- läheb kahelestmeliste duplikatuuridena maokõverikelt üle naaberelunditele, moodustades väike- ja suurrasviku. Maomahl SUCCUS GASTRICUS (Vahtramäe) ● Mao limaskesta ja selle näärmete eritis. Sekreteeritakse spetsiaalsete limaskestanäärmete poolt (pärisnäärmed maopõhjas ja -kehas), ööpäevas 2-3 L Mao nõre sisaldab: 1. vett 2. mineraalsooli 3. lima, mida sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel 4. soolhapet ja sisemist faktorit (süsivesikurikas valguline aine) - sisemine faktor aitab B12 vitamiinil imenduda (peensoole lõpposas) - sisemise faktori ravita jätmine põhjustab raske aneemia. 5. pepsinogeeni sekreteerivad näärmete pearakud ohtralt maokehas, HCl toimel muudetakse ta PEPSIINIKS. 6. püüloruses produtseeritakse peale lima veel hormooni GASTRIIN - kindlustab peanäärmete ja soolhappe sekretsiooni
c) Eosinofiilid 2. Monotsüüdid ja makrofaagid 3. Lümfotsüüdid 3.1. B-lümfotsüüdid ja plasmarakud - arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest arenevad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T-abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. immuunoglobuliine. 3.2. T-lümfotsüüdid: a.i. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-
rakkude poolt (neutrofiilid, makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Lümfokiinide (neid toodavad T-abistaja rakud) sekreteerimise teel saavutatud immuunsus. Immuunsüsteemi komponendid. B-lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid-arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T-abistaja rakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. Immunoglobuliine. T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. Tsütotoksilised T- lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega
areneb edasi epiblast ja hüpoblast/primitiivne endoderm). – epiblasti/hüpoblasto formeerumine - ICM annab aluse epi- ja hüpoblastile, mis moodustavad kahekihilise kettakujulise embrüo Tsütotrofoblast - aitab embrüol kinnituda endomeetriumile ning sisse tungida ja ümber kujundada emapoolseid veresooni süntsiotrofoblast (nende roll). - aitab embrüol edasi endomeetriumi tungida, sekreteerib hüdrolaase emakarakkude ja veresoonte lammutamiseks Inimese platsenta teke, ehitus ja funktsioon. moodustub koorionist e teisest lootekestast; vajalik loote toitumiseks, hingamiseks, ekskretsiooniks; samuti on platsenta tähtis endokriinorgan - toodab 3 hormooni (gonadotropiin - stimuleerib progestrooni produktsiooni platsentas endas ja munasarjades, progestroon - võimaldab raseduse säilimist,
Organismil on tolerants enda antigeenide suhtes. Selle puudumisel võib immuunsüsteem hävitada organismi enda kudesid (autoimmuunhaigused). Immuunsüsteemi rakulised komponendid. Lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid-arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest tekivad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga või nad saavad T-abistajarakkudelt signaali. Iga plasmarakk sekreteerib ainult ühe kindla spetsiifikaga antikehi e. immunoglobuliine. T-lümfotsüüdid: a) T-abistajad - tunnevad ära viiruse peptiide kui need on esitletud antigeeni esitlevate rakkude pinnal kompleksis MHC klass II valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. b) T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. c) Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I
See meetod võimaldab lehmalt aastas saada 3-20 järglast 83) Platsenta mõiste, funktsioonid ja produtseeritavad hormoonid. Tiinuse kontroll. Platsenta plaatjas, sagaraline elund, mis moodustub emaka limaskestast ja loote trofoblastidest. See on kahe olendi ühine elund. Platsenta ülesanded · Ema ja loote vaheline ainete vahetus; läbi ei pääse lipiidid ja valgud · Nb! Läbi pääsevad alkohol, raskemetallid, paljud ravimid, viirused ja bakterid! · Endokriinorgan, sekreteerib hormoone, mis säilitavad tiinust, soodustavad loote kasvu, stimuleerivad piimanäärme arengut, abistavad sünnitusel (eCG, hCG, progesteroon, östradiool,laktogeen, relaksiin (v.a. veis) Platsenta hormoonide funktsioon · Progesteroon vähendab müomeetriumi toonust, takistab kontraktsioone, inhibeerib hüpotaalamuse GnRH vabastamist, valmistab ette piimanääret · Relaksiin pehmendab sidekude, võimaldab emakal venida ja kohaneda loote kasvuga,
Ligi 85%-il kõigist diabeedi juhtudest esineb NIDDM. NIDDM võib samuti olla geneetiline haigus, kuid selle geneetilisest taustast teatakse vähem. NIDDM 26 kujuneb välja hiljem kui IDDM ning sel juhul ei ole tegemist autoimmuunhaigusega. Geneetiliselt kõige paremini on kirjeldatud diabeedi vormi MODY, mis on dominantselt päritav ning selle tekkes osalevad vähemalt kaks erinevat geeni. Haigete organism sekreteerib insuliini, kuid glükoosi metabolismis osalev glükokinaas (viib glükoosi glükoos-6-fosfaadiks) on resistentne insuliini suhtes. Vastav mutatsioon on lokaliseeritud 7-nda kromosoomi lühikesse õlga. Mutatsioonid glükokinaasis vähendavad ensüümi afiinsust glükoosile. Selle tulemusena tõuseb organismis glükoosi tase. Tüüp II diabeeti põhjustab ka mutatsioon glükogeeni süntetaasi geenis. Vastav ensüüm katalüüsib glükogeeni
2. Insuliinist sõltumatu diabeet (tüüp II, NIDDM). Ligi 85%-il kõigist diabeedi juhtudest esineb NIDDM. NIDDM võib samuti olla geneetiline haigus, kuid selle geneetilisest taustast teatakse vähem. NIDDM kujuneb välja hiljem kui IDDM ning sel juhul ei ole tegemist autoimmuunhaigusega. Geneetiliselt kõige paremini on kirjeldatud diabeedi vormi MODY, mis on dominantselt päritav ning selle tekkes osalevad vähemalt kaks erinevat geeni. Haigete organism sekreteerib insuliini, kuid glükoosi metabolismis osalev glükokinaas (viib glükoosi glükoos-6-fosfaadiks) on resistentne insuliini suhtes. Vastav mutatsioon on lokaliseeritud 7-nda kromosoomi lühikesse õlga. Mutatsioonid glükokinaasis vähendavad ensüümi afiinsust glükoosile. Selle tulemusena tõuseb organismis glükoosi tase. Tüüp II diabeeti põhjustab ka mutatsioon glükogeeni süntetaasi geenis. Vastav ensüüm katalüüsib glükogeeni
annaabi.ee 
