mõne minutiga. Niisugune äkiline liikumine tekitabki maavärina. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Seismiline laine Seismiline laine on koldest igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel. Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid, murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Seismilised lained levivad Maa sfäärides ja piki maapinda. Lained võivad tekkida looduslikult ja tehislikult. Loodusliku tekkega lained
Meremaaks Oli Inglismaa koloonia HTG 1893. aastal said esimesena naised valimisõiguse 26.septembril 1907 sai Uusmeremaa iseseisvaks valitusalaks HTG Pinnamood Lõunasaar Põhjasaar suurem ja kõrgem vulkaaniline mägisem koonusvulkaan 18 mäetippu Ruapehu 2797 m kõrgeim Cooki mägi seismiline 3754 m geisrid ja vahelduv maastik mudavulkaanid Canterbury tasandik Põhjaosa liigendavad Aucklandi ja fjordirannik Coromandeli poolsaar. HTG HTG Kliima Parasvööndis ja lähistroopilises vööndis Mereline kliima: ühtlane ja pehme Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas
Taranaki mägi on uinunud vulkaan,mis asub Uus-Meremaa Põhjasaarel.Selle kõrguseks on 2518 meetrit merepinnast. Järvest algav Uus-Meremaa pikin jõgi Waikato voolab algul põhja ja siis lääne suunas,suubudes Tasmani merre. Taupo järvest algab keskplatoo,kus asub kolm aktiivselt purskavat vulkaani. Vaikse ookeani tulerõngaks on Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaanilist ala nimetatud .Tulerõnga vulkaanid on tekkinud subduktsioonivööndite kohale. Ka seismiline aktiivsus ehk maavärinad on otseselt seotud ühe laama teise alla sukeldumise ehk subdukteerumisega. Keskplatool avalduvatest jõududest annavad tunnistust arvukad kuumaveeallikad ja geisrid, sagedased väikesed ja mõnikord ka suuremad maavärinad.Keskplatoo kõrval ilmestavad Põhjasaart lainjad tasandikud, Madalad mäeahelikud ja rannikumadalikud. Rannajoon on tugevasti liigestatud. Mõlemad saare suuremad linnad,Auckland ja Wellington, on rajatud ümber suure loodusliku lahe.
Peen tolm ja aerosoolid võivad atmosfääris viibida kuni paar aastat ja teha mitu ringi ümber maakera. Islandi üks tuntumaid vulkanolooge, maateaduste instituudi geo-füüsika professor Pàll Einarsson räägib, et ühtegi märki Eyjafjallajökulli rahunemise kohta ei ole. Katla kohta on ajalooliselt teada, et ta purskab umbes 40-80 aasta tagant, viimane purse toimus aga 1918. aastal, seega on vulkaan liiga kaua vait olnud alates 1999. aastast on seal seismiline aktiivsus suurenenud ja tõenäosus lähiajal purskamiseks on suur, ütles geoloogiaprofessor Alvar Soesoo. http://www.boston.com/bigpicture/2010/04/more_from_eyjafja llajokull.html?camp=localsearch:on:twit:bigpic Olivier Vandeginste - photographer's blog, and more of his volcano photos Volcano cloud as it happens - Live blog from BBC News Freezing the volcano's lightning - blog entry from Reuters Photographer Lucas Jackson
● Tsunaamid ● Lõõmpilved (tuhapilved) ● Laavavoolud LÕHEVULKAAN/LÕÕRVULKAAN 6. Maavärin a. Tekke põhjus ● Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes, toimub murrangu pinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine. Kui pinged ületavad hõõrdejõu, vallandub maavärin. b. Paiknemine ● Litosfäärilaamade piiridel c. Mõõtmine ● 1930 (Postimehe järgi 1935), Charles Richteri skaala ● logaritmiline seismiline skaala ● Arvestab energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb ● Põhineb seismojaamades salvestatud kõige suurema laine ● amplituudil (Võimsaim, mis kunagi salvestatud on 8,6 magnituudi) Mercalli skaala-mõõdetakse 12 palli süsteemis (hinnatakse maavärinast põhjustatud kahjustusi) d. Kuidas vähendada purustusohvrite arvu & purustusi, millest sõltub? 1) Kuidas vähendada ohvreid? ● Õppused ● Evakueerumine ● Kindlad elamisehitised
Vulkaanidega kaasnevad nähtused · Vulkaanipurske ajal moodustub gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust lõõmpilved · Sellised pilved on matnud enda alla Bombej linna, samalaadne pilv hävitas 1902. aastal Saint Pierre'i linna Vulkaanipursete ennustamine · Ennustamine: 1) Mõõdetakse infrapunasensoritega vulkaanikoonuse temperatuuri 2) Mõõdetakse maapinnalt põhjavete seisundi muutusi 3) Seismiline vaatlus 4) Vulkaanikraatri kohalt mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust õhus 5) Mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi Vulkaanide kasulikud omadused · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas, tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele · Hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana, nt. Islandil
Kilpvulkaan Aluseline laava (basaltne) on vedel ja liikuv ning tardub jahtumisel aeglaselt. Tulemusena tekivad suurepindalalised kilbikujulised vulkaanid. Lõõmpilvedgaaside ja vulkaanilise tuha segust moodustunud pilved Vulkaanilised mudavoolud ehk lahhaarid vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Ennustamine Soojusmonitooringsatelliitidelt infropunase kiirguse sensoritega Seismiline monitooringvulkaanialuse magma liikumise registreerimine Maapinna kõrguse mõõtmine Maavärinad Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Murrangu tekkega kivimitest vabanenud pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena Keha/ruumilainedkerapinnaliste frontidena Pinnalainedpiki maapinda, epitsentrist eemale Seismograaf Richteri skaala
meditsiinile ja toitumise mitmekesistele võimalustele).Selle tulemusena kasvab rahvaarv kiiresti. 4) Ta sõnastas tuntuks saanud rahvastusteooria, mille kohaselt rahvaarv kasvab geomeetrilises, elatusvahedite hulk aga aritmeetilises progressioonis. Rahvaarvu kiire kasvu tagajärjeks oli tema arvates ülerahvastatus ning süvenev lõhe toiduainete vajaduse ja tootmise vahel. 5) SOODUSTAVAD: Looduslikud tegurid: suur kivimikihtide kallakus, seismiline aktiivsus, sette lasumine tihedate kivimite peale. Inimtegurid : puude maha võtmine nõlvadel, ehitiste rajamine nõlvadele, autoteede ehitamine nõlvadele, kaldaäärse jõesängi süvendamine. 6) Rahvaarv jagatud pindalaga. Rahvastiku tihedus näitab, kui palju inimesi elab teatud piirkonnas ühel ruutkilomeetril. 7) Arenenud riigid- nii sündimus kui ka suremus madal. Rahvaarv võib nii kasvada, kahaneda kui olla ka stabiilne
samas registris Dietrich Fisher-Dieskauga, ning võib samas ka „medikaga tõmmata“ sama kiiresti kui iga bluegrass-kitarrist. „Geyset ghetto“- esimeses osas läheb tenorsaksafon võimust võtvas motiivilises aktiivsuses hoogu, enne kui ühinemipunktini jõuab. Siis jaguneb kvartett kaheks kihiks ja üks lihkub üle teise nagu kaks tektoonilist plaati üle magma. Teises osas koguneb gaasiline rõhk maa-alustesse avaustesse. Seismiline aktiivsus saavutab oma kõrgpunkti kolmanda osa keskel, kus väikeste kildude kordamisest koosnev pikk kasvamine viib pinge lõpliku plahvatuseni. See teos oli Quasari tellimus, mida toetas Conseil des arts et des lettres du Québec. „Facing death“- on algselt kirjutatud keelpillikvartetile, nüüd aga kõlab versioon saksofonikvartetile. „Ornithology“ 7. ja 8. taktist sai teose tähtis motiiv, Terve teos on selle motiivi laiendatud arendus – Parkeri raevukas tempos. Quasar tõi 2012
Sir Arthur Evans(1851-1941) - ta avastas Knossoses suure paleekompleksi. Knossose palee ca 1600 1400 eKr, 1300 ruumi. Siseõue mõõtmed on 60x29m. Palee arhitektuur on väga ebareeglipärane. Hoonel on kuni 5 korrust. Läbürint - Minotaurose vangla. Kuningaks oli Minos, kuningannaks Pasifae. Kuningas Minose nimest tuleneb väljend minoiline ajastu. Palees oli kanalisatsioon keraamilised torud. Palee konstruktsioonis olid puidust talad (seismiline piirkond!) ja allapoole ahenevad sambad. Valguskaevud - maja oli ehitatud nii, et kõik ruumid oleksid valgustatud. Herakleion (Heraklion, Iraklio) - pealinn. Seal on arheoloogiamuuseum. Kiri Egeuse kultuuris tarvitati kahte tüüpi kirja - lineaarkirja A ja lineaarkirja B. Lineaar A tahvlid on pärit 1200 a. e. Kr. Teadlased on avastanud, et lineaar B on kreeka keele varane vorm. Lineaar A on senini desifreerimata. Pithos suursäilitusanum. Rhyton joogianum.
5 MAAVARAD Maavaradest leidub Portugalis kivisütt, marmorit, lubjakivi ja graniiti ning tsingi-, tina-, plii,- volframi,- uraani-, raua,- ja mangaanimaaki. Nagu näha on Portugal maavarade poolest suhteliselt rikas, kuigi varud on pidevalt vähenemas. LAAMTEKTOONIKA Portugal asub Euraasia laama äärealal, Aafrika laama läheduses. Portugal asub maailma osas, kus on keskmine seismiline aktiivsus. Suurim seismiline tugevus on mõõdetud Assooride saartel ja Tejo jõe orus. VULKAANID vulkaanid Tänapäeval on ainus vulkaanilise aktiivsuse piirkond Assooridel. Viimane purse leidis aset 1957. aastal. Vulkaane leidub Assoori saartel: · Flores · Fayal · Pico · San Jorge · Graciosa · Terceira · Don João de Castro Bank · Sete Cidades · Unnamed · Agua de Pau
Nende kolme jõu summa põhjustab keha kaalu ja seda nimetatakse raskus e. gravitatsioonijõuks. 3. Maa kuju ja geoidi mõiste? Maa kuju: poolustelt kokkusurutud ellipsid. Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid: maad ümbritsev gravitatsiooniline ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb risti loodjoonega. 4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss tekitatakse, plahvatuse,suruõhkahuri, maavärina, tuumakatsetuse, maapinnale tagumisega jne. Impulss tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide lainelise leviku Maa sisemuses). Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga seismilist lainetust. Ainult tugevate maavärinate ja tuumaplahvatuste tagajärjel tekkinud madalsageduslik lainetus on piisavalt võimas et läbida Maad.
Maavärinad, varingud, maa liikumine. Inimestele kes elavad liiga lähedal, võivad surra. Taimestik, loomastik hävib. 8. Maavärinad: tekkepõhjused, tagajärjed, mõõtmine, prognoosimine, ohud ja ennetamine. Kivimid maapõues rebenevad, maapõues pinges olevad kivimplokid libisevad külg-, peale või allanihke suunaliselt. Inimelusid nõuab kõige rohkem just maavärin. Tekivad tulekahjud, vesi tõuseb, Hiidlained. Mõõdetakse seismograafi abil, on loodud kümnest seismojaamast koosneb seismiline monitooringu võrk. Selle abil saadakse prognoosida millal, kus võib väriseda ning suudetakse evakueerida inimesi. Prognoositakse ka muu hulgas laserseadmeid, millega saab registreerida ka väga väikseid maapinna liikumisi. 9. Nõlvaprotsessid: liigitus, tagajärjed. Varisemine kiviosakesed, kiire, suur nõlvakalle Libisemine settekehad, kivimiplokid, väike nõlvakalle, aeglane. Voolamine allavoolava pinna ja materjali vahel pole selget erinevust, aineosakesed liiguvad
800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100mm aastas. 5.3. Kliima võrdlus Eestiga Võrreldes Eestiga on temperatuurid Portugalis kõrgemad, sademeid on Portugali lõunaosas umbes sama palju kui Eesti kaguosas, põhjaosa mägedes, aga kaks korda rohkem. See tuleneb Atlandi Ookeani ja Golfi hoovuse mõjust ning erinevatest laiuskraadidest. [1][5][4][5][7] 6. LAAMTEKTOONIKA Portugal asub Euraasia laama äärealal, Aafrika laama läheduses. Portugal asub maailma osas, kus on keskmine seismiline aktiivsus. Suurim seismiline tugevus on mõõdetud Assooride saartel ja Tejo jõe orus. Atlase järgi asub Portugalist lõuna pool Atlandi ookeanis vähesel määral veealuseid tegevvulkaane ja Portugali lõunaosa on seismiliselt aktiivne (1755. a Lissabonis toimunud maavärinat peetakse tolle aastatuhande üheks tugevamaks). 6.1. Vulkaanid Tänapäeval on ainus vulkaanilise aktiivsuse piirkond Assooridel. Viimane purse leidis aset 1957. aastal.
Paneb liikuma laavad. Vahevöö (ülemine vahevöö, alumine vahevöö(Vp ja Vs ühtlaselt suurenevad)) mohost kuni 2900 km sügavusel asuva katkestuspinnani. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest (peridotiit) Tuum alate 2900 km katkestuspinnast. Koosneb peamiselt rauast (p.s Ni, veidi , O, Si) Välistuum ilmselt vedel, sest S- lained ei levi. Sisetuum ilmselt tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk väga suur. Seismiline katkestuspind vöönd või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. Maa sees on 3 sorti SKP (Maakoor, vahevöö, tuum) Moho maakoore ja vahevöö piir, asub 3-70 km sügavusel (pikilainete kiirus tõuseb 5-7 km/s kuni 8 km/s) Vahevöö ja tuumapiir 2900 km sügavusel, Vp langeb 13 km/s kuni 8 km/s) Välis ja sisetuumapiir 5200 km sügavusel
ulatuvad konvektsioonivoolud. Paneb liikuma laavad. Vahevöö (ülemine vahevöö, alumine vahevöö(Vp ja Vs ühtlaselt suurenevad)) mohost kuni 2900 km sügavusel asuva katkestuspinnani. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest (peridotiit) Tuum alate 2900 km katkestuspinnast. Koosneb peamiselt rauast (p.s Ni, veidi , O, Si) Välistuum ilmselt vedel, sest S- lained ei levi. Sisetuum ilmselt tahke, lähedal ülessulamisele, rõhk väga suur. Seismiline katkestuspind vöönd või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. Maa sees on 3 sorti SKP (Maakoor, vahevöö, tuum) Moho maakoore ja vahevöö piir, asub 3-70 km sügavusel (pikilainete kiirus tõuseb 5-7 km/s kuni 8 km/s) Vahevöö ja tuumapiir 2900 km sügavusel, Vp langeb 13 km/s kuni 8 km/s) Välis ja sisetuumapiir 5200 km sügavusel Maakoor Maa väline, alt Mohoga piiritletud, sfäär, mille paksus 3-70 km, koosneb
sõltuvust ajast. Seismogrammi abil saab määrata maavärina magnituudi. Mõõdetakse pallidega , kus iga pall on 10x suurema amplituudiga eelmisest (5 magnetuudine/palline maavärin on 10 suurem, kui 4 mag.) Seismilisi laineid on kahte tüüpi: keha- ja pinnalained. Kehalained, mis ulatuvad Maa sisesfääridesse, jaotatakse kaheks P (piki-), ja S-(risti-) laineteks. o P-laine (inglise primary) ehk pikilaine on seismiline laine, mis levib nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises keskkonnas. Maa sisemuses levivad P-lained on seismilised lained ja võivad tekkida maavärinate tagajärjel. Õhus levivad pikilained on helilained. P-laine puhul liiguvad kehaosakesed paralleelselt laine levikusuunaga. Kui laine läbib keha, siis selle osakesed surutakse kokku ja hõrendatakse vaheldumisi. o P-laine levikukiirus varieerub oluliselt sõltuvalt keskkonna omadustest. Näiteks levib
Jaapanlased andsid sellel nimeks Sanriku, sest see tabas kolme provintsi ("san" on jaapani keeles "kolm", "riku" - "maa"). Juhtum leidis aset varasel õhtutunnil, kui inimesed nautisid ilusat ilma mererannal. Vaevalt märkasid nad väikesi eellaineid, mis merepinna kergelt õõtsuma panid, ja seetõttu tabas suur laine neid täiesti ootamatult; selle kõrgus oli kuuldavasti kolmkümmend meetrit. See laine nõudis 27 122 inimelu ja uhtus minema 10 617 maja. Nähtavasti kõige imposantsem seismiline merelaine, niipalju kui usaldusväärsete teadete järgi otsustada võib, oli tsunami, mis ujutas üle Kamtsatka ranniku Lopatka neeme juures 1737. aastal. Selle laine kõrgus oli ligi seitsekümmend meetrit! Õnneks viibis tol hetkel rannas vähe inimesi. Krakatau vulkaani purse Ida-Indias 1887. aastal kohutas üles veevalle, mis tormasid läbi Sunda väina ning hukutasid Jaava ja Sumatra rannikul 36 500 mitte midagi aimavat inimest
· Vulkaaniline tegevus · Suur nõlvakalle Inimtegevus · Kaevandamine · Ebaõige ehitustegevus · Lõhkamised · Vale maaharimine · Lageraie nõlvadel · Teede rajamine mägedesse · Mõisted: o Seismilised lained lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. o Seismiline katkestuspind vööt või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. o Maakoor Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks. o Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. o Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest.
(Dickens et al., 1995). Hiljutised uuringud toetavad hüpoteesi, et metaan ilmnes pärast gaashüdraatide destabiliseerumist ookeani põhjas. Svensen et al. väidab, et Atlandi ookeani seismiliste meetodite abil on leitud PETM- i vanuselised tektoonilised rikked: Utgardi alumine ja ülemine sill. Uuritava ala puurimine andis tsirkooni teri, mida dateeriti U-Pb meetodiga. Sillide ligikaudsed vanused (55.3-55.9 Ma) on sarnased PETM-i sündmuse algusega (Joonis 5). Joonis 5. Seismiline profiil Voring basseinist ja Utgard sillide vanused (Svensen et al., 2010). 5 4. Hiljutised uuringud PETM-i sündmuse jälgi on leitud üle maailma. Üks hilisematest uuringust lisab teavet jäljefossiilide kohta PETM-is. Rodriguez-Tovar et al. (2011) uurisid Zumaia läbilõiget Põhja- Hispaanias. Seal on näha, et hästi arenenud filtreerijate kooslus esineb enne PETM-I ehk siis kui mere põhjas olid oksilised tingimused
· Vulkaaniline tegevus · Suur nõlvakalle Inimtegevus · Kaevandamine · Ebaõige ehitustegevus · Lõhkamised · Vale maaharimine · Lageraie nõlvadel · Teede rajamine mägedesse 18) Mõisted: Seismilised lained lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. Seismiline katkestuspind vööt või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. Maakoor Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks. Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest. Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht.
konstrueerida, aga see kukub välja naeruväärne, ropendav ja lihtsalt läbi nähtav. Kasutage kui tahes reljeefseid väljendeid, ma ei usu, et siit sünniks vähem naeruväärne konflikt kui eesti kirjandusklassikast pärit küsimus, kellele täpselt võiks kuuluda koera laip (Allusioon). Ükskõik kui palju seda laipa üle aia loopida ükskõik kui valjusti vandudes, ei muutu vaidlus vähem naeruväärseks ega rohkem sisuliseks. Meil on palju päris muresid: geopoliitiliselt seismiline geograafiline asukoht (metafoor), keeruline globaalne ühiskond, agraarühiskonnalt industriaalühiskonnale üleminekut meenutav sotsiaalne muutus, mis tuleneb tänapäeva ja tuleviku tehnoloogiatest. Geograafia kaotab tähtsust, elukoht ja asukoht (paar) kaotavad tähtsust, asjade tootmine ei paku massilist tööhõivet ja uued töökohad tekivad valdkondades, mida me ei oska ei kirjeldada, reguleerida ega maksustada. Mis edasi? (ret. Küsimus)
päevas alates 15. veebruarist. See liikumine on vastavuses laavakupli gravitatsioonilise seisundiga ja kindlaks tôendiks, et laavakupli kasv on peatunud vôi jäänud väga aeglaseks. Meie kogemused laavakupli kasvul purskeks St. Helensil ja teistel vulkaanildel kogu maailmas on meile ôpetanud, et laava väljapressimine vôib alata uuesti pärast nädalate, kuude vôi isegi aastate pikkust pausi. Selliste pauside ajal seismiline tase, maapinna deformatsioon ja gaaside eraldumine vähenevad mônikord purske-eelsele tasemele ja suurenevad siis taas enne uut aktiivset purset. Meil on liiga vara öelda, kas praegune St. Helensi purse on lôppenud. Kuna laavakupli kasv on peatunud, ei ole me enam ohutasemel "valvel" ja lennunduse ohuvärvil oranz kuna see kombinatsioon näitab,et purse on vähe ohtlik ja tuha eraldumist ei toimu vôi on see vähene.
kõrgus üle 30 meetrija tappis vähemalt 3000 inimest. Teised väiksemad toimusid aastatel 1944, 1946, 1960 ja 1983. Kas Eestis on tsunami või hiidlaine ohtu? Väidetavalt pole ka eesti hiidlainete eest kaitstud. Viimase paari sajandi jooksul on Eestit tabanud vähemalt 4 suuremat lainet. Läänemere õnnetu kahemeetrine hiidlaine pole siiski võrreldav India ookeani kümnemeetrise tsunamiga. India ja Vaikses ookeanis on maakoore tektooniline ja seismiline seisund hoopis teistsugune. Balti meri asub stabiilsel platvormil. Sellegipoolest esineb siingi maavärinaid. Nimelt oli 1976 aastal maavärin Osmussaare lähedal, mis põhjustas ka väikse tsunami. Tallinnas oli 1869. aastal maavärin kalda lähedal. Kihnu saarel aastal 1877. Veel üks väiksem 5 Hiiumaa põhjarannikul aastal 1858. Üleujutustest aga on hea näide see, mis selle aasta alguses Pärnus toimus. Viimaste aegade suurim tsunaami, 26
C., Carlson, D. H., Hammersley, L. 2013.,Gornitz, V. 2009) Siiamaani pole täpselt teada, mis moel põhjustas Chicxulubi meteoriidi plahvatus massilist Maa loomade ning taimede väljasuremist. Teadlased arvavad, et meteoriidi põrkekohas tõusis temperatuur tohutult (u 20 000 kraadini). Aurustus miljoneid tonne maapinda, ookeanile rullusid 120 meetri kõrgused lained. Plahvatuse käigus paiskus 7 õhku umbes 200 000 km3 mulda ja kivimeid. Seismiline lainetus maakoores võrdus 12-pallise maavärinaga. Rannikupiirkondadest pühkis meri minema kõik elava. Ürgmetsi ja rohumaid laastasid hiiglaslikud tulekahjud. Meteoriidiplahvatusel õhku lennanud tolm võis varjutada Päikese aastateks. Taimed närbusid ning taimetoidulised loomad surid nälga. Temperatuur langes väga madalale ja suur hulk loomi külmus surnuks. Kui tolm oli lõpuks maha vajunud, tungisid päikesekiired tasapisi üha sügavamale
Teoorias, vahemerena tuntud meri tekkis 5,3 miljonit aastat tagasi, kui Atlandi ookeani vood läbi Gibraltari väina murdsid ja madalama ala täitsid. Hispaania Barcelona geograafiainstituudi geoloogide sõnul katkes Vahemere ja maailmamere ühendus 5,3 miljonit aastat tagasi ning mere vesi auras järgnenud tuhandete aastate jooksul ära, kirjutab Live Science. Järele jäänud soolaga kaetud ala asus kuni 2700 meetrit allpool merepinda. Teadlaste kinnitusel leidis siis aset seismiline tegevus, mille tagajärjel tektoonilised plaadid liikuma hakkasid. See andis ookeaniveele võimaluse uuristada endale läbipääs. Seismilised andmed ja puuraukudest saadud andmed näitasid, et ookeanivesi uuristas mitme tuhande aastaga Gibraltari väina alal 200 kilomeetri pikkuse kanali. Uurijate sõnul voolas vesi esialgu sellesse kanalisse aeglaselt, kuid siiski kolm korda kiiremini, kui on tänapäeval Amazonase jõe voolukiirus. Kuid 90 protsenti
aastal p Kr, mis hävitas Pompei, Herculaneumi ja veel mitu õitsvat Rooma linna. Arvatakse, et tegelikult sai kõik alguse 62. aastal raputanud ülitugevast maavärinast, mis tekitas raskeid kahjustusi hoonetele, kuid mitte keegi ei osanud tol ajal maa- aluseid tõukeid seostada ilusa rohelise mäega. Arvati, et tegu oli kustunud vulkaaniga. Praeguste teadmiste tasemel võib oletada, et värinakolle asus Vesuuvi all ja arvatavasti oli tookord tegemist vulkaani toimumata purskega. Mõningate seismiline aktiivsus kestis seal 17 aastat, kui viimaks 24. augustil 79 ärkas Vesuuv ellu. See on tuntuim vulkaanipurse ajaloos ja ühtlasi ka esimene, millest on säilinud pealtnägijate kirjeldused. Seda, mis tollal juhtus on võimalik teada saada vaid kahest kirjest, milles Plinius noorem kirjeldab oma onu, looduseuurija, kirjaniku ja juristi Plinius vanaema surma vulkaanipurske ajal. Nende perekond elas oma villas teisel pool lahte.
Usund: Katoliiklus Riigilipp: vertikaalselt roheline, valge, punane(Vaata Lisa 1,foto 1) Riigivapp: (Vaata Lisa 1, foto 1.1) Geograafiline asend: Lõuna-Euroopast hõlmab Itaalia kuulsa saapakujulise poolsaare, mis ulatub 800 km pikkuselt Vahemerre, ja arvukalt saari, neist suurimad on Sitsiilia ja Sardiinia. Põhjas moodustavad looduslikku piiri Alpid, pikuti läbivad poolsaart Apenniinid. Itaalia asub lähistroopilises vöötmes. Lõuna-Itaalia on seismiline, Etna ja Vesuuvi vulkaani poolest tuntud piirkond. Ühendatuna Vana-Rooma valitsuse ajal, lagunes Itaalia järgnevail aegadel mitmeks rivaalitsevaks riigiks, mis taasühinesid täielikult alles 1870. aastal. (Vaata Lisa 2, foto 2) Looduslikud tingimused Kliima: Lõuna-Itaalias valitseb vahemereline, põhjas mõõdukas kliima. Suvi on soe ja kuiv, seda eriti lõunas. Sardiinias ja Sitsiilias ulatub temperatuur 41-45 ° C-ni. Lõunaosas on talv pehme, põhjaosas jahedam ja niiskem
nodak.edu/ Jaanus Paal. Kamtsatka vulkaanidel kihab haruldane elu. Loodus, 2001, detsember. Postvulkaanilised nähtused kuumaveeallikad (termaalveed allikavee tº vähemalt 20º), geisrid (kuumad, perioodiliselt tegutsevad purskeallikas). Geisrite esinemine: 4 tähtsamat on Island (umbes 30 geisrit), Yellowstone (umbes 200 geisrit), Kamtsatka (umbes 100 geisrit), Uus-Meremaa Põhjasaar. Litosfäär 4 Mõisted: maavärin, maavärina kolle e hüpotsenter, maavärina kese e epitsenter, seismiline, seismograaf, tsunami, piki- ja ristlained, seismoloogia Laamade kokkupuutealal tekivad kivimites väga suured pinged, mille tõttu need järsult purunevad, maakoorde tekivad lõhed, maapinnal kaasnevad vappumine ja kõikumine maavärin. Kõige suurema pinge koht on hüpotsenter e kolle(10 100 km sügavusel, harva üle 300 km), kus tekib järsk tõuge. Sealt lähtuvad ringikujulised lained e seismilised lained. Kolde kohal
14. Maa siseehituse uurimise seismoloogilised alused. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Maa vahetu sügavuti uurimise võimalused piirduvad tema maakoore ülemise osaga. Süvapuuraukudega on jõutud sügavusteni üle 10 km. Praegu saab ookeani põhja puurida läbi kuni 8100 m paksuse veekihi. Maakoore alumiste kihtide ehitust ja kõike, mis on maakoore all, saab uurida vaid kaudsete meetoditega. Seismiline impulss ekitatakse plahvatuse, suruõhu kahuri, maavärina, tuumakatsetuse, maapinnale tagumisega jne. Impulss tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide lainelise leviku Maa sisemuses). Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga seismilist lainetust. Ainult tugevate maavärinate ja tuumaplahvatuste tagajärjel tekkinud madalsageduslik lainetus on piisavalt võimas et läbida Maad.
Suurplahvatuse oht (vaakumpommi efekt), mille võimalikku ulatust polegi analüüsitud. Kui suures ulatuses torustik rebeneb ja järgneb detonatsioonide seeria, kui toimub suurplahvatus? Suurplahvatuse võimsus oleks igal juhul tugevam kui "isasel" pommil, millega idaimpeerium hiljuti kõvatas. Plahvatusega kaasneva tsunami oht. Toru raskus võib põhjustada merepõhja lihkeid ja nii võib toru omaenda raskuse tõttu puruneda. Teadmata on toru seismiline mõju (Osmussaare ümbrus on seismiliselt aktiivne tsoon). Muud keskkonnamõjud Tuleb arvestada keskkonnamõjudega kõigi toruga seotud tegevuste ulatuses toru kogu olelustsükli vältel. Täpsemalt kirjeldamata on gaasitootmise keskkonnamõju gaasi ammutamisel, mis toimub väga tundliku loodusega arktilistel aladel. Torustiku maapealse osa ehitusega kaasneb metsalangetamine jne. Toru rajamine suurendab fossiilkütuse - maagaasi - tarbimist ja sellega ka CO2 emissiooni.
10. Mis on tefra? vulkaanist väljapaiskunud materjal Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Atlandi ookeani keskosas/keskmäestikus on laamade lahknemispiirkond, seal tekib maakoort juurde, seetõttu on seal kivimid nooremad ning Atlandi ookean laieneb, kuna keskahelik laieneb. Island paikneb Atlandi ookeani keskmäestikul Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemise piirkonnas, antud piirkonda iseloomustab aktiivne vulkaaniline ja seismiline tegevus. Laamtektoonikat põhjustab soojuste transport Maa sügavusest pinnale. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Sukeldub ookeanilise laama serv mandrilise laama serva alla. Mandriline laam ei sukeldu, sest selle tihedus on väiksem kui vahevöö kivimite oma. Selle protsessi käigus tekib laama sukeldumise kohta ookeani põhjas kitsas ja sügav süvik. Mandrilise laama serv kerkib veidi kõrgemale, sukelduv ookeanilise
3. Maa kuju ja geoidi mõiste? Maa kuju poolustelt kokkusurutud ellipsid. Maal on ellipsoidi kuju pöörlemise tõttu. Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb igas Maa punktis risti raskusjõu suunaga (nn loodjoonega). 4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss (nt maavärin või plahvatus) tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide laineline levik Maa sees). Seismilised lained jagunevad pinna- ja ruumilaineteks ehk Maa pinnal ja sees levivad lained. Seismoloogia kasutab seismilisi laineid Maa siseehituse uurimiseks saab teha maavärinate ja seismoloogiliste lainete järgi järeldusi Maa struktuurist ja erinevate kihtide tihedusest. 5. P ja S lained nende olemus
aidata) globaalsetele kliimamuutustele, takistades päikesekiirguse jõudmist maapinnani. 13. Vulkaanide seire, vulkaanipursete ennustamine Üldjaotus: aktiivne, magav, kustunud. (1) Statistika. 'Tüüpiline' vulkaan purskab korra 220 aasta järel, kuid 20% vulkaanidest purskavad vähem kui korra 1000 aasta jooksul, 2% - 10 000 aasta jooksul. Maailmas on 300-500 aktiivset vulkaani, kõigi nende monitooringuks ei jätku ressursse. (2) Indikaatorid: (2.1) Seismiline aktiivsus (maavärinad): maapinnale tõusev magma põhjustab stresse, hüpotsentri sügavuse määramine annab informatsiooni, kui kõrgele magma on tõusnud. Mõnikord kutsub tugevam maavärin purske otseselt esile. (2.2) Vulkaanipinna kõikumised. (2.3) Seismiliste lainete levikukiirus. (2.4) Eralduvate gaaside koostis. (2.5) Maapinna temperatuur. (2.6) Loomade anomaalne käitumine. Probleemid: täpset momenti on praktiliselt võimatu pikemat
maavärinaid. San Andrease transformmurrang. Geoloogiliselt väga ebasoodne piirkond. Vaikse ookeani laam nihkub põhja-ameerika laama suhtes ~4cm/aastas. Vulkaanipursete etteennustamine on paremini arenenud kui maavärinatel. Vulkaanipurskeid tavaliselt ennustatakse 1-2 päeva ette. Mida pudedam on pinnas (liiv, muda), seda suurema amplituudi saavutavad pinnalained, ja seda suuremaid kahjustusi maavärin põhjustab. Tsunami seismiline merelaine. Maapinna liikumine tuli tsunamid maalihked üleujutused. Laamtektoonika. ,,ookeanidest sündinud" kaasaegse geoloogia paradigma. Ookeanide geoloogilise tundmaõppimise protsessi tulemus. Ookeanipõhja geomorfoloofilised provintsid : Keskahelik ookeaniline riftiahelik. Transformmurrangud. Süvaookeani nõgu abüssaalne tasandik. Vulkaanilised mäed, joonelised ahelikud, vulkaanilised platood. Mandriline vöönd ookeani äär
põhjustada (kaasa aidata) globaalsetele kliimamuutustele, takistades päikesekiirguse jõudmist maapinnani. Ennustamine Üldjaotus: aktiivne, magav, kustunud. (1) Statistika. 'Tüüpiline' vulkaan purskab korra 220 aasta järel, kuid 20% vulkaanidest purskavad vähem kui korra 1000 aasta jooksul, 2% - 10 000 aasta jooksul. Maailmas on 300-500 aktiivset vulkaani, kõigi nende monitooringuks ei jätku ressursse. (2) Indikaatorid: (2.1) Seismiline aktiivsus (maavärinad): maapinnale tõusev magma põhjustab stresse, hüpotsentri sügavuse määramine annab informatsiooni, kui kõrgele magma on tõusnud. Mõnikord kutsub tugevam maavärin purske otseselt esile. (2.2) Vulkaanipinna kõikumised. (2.3) Seismiliste lainete levikukiirus. (2.4) Eralduvate gaaside koostis. (2.5) Maapinna temperatuur. (2.6) Loomade anomaalne käitumine. Probleemid: täpset momenti on praktiliselt võimatu
naftamaardlate otsingul, sest ta võimaldab hõlpsasti kontuurida kuplilaadseid vorme. Maavärinaid reg seismojaamades seismograafide abil, mis võimaldab prognoosida hiidlaineid (tsunamisid) ja säästa palju inimelusid. Seismoakustilisi meetodeid kasut ulatuslikult meregeol töödel. 3)Maa väljad (gravitatsiooniv, magnetv, soojusv) ja nende isel.Maa looduslikeks füs väljadeks on gravitatsiooniv, magnetv, elektriv, seismiline v ja termiline v.Gravimeetriline meetodMeetod põhineb Maa gravitatsiooniv uurimisel Maa pinnal. Seda isel raskusjõu suurus ja tema muutus e gradient. Gravitatsiooniv isel parameetrid sõltuvad Maa kujust ja pöörlemisest ning maakoort moodustavate kivimite tihedusest.Maa kujust ja pöörlemisest tingitud gravivälja nimetatakse normaalvä, maakoort moodustavate kivimite tiheduse eerinevusest põhjustatud gravivälja aga anomaalseks vä.Magnetosf
Ümbruse kliima (temperatuuri ja niiskuse koostoime, AB) Kõrgus (AC) Vee toime (AD) Tahkete võõrkehade toime (AE) Sööbivate või saastavate ainete toime (AF) Mehaanilised toimed: Löögid (AG) Vibratsioon (AH) Muud mehaanilised toimed (AJ) (väljatöötamisel) Taimede ja/ või hallituse toime (AK) Loomariigi toime (AL) Elektromagnetiline, elektrostaatiline või ioniseeriv toime (AM) Päikesekiirgus (AN) Seismiline toime (AP) Äikese toime (AQ) Õhu liikumine (AR) Tuul (AS) 5 Käiduolud Inimeste elektriohuteadlikkus (BA) Inimkeha elektritakistus (BB) (väljatöötamisel) Inimeste kontakt maapotentsiaaliga (BC) Evakuatsioonivõimalused hädaolukorras (BD) Käsiteldavate või säilitatavate materjalide iseloom (BE) Ehitise omadused Ehitusmaterjalid (CA) Ehitiste kujundus (CB) ÜHILDATAVUS
annaabi.ee 
